Friday, 6 January 2012

24.12.11

On küll natuke imelik nüüd siin jaanuari kuus veel jõuludest rääkida, aga kuna ma tean, et on inimesi kes seda juttu ja pilte ootavad ning ajaloo mõttes hea endalegi kirja panna, siis pole pääsu.
24 jaanuar algas meil sellega et juba hommikul kella 10 ajal tuli meile külla meie luude raksutaja ehk siis osteopath. Luusi ta raksutama ei hakanud (kahjuks) küll aga tuli järgi ühele puidust kiigulambale, mis me talle müüa olime lubanud.
Lapse oma kätetöö

Paar tundi saime vist natuke hinge tõmmata ja telekast jõulufilme vaadata, kui läks lahti suureks rabelemiseks.
Kuigi meie peremees oli pool sant, siis jõuluõhtu prae võttis ta peaaegu 98% enda peale. 2% sellest kuulus mu emale, kes kartuleid ja juurikaid kooris samal ajal kui mina veel viimaseid kingitusi pakkisin.
Söögitegemine oli kokale siiski natuke pingutus ja kokk ähkis ja puhkis ning kaebas palavuse üle ning lõpuks viskasgi pluusi seljast. Nii et mul oli kodus siis minu oma naked chef.
Operatsiooni jäljed
Kui ma alguses ei suutnud otsustada, et kuidas selle jõuluvanaga siis olema saab, et kas ta üldse tuleb või ei tule ja kas kingitused antakse õhtul või jõulupäeva hommikul, siis lõpuks siiski arvasin et Greta jõuluelamuse nimel peaks punase kuuega mehe siiski 'palkama'.
Kuna Greta veel lugeda ei oska siis ma arvan et on turvaline siia see jutt kirja panna. 
Nimelt käis mul läbirääkimine naabrimeestega kes ideest ruttu tuld võtsid. Leppisime kokku, et kui nad õhtupoolikul kuskilt pubist tagasi tulevad, siis teeme asja ära. Kui kell hakkas juba 5 saama, õues pimedaks läks ja Greta lõunaune puudumise tõttu virilaks muutus, siis hakkasin kahtlema kas sellest plaanist üldse midagi välja tuleb. Viis minutit enne seda kui meie jõuluõhtusöök valmis sai, helistasid meile ühed me tuttavad, kes avaldasid soovi korraks sisse hüpata ja häid jõule soovida. See ajas mul küll natuke karva turri kuna mina ootasin et pean iga minut jõuluvana riidesse panema ja meil niigi tegemist palju, samas kui Pete juba hüüdis et söök on kohe valmis. Peale selle tundus see mulle natuke ebaviisakas jõuluõhtul kellegile külla minna, aga siis taipasin, et tegu ei ole Eesti, vaid Inglismaaga ja proovisin mitte ärrituda. 

Kui olime paar sõna külalistega vahetanud tuli mulle pähe mõte et külla tulnud mees võiks hoopis jõuluvana rolli enda peale võtta. Mees veel ka seda tüüpi kes selliste asjadega hästi kaasa läheb ja nii oligi diil tehtud.
Riietasin mehe punasesse, andsin talle kingikoti, taskulambi ja juhised mida teha. Ise läksin tuppa samal ajal kui jõulumees meie tagaaeda hiilis. Toas andsime tuledega märku kui show algab ja juhatasime kavalalt Gretat aknast välja vaatama. Gretaga on selline huvitav asi, et kui midagi sellist juhtub mida ta ette arvata võib, siis ta on täiesti cool. Ei mingeid üllatuskilkeid või rõõmukisa, lihtsalt väga cool kid. Peaaegu jääb tunne et see ei avalda talle mingit elamust, kuigi ma juba tean et see on petlik. Ta tegelikult ei taha oma hüppamise ja rõõmukisaga ühtegi hetke sündmusest kaotada ja seega on vait ja imeb sisse igat sekundit. See tuleb alles hiljem kui asjast erutusega rääkima hakatakse. Nii ka sel korral. 

Jõuluvana kõndis ümber maja, hüüdis HO HO HO, pani koti ükse taha, koputas ning läks lehvitades ära. Kõige naljakam oli see, et jõuluvanal kukkusid talle teadmata ta püksid maha ja sel ajal kui ta maja nurgapeal oli, meie vaatepildist väljas, palvetasime meie Petega et ta jumala eest ei komistaks ja ennast vigaseks ei kukuks. Kui ta siiski oma pooles mastis pükstega oli oma töö eeskujulikult ära teinud ja minema hakkas kõndima olevat talle tänaval paar inimest vastu tulnud. Jõuluvana tervitas neid lõbusalt ja hüüdis et vaadake mida kõike ta ka tegema ei pea. Alles sii,s kui need inimesed teda imelikult ülevalt alla vaatasid, märkas ta et tal olid püksid maha kukkunud...
Greta samal ajal aga tiris koti tuppa ning pani kingid kuusepuu alla. Lugesime talle jõuluvana poolt kirjutatud kirja ette kus ta seletas et kuna kingitusi tuli nii palju, siis ta ei jõudnud neid kõike korraga kohale tuua ja seepärast peab öösel,,siis kui Greta magab, uuesti tagasi tulema. Et need kingitused on praegu Eestist. 


Kas ma tohin VAID ÜHE kingi praegu avada?
Otsustasime enne kinkide avamist ära süüa kuna toit oli juba ammu valmis. Minul mingit suurt isu tänu nii kiirele tegutsemisele enam ei olnud, aga Eesti hapukapsas maitses küll hästi. Pete jumaldas verivorsti.
Vahepeal tulid ka naabrimehed tagasi koju ja ma siis seletasin neile süütundega et meil juba käis jõuluvana. Ma vabandasin ette ja taha kuna nägin et nad olid natuke pettunud. Nad olid üsna oodanud et saaksid Gretat rõõmustada, aga nad said aru et jäid oma kojutulekuga nats hilja peale. Kinkisime neile lohutuseks kommikarbi ja lubasime et järgmisel aastal on jõuluvana töö kindlasti nende oma. 
Traditsioonilised Crackers.

Kui söögid olid söödud ja laulud lauldud, siis sai Greta lõpuks kingitusi jagama hakata.

Greta suur lemmik Väike Mutt
Aitäh vanaisale ja tädi Ivile imearmsa mütsi komplekti eest. Greta kannab seda nüüd iga päev ja ta teab et te andsite oma kingikoti jõuluvana kätte et ta selle meile tooks. Mina ja Pete täname samuti oma kingituste eest.
Issile tõi jõuluvana (tegelikult vanaema) suure koti erinevaid sokolaade, nii et Pete oli paar päeva  Eesti sokolaadi taevas.

Minule tõi jõuluvana palju Eesti raamatuid mille lugemisega ma juba alustanud olen. Neid saate varsti näha minu raamatuleheküljelt mis mul on plaanis kohe varsti alustada.
Suured tänud meie poolt kõikide kinkide eest!!!

7 comments:

  1. Superluks :-)
    Mina aga jään raamatupostitsui ootama.
    Pean siinkohal ka üles tunnistama, et onu Auster'i Moon Palace saab kohe läbi...no ja nii rammusat raamatut, sellist, mis ikka kapitaalselt endasse mähib, pole juba möni aeg lugenud.
    Suur ja pikk pai!

    ReplyDelete
  2. No see Austeri posits on kohe esimene peale joulusissekandeid. Ma tahtsingi sind hoiatada et need on vaga sisutihedad ja oma moodi depressivsed aga sellised mis sinus pikalt edasi elavad jne jne...ma ei hakka nüüd kõike siin ära rääkima muidu ei jää midagi postituseks.
    Tegelikult oleks parem olnud alustada just sellest teisest raamatust kuna see on selline eelpala Austeri raamatutele et kohe ära ei ehmataks aga no ma kohe varsti annan ülevaate kuidas ma Austerini jõudsin ja miks mulle te meeldib ja mis raamatud veel on olemas ja tasub lugeda...ning mida mitte :)

    ReplyDelete
  3. Pildi peal on kyll rohkem nagu Soome sokolaadi taevas =)

    ReplyDelete
  4. Teretulemast Kai :)
    Sul on tõesti õigus, kõik sokolaadid ongi Soome omad kuigi Eestist ostetud. Tegelikult oli sokolaadide hulgas Kalevi tooteid ka aga need ei jäänud pildile.

    ReplyDelete
  5. No kohe nii vahva lugemine oli! Meil siin Saksamaal on ka jöuluvanaga veidi kehvasti. Peame vist ka tuleval/ ületuleval aastal naabrimeest paluma, et meile jöuluvana mängiks. Lastele ikka elamus missugune!

    ReplyDelete
  6. Teretulemast Merle!
    Mul uuel aastal kohe korraga nii palju uusi lugejaid :)
    Jõuluvana 'palkamine' tasub ennast tõesti ära. Meie laps räägib ikka veel ka eelmise (siis 2010) aasta jõuluvanast kes meil Eestis külas käis.

    ReplyDelete
  7. Ahaa...
    nüüd ma mõistan, miks ema ei lubanud mulle Pete´i jaoks shokolaadi saata!!! :(

    Anna

    ReplyDelete