Thursday, 31 December 2015

PÄKAPIKU TEEMA

Minul isiklikult ei ole mingit erilist suhet päkapikkutega. Ma mäletan oma lapsepõlvest vaid paari korda kui päkapikud mu sussi sisse tikrikomme panid ja sellega asi piirdub. Väga võimalik, et nad käisid meil ikka tihedamalt kui vaid ühe jõulu jagu, aga vot ma ei mäleta sellest midagi. Ainult mäletan millised mu Nõukogudeaegsed võimlemissussid välja nägid, mida sel ajal siis ka kodus kanti :)
Arvata võib, et seoses nende mälestuste puudumise tõttu ei ole mul ka mingit erilist päkapiku või sussiaknalepanemise vaimustust. 

Kaks aastat tagasi ma mõtlesin, et peaks Gretale ikka ka seda Eesti päkapikkude kommet tutvustama, aga kahjuks või õnneks me sellega väga kaugele ei jõudnud. 
See sussi värk lihtsalt ei õigusta ennast ära meie peres. Meie lapsele ei ole vaja lisa kinke, ega magusat, ega midagi muud iga päev jõulukuu hommikul saada. 
Nii ma selle päkapiku teema aknast välja viskasingi...kuni selle aastani.

Nimelt ühel päeval novembris, kui ma oma kondiväänaja juures olin, rääkis ta mulle, et nende juures käib detsembris Elf on the Shelf. Olen ennegi internetist pilte näinud sellest päkapikust, kes igasugu lollustega jõulukuul hakkama saab. 'Kondiväänaja' rääkis, et eelmine aasta oli see Elfi värk ta lastele nii suurt elamust valmistanud, et nad kindlasti teevad seda ka sel aastal uuesti.

Elf on the Shelf on tegelikult pärit Ameerikast ja on üks päkapiku nukk. Kui aus olla siis ega ma täpselt ei teagi mis selle päkapiku õige tagapõhi on, aga internetist nähtud piltide järgi on inimesed sättinud öösel, kui lapsed magavad, päkapiku erinevatesse situatsioonidesse või stsenaariumitesse. 
Originaal päkapikku ostes tuleb temaga ka kaasa raamat mis seletab lapsele miks päkapikk siin on ja juhised kuidas päkapikuga ringi käia, aga kuna see originaal kompleks maksab väga palju siis ma muretsesin meie päkapiku hoopis ebayst.

Greta ühe sõbranna ema on pärit Ameerikast ja nagu välja tuli siis neil käib iga aasta see sama Elf-päkapikk. See sama naine siis valgustas mind natuke ja rääkis, et igal lapsel käib oma isiklik päkapikk, kes lapsega jõulukuul koos elab ning jälgib kuidas lapsed päeval käituvad ja siis öösel läheb ja kannab jõuluvanale ette. Tuli välja, et seda päkapikku ei tohi lapsed puutuda, kuna muidu kaob võlujõud ära. 
Meie seda viimast ei teadnud ja lasime Gretal päeval päkapikuga mängida. Vahet ei olnud, sest päeva lõpuks võib iga pere teha just sellised reeglid nagu neile sobib. Greta klassis oli veel üks tüdruk kelle juures ka sama tüüpi päkapikk käis ja tema peres lubati ka lastel päkapikkudega päeval mängida. 

Ühesõnaga kui ma oma kondiväänajalt seda päkapiku juttu kuulsin, siis kohe mõtlesin, et see oleks ideaalne päkapiku traditsioon Greta jaoks. Kondiväänaja lapsed olid küll palju nooremad, aga olin kindel, et Greta jaoks valmistaks ka selline asi sel ja võib olla ka veel paaril järgmisel aastal elevust ja lapsepõlvemälestusi. 

Ma alustasin asjaga väga entusiastlikult. Novembri viimasel päeva õhtul oli Greta väga mures, et temal ei ole järgmiseks päevaks advendikalendrit. Koolis olid kõik lapsed oma kalendritest rääkinud, mida nad järgmisel päeval avama hakkavad ja Greta siis märkas, et temal ei olegi kalendrit. Ma siis seletasin, et mina ei ole talle mingit kalendrit ostnud ja miks ta üldse arvab et ma talle kalendri muretsen, peale seda kui ta ei ole meie sõna korralikult kuulanud (ta oli viimastel päevadel sõnakuulmisega natuke raskusi olnud). Greta ei tahtnud sellega leppida ja pakkus välja, et võib olla me saaksime järgmisel päeval enne kooli minekut peatada bensiinijaamas ja talle ühe sokolaadikalendri osta. Ma ütlesin, et ma praegu sulle küll midagi ei luba, aga lubasin asja üle mõtelda.

Tegelikult oli meil talle juba ammu kalender ostetud ja ma plaanisin, et päkapikk ise toob selle talle esimesel detsembril. Pistsingi päkapiku koos kalendriga külmutuskappi, sest ma teadsin, et Greta on hommikul esimene kes hommikusööki võtma läheb. 
Greta oli loomulikult väga üllatundud ja rõõmus nii kalendri kui päkapiku üle ja jagas oma päkapiku lugu ka koolis oma sõpradega. 

Järgmisel hommikul leidis ta päkapiku vannitoast, kus päkapikk oli natuke segadust teinud ja ta hambapastat igale poole tilgutanud. 
Järgmisel hommikul leidis Greta koridorist ümberaetud hommikuhelveste paki ja paela mööda üles roniva väikese roti ja päkapiku.
Nii umbes neljanda või viienda päeva õhtuks olin ma omadega täitsa läbi ja kirusin kogu seda päkapiku värki. Kuna seda päkapiku asja sai vaid enne meie magamaminekut teha, siis tavaliselt olin ma selleks ajaks juba nii väsinud, et mu pea oli kõikidest ideedest tühi, või oli mul üldse raskusi meelespidada, et pean veel mingi päkapiku värgiga jändama. 

Oigasin ja halasin ning lubasin üldse kogu asja poolikuks jätta. Seda enam, et Greta oli jõulukuu hommikustest magusasüstidest mõjutatult kohati eriti valju ja murdeealise käitumisega, ning mul ei olnud mingit tahtmist teda mingite põnevate päkapiku seiklustega lõbustada. Nurusin õhtuti, et Pete ka oma osa sellesse mängu panustaks ja aitaks mul mingite päkapiku lolluste ideedega välja tulla, aga ta ei võtnud vedu. Sain ta peale lausa pahaseks, aga nagu Pete õigesti märkis, siis see oli kõik mu enda viga, et ma üldse sellise asjaga algust tegin. Mõtlesin õudusega, et mul on veel vaja 15 õhtut seda 'nalja' siin teha. 

Olin juba käega löömas, aga siis mõtlesin järele ja sain aru, et tõesti, see ei oleks õige Gretat selle eest karistada, et ma ise kogu asjaga pihta hakkasin ja nüüd siis plaanin poole pealt ära lõpetada. Peale seda arusaama, ei olnud õhtud enam nii piinarikkad ja mõnel korral tuli Pete ka appi. Õnneks sain ma osa ideid internetist varastada (pange ise kas Pinteresti või google image otsingusse Elf on the Shelf ja vaadake millega inimesed hakkama on saanud :).

Samas kui ma kogu asjale nüüd tagasi vaatan, siis oli ka palju naljakaid hetki. Näiteks see kuidas ma selle alloleva stsenaariumi jaoks Greta toast mänguautode korvi proovisin toomas käia. See oli nii tihedalt ta riietekapi alla surutud, et ma pidin sealt hakkama ükshaaval autosi välja võtma ja see tekitas nii palju sahinat, et Greta hakkas ennast oma voodis iga korvist välja urgitsetud auto krabina peale keerutama. Mingi 20 minutit jändasin seal enne kui autod kätte sain. Mu kõige suurem hirm oli, et laps teeb äkki silmad lahti ja leiab oma ema toa põrandal lamamas, käpad tema riidekapi all ja põrand mänguautosid täis. 
Proovi siis lapsele seletada mis värk toimub, peale seda siis kui laps on esimesest shokist üle saanud, sest ma isegi ehmataks end kaameks kui ma öösel äkki silmad lahti teeks ja leiaks Pete meie magamistoa põrandal roomamas!

Greta mänguautosi oli mul aga vaja sellise stsenaariumi tarbeks
(vabandan, et kõik pildid on väga viletsa kvaliteediga. Tegin need poolpimedas majas oma mobiiliga)
Ma kõikidel õhtutel pilte ei hakanud tegema, aga siit mõned  veel



Originaalis olid selle duplo maja juures ka veel terve grupp Greta pehmeid loomi, aga kuna ma sättisin selle kupatuse Greta tuppa ta voodi ette, siis ma ei hakanud pilti tegema kartuses, et muidu jään veel vahele.

Kusjuures kõik selle segaduse, mille nii öelda päkapikk tekitas, pidin ma pärast veel ise ära ka koristama. Ehk siis topelt töö minu jaoks. Muideks sellest kleeplindist külmiku uksele jäänud liimitriipe hõõrusin ma veel paar päeva hiljem (tegelikult mul oli nendest suva, sest kogu see köögimööbel läheb nagunii lammutamisele, aga lihtsalt silma hakkas häirima).

Ühel õhtul kui Pete vanemad meil lapsehoidjateks olid ja me neid kella poole kaheteist ajal õhtul hakkasime ära saatma, seletasin ma esikus üsna kõva häälega neile meie päkapiku lugu. Ma olin kindel, et kuna Greta on sügava unega, siis ega ta nagunii ülesse ei ärka või seda juttu pealt ei kuule. Jah, aga ma eksisin! Ta ärkas ülesse ja kuulis meid päkapikust rääkimas, aga õnneks ei saanud kogu jutule pihta. Tema mure oli, et kas tema päkapikk on ikka veel ta kõrval olevas voodis alles või ei. Õnneks oli, sest ma ei olnud veel jõudnud mingit asja temaga ette võtta. Nii, et mul läks õnneks :)

Kuna Greta on meil selline agar kirjutaja siis LOOMULIKULT hakkasid päkapiku ilmumisega pihta ka igasugu kirjad ja kaardid talle. Ühes, üsna alguses kirjutatud kirjas, küsis Greta päkapiku käest, et mis ta nimi on. Ma siis mõtlesin, et ei tea kas peaks vastama või mitte, aga õnneks jõudis mulle mõistus õigeaegselt koju ja ma ei alustanud kõigele lisaks veel ka päkapiku ja Greta vahelist kirjavahetust. Nii, et mingit vastust ta Päkapikult ei saanud, aga ega see ei takistanud tal jätkamiast päkapikule jõulu ja armastuskaardide kirjutamist. Ma siis lihtsalt hävitasin need... või siis õigemine need mis ma ülesse leidasin. 

Uskumatu mida kõike ma 'PIDIN' hilja õhtul enne magama minekut tegema :) :) :)

Tegelikult, ega Greta kogu seda päkapiku juttu ei tahtnud algul uskuda ja käis nii minu, kui Pete käest pidevalt kontrollimas ega meie ei ole need kes seda siin korraldavad. Üks kord küsis tamu käest, et kas ma ostsin päkapiku poest. Ma vastu, et ei ostnus ja üldse kas ta on kuskil poes selliseid päkapikke näinud. Tema siis omakorda, et aga võib olla kuskil jõuluehete osakonnas või poes müüakse selliseid päkapikke, sest tema ju ka ei tea, sest tema ju ei käi poes nagu mina. Väitsin küll vastupidist, aga näha oli, et ega ta päris uskuma ei jäänud ja oli valmis uurimistööd jätkama. 

Järgmisel päeval sõitsime koolist koju ja juba autos hakkas ta jälle päkapiku olemasolu üle arutama. Sel korral teatas ta mulle, et tema nägi, et tema sõbrannal (selle kelle ema Ameerikast pärit) päkapikul oli lipik küljes (noh selline mis pehmetel mänguasjadel ikka on ja kus see CE märk on peale prinditud) ja järelikult see ei ole päris, vaid on poest ostetud. Mul hakkas vaikselt higi voolama, sest mul polnud ÕRNA AIMUGI kas meie kodus oleval päkapikul ka mingit silti kuskil küljes on või ei ole. No ma ei osanud sellise asja peale isegi tulla, et eelnevalt kontrollida. Proovisin siis enda kaitseks öelda (igaks juhuks kui meie päkapikul peakski see silt küljes olema), et tegu on ju võluvärgiga. Et päeval ongi päkapikk nagu mänguasi, aga öösel kui ta magab ärkab ellu. 
Koju jõudes jooksis laps kohe oma tuppa kontrollima kas päkapikul on silt või ei ole. Tuli sealt siis sama kiirelt tagasi ja teatas, et ei ole. Ma hingasin kergendatult, aga teadsin, et ta siiski veel kahtleb kogu selles mängus. Mul on tunne, et kuni lõpuni jäi talle väike kahtlus hinge, aga samas oli usk ikkagi suurem kui kahtlus.

21 detsembril lõpetasin asja ära. Hoitasin ka Gretat ette öeldes, et varsti peab vist päkapikk Jõuluvanale appi minema, sest kohe varsti on jõulud. Viimasel hommiku leidis Greta päkapiku asemel laualt väikese kingituse. 
See pilt on küll koos päkapikuga, aga vaid pildi otstarbel, hommikul oli ikka vaid kink ja väike kirjake järel. 
Pakis oli selline Muumi kuubik, mille ma 1 naela eest heategevuspoest ostsin. No see on üsna harukordne siit mingit Muumi kraami sedasi leida ja seega ei saanud ostmata jätta. Nüüd oligi hea võimalus see Gretale anda, sest natuke hull oleks niisama enne jõule mingeid mänguasju talle serveerima hakata. 
Greta oli sellest kuubikust nii vaimustatud, et mitu päeva mudis seda siin ja tahtis mulle näida milliseid pilte sellega teha saab (võib olla pildilt ei ole aru saada, aga tegu ei ole nelja eraldi oleva kuubikuga vaid kogu kupatus püsib koguaeg ühes tükis)
Ühel korral kui nad Petega välja läksid helistas Pete mulle autost ja ütles, et laps ei ole seda muumi kuubikut veel kordagi käest ära pannud :)

Eile kõndisin ta riiulist mööda ja nägin seda pakkepaberi mille sisse see muumi kuubik pakitud oli. Hakkasin seda ära võtma, et ära visata, kui Greta karjatas, et seda ei tohi võtta. Nägin, et paberi all oli see muumi kuubik, Päkapiku poolt talle kirjutatud hüvastujätukiri ja üks kiri mille ta ise oli Päkapikule kirjutanud. Nii, et ühesõnaga kõik kallid asjad ära peidetud :)

Mis tegelikult kõige hirmutavam kogu selle 'etenduse' juures oli, on see, et ma pean nüüd järgmisel aastal sama asja uuesti tegema!!! 
Kusjuures, nagu hiljem välja tuli, siis paljud mängisid seda päkapikumängu hoopis nii, et lihtsalt peitsid päkapiku kuskile maja peale ära ja laps või lapsed pidid selle siis hommikul lihtsalt ülesse otsima!!! Miks mulle keegi sellest varem ei rääkinud?!?!?!?! :)

9 comments:

  1. Shelf ikka mitte Self :)

    Nime peab päkapikule laps ise panema. Ja meil päkapikk trikke ei teinud, oli lihtsalt uues kohas igal hommikul nii et laps kätte ei saaks (kui päkapikku puudutada, kaob tema 'magic' ja ta ei saa enam lennata :)

    ReplyDelete
  2. Nojah, alati on ju võimalik järgmisel aastal öelda, et päkapikk teeb iga aasta omamoodi krutskeid - üks aasta pahandusi, teine aasta mängib peitust jne :)

    Ausalt öeldes - saan aru, et nö. ülevõetud komme, aga ma ei näe erilist vahet nö. meie päkapiku ja Ameerika Elf on the Shelf päkapiku vahel, kui siis ainult, et ameeriklane ei too midagi sussi sisse. Esiteks ei pea see asi, mida päkapikk toob, ju olema üldse magus (mulle tõi päkapikk vanasti ka õunu ja mandariine :)) ja võib olla ka midagi asjalikku - õde sai väiksena ilusaid juukseklambreid ja kleepse :)

    Muidugi, kui üldse nendest sussidest rääkida, siis ameeriklastel on ju ka need sokid, mida detsembris täidetakse (ma pole kindel, kas täidetakse iga päev detsembris või on need lihtsalt asju täis ja soki sisse vaadatakse alles pärast jõule), mille tarbeks neid stocking-stuffer asju kokku ostetakse. Sinna sisse ostetakse tõesti mõttetusi.

    (Kati)

    ReplyDelete
  3. Appikene kui naljakas, et mina arvasin (ja üldse ei süvenenud), et tegu on Elf on the SHELF-iga ha ha ha :)
    Parandan kohe selle vea ära :)

    Ju siis Greta kuulis seda nime panekut mõne oma sõbra või sõbranna käest, sest tema pani oma Elfile nimeks Harri :)

    Kati, meile oligi sellist päkapikku vaja kes midagi ei too ja sellepärast mulle meeldiski see idee nii väga. Laps saab siiski päkapiku elamuse, aga jääb ära igasugune asjade ja magusa andmine-saamine. Õunad ja mandariin või mõni teine puuvili on tänapäeva laste jaoks nii tavaline asi nagu võileib. Kuivatatud kujul hammastele veel hullemad kui shokolaad või mõni muu komm. Juukseklambreid, kleepse, pliiatseid, kustukumme jne ei ole enam siia juurde vaja.

    Siis on teine asi kui laps saab näiteks jõuludeks vaid 2 või 3 kingitust ja siis toob päkapikk selliseid väikesed asju kogu detsembrikuu lisaks, aga meil on kinke andvaid sugulasi ja sõpru juba vähemalt 9 tükki kokku.

    Ma ei tea kuidas täpselt ameeriklastel see soki lugu käib, aga Inglismaal on ka stockings, ehk siis need sokid kasutuses. Ma küll ei tea kui suur osa peresid neid tänapäeval kasutab, aga ma eeldan, et see oleneb sellest milliseid peretraditsioone mingi pere järgib. Kui Pete väike oli siis olid nende peres ka jõulustockings kasutusel (need täitis jõuluvana kui tuli teisi kinke tooma, ehk siis neid täideti vaid korra mitte iga päev). Meie peres kasutame me neid sokke kamina juures vaid kaunistuseks, sest me lihtsalt keegi ei taha, ega vaja mingeid väikeseid meelelahutus vidinaid siia lisaks, kuigi ka sinna soki sisse pannakse näiteks vajalike asju nagu aluspükse või sokipaare või huulepulki, küünelakke, või mida iganes mis ei ole oma kujult väga suur (kuigi neid jõulusokke on saadaval igas erinevas suuruses ja sinna on võimalik ka suuremaid asju ära mahutada kui soovi peaks olema). Meie lihtsalt pakime kõik sellised asjad eraldi ära ja paneme kuuse alla soki asemel :)

    ReplyDelete
  4. Väga lahe elf! Kus juures mu abikaasa teeb pidevalt laste mänguasjadega mingeid stseene kui nad tähele ei pane ja neid ajab see itsitama kuigi nad on juba 13 ja 10.
    Ilusat aastavahetust!

    ReplyDelete
  5. Oi Sa oled tubli! Meie komme lastele igal advendiaja hommikul laua peale lapse koha juurde komm panna on teie lahendusest ikka palju magedam. Arvasin kaua, et meie lapsed ei usu päkapikke ega midagi, aga millalgi hakkas Jõugu Juht (10-aastane!!!!!!!) arutama, et tema on siiani arvanud, et inglid toovad ...

    Reet olen, sisse logimata nagu alati.

    ReplyDelete
  6. Reet, ega see ei olegi võistlus kellel põnevam päkapikk käib, nii et keegi ei tohiks seda postitust lugedes end pahasti tunda, et nende päkapikud palju 'rahulikumad' on :) Kui sinu lapsed on hommikul leitava kommi üle rõõmsad siis see ongi tähtis selle asja juures.

    Reet vaata kindlasti ka järgmist postitust, seal on midagi sulle :)

    ReplyDelete
  7. Vahva päkapikk teil. Ja jõulu ajal peabki olema sellist põnevust ja mängulisust. See on see, mille lapsed tuleviku tarbeks kaasa võtavad, mäletavad ja annavad oma lastele edasi. Kõik hea tuleb ju kodust. Halb kahjuks ka.
    Muide see päkapikk meenutab mulle kangesti Ferdinand Veike Buratinot. :)

    ReplyDelete
  8. Leelo, muidugi Buratinot!! Ma ise ei tulnud üldse selle peale et tegu võiks olla Buratino (vennaga :) aga vahepeal tundus ka mulle, et ma olen seda tegelast kuskil enne näinud. Nüüd siis tänu sulle tean kus :) :)

    ReplyDelete
  9. Kui armas lugu. Ma sellisest riiulipäkapikust polnudki midagi kuulnud, aga mulle väga hakkas meeldima. Kohe tuli mõte, et võib ju ka siduda sussipäkapiku ja riiuli oma ja kui toob sussi sisse kommi võib ka toas pahandust korraldada. Väga kift, mu fantaasia ikka nii kaugele ei küündinud... Tänan!

    ReplyDelete