KNIGHT'S CASTLE

TÄNA HOMMIKUL

2012-02-10T15:19:00.000Z

Võin Greta ametlikult terveks kuulutada. Eile õhtul vedasime ta isegi korraks välja mida kindlasti üksgi korralik lapsevanem ei oleks teinud aga noh... Tegelikult tulid talle eile hommikul mingid kahtlased tõpid põskedele ja hiljem kattusid nii käed kui jälad samade täpikestega. Diagnoosisin talle kolmapäeva palaviku kuigi minu mäletamist mööda tal see juba beebieas oli?! Mul oli kindle plaan ta täna lasteaeda viia kuna täna oli ta kõige parema sõbranna viimane päev enne kolimist. Nagu needus ärkas Greta öösel kella poole 4 ajal ülesse kuna tahtis kakada. Juhheeiii, ja enam magama ei tahnud-suutnud jääda. Vedasin teda ühest voodist teise lootes et ehk kustub ära aga ei midagi. Lõpuks, siis kui Pete oli voodist välja pekstud ja läks tööle ja mina ka juba täiesti ärkvel, kustus daam ära. Otsustasin siis et no las magab, viin ta aeda hiljemaks.
Aknast avanes meil täna hommikul aga selline vaatepilt.

Kui ma Greta kella 8 ajal voodist välja tirisin olid ta põsed endiselt kahtlaselt täpilised ja ma teadsin et lasteaeda ma teda saata ei saa ilma et kindlalt tean et see ei ole midagi nakkavat.

Egas midagi, laps riidesse ja autoga arsti juurde. Numbrit meil arsti juurde loomulikult ei olnud aga lootsin et ehk keegi ikka saab meile korraks pilgu peale heita. Nii umbes 40 minutit ootasime (Greta oli rõõmus et sai mängida) ja saimgi kinnituse et minu diagnoos oli õige seega laps ruttu autosse ja aeda.

Lumi on praeguseks juba pea kõikjalt ära sulanud aga vist lubati et sajab kahe järgmise päeva jooksul veel juurde. Mulle see meeldiks, eriti veel nüüd kui kõik jälle terved ja valmis uuesti lund nautima.

Teile kõigile aga ilusat nädalalõppu!

ILUSAD MÄNGUASJAD

2012-02-09T11:44:00.000Z

Kuna Gretal on värsti sünnipäev tulemas siis mul on vaja leida paar ideed mida sugulased ja tuttavad talle sünnipäevaks võiks kinkida. Internetti ringi kolades jäi ette selline leht nagu not in the hight street.com
Seal oli nii palju ilusaid asju millest mõned panen siia ülesse teile vaatamiseks. Need ei ole küll potensiaalsed Greta kingitused vaid lihtsalt asjad mis mulle isiklikult hirmsasti meeldivad.

Me ükskord kinkisime sellise sõduri kõristi Pete õepojale ja see oli päriselt ka nii armas kui pildil näha.

Igasugused heegeldatud mänguasjad on samuti minu lemmikud

Sellise pliiatsihoidja ma tahaks Gretale osta (mitte sünnipäevaks vaid nii sama) aga ma alati kardan et kui pliiatsid sedasi püstiselt seisavad siis kindlasti keegi lastest kukub nende peale ja saab väga haiget. Me küll hoiame pliiatseid ja vildikaid nagunii topsis püstiselt aga millegipärast kui nad eraldi püsti seisma on pandud siis tunduvad nad mulle teravamatena.

Jälle üks kootud tegelane :)

Gretale valisin välja aga sellise röstimasina

GRETA ARENG AJAVAHEMIKUS 2 AASTAT 4 KUUD KUNI UMBES 2 AASTAT 8 KUUD

2012-02-07T18:55:00.000Z

Ma ei ole Greta arengust juba pea aasta eraldi kirjutanud. Pidevalt on plaanis olnud. Kahe aastase kokkuvõttega jäin hiljaks siis otsustasin et teen kokkuvõtte kui ta 2 aastat 6 kuud vana on ja nüüd on kohe 3seks saamas ja ma ei ole ikka veel midagi kirja pannud. Noh, tegelikult ma natuke olen eraldi paberile kirja ka pannud aga tore oleks kui mälestuseks siia mingi märk jääks.
Seega see kokkuvõte on alates eelmisest suvest kui ta oli 2 aasta ja 4 kuune kuni nii umbes 2 aasta ja 7 kuu vanune. Kuna viimase paari kuuga on üsna palju muutunud siis see jääb 3 aastase lapse kirjeldamiseks.

Kahe ja poolene laps kaalus 12kg (seda mitu, mitu kuud juba) ja pikkust ümbes 86cm.
Kuskil 2 aasta 4 kuuselt õppis Greta LÕPUKS kahe jalaga hüppamise ära. Ta oli oma balleti tunnis viimane kes veel hüpata ei oskanud aga õnneks kui alustas uuesti septembris 2011 siis oli juba täielik prof. Samamoodi hakkas ise kukerpalli tegema. Kukerpalli tegi juba varem ka aga enamalt meie initsiatiivil ja mõningase abiga. Siis aga hakkas järsku täiesti ise tegema. Näiteks mängis oma asjadega ja järsku kargas püsti ja lasi ühe uperpalli (nii ütleb ta ise selle kohta).

Väga armastas plastiliininga mängida, see armastus kestis kuid. Korra palus mul talle teha Peppa ja George ja siis mängis nendega küll vist mitu kuud. Ma täitsa imestasin kui armsad need talle olid kuigi peale nii pikka mängimist hakkasid oma kuju kaotama ja olid rohkem kui mingid plönnid. Vahetevahel ta ikka tuli mu juurde ja palus et ma uued silmad teeks või kõrvu nats parandaks aga tihti polnud neil enam silmi ka ja kõlbasid igaks mänguks.

Teiseks suureks hulluseks olid puzzled. Neid ta hakkas vist pea kohe peale kaheseks saamist tegema ja suvel kui me Eestis olles paar tema lemmik tegelastega puzzlet juurde ostsime siis pani mõnda lausa 4 korda järjest kokku. Mulle väga meeldivad need raami sees olevad puzzled. Inglismaal ma ei ole neid eriti näinud. Kahju et Eestis ei tehta ühtegi ilusat ja väikelapsele sobilikku Lotte puzzlet. Ühte suurt olen näinud aga sellel on sellised ebamäärase suurusega tükid (mitte klassikalised puzzle tükid) et neid on palju raskem kokku panna.

Mänguasjadest endiselt kõige lemmikumad väikesed autod ja Peppa pig tegelased. Mängib loomulikult ka teiste asjadega (nagu näiteks beebidega) aga kõige pikemad ja fantaasiarikkamad mängud mängitakse maha ikka nende all olevate asjadega. Üldse autod, bussid, lennukid jne nii suured kui väikesed on tema lemmikud. Mitte küll kõige väiksemad, peavad olema nii suured et sinna saaks kedagi sisse panna. Autodega ei mängita nii nagu näiteks poisid seda teevad, mööda maad ringi kihutades ja põristades, vaid rohkem naiselikumalt.

Joonistamine käib rohkem möödaminnes, suurt huvi selle vastu ei tundu olevat (kahjuks). Samas aga mõnikord läheb ja joonistab paberili midagi mida ei oskaks oodatagi. Maalida meeldib kuigi see tavaliselt lõppeb käte ja käsivarte maalimisega.

Siin pildil üks suur beebi kollase pluusiga emme kõhus.

See oli tegelikult üks esimesi joonistusi (19.07 - 2 aastat 4 kuud) kus Greta midagi inimese moodi joonistas. Idee siis selles et mina joonistasin pead ja jätsin igal peal mingi osa joonistamata. Greta pidi vaatama mis puudu ja siis puuduva osa joonistama, jalad lisas ta ise ja vist käed ka sest miks muidu enamusel 4 jalga :)

Siis üks päev (24nov 2011- 2 aastat 8 kuud) sai ta hakkama sellise pildiga. Ma arvan et see et inimestel korralikud kehad on on vaid juhus kuna kehadega inimesi joonistab ta väga harva (ka praegu). Ma ise arvan et ta tegi kõikidele peadele jalad alla ja siis kogematta tõmbas kriipsuga ühe jalapaari kleidiks (kehaks) sai sellest innustust ja tegi kõigile kehad ja uued jalad-käed.

Värvimiset me oma lapsele õpetanud ei ole ja sellest pole ka juttu olnud seega ma olin üsna üllatunud kui märkasin et Greta hakkas pildil kleiti ja pluusi ja õhupalli värvima ja suutis püsida enamvähem piirjoonte sees. Muideks need kriipsud laste ja issi näol on veri! Nimelt on Greta väga vaimustuses kõigist millega on tegemist kas haigla, arstide või haigeks olemisega.

10 nov 2011- 2 aastat 8 kuud

Üsna tihti mängis klotsidega. See allolev ehitis on täielikult tema enda kätetöö. Nagu näha on ehitatud ehitis liigituse (vist on õige sõna) põhjal ehk siis et kõik samakujulised klotsid on laotatud ühte gruppi.

Sööb, sööb, sööb nagu näljane hunt. Ma ei ole kordagi kuulnud et ta ütleks et ei taha kui talle midagi süüa pakutakse...enamalt ei olegi mingit pakkumist kuna laps nõuab enne kui pakumiseks läheb.

Laulab, tantsib, esineb PIDEVALT. Tavaliselt kui ta niisama laulma hakkab siis tal tuleb kohe meelde et tal on ka väike kitarr ning jookseb kohe selle järgi ja teeb siis ühe korraliku etteaste, koos maani ulatuvate kummardustega iga laulu lõpus. Suvel hakkas huvi tundma noodiraamatu vastu. Algul vaatas vaid väikeseid pilte aga siis kasutas raamatus olevat klaviatuuri kui klaveri klahve ja 'mängis' nii mitu lugu maha.

Unustasin mängimise juures kirjutada et teine suuuuuuuur lemmik on riisiga mängimine. Ta võiks seda iga päev teha kui ma vaid lubaks. Mõnikord ma olen lahke ja lasen tal veranda riisiga üle külvata aga esimesel võimalusel kui laps tegevuskohalt lahkub peidan riisi kohe ära. Tavaliselt ta unustab siis ruttu ära et selline mäng ka eksisteerib aga kui ma juhtun köögis tema nähes lahti tegema kapi kus riis või ahjuplaat sees siis hakkab kohe nõudma.

Tegelikult sellel pildil ei ole nii hästi näha kui hullud riisiga mängimise tagajärjed võivad olla....

Veel üks suur muutus oli see et kuskil nii umbes 2 ja poole aasta vanuselt eemaldasime ta voodil ühe poole. Greta oli väga rahul oma voodiga ja tema pärast oleks see sein sinna ette võinud veel jääda (talle meeldib 'pesas' magada) aga minul sai villand teda sealt igal hommikul välja tõsta. Tõsta siis sellepärast et kuigi ta sealt suudab ilusti sisse ja välja ronida siis tema oli nii mugav et hommikul ärgates nõudis 'tõstjat'. Ärkasin ühel hommikul ja kohe oli selline tunne et täna on see päev kui voodi saab lahtiseks. No tegelikult on selle voodiga ka veel see lugu et me võib olla oleks ta juba ammu suurema lapse voodi vastu ära vahetanud aga kuna see tähendaks siis ka seda et tema toas olev suur voodi kus me külalised magavad enam ära ei mahuks siis me ei kiirusta selle tegemisega. Peale selle kuna Greta mahub täiesti vabalt veel sinna beebivoodisse siis ei näe me mingit põhjust seda praegu välja vahetada.
Magab enamuselt õhtu 8-9st hommiku 7ni. Mõnikord ärkab öösiti aga peamiselt mitte. Vahel käib tal see öösel ärkamine nädala ja siis taas mitu kuud ei midagi. Magama läheb ise oma voodisse ja meist üks suurde voodisse. Ootame kui magama jääb ja siis lahkume toast. Tavaliselt võtab 30 minutit aega aga see oleneb sellest kui väsinud ta on ja mida päeval teinud. Päeval magab tunni või kaks. Kokkuvõttes magamisega probleeme ei ole.
Päeval mahet ei kanna, küll aga öösel.
PS. Kuigi võre võtsime eest ära peame hommikuti talle ikka järgi minema :(

Raamatute lugemine eriti populaarne. See all olev pilt on üsna igapäevane. Mina ka väga rahul kuna ostsin selle rahvusliku mustriga tumbakese Eestist sest see nii meeldis mulle ja ma ei oleks osanud arvatagi et see nii palju kasutust meie majas leiab.

Liimida, kleepida, lõigata võiks ta iga kell. Minu poolest võiks ka kui ma siis ei peaks talle iga natukese aja tagant kleeplinti lõikama :)

Jõulude ajal kui mina kinke iga päev pakkisin oli temal loomulikult ka vaja seltsi lüüa...ooo see oli piin minu jaoks kuna suurema osa ajast ma pakkisin tema asju. Appikarjeid tuli iga natukese aja tagant, küll lõigati paber liiga väikeseks ja kingid ei mahtunud ära, küll ei kleepinud kleepekad pakki küllaldaselt kinni ja asjad kukkusid välja. Mis aga kõige hullem siis kohe kui sai kingitus pakitud (minu poolt siis) anti see pidulikult mulle ja ma pidin selle avama. Kord kui see oli avatud siis hakati seda uuesti kingituseks pakkima (minu abiga ikka jälle).

Akadeemiliselt on ta kindlasti palju madalamal tasemel kui paljud siinsed lapsed (võrdlen ta sõbraga (sama vana) ja belleti ja võimlemis tunni lastega). Enamus tema vanuseid teavad juba värve ja kujundeid ning mõningaid tähti. Värvidest tunneb ära vaid punase, kollase, red, yellow, blue aga mul on tunne et see on vahel juhuse asi.
Numbreid lugeda oskab 10ni mõlemas keeles, vahel ka 11ni aga numbreid kui selliseid ei tunne. Pildilt oskab kokku lugeda mitu palli või lille on. Tihti loeb rutemini kui käsi liigub ja seega tuleb lilli alati üks või isegi kaks rohkem.
Kujundeid ei tunne.
Kui aus olla siis ei ole ma akadeemilise poolega pooltgi nii agar kui siinsed emad. Ma tahtlikult ei õpeta talle ei numbreid ei tähti. Ma ei väldi neid oma kõnes ja kasutan arvatavasti igapäevaselt aga ma ei küsi ta käest et mis värvi midagi on või mis kujuga on tegemist. Minu nägemus on et Greta õpib need asjad ise ära siis kui ta selleks valmis on ja milleks nii varakult tagant lükkama hakata. Ma tean et täielikku vabadust ma talle õppimise osas anda ei saa kuna siin maal algab ju kõik nii varakult aga ehk natukene siiski seda ise avastamise tunnet. Ma nii mäletan kui ma väike olin ja kui imeline tunne see oli kui ma ise midagi avastasin- näiteks selle kuidas auto suunatuled töötavad (siis selle et kui pöörad paremale põleb parem tuli jne). Selline ise avastamine ja ise järeldustele tulemine annab lapsele palju rohkem kui igapäevane trillimine. No ja kui peaksgi nii olema et Greta kooli minnes teistest palju maas on või midagi ei oska mida peaks (no ma tegelikult kahtlen selles) siis mul on meedoteid kuidas asjad talle kiiresti selgeks õpetada nii et mina igal juhul ei muretse.

Ah jah, restoranide suur fän on ta ka. Tihti tellib ise oma toidu või siis vähemalt joogi või magustoidu (kui on midagi ilma munata). Issiga käib ta rohkem väljas söömas kui minuga või meie mõlemaga.

Käitumise osas ei oska midagi erilist kirjutada. Mõnikord jonnib aga tavaliselt on selleks mingi põhjus-peamiselt et on väsinud. Paaril korral oleme pannud teda trepi istmele istuma kui ei ole sõna kuulanud aga see selline tavaline ealine käitumine mis ei tasu eraldi märkimist.

Ma arvan et üks raskemaid perioode käitumise vallas oli Eestis olemise aeg. Siis oli lapsel kell segamini, päevased uned tihti jäid ära ja pidevalt oli erinevatesse kohtadesse minek ja palju emotsioone ja läbielamist. Peale nädalast seal olemist hakkas ta imelikult käituma, ei kuulanud sõna, nuttis kõva häälega, karjus vastu jne. No selline täiesti võõras laps. Alles hiljem saime Petega aru et ta ju alles nii väike et nii pikalt eemal olemine on üsna väsitav plus kuna olime võõral territooriumil kus rohkem ohtusid siis pidime teda tihedamini hoiatama või keelama (no siis sellised ohtlikud asjad nagu lapsi mitte armastavad kassid või klaaslauad ja suured rasked klaasuksed, kõrged trepid- ühesõnaga asjad mida ei saa eemaldada kuna ei ole meie kodu) millega ta harjunud ei olnud kuna kodus me hoiatame teda väga harva. Ise me ka ei saanud korralikult relaxida kuna pidime kogu aeg teda valvama ja kamandama. Nii et ühesõnaga nats stressirohke ja väsitav meile aga veelgi rohkem talle.

Aga muidu on ta igati tipp topp laps ja temaga on lõbus olla ja igale poole minna...kui vaid emme nii väsinud alati ei oleks :)

Meeldetuletus siis et see on kokkuvõte 2 aasta 6 kuusest lapsest ja mitte praegusest Gretast :)

LUME PALAVIK JÄTKUB

2012-02-07T12:19:00.001Z

Kui eile hommikul nägi laps välja nagu noor nirk ja ma olin juba kindel et oli jälle mingi ühe päevane palavik siis õhtuks näitas termomeeter üle 39.
Terve öö söötsin vaheldumise kahte erinevat palaviku alandajat sisse pea iga 4 tunni tagant kuna palavik ei tahtnud all püsida. Viinaga hõõrumisest ei tasu mulle rääkida kuna viina meil kodus ei ole ja kuna ma ei ole seda ise kunagi teinud ja ei tea kui palju või millal ja kuhu hõõruda siis ei hakka seda varianti üldse kaalutlemagi.
Lähme kohe varsti arsti juurde kuna ma tahan et ta Greta kõrvu ja kurku kontrollib. Gretal nohu või köha ei ole ja kõrva või kurgu valu üle samuti ei kurda aga kuna ta ongi meil selline et võib isegi näkileiba kõige hullema kurgupõletikuga süüa seega on parem kui arst talle pilgu peale heidab.
Loodetavasti on ehk hullem möödas ja me saame öösel normaalselt magada.
Edit: Arstil käidud ja nagu arvata oli on tegemist viirusega. Arst küll tegi igaks juhuks kurgu testi ja põepõletiku testi mille tulemused saan homme teada.
Andsin Gretale tund enne arstile minekut rohtu ja laps mängis rõõmsalt ooteruumis, kõndis ise arstikabinetti ja lasi arstil ennast ilma silma pilgutamata torkida. Ma pidin toolilt maha kukkuma kui arst teda kraadis ja ütles et plavik on 39.1!!!...ja seda siis rohu mõjuga. Ma ei kujuta ette kui kürge see siis oleks olnud kui ma talle rohtu ei oleks andnud.
Meil on ikka täiesti imelik laps, mind vahel täitsa hirmutab.

SNOW VIDEOS

2012-02-06T19:39:00.000Z

SNOWSICK

2012-02-05T15:00:00.001Z

Hommikune äratus täpselt kell 6....laps tahab õue. Kella 10 ajal saime nii kaugele et lumepüksid jalga, oleks hiljema peale jätnud siis vist poleks lund enam näinudgi. Laps tundus nats kuum kuigi käitus eeskujulikult (no tegelikult sõi küll normaalselt aga süüa ise ei küsinud ja külmutuskappi ei roninud seega haige mis haige) . Kraadisin igaks juhuks - palavik 38.5. Arvatavasti ~~kulla~~lumepalavik. Rohi sisse ja jope selga ning õue....mis vahet seal enam on ja kes teab kas lund tulebgi enam maha sel talvel.

Ma ei ole üldse haige lapse nägu

Naerata!

HURRAAAAAAA...

2012-02-05T00:02:00.000Z

No nii, hommikul oli meil õues -3 kraadi. Mõõõõõnus. Pete läks Gretaga oma käe taastusravi sessioonile ja pärast Richmond Parki hirvi taga ajama ja lõunat sööma. Toppisin Gretale paksud riided selga ja saatsin issiga välja. Ise koristasin samal ajal nats maja, tegin endale pannkooke ja vaatasin telekast saadet Putinist ning siis läksin üksinda Kingstoni shoppama....Mõõõõnus :)

Õhtul läksime sõprade juurde sünnipäevapeole, nii umbes 40 minuti kiire autosõidu kaugusel meist. Millegipärast algas see sünnipäev alles kell viis õhtul ja kui me kohale jõudsime hakkas kergelt lund sadama. Loomulikult olid kõik väga ärevil ja õnnelikud maha langenud lume üle ning kogu õhtu jooksul käidi pidevalt kontrollimas et kui palju seda juba maas on. Kui söögid olid söödud ja küünlad tordi pealt ära puhutud valmistusime just seltskonnamänguks kui äkki üks 'lume kontrollijatest' hõikas et kui me kõik siia ööseks ei taha jääda siis on viimane aeg liikuma hakata. Olime veits pettunud kuna õhtu kõige lõbusam osa oli ju alles ees aga samas teadsime et lund on kõige turvalisem nautida ikka oma kodu piirkonnas seega lahkusime koos teistega. Õue astudes ei saanud me loomulikult olla ilma et pidime maha väikese lumesõja ja kui ma siis pärast autos juhtusin kella vaatama oli see minu SUUREKS üllatuseks JUBA 9!

Gretale valmistas lumi nii suurt rõõmu et istus teine oma autotoolis ja laulis jõululaule.
Üks nendest oli Santa knows who is naughty, Santa knows Greta is nice, little boy teeb lollust, Libbie is nice (ehk siis ise tehtud laul Santa Claus is Coming to Town laulu ainetel). Kuigi kell oli juba nii palju ja Greta oleks pidanud juba ammu voodis olema siis ma siiski lubasin Gretale et kui me koju jõuame siis teeme ruttu väikese lumememme. Kartsin et hommikuks on lumi läinud.

Paarikümne minuti pärast jäi Greta autos magama ja kui koju jõudsime tassisin ta tuppa. Toas ärkas ta muidugi kohe ülesse ja kuigi endal oli selline unenägu peas nõudis kohe et me läheksime lumememme tegema. Noh, lubadus on lubadus ja sellest peab kinni pidame ja nii me siis läksimegi õue lumega mängima.

Varsti liitus meiega ka Pete ja mingi hetk hiljem saabus meie naabrimees ja naine jalutuskäigult ja meie vähel algas suur lumesõda. Sel ajal oli kell juba veerand 11 ja Greta oli ikka veel üleval ning vaheldumisi kilkas suurest rõõmust ja proovis endale lund väikestes kogustes suhu toppida. Kõigil oli väga lõbus.
Väikese lumememme saime samuti valmis kuigi sellest ei olnud kellegil aega pilti teha. Kui ma Gretale ütlesin et karta võib et see on hommikuks sulanud siis oli tal selle uudise üle nii kurb meel et teda oli raske pärast toas akna eest ära tirida. Tal oli vaja lumememmele sada korda lehvitada ja õhu musisi saata ning hüüda kui väga ta teda armastab.....nii hilja ei ole me laps pikka aega magama läinud. Põidlad pihku et hommikul magavad kõik pikalt....või siis vähemalt mina :)

VÄGA PIKK ILMA REPORTAAZ

2012-02-03T16:49:00.002Z

Pean vist ka ühe külma teemalise postituse tegema.
Nii nagu paljudes teisteski Euroopa riikides nii onga meie poole Siberist külmemat ilma läkitatud. Täna hommikul oli nii mõnus karge ilm. No mõnus siis minu arvates ja mõnus sellepärast et ei olnud niiske. Oli üsna külm aga auto aknaid kraapima ei pidanud nagu tavaliselt sellise temperatuuriga.
Mina isiklikult olen märganud, vähemalt meie ümbruskonnas, et inimesed on palju soojemalt riides kui näiteks kahel viimasel aastal suure lume ajal. Jah loomulikult leidub ka neid kes pea 0 kraadi juures ikka veel shortsidega ringi jooksevad ja lapsi kes põlvikutes kooli lähevad aga üldkokkuvõttes on siiski rohkem neid inimesi kellel 'tuti'mütsid peas ja suured sallid kaelas. Ma tean et see sortside juttu on eestlastel nii raske uskuda ja tekitab palju kõneainet AGA ma ütleks et samasuguse reaksiooni osaliseks saaks siin näide sellest kuidas Eestis suvel lapsed kõrvadega mütse kannavad. Mina isiklikult oli eelmisel suvel just tunnistajaks ühele juhtumile kus lapsel oli natukene jahedama ilmaga lausa fliisist kõrvadega müts peas, sügisjope ja fliisi püksid jalas samal ajal kui minu laps vaid pikkade varrukatega pluusiga ringi jooksis.

Mis puutub talveriietesse siis mul on tunne et sel aastal sain ma selle omamisest või mitte omamisest kõige paremini aru. Kui eelmisel aastal oli meil nagu nii Eestisse sõit planeeritud ja Gretale soojemad riided selle tarvis muretsetud (Lume püksid sain juhuslikult heategevuse poest ja saapad ka väga odavalt) siis selleks talveks pidin asju varuma vaid selle lootusega et ehk siiski tuleb taas lumi maha. Nüüd mul ongi siin Gretale Soomest ostetud kallid talvesaapad (pea 30 eurot kuna odavamaid ei olnud), talvepüksid (H&M
£16) ning talvejope taas mingi üle 20 naela ootamas et lumi tuleks maha ja kui ei tule siis ei ole mul järgmine aasta nende asjadega midagi teha ja raha raisku läinud. Mütsid ja sallid ka aga noh neid saab ka soojema ilmaga kanda kuigi Greta salle eriti ei kanna vaid lihtsalt kõrgekaelusega pluusi kampsuni all. Lootust siiski on et ehk talvejope mahub järgmisel aastal veel selga.
Meil vaid Greta kellele talveriideid osta aga kui sul on peres kaks või enam last siis lihtsalt IGAKS JUHUKS neile korraliku talvevarustust osta oleks ääretult kallis.....OK, nõustun et sukapüksid võiks siiski jalas olla ja need ei maksa nii palju ka :)
Kui te nüüd küsite et miks peaks ette ostma et ostke siis kui lumi maha tuleb või kui väga külmaks läheb siis vastus sellele küsimusele on see et kui sa oma ostmised jaanuari jätad siis võid sul vedada kui sa midagi talvist veel allahindlustest leiad kuna peale jaanuari on meil poes juba trikood (ehk siis kevad-suve riided). Suusariideid võib olla veel vastavates suusapoodides müüakse aga ma ei ole kindel ja kui müüakse siis sealt ostes kindlasti väga kallid.

Ma hakkan väsima nendest iga aastasest talveilma teemalistest targutamistest (pean enamalt silmas Eesti ajakirjandusliku targutamist, täpsemalt siis kommendaare). Fakt on see et Eesti on maa kus talv tuleb IGAL aastal. Ok, mõni aasta on tunduvalt külmem ja lumerohkem kui teine AGA talv siiski tuleb ja seda pikemalt kui vaid paar päeva.
Inglismaal ei ole vähemalt minu siin elamise aja jooksul (18 aastat siis) Lõuna Inglismaal olnud nii külma (lumerohket) talve kui kahel viimasel aastal (selle aasta kohta on veel vara midagi öelda). Lund olen ma mõnel varajasemal aastal ikka näinud aga see on olnud rohkem selline paari tunnine lõbu. Korralike lumesaapaid ei ole ma kogu siin elamise ajal omanud ja Eestisse minnes panen matkakingad jalga mis kaitsevad igasugu ilma vastu.
Peamiseks ohkamis kohaks eestlaste poolt on see et meil siin väikese lumega kohe kõik seisma jääb ja kui me hädaldame et oh õudust õues on -5 kraadi. -5 kraadi inglastele siin aga tundub nagu -35 eestlastele KUNA Lõuna Inglismaal langeb temperatuur päeval harva nii madalale samamoodi nagu Eestis ei ole iga päev temperatuur -35. Nii ja just sellepärast siin selle üle paanitsetaksegi ja sellest suurt juttu tehakse.

Teine põhjus miks see meile nii suurt probleemi tekitab on see et kuigi temperatuur langeb vaid miinus 5le siis see võib saada eluohtlikuks tuhandetele vanainimestele kellel ei ole raha et oma elamist kütta. Probleem ka selles et siinsed majad ei ole ehitatud miinuskraadidega talve kohaselt seega kütetud soe õhk põgeneb majast kiiresti välja. Viimase paari aastaga on riik propageerinud majasoojustamist ja selleks isegi tasuta fonde välja jaganud. Soojustuse all käib enamalt siiski jutt topelt akende ja pööningu soojustamisel. Ma ei tea kuidas viimastel aastatel ehitatud majad on soojustatud AGA Inglismaal on väga palju just vanu maju (Victori aegseid ja 1930, 40, 50, 60 aastatest) mille ehitamise ajal ei saa palju juttu olla põranda alusest soojustusest või topelt akendest! Enamus majadel on küll tänapäeval juba topelt aknad aga paljudel vajavad ka need uuesti väljavahetamist mis aga omakorda maksab väga palju...Victoria aegsete majade suurtest akendest rääkimata.
Meil küll ei ole kõrgeid aknaid kuid me ise ka kaalutlesime kas tasub paari külmema kuu pärast suurt summat välja käia või siis lihtsalt paksud kardinad ette tõmmata ja hommikul käteratikuga higistanud aknaid kuivatada. Aasta hiljem siiski kogusime raha kokku ja vahetasime ära aga paljud seda endale lubada ei saa. Minu unistus oleks et saaks kõik meie seinad ka korralikult ära soojustatud aga see ei tule kohe kindlasti kõne alla ja ei tasuks ennast rahaliselt ära. Nii et siin maal tavainimesed talvel tubades suveriietega ei käi ja ei näe selleks ka põhjust kuna ei ole ju suvi. Pigem keeratakse ikka temperatuur kraad allapoole või siis lülitatakse üldse päevaks, kui kedagi kodus ei ole, välja kuna gaasi ja elektri hinnad vaid kasvavad.

Mis puutub lumme siis teab iga autoga sõitev eestlane isegi kui ohtlik on ilma talvekummiteta jääl või lumel sõita, ega teil muidu ei oleks talvekummid seaduse järgi kohustuslikud.
Sellise jutu peale vastatakse tavaliselt AGA miks siis teile ei ole autodel vastavaid kumme all!? Kumme ei ole all kuna riigil ei oleks raha üle Inglismaaliselt kõikidele bussidele talvekumme alla panna PAARIKS PÄEVAKS AASTAS. Ja kui neil oleksgi kummid all siis ega nad väga kaugele nendega ikka ei pääseks kui eraisikute autod mööda teid ringi libisevad ning õnnitusi ja ummikuid tekitavad.

Meie muretsesime igaks juhuks selleks talveks endale 2 talverehvi alla ja nüüd loodame et makstud raha raisku ei lähe ja kas või korraksgi lumi maha tuleks et neid kasutada saaks. Meie tegime seda kuna meil oli selleks raha AGA paljudel inimestel ei ole samasuguseid võimalusi, seda eriti veel nüüd kui elu niigi kalliks on läinud ja paljud peavad penne lugema et pere toidetud ja maksud makstud saaks. Keda need talvekummid veel huvitavad sellise elu juures ja seda siis ka JUHUL kui lumi peaks maha tulema!

Kui mu itaalasest sõbranna meil paar nädalat tagasi külas oli siis ma mitmel korral imestasin ja kommenteerisin et miks ta ennast nii paksult riidesse paneb enne välja minekut. Ta pani isegi kindad juba toas kätte kuigi pidime vaid autosse minema. Tema vastas selle peale et aga õues on ju jaanuari kuu! Õues sortsides mehi nähes ohkis ja puhkis ta samamoodi nagu iga eestlanegi teeks kuigi nii mõnigi neist hüppas vaid korraks autost välja et putkast paki suitsu või võileiba osta. Tema seletas et itaalased käivad väiksemagi külma ilma puhul soojade riietegaja sest milleks külmetada. Sama juttu olen lugenud nii mõnegi Itaalias elava eestlase blogidest. Arutasime asja ja jõudsime järeldusele et kuna Itaalias on suvel enamjaolt niiiiiii kuum siis kohe kui ilm natukenegi jahedmaks tõmbub tundub see neile palju jahedamana kui näiteks meile eestlastele või inglastele ja panevad paksud riided selga. Loogiline ju :).
Siinsed inglased (tuletan meelde et minu jutt käib Lõuna Inglismaa kohta, mis üleval põhjas toimub seda ma ei tea kuna näiteks Sotimaal on ju talved tavaliselt ikka lumega ja külmad) on harjunud enam vähem sama aastaajaga aasta ringselt ja seega kohe kui tuleb natuke kuumem suvi on paanika ja natuke külmem talv taas paanika.
Eestlased aga kogevad puhtalt 4 aastaaega ja seega kui on juba augusti keskpaik siis sügis kohe kohe tulemas ja lapsukesele mütsike pähe (ütlen seda siin natuke narritades kugi tean et ega see kõikide kohta ju käi) ...Itaalias aga samal ajal peamine suvekuu käimas.

Ma luban endale et see saab minu viimaseks ilma 'seletus' postituseks siin blogis olema. Järgmisetel aastatel lingin vaid sama postitust.
Nüüd aga panen pöidlad pihku, ka magaval Gretal, et nädalalõpuks lubatud lumi ka meieni jõuaks et me lumememme teha saaks...või siis vähemalt pallikesi. Greta igal juhul VÄGA ootab!

CONCERTO IN C MINOR

2012-02-03T10:21:00.000Z

DAY IN OFFICE

2012-02-02T11:52:00.000Z

AHV

2012-02-01T23:08:00.000Z

Gretast on üle öö üks väikene ahv saanud, kogu aeg tahab kuhugi ronida. Kõõlub ohtlikult diivani äärte peal ja tirib toole mööda maja ringi et ronida. Põhi koht kuhu ta oma toolidega ronib on loomulikult külmutuskapp. Kööki jõudes ma tavaliselt näen kas teda tooli peal kapi ees (õigemini sees) või siis kapi ees olevat tühja tooli ja Gretat juba kuskil mujal midagi söömas.
Ma ei tea aga ma ei julge eriti teda enam üksinda alla korrusele jätta kuna üks päev sattusin talle peale kui ta parasjagu oli oma tooli tabureti peale pannud ja siis üritas selle torni otsa ronida.
Täna õhtul näiteks käis meil potil käimine sedasi...

Otsime talle Petega nüüd akrobaatika rühma enne kui ta meil kardinapuudel kiikuma hakkab.

ANNIKA METSLA FOTOD

2012-02-01T11:19:00.001Z

Järgmised postitamata photod.
Suvel käisime taas (nagu me seda igal aastal teeme) Annika Metslaga vanalinnas pildistamas. See pildistamisele minemine on tegelikult minu jaoks alati üks raske töö. Kui see toimuks siin, kus me elame, siis oleks riietamise mure kergelt murtud aga kuna ilma on ju raske ette ennustada siis pean ma Eestisse sõites kaasa võtma hunniku eraldi riideid mis meile 3mele siis korraga ilusti selga sobiks (no ei tahaks ju et ühel on triibud ja teisel mummud ja kolmandal ruudud seljas :). Õhtu enne pildistamist ma siis alati sobitan neid riideid kuni südaööni ja ikka on raske teada kas hommikul on kohe 30 kraadi või jahe 18st. Kus juures kui meist pea mitusada pilti tehakse siis ei taha ju kõigi peal samade riietega olla seega pildistama läheme vähemalt 2 riietuskomplektiga.
Sel korral oli meil kõigil hommikul enne fotosessiooni nii raske ülesse ärgata kuna kehad ei olnud veel Eesti ajaga harjunud ja olime seega 2 tundi taga. Greta oli nii väsinud et jäi autos kohe uuesti magama ja kui kohale jõudsime siis ei olnud tal mingit pildistamise tuju. Ma lausa imestasin kui ma valmis pilte pärast nägin kuna Annika oli suutnust sellest mittekoostööaldist laspsest nii palju ilusaid fotosid teha. Ta on ikka super fotograaf küll. Sel korral me täiuslikku pilti meist kolmest ei saanud kuna küll vaatas üks paremale ja teised vasakule, või hoidis hoopis silmi kinni ja tegi imelikku nägu (see kõik käib enamasti meie kohta kes me pildistamise ajal Gretat proovime ergutada) või siis pildil mis muidu oleks see õige olnud olid mul suurest väsimusest kotid silma alla nii et elutoa seina peale raami see ei lähe :)
Ma arvan et järgmisel suvel oleme omad õppetunnid saanud ja Greta ka vanem juba seega olen kindle et pildid tulevad veelgi ilusamad.

WADDESDON MANOR

2012-01-30T14:18:00.001Z

Vanu fotosid sorteerides leidsin paar albumit pilte mida mul on kunagi olnud plaanis blogisse panna aga aja nappuse tõttu on asi ära jäänud. Mõned kohad on siiski väga ilusad ja postitust väärt seega hakkan neid siia ajapikku lisama.
Waddesdon Mõisas käisime me 9 juulil 2011. Mõis asub Buckinghamshire maakonnas, meist umbes tunni ja poole autosõidu kaugusel. See oli meile juba teine käik sinna mõisasse (viimati olime seal 2007 aasta oktoobris) ja ka see kord ei pidanud me pettuma. Mõis ise on võimas aga veel võimsam mõisa taga-aed. Lastemänguväljaks saab samuti 10 punkti ja restoranis maitsev söök normaalse hinna eest seega igati väärt koht külastamiseks. Aga vaadake ise...

Selline nägi aed välja 2007 aasta oktoobris

PÜHAPÄEVA HOMMIK SÜNNITUSMAJAS (mitte päriselt)

2012-01-29T13:19:00.001Z

Pühapäeva hommik.
Pete läks autot pesulasse pesema, mina istun arvuti taga (nagu alati) ja Greta mängib. Kui nii umbes pool tundi on mööda läinud ja Greta ei ole ikka veel kordagi mind torkima tulnud peatan korraks oma tegemised et piiluda mis toimub.

Tuli välja et laps juhatas sünnitusmaja. Põrandale oli laotatud terve hunnik 'tablemats', mis olid voodid kus beebid magasid. Kui te nüüd neid pilte vaatate ja arvate et sünnitusmajas on vaid kolm beebit sündinud (jänes, mõmmi ja koer) siis te eksite. Beebisid on nii palju kui palju on voodeid ja jänkud-mõmmid-koerad on vaid beebide kaisuloomad. Sünnitusmaja juhataja, Greta, käis ise tähtsa näoga ringi, piimapudel käes, ja toitis näljaseid imikuid.
Siis vahepeal luges üle et kõik ikka kohal ja et keegi ei ole kogematta voodist välja kukkunud.
See ei olnud minu järeldus vaid seda seletas Greta mulle kui ma küsisin et mis siin toimub.

Paarkümmend minutit hiljem haarasin uuesti kaamera kui nägin et Greta kõndis ringi pitsaama pluus üles tõstetud ja hüüdis 'Plop, plop, plop'. Niimoodi sündisid uued beebid.

Kui beebisid sündis rohkem kui voodeid oli siis joosti ruttu söögituppa ja toodi voodeid juurde.

Vahepeal istuti siiski ka maha ja loeti beebikasvatus juhendit aga kohe varsti hakkati taas toimetama. Mänguga käisid kaasas pikad monoloogid ja vahepeal dialoogid ning mingi hetk oli hirmsasti issit vaja et ta mingeid tiigreid taga ajaks ja nad kappi kinni paneks.

Vat selline hommik on meil täna siin Rüütli Lossis.

ESIMENE JUUKSURIS KÄIK

2012-01-28T13:04:00.000Z

Greta on meil siin juba mitu kuud juuksuri juurde küsinud. Kui ma lõpuks üks päev pakkusin et mis oleks kui läheks siis tuli ruttu vastuseks üks suur EI. Ta olevat ümber mõelnud ja et ta ikka ei taha minna.
Paar päeva tagasi võtsin siiski end kokku ja broneerisin talle aja lastejuuksuri juurde. No ma lihtsalt ei suutnud enam vaadata seda väikest kolli ja ta juukseid mingisse viisakasse soengusse meelitada.

Täna hommikul seadsimegi sammud esimesele lõikusele. Ma olen vaid korra ise ta juukseid selle peaaegu 3 aasta jooksul lõiganud, kord Eestis olles ja nii umbes sentimeetri võrra. Enne minekut nägi laps tagant vaadates selline välja.

Juuksurisse jõudes võttis Greta kogu protseduuri väga tõsiselt. Keskendus teine kohe nii sügavalt et piiksugi ei tulnud välja. No kui aus olla siis mis seal ikka piiksuda. Juuksur ikka imestas et oi kui tubli laps ta teil on, et isutub nii ilusti ja ei tee mingit tsirkust (siis lõikamise ajal), et kui vana ta teil on? Ega me mingit tsirkust või nutu või vastupanu osanudgi oodata seega imestasime vastu et kas selline käitumine on siis harukordne või.

Eriti miilenki näoga

Arvata võis et kui tegu on lastejuuksuriga siis ei puudu ooteruumis ka mänguasjad. Küll aga ei osanud ma oodata et kogu juuksurisalong nägi välja nagu mänguasjade pood. Õigemini küll rohkem kui heategevuspood kuna korralik disaini puudus sellel salongil täielikult. No aga lõppude lõpuk see ei ole üldse tähtis, tähtis et lastel on lõbus ja koht kuhu nad hea meelega tagasi tahavad tulla....kuigi minus ärkas kohe disaini tuluke ja ideed kuidas kohta palju hubasemaks muuta.

Esimese lõikuse puhul sai Greta tõendi sellest et on nüüd taas inimese nägu.

Samuti pandi paar lokikest eraldi kotikesega mälestuseks kaasa

EELMINE NÄDAL

2012-01-26T11:56:00.000Z

Eelmisel nädalal oli meil mu väga hea sõbranna Itaaliast külas. Tutvusin temaga umbes 8 aastat tagasi läbi töö ja juba esimesest päevast peale oleme olnud lahutamatud. Ok, see lahutamatu olemine tähendab siiski seda et kuigi vahemaa meie vahel on suur siis sellele vaatamata oleme nagu seotud mingi nabanööriga mis meid koos hoiab ja meid toidab, seda ka siis kui suhtlemine piirdub mõnikord vaid paari telefonikõne ja paari emailiga aastas. Tema ongi see tegelane kes minu ellu Paul Auster-i ja nii mõnegi teise huvitava kirjaniku toonud on. Asi ei ole piirdudnud vaid kirjanikega kuna tänu temale armusin ma ka Londonis igal aastal toimuvasse rahvusvahelisse Mime Festival-i. Nimelt toimub Londonis igal aastal Jaanuari kuus Mime Festival. Olen juba mitmel aastal sellest festivalist osavõtnud ja mulle väga meeldib. Show-ed on erinevad, mõni täielik jama, mõni nii super et sööbib aastaiks mällu. Mu sõbranna on igal aastal hirmsasti tahtnud Mime Festivalile tulla aga kuna lapsed on liiga väikesed olnud siis on see vaid unistuseks jäänud...kuni siis selle aastani.

Oeh, ma ei mäletagi enam millal ma viimati 3 õhtut järjest teatris käisin, seda veel Londonis, ning ühe terve päeva täielikult shoppingu nime all veetsin.

Väga mõnus olin KUIGI Londonis käimine on NIIIII väsitav ja ka kallist. Ma ei ole nii ammu rongiga või metrooga Londonis sõitnud et pileti hinda nähes hakkasin nagu tõeline vanainimene targutama et vat kuus aastat tagasi oli hind veel selline. Aga tõesti viimati kui mina travelcard-i Londoni ostsin maksis see kas £4 või £5 ja nüüd pea £9. (Lodonis oleme iga aasta käinud küll aga seda autoga). No see selleks, mõnus oli ikkagi ja kuigi ma ei kujutaks ette iga päev tööle ja töölt koju rahvast täis metrooga sõita siis see paar õhtut nautisin seda täiega. Paar pilti tegin oma vana, tavalise, kaameraga aga kuna ma ei ole nii pikka aega sellega pildistanud siis ma ei tea kus mu mälukaardi lugeja on ja seega ma ei saa pilte arvutisse - aga ega seal midagi erilist nagu nii olegi seega pole hullu.

Mu sõbrants on ikka korralik itaalane kellel on alati aega ja kes kunagi kuhugi ei kiirusta. Kui kellake teatris kuulutab et on viimane aeg saali minna siis tema suures rahus joob veel oma teed ning hakkab aeglaselt oma riideid ja kotte kokku korjama ning aeglaselt saali poole jalutama, vaatamata sellele et saal teises maja osas asub :). No täiesti teine maailm nende jaoks kes on igapäevevase kiirustamisega harjunud. Mul võttis ikka paar päeva harjumist. Samas ma pean tunnistama et ma hakkasin seda 'aeglust' täielikult nautima kuigi mul on tunne et vaid itaallastel tuleb see hästi välja kuna kui mina asju rahuga võtan siis mina jään alati igale poole vähemalt 30 minutit hiljaks.

Aeglus aegluseks aga mu sõbrannal on ka komme omi asju selle suure 'rahu pilve peal' ringi liikudes igale poole unustada või kaotada. Sel korral õnnestus tal oma rahakott koos raha ja ID kaardiga poe riietusruumi jätta. Seda muidugi märkas ta mitu, mitu tundi hiljem, kui olime juba teatris ja etendus kohe algamas. Õnneks, kuna tegu oli kallimat sorti poega, oli lootust et inimesed ehk ei jookse leitud kotiga ära ja et saame selle ilusti kätte. Peale paariminutilist paanikat, piletikassa onu interneti kasutamist ja telefoni kõne poodi õnnestus meil teada saada et rahakott on leitud ja seifi pandud ning et saame selle järgmisel päeval ilusti kätte. Lõpp hea, kõik hea. Isegi etendusega ei alustatud enne kui me tagasi saali tulime, me ise olime kindlad et peame nüüd showed ukse taga olevast telekaekraanilt vaatama (showed olid nii umbes tunnised ja ilma vaheajata).

Teine suur sündmus mu sõbrannale peale Mime Festivali oli heategevuspoodides käimine. Nimelt jutu järgi Itaalias selliseid poode samal kujul ei eksisteeri ja tal on nende järgi tõeline puudus. Alustasime ühest kus on vaid mänguasjad ja lasteriided. Me olime seal vist küll mingi tund aega. Sõbrants oli täielikus kaifis. Virn puzzlesi ja mänge mida ta soovis osta aina kasvas ja kasvas. Mina vaid seisin seal ja laiutasin käsi ning imestasin et kuidas ta kogu selle kupatuse Itaaliasse saab. No teda selline PISIasi üldse ei huvitanud. Kuna tegu ju ikkagi itaalasega kes ennast väikeste muredega ei vaeva ja kui ei saa siis kuidagi ikka saab ja milleks sellepärast närve kulutada. Kui me ei oleks pidanud Gretale lasteaeda järgi minema siis ta vist oleksgi sinna poodi jäänud ja kogu poe tühjaks ostnud. Lisan siia seletuseks et kuna tema on nagu minagi terapist kes väikeste lastega töötab siis on meie töö juures vajalik seda tüüpi materjal millega lapsi testida, neid õpetada ja mida kasutada kui reinforcement (ma ei oska seda sõna tõlkida). Kõik mängud ja mänguasjad ei sobi seega otsime alati sobivaid kust saame ja võimalikult odava hinnaga. Mainin ka ära et tegu ei ole mingi ime poega kuna seal on ka palju jubedaid asju. See sõltub mis kaup parasjagu väljas on ja mida otsid.

Lahkusimegi poest 2 SUUUUUUURE (no sellise Ikea sinise koti suuruse) kotiga mis olid täis raamatuid ja mänguasju. Kokku läks see tal maksma £19 mis on piinlikult väike summa võttes arvesse et nii mõnigi raamat ja mäng oli tuli-uus ja oleks Itaalias ainuüksi juba 30 eurot maksnud. Ok, sellele lisaks pidi ta £11 maksma easyjetile, et oma käsipagasile lisaks ka check in kott lisada aga siiski täielik võit.

Mängudele lisaks ostis ta siit kaasa ka hunniku raamatuid ja DVDsi (neid siis ka heategevuspoest). Ma tema mänguasjade ja raamatute hunnikutest pilti ei teinud aga minu saak on siin (tema nii palju raamatuid ei ostnud kuna kotis ei olnud enam ruumi aga vähemalt 6 DVD küll)

Mõned raamatud siin on küll sellised 'lihtsad' raamatud, mis oma sisult ei ole suurt asja rohkem kui kerge meelelahutus (näiteks Lesley Pearse omad) mille eest £6.99 ma ei maksaks küll aga £1, mõned aga väga hinnatud. £14 naela eest sain 14 raamatut, raamatupoest ostes oleks vaid 2 saanud.

Nii et tulge aga meile Inglismaale heategevuspoodi raamatuid ostma :)

Lisan jälle et kuigi meil Inglismaal on neid heategevuspoode pea igal pool ja kasvõi ühel peatänaval 5 või 6 tükki siis nende sisu oleneb ka palju sellest kus linnas nad asuvad. Mõned on täis vaid tõelist rämpsu (sõna otseses mõttes) samas mõnest leiab alati midagi huvitavat. Oleneb muidugi mida keegi otsib.

MADE IN....

2012-01-25T10:55:00.000Z

Hommikul lauda koristades jäi mulle üks Greta mänguasjadest pihku. Hakkasin seda juba korvi poole lennutama kui äkki peatus silm beebi tagumikul. Tavaliselt on enamus seda tüüpi vidinaid Hiinas valmistatud, see beebi aga...

WHAT I'M LISTENING - JANUARY

2012-01-23T15:28:00.000Z

Kuna praegu ei ole aega täpsemalt kirjutada viimaste päevade sündmustest siis panen teile siia natuke muusikat kuulata.

Eriti hästi kõlab see volume-i nupp põhjas ja pimedas.

Minu Jaanuari kuu lemmik

PIPARKOOGI MAJA

2012-01-18T09:51:00.000Z

Paar nädalalt peale jõule jõudsime lõpuks nii kaugele et saime oma piparkoogi maja meisterdamisega hakkama. Saime selle majakomplekti tädi Liina käest kingituseks ja terve jõulude eelse aja lubasin Gretale et paneme selle kokku. Jõulud tulid, jõulud läksid aga maja oli ikka veel karbis.
Siis aga avanes selle valmistuseks ideaalne võimalus. Nimelt pidime ühel pühapäeval Pete vanemate juurde lõunale minema kus samal ajal oli Pete õe pere ja veel paar inimest.

Gretal oli nii rõõmus meel ja kõik teised olid vaimustuses, mina samuti rahul. Kõigile maitses hästi. Aitäh Liina :)

TÜDRUK KAARDIL

2012-01-16T20:09:00.000Z

Sain sünnipäevaks ühelt tuttavalt sellise kaardi. Kui Pete seda koju tulles nägi kamina peal seismas siis hüüdis ta et oot oot kuidas ta (siis saatja) sinu pildi kaardi peale sai. Mina ei saanud aru millest jutt. Pete vaatab kaardi uuesti ja ütleb et see oled ju sina kui sa väike olid, et tema on täpselt samasugust pilti minust näinud. Mina naeratasin visakalt ja tõdesin et näeb jah natuke minu moodi välja. Sinna see asi jäi. Õhtul telekat vaadates ütleb Pete uuesti et no kuule meil on selline foto sinust täitsa olemas. Palusin siis tal selle üles otsida

Minu mees, kes tavaliselt MIDAGI ÜLESSE EI LEIA, ilmus mõne aja pärast selle fotoga.

KIIDULAUL PAUL AUSTER-ILE

2012-01-15T21:09:00.001Z

LÕPUKS jõuan siis selleni et see kaua plaanitud ja lubatud postitus on siin.

Ma olen selline inimene kellel on väga raske vastata küsimustele nagu kes on sinu lemmik näitleja, lemmik laulja, lemmik bänd, lemmik kirjanik jne. Raske sellepärast kuna mul ei ole kunagi VAID ühte lemmikut vaid pigem mitu. Kuidas ma siis ütlen et 'see' on minu lemmik kui neid kes meeldivad on veel terve rida. Ühe bändi muusika meeldib teatud hetkel, teise oma teisel. Ühte on hea kuulata, teine on ideaalne taustamuusikana, kolmandal on huvitav hääl, neljandal huvitavad sõnad ja nii see ainus lemmik kadunud ongi.

Sama käib ka kirjanike kohta.

Üks minu lemmikuid kirjanike (noveliste) on Paul Auster kellest see postitus siin tulebgi.

Ma arvan et kui Austeri loomingut lühidalt iseloomustada siis kindlasti oleks hüüdlauseks depressiivsus. Tema raamatud on täis valu ja kannatust, kaotust ja kurbust. Ei ole nendes ei vaimukaid metafoore ega elutarkuse teri, lihtsalt üks suur masendus. Ei tundu just eriti kutsuvana eks ole? Aga selles see võlu ongi et vaatamata kõigile sellele tumedale ja suurele masendusele elavad tema raamatud kuidagi eriliselt pikalt sinus edasi ja seda mitte üldse halvas kuues. Ma ütleks et minule on ta raamatud nii suurt mõju avaldanud et kuigi ma lugesin neid mitu, mitu aastat tagasi siis oma raamaturiiulile pilku heites on just tema raamatud need mis seal ikka veel mingit erilist kiirgust välja õhkavad. Vähemalt minule on tema looming väga võluvalt mõjunud.

Austeri kohta on öeldud et sa kas armastad teda või vihkad. Natuke nagu Inglismaal kuulus Marmite - You will either love it or hate it! - ja mina olen see kes Auster-it armastab.

Minu Austeri armastus sai alguse mitu, mitu aastat tagasi (vähemalt kümme ma arvan) tänu mu itaalasest kollegile ja nüüdseks väga heale sõbrannale. Tema oli see kes mulle Mr Vertigo kätte surus ja ütles et loe seda. Ma ei tea, võib olla, aitas sellele Austeri armastusele kaasa ka see et sel ajal kui ma ta raamatuid lugema hakkasin oli mu enda elus parasjagu madalseis ning loetu pigem leevendas minu hinge kui et ärritas. Sel ajal ei kannatanud ma midagi 'roosilist' ja kaunist kuna minu elu ise seda mingil juhul ei olnud ja seega ei tahnud ma sellisest elust midagi kuulda.

Teine asi mis mulle ta raamatute juures meeldib on see et Auster oskab story-st story-t teha. Ta alustab algusest ja juba 10ndal leheküljel on tunne et oled lugenud vähemalt 30 lehekülge. Iga lehekülg on nii sisutihe ja täis 'elu' (kuigi enamalt depressiivset :) et mitte kunagi ei ole võimalik tema raamatute juures ennustada mis sind järgmisel leheküljel ees ootab või kuidas raamat lõppeda võiks. Mulle, kes ma raamatuid lausa lugedes neelan, on sellise sisutiheda raamatu lugemine rohkem mõnu kui mõne sellise mille suudan juba päevaga läbi lugeda. Mida kergem mulle on raamatut lugeda seda valulikum kogu progress on. Ma ei teagi kuidas seda teile mõistvalt seletada aga sellisel juhul muutub raamatu lugemisest mulle nagu mingiks võidujooksuks. Et ma ei saa seda enne käest panna kui see on loetud (kuna see on nii põnev) ja siis kui see on läbi siis on nagu kuskile aukku kukkumine - et jooksed, jooksed et lõppu jõuda ja näha mis juhtub ja siis on järsku raamat läbi ja järgi on vaid tühi auk.

Austeri raamatud on küll väga haaravad aga kuna nad on nii sisutihedad siis on väga kerge neid peale paari lehekülje lugemist kapinurgale asetada ja siis taas sealt haarata kui selleks sobilik aeg leidub. Minu jaoks on Austeri raamatud natuke nagu pudru hommikusöögiks, et sööd väikese kausi ära ja see täidab su kõhtu pikemat aega kui näiteks kausike helbeid piimaga või viil röstileiba.

Kuna tema raamatuid ei saagi võidujoostes lugeda (no vähemalt mina) siis ei ole nende lõppedes ka sellist auku kukkumise tunnet ja ehk sellepärast ongi neil võimalus minus veel pikalt peale lugemist edasi elada.

Paul Austeril on täiesti oma stiil. Mida rohkem ta raamatuid lugenud oled seda rohkem sa selle stiili ära tunned. Paljud ta raamatud on nagu puzzle, ainult selle vahega et neid on pea võimatu täielikult kokku panna ja seega lõpp- pilt jääb su enda välja nuputamiseks. Mõne raamatu puhul see häirib mõne puhul mitte aga kui häirib siis on Auster taas selle tulemuse saavutanud et ta raamat sinus peale lugemist päris pikalt edasi elab.

Austerile on ka omane raamatu peateemale (story-le) kõrvalt teisi harusi moodustada mis tihti üsna suure osa raamatust enda peale võtavad, moodustades peaaegu teise peateema (second storyline). Tihti ei oma see teine teema mingit tähtsust vaatamata sellele et ta nii suure osa raamatust enda peale võtab. Mõnikord on see teine teema nii igav ja nii kuiv et ma loen seda automaatselt ilma eriti süvenematta. Ma arvaks et võib olla mõni inimene, kes Austeriga allest tutvust teeks, lõpetaks raamatu lugemise lausa poole pealt kui talle mõni eriti igav second storyline ette jääks. Samas aga neile kes sellisest secondary storyline-ist juba teadlikud on ei tunnistaks raamatut Austerlikuks kui seda seal ei oleks. See siin on küll vaid minu tähelepanek ja seda praegu, peaaegu 10 aasta hiljem, tema raamatutele vaadates aga kui te selle tähelepanekuga nõus ei ole või Austerit lugedes teil teised tunded on tekkinud siis ma oleks väga rõõmus kui te neid minuga jagaksite. Paul Auster-il on suur fanclub ja internetis mitu lehekülge kus tema raamatute üle arutatakse. Ma isiklikult ei ole nendele suurt tähelepanu pööranud, kuigi olen üks fännidest, just sellepärast et ma kardan ära kaotada seda võlu mida mina olen enda jaoks tema raamatutest leidnud. Võib olla kunagi hiljem kui ma tema raamatuid veelgi suuremaks soovin 'kasvatada' lähen ma interneti lisa mõtlemisainet otsima :)

Nii nüüd tuli pikk jutt ja on aeg mõnda ta raamatut tutvustada.

See miks ma siin üldse Austeri juttu ajama hakkasin tuli kõik sellest et paar kuud tagasi lugesin (mäemamma soovitusel ) Jostein Gaarder-i raamatut 'The Solitaire Mystery'. Millegipärast hakkas see raamat mulle kohe algusest peale meenutama Austeri 'Mr. Vertigo'-t. Ma ei oskagi öelda miks kuna sarnasust kahe raamatu vahel on vaid nii palju et peategelaseks on mõlemal väike poiss. Millegi pärast ei saanud ma seda Austeri hõngu raamatust ära ja otsustasin Mr. Vertigo kohe peale Gaarder-i raamatu lõpetamist uuesti läbi lugeda....

Ma arvan, ja seda üsna tugevalt (strongly), et Austeri armastus oleneb ka sellest millisest tema raamatust sa lugemist alustad. Ma olen peaaegu kindel et kuna minu esimeseks raamatuks sai 'Mr. Vertigo', mis mulle väga erilise ja müstilisena tundus, siis just tänu sellele äratas see minus uudishimu Austeri ülejäänud loomingu kohta. Mainin siin et Mr. Vertigo on 'mildest' ehk siis kõige vähem sellist õiget Austeri stiili raamat. Seda esimesena lugedes ei hirmuta see kedagi ära, kas siis oma depressiivse sisu või lahendamata mõistatuslikkusega.

Austeri teine kergema sisuga raamat on 'Moon Palace'. Minu mäletamist mööda on see just selline raamat kus üle kahe lehekülje võib nii palju toimuda et tundub nagu oleksid lugenud juba 20 lehekülge. Lugesin ka selle raamatu peale pea 7 aastat uuesti läbi ja taas ei pidanud pettuma.

Ma ütleks et mu kõige lemmikum Austeri raamat on 'Music of Chance'. Ma olen tegelikult ise üllatunud et ma selle lemmikumaks tunnistan ja ma isegi olen endalt seda korduvalt küsinud et kas tõesti just see raamat aga peale pikka kaalutlust on vastus alati ikka JAH.
Olen seda lugenud vaid korra ja hiljuti proovisin uuesti lugeda, et kontrollida et kas ikka veel meeldib, AGA ei suutnud. Esimesed leheküljed tundusid nii rasketena ja igavatena lugeda ja lihtsalt ei olnud seda magnetilist tunnet SAMAS AGA jään ikka kindlaks et see on mu lemmikum Austeri raamat.
Ma arvan et kui sa suudad vastu panna selle raamatu aeglasele ja detailsele sisule siis lõppu jõudes saad sa just selle Austeri võlu osaliseks millepärast sa ta raamatuid armastad...või siis vihkad.
See ühtepidi nii lihtne teema (sisu) mässib sind enda sisse ja viib sind kuhugi sinna kus sa end ei oskaks leida. Ma ei tahaks siin sellest raamatust rohkem kirjutada kuna nagu ma mainisin siis ma lugesin seda väga pikka aega tagasi ja ma võin anda teile vale ülevaate. Mida ma mäletan on see et see raamat jättis mulle sügava elamuse ja ma arvan et see ongi tähtis mida mäletada.
Hoiatan et kui teil on soov seda raamatut ise lugeda siis ärge jooksge internetist selle kohta (sisu) infot otsima kuna näiteks Wikipedia avaldab oma tekstis kogu sisu ja ka raamatu lõpu ära.
Teine põhjus võib olla miks mulle see raamat nii palju mõju avaldas on see et sellest on ka film tehtud. Täiesti juhuslikult leidsin selle kord supermarketi allahindlus kastist. Ma isegi ei teadnud et selline film eksisteeris seega ju kuskilt kõrgemalt mind sinna kasti juurde juhatati. Jäin filmiga väga rahule, peaksingi seda uuesti vaatama.
Ma ei taha tegelikult sellele raamatule siin nüüd nii palju reklaami teha kuna maitsed on ju erinevad. Minu puhul rikub selline 'lemmikuks' tembeldamine asja ära kuna siis on mu ootused alati loetava kohta nii kõrgele tõstetud et ma tahes tahtmata pettun kuna mulle meeldib igast raamatust midagi endale leida ja see mis on ühele see 'midagi' ei pruugi sama olla minule.

Vot see raamat on vist Austeri enam räägitud raamatutest. Seda raamatut ei soovita ma kindlasti tema loomingust esimesena lugeda. 'The New York Trilogy' kujutab endast kolme erinevat novelli mis kõik on omavahel mingit pidi seotud...ainult selle vahega et seda seost on pea võimatu leida. See raamat on üks suur puzzle ja väga erilist stiili (korraliku Austeri stiili :). Kui sa lepid sellega et suure tõenäolisusega sa seda seost ei leia ja sa saad sellele vaatamata edasi elada siis on see raamat ühtlaselt nauditav. Kui sa aga oled seda tüüpi et sul on kindlasti alati vaja puzzled kokku panna siis good luck - sa kas saad peale raamatu lõpetamist kaua piinelda või leiad mõne rahuldava vastuse internetist (juhul kui seal üldse mingit vastust on). Mina proovisin aga andsin alla ja elasin edasi. Lugesin taas aastaid tagasi nii et on plaan uuesti proovida ja näha mida ma sellest raamatust nüüd arvaksin.
'Timbuktu' oli see väheseid Austeri raamatuid mille lugemist ma ei nautinud. Ma ei oska öelda miks kuna lugesin pikka aega tagasi aga mäletan et lugemine oli piinaks ja sisu ei erutanud.

Siit veel mõned Auster-i raamatud. Mul ei ole mõtet nende kohta eraldi kirjutama hakata kuna kes tahab täpsemalt lugeda saab seda teha Amazon lehelt või siis lihtsalt raamatut ennast lugedes.

Viimastest Paul Auster-i raamatutest olen lugenud 'Man in the Dark' ja 'Invisible' ('Sunset Park' on veel lugemata). Olles lugenud pea kõiki Austeri eelnevaid raamatuid tunduvad need väga magedatena. Küll temale omane stiil aga mitte enam nii elav ja terav ja üllatav. Ma arvan et olles kirjutanud nii palju raamatuid hakkab enamus kirjanike stiil korduma ja väsima ning tundub et Austeri on oma kõrgpunktist alla tulemas.

Vaatasin huvipärast et kas eesti keelde ka ta raamatuid on tõlgitud. Oraakli öö on Rahvaraamatus läbimüüdud, Auggie Werni Jõulujutt täitsa saadaval. See viimane on raamat mida ma veel tema loomingust lugenud ei ole aga mille kohta olen positiivset kriitikat kuulnud.

Ma küll ei tea aga oska arvata kuidas Austeri lood eesti keeles 'kõlavad' kuna ise olen lugenud kõiki raamatuid vaid originaal keeles.

Nüüd jään huviga ootama kas keegi teist on samuti Austeri fan või vihkaja.

SUUR SUUR...

2012-01-15T15:01:00.000Z

...TÄNU KÕIGILE ÕNNESOOVIJATELE!

Nii nendele kes tegid seda blogi kaudu kui ka nendele kes posti või telefoni teel. Mul on väga hea meel et mul siin nii palju toredaid lugejaid on eriti kui arvesse võtta et mul ei ole kunagi aega midagi huvitavat kirjutada või midagi sellist mida päriselt tahaks. Mul on siiski plaan mõningaid pereväliseid postitusi teha nii et kohe kui aeg lubab hakkan postitama.

Peatse kuulmiseni!

MUL ON TÄNA...

2012-01-12T10:13:00.001Z

SÜNNIPÄEV - võite mulle õnne soovida :)

NAGU ÕDE JA VEND

2012-01-11T15:07:00.001Z

Kui enamus inimesi pidevalt ütlevad et Greta on Pete nägu siis mina olen alati väitnud et minu arvates on ta palju rohkem Pete noorema õe moodi. Jõulude ajal oli kogu suguvõsa Pete vanemate juures. Kui ma pärast kodus tehtud pilte vaatasin siis ma ei uskunud omi silmi. Pete õe noorim laps on Gretaga nii sarnased et nad võiksid vabalt õde ja vend olla. Kuidagi eriti paistab see silma just piltidelt kuna kui nad niisama toas ringi jooksevad siis nad on oma olemiselt ja käitumiselt ikka nii palju erinevad et ühiseid näojooni ei taipa nagu otsima hakatagi. Võib olla on ka asi selles et nad mõlemad on kasvanud ja näod muutunud ning see sarnasus alles nüüd nii palju esile on tulnud kuna beebi eas minu arvates nad olid küll täitsa teist nägu.

10 JAANUAR...

2012-01-10T12:59:00.000Z

...Ja õues kasvavad saialilled..roose ei hakanud ma üldse pildistamagi, neid õitseb pea igas aias...

TÄNANE PLAYLIST

2012-01-09T21:46:00.000Z

Greta istub vannitoas suure poti peal, kõigutab jalgu ja laulab:
'Montessori laps, Montessori laps, I'm Montessori laps'

JÕULUPÄEVA HOMMIK-INGLISE JÕULUD

2012-01-07T20:41:00.001Z

Vanaema jutu järgi (nad magasid ühes toas) oli Greta hommikul juba varakult silmad lahti teinud ja hakanud rääkima et all korrusel on vist kingitused kuusepuu all. Millegipärast ei tormanud ta kohe alumisele korrusele vaid ootas pea tunni seda kui meie ülesse ärkasime et siis koos meiega alla minna.

Kui me siis lõpuks kõik alla läksime oli Greta väga rõõmus ja tormas kohe lugema kellele kingid kuuluvad. Paar korda tuli ette et paki pealt veeriti E m m e ja siis öeldi et see on Gretale (lisan siia et Greta ei oska ei lugeda ega isegi veerida veel, küll aga oskab ta hästi näidelda).

Greta kõige suuremaks kingisooviks olid Peppa Pig sarjast olevate tegelaste emmed. Kui ta nad siis lõpuks pakist välja sai siis oli ta niiiiii rõõmus.

Siin siis need emmekesed kelle saamiseks mul nii palju vaeva kulus ja kelled ma lõpuks ebayst võitsin.

Petel oli sel aastal vaat et peaaegu kõige rohkem kinke, küll enamalt selliseid väikeseid vidinaid või muidu eluks vajalikke asju (nagu näiteks aluspüksid) seega oli tal üsna palju tegemist et ühe käega pakke avada.

Greta peamiseks kingiks oli jalgratas. Tegelikult ma praegu mõtlen et oleks võinud selle talle sünnipäevakingiks jätta kuna nüüd ei ole nagu midagi korralikku ja suurt talle sünnipäevaks kinkida. Meil on igal aastal jõulude ajal selline plaan et igaüks saab ühe korraliku (kallima) kingituse ja siis ülejäänud on nipet näpet. Seega oli ratas Greta korralik kingitus kuigi nüüd mõtlen et oleks võinud selle siiski 2 kuud hiljem sünnipäevaks talle jätta. Sellega oleksime saanud lahendada kõikide me sugulaste kinkituse Gretale paludes lihtsalt raha selle ostmiseks ja pääsenud sellest et igaüks toob mingi väikese kingituse eraldi. Nüüd peame välja mõtlema mingi uue suurema asja kuna meil tõesti ei ole enam majas ruumi uuele mänguasjade laviinile.

Ma ei teagi mida välja mõelda kuna Gretal on tõesti kõik juba olemas aga õnneks on natuke veel aega.

Selle rattaga aga oli selline lugu et kuigi see oli kõige SUUREM kingitus kuuse all ja Greta nimi ka suurelt peale kirjutatud siis Greta ei paistnud seda üldse märkavat. Me tahtlikult ei hakanud talle sellest vihjama kuna me tahtsime ootata kui ta selle ise lõpuks avastab. No me oleksime vist võinud õhtuni oodata kuna mida iganes me ka ei teinud et teda sinna paki juurde saada siis ikkagi ei näidanud ta selle vastu mingit huvi. Vahepeal me lausa veeretasime pallikese sinna alla mille ta sealt osavalt välja kookis aga ikka ei saanud ta pihta et seal paberi all on midagi peidus.

Lõpuks me siiski ei jõudnud enam ära oodata ja küsisime ta käest et miks ta oma suurt kinki lahti ei ole teinud. Siis ta loomulikult läks kohe elevile ja rebis paki lahti ning hüüdis et oi et tema tahtisgi ratast saada. Imelik laps ikka küll... Ma tegelikult arvan et kuna eelmisel päeval hoidsime me seda kiigulammast, mille ära müüsime oma kondiväänajale, samas kohas kuuse juures siis ta võib olla automaatselt mõtles et see on see sama lammas ainult et paberis, mõlemad enam vähem sama suurused. Ta ise oli üleval korrusel kui me lamba müüki korraldasime seega oma silmaga pealt ei näinud kui lammas ära viidi.

Minu 'korralik' kingitus nägi selline välja

Merry Xmas everyone!

Päeaval tulid, nagu alati jõulupäeval, Pete vanemad meile jõulusöömingule. See tähendas siis ka taas seda et üle anti nende poolsed kingitused meile.

Näete nüüd ise kui lõpmatu on meil jõulude ajal see kingituste saamine ja andmine kuigi tegelikult nii lapsele kui meile aitaks vaid ühest korrast. No aga see on midagi sellist mille vastu ma enam ei suuda võidelda seega olgu siis nii nagu on.

24.12.11

2012-01-06T11:06:00.000Z

On küll natuke imelik nüüd siin jaanuari kuus veel jõuludest rääkida aga kuna ma tean et on inimesi kes seda juttu ja pilte ootavad ning ajaloo mõttes hea endalegi kirja panna siis pole pääsu.
24 jaanuar algas meil sellega et juba hommikul kella 10 ajal tuli meile külla meie luude raksutaja ehk siis osteopath. Luusi ta raksutama ei hakanud (kahjuks) küll aga tuli järgi ühele puidust kiigulambale mis me talle müüa olime lubanud.

Lapse oma kätetöö

Paar tundi saime vist natuke hinge tõmmata ja telekast jõulufilme vaadata kui läks lahti suureks rabelemiseks.

Kuigi meie peremees oli pool sant siis jõuluõhtu prae võttis ta peaaegu 98% enda peale. 2% sellest kuulus mu emale kes kartuleid ja juurikaid kooris samal ajal kui mina veel viimaseid kingitusi pakkisin.

Söögitegemine oli kokale siiski natuke pingutus ja kokk ähkis ja puhkis ning kaebas palavuse üle ning lõpuks viskasgi pluusi seljast. Nii et mul oli kodus siis minu oma naked chef.

Operatsiooni jäljed

Kui ma alguses ei suutnud otsustada et kuidas selle jõuluvanaga siis olema saab, et kas ta üldse tuleb või ei tule ja kas kingitused antakse õhtul või jõulupäeva hommikul siis lõpuks siiski arvasin et Greta jõuluelamuse nimel peaks punase kuuega mehe siiski 'palkama'.
Kuna Greta veel lugeda ei oska siis ma arvan et on turvaline siia see jutt kirja panna.
Nimelt käis mul läbirääkimine naabrimeestega kes ideest ruttu tuld võtsid. Leppisime kokku et kui nad õhtupoolikul kuskilt klubist tagasi tulevad siis teeme asja ära. Kui kell hakkas juba 5 saama, õues pimedaks läks ja Greta lõunaune puudumise tõttu virilaks muutus siis hakkasin kahtlema kas sellest plaanist üldse midagi välja tuleb. Viis minutit enne seda kui meie jõuluõhtusöök valmis sai helistasid meile ühed me tuttavad kes avaldasid soovi korraks sisse hüpata ja häid jõule soovida. See ajas mul küll natuke karva turri kuna mina ootasin et pean iga minut jõuluvana riidesse panema ja meil niigi tegemist palju, samas kui Pete juba hüüdis et söök on kohe välmis. Peale selle minu peas tundus see mulle natuke ebaviisakas jõuluõhtul kellegile külla minna aga siis taipasin et tegu ei ole Eesti vaid Inglismaaga ja proovisin mitte ärrituda.
Kui olime paar sõna külalistega vahetanud tuli mulle pähe mõte et külla tulnud mees võiks hoopis jõuluvana rolli enda peale võtta. Mees veel ka seda tüüpi kes selliste asjadega hästi kaasa läheb ja nii oligi diil tehtud.

Riietasin mehe punasesse, andsin talle kingikoti, taskulambi ja juhised mida teha. Ise läksin tuppa samal ajal kui jõulumees meie tagaaeda hiilis. Toas andsime tuledega märku kui show algab ja juhatasime kavalalt Gretat aknast välja vaatama. Gretaga on selline huvitav asi et kui midagi sellist juhtub mida ta ette arvata võib siis ta on täiesti cool. Ei mingeid üllatuskilkeid või rõõmukisa, lihtsalt väga cool kid. Peaaegu jääb tunne et see ei avalda talle mingit elamust kuigi ma juba tean et see on petlik. Ta tegelikult ei taha oma hüppamise ja rõõmukisaga ühtegi hetke sündmusest kaotada ja seega on vait ja imeb sisse igat sekundit. See tuleb alles hiljem kui asjast erutusega rääkima hakatakse. Nii ka sel korral. Jõuluvana kõndis ümber maja, hüüdis HO HO HO, pani koti ükse taha, koputas ning läks lehvitades ära. Kõige naljakam oli see et jõuluvanal kukkusid talle teadmata ta püksid maha ja sel ajal kui ta maja nurgapeal oli, meie vaatepildist väljas, palvetasime meie Petega et ta jumala eest ei komistaks ja ennast vigaseks ei kukuks. Kui ta siiski oma pooles mastis pükstega oli oma töö eeskujulikult ära teinud ja minema hakkas kõndima olevat talle tänaval paar inimest vastu tulnud. Jõuluvana tervitas neid lõbusalt ja hüüdis et vaadake mida kõike ta ka tegema ei pea. Alles siis kui need inimesed teda imelikult ülevalt alla vaatasid märkas ta et tal olid püksid maha kukkunud...

Greta samal ajal aga tiris koti tuppa ning pani kingid kuusepuu alla. Lugesime talle jõuluvana poolt kirjutatud kirja ette kus ta seletas et kuna kingitusi tuli nii palju siis ta ei jõudnud neid kõike korraga kohale tuua ja seepärast peab öösel,siis kui Greta magab, uuesti tagasi tulema. Et need kingitused on praegu Eestist.

Kas ma tohin VAID ÜHE kingi praegu avada?

Otsustasime enne kinkide avamist ära süüa kuna toit oli juba ammu valmis. Minul mingit suurt isu tänu nii kiirele tegutsemisele enam ei olnud aga Eesti hapukapsas maitses küll hästi. Pete jumaldas verivorsti.

Vahepeal tulid ka naabrimehed tagasi koju ja ma siis seletasin neile süütundega et meil juba käis jõuluvana. Ma vabandasin ette ja taha kuna nägin et nad olid natuke pettunud. Nad olid üsna oodanud et saaksid Gretat rõõmustada aga nad said aru et jäid oma kojutulekuga nats hilja peale. Kinkisime neile lohutuseks kommikarbi ja lubasime et järgmisel aastal on jõuluvana töö kindlasti nende oma.

Traditsioonilised Crackers.

Kui söögid olid söödud ja laulud lauldud siis sai Greta lõpuks kingitusi jagama hakata.

Greta suur lemmik Väike Mutt

Aitäh vanaisale ja tädi Ivile ime armsa mütsi komplekti eest. Greta kannab seda nüüd iga päev ja ta teab et te andsite oma kingikoti jõuluvana kätte et ta selle meile tooks. Mina ja Pete täname samuti oma kingituste eest.

Issile tõi jõuluvana (tegelikult vanaema) suure koti erinevaid sokolaade nii et Pete oli paar päeva Eesti sokolaadi taevas.

Minule tõi jõuluvana palju Eesti raamatuid mille lugemisega ma juba alustanud olen. Neid saate varsti näha minu raamatuleheküljelt mis mul on plaanis kohe varsti alustada.
Suured tänud meie poolt kõikide kinkide eest!!!

GRETA LASTEAIA KONTSERT

2012-01-04T11:53:00.000Z

Nii alustame siis positiivsemas toonis :)
Greta lasteaia kontsert oli suur kordaminek. Kõik lapsed laulisid kõva häälega ja tegid liigutusi kaasa ning olid tõelised star-id. Kasvatajad ütlesid et nii hästi ei ole üksgi aasta enne lapsed laulnud. Mul tegelikult ei olnud mingeid ootusi. Kui ka Greta ei oleks laulnud või oleks meid nähes kohe meie juurde tahnud joosta siis oleks see midagi naljakat mida talle hiljem jutustada ja mille üle natuke naeru kihistada.

Tegelikult sai Greta millegiga hakkama mille üle kõik naerma hakkasid. Nimelt enne kontserdi ma ütlesin Gretale et laulgu ta ilusti kõik laulud kaasa siis me issiga plaksutame talle kõvasti. Kontserdile jõudes olid enamus vanemaid juba kohal seega olime Petega üsna taga (mitte küll kaugel kuna lapsi on vähe siis ei ole ka vanemaid nii palju). Peale esimest laulu palksutasingi ma kõvasti ja vibutasin kätt õhus, samal ajal kui Pete filmis (oma ühe käega). Äkki hüüdis Greta kõva ja kurja häälega üle saali:
' You didn't clap!' (sa ei plaksutnud)
Pete sai aru et temast käib jutt ja proovis ruttu plaksutama hakata nii palju kui tal see võimalik oli
Selle peale hüüdis Greta uuesti et
'It is too late now!' (nüüd on liiga hilja)
See tuli tal kindlasti südamest kuna suure seltskonna ees on ta pigem häbelik kui kõva häälega rääkija aga ju siis oli olukord tema jaoks nii kriitiline et saali täis inimesi ei tähendanud enam midagi.

Lasteaia tunnistuse saime ka kus oli 7 eraldi osa.
1. emotsionaalse, sotsiaalse kui ka isikliku arengu kohta
2. suhtlemine, keeleline areng
3. Probleemide lahendamine, arutlus ja mõtlemisvõime ning matemaatika
4. teadmised ja arusaamised maailmast tema ümber
5. kehaline areng
6. looveline (kas sellist sõna on või oleks õigem öelda loominguline) areng
7. Direktori kokkuvõte

Ma olin selle tunnistusega väga rahul. Rahul mitte sellepärast et Greta mingi super arenguga oleks vaid sellepärast et kirjutatust tundsin ma oma lapse ära. See tunnistus näitas mulle et nad ei ole seda kirjutanud vaid pealiskaudselt vaid nad on tõesti Gretat tundma õppinud selle lühikese ajaga. Tihti on ju nii et laps käitub ja näitab kodust väljas olles ühte külge endast aga kodus on täiesti teine isiksus. See kokkuvõte aga oli kümnesse.
Iga osa kohta oli samuti kirjapandud järgmised eesmärgid mis taas minu arvates olid väga õiged.
Kokkuvõtteks oli direktor (lasteaia juhataja kes on ka üks kasvatajatest) kirjutanud et Greta on Montessori meetodi äärmiselt hästi omaks võtnud, et ta oskab oma valikuid iseseisvalt teha, saab kõigiga hästi läbi ja allub reeglitele ning suudab enesekindlalt oma vajadusi ja huvisi väljendada.
Mul on hea meel et me oleme tema jaoks õige valiku teinud selle lasteaia näol.

SUUR HÄDALDAMINE...

2012-01-03T22:19:00.000Z

Ehk homme jõuan ma oma jõulupostituste juurde kuna Gretal algab taas lastead ja mul paar tundi vabadust, kuigi ees on suur töö jõulukaunistuste mahavõtmise ja sorteerimise näol ning ma tahan kogu maja üleliigsest kraamist tühendada et saaks rohkem hingamis ruumi ning Greta toa lae (ja arvatavasti ka seina) värvimine ja siis veel alumise korruse laed...oeh!
Asjale ei aita üldse see kaasa et Pete meil ikka veel invaliid on.
Nimelt tehti talle 19 detsembril õla operatsioon. Selle ühe õlaga on tal pidevalt mingi jama olnud. Juba pikka aega on ta NHS (ehk siis riigi)arstide ja massööride vahet jooksnud aga positiivset tulemust ei ole siiski saavutanud. Kuigi kuna õlg talle otsest valu ei teinud siis siiski teatud asendites läks see liigesest välja (või midagi sellist) mis ta elamist takistas ja seega arvas et kuna on veel 'noor' mees siis tasub operatsioon teha ja mitte ülejäänud 40 või rohkem aastaid selle all kannatada. Eraarsti juurde minnes tegid nemad kohe MRI ja said veale jälile ning soovitasid operatsiooni.
Operatsioon oli tahtlikult jõulude ajaks planeeritud kuna siis olid pikad pühad ja Petel pidi vähem päevi töölt vabaks võtma (kuigi ta ei võtnud rohkem kui ühe päeva vabaks ja töötas ülejäänud aja kodust).

Minule tähendas see aga et ajal mil mul aastas on kõige rohkem stressi ja tegemist olin ma täitsa ilma tavalise Pete abita ning sain kõigile lisaks veel terve hunniku lisakohustusi. Õnneks oli et mu ema siin jõulude ajal oli kuna muidu oleksin vist täiesti hulluks läinud. Süüa õnneks Pete saab täitsa hästi teha ja jumal tänatud selle eest kuigi iga õhtused söögitegemised on siiski minu teha. Ja nii ma olengi siin peres praegusel hetkel nii lapsehoidja, koristaja, kokk, taksojuht, prügivedaja, mehe riietaja, enne ka päkapikk ja jõuluvana.
Ja, jaa ja see ei huvita mind üldse et maailmas on palju üksikemasid kes neid töid iga päev üksi teevad ja selle üle ei vingu või emasid kellel on 4 või enam last KUNA kui minul on kodus mees kes enne on koguaeg pereelust 100% osa võtnud siis tema osaluse äkiline kadumine on minu arvates arusaadavalt shok. Ja loomulikult saan ma kõigega suurepäraselt hakkama nagu ma ka saaks kui ma ise peaksin üksikema olema või suurepere ema aga siiski seda koormust äkki oma õlgadele võtta jõulude ajal ei ole just eriti meeldiv-kerge ja sellepärast siit ka see jorin.
Lootust on et ehk peale järgmist 2 nädalat on Pete taas võimeline autot juhtima ja ma ei pea enam hommikul enne 6 ülesse ärkama et ta kingapaelu kinni siduda. Jah loomulikult oma mehe heaks teen mida iganes aga siiski oleks tore kui elu varsti taas normaal rütmis tiksuma hakkaks.

Praegu ma istungi siin kuuselõhnalises toas ja mõtlen kui tobe on see et kogu aeg on olnud nii kiire et ei ole olnud võimalust isegi seda ilu ja sära siin nautida ning nüüd homme pean ma hakkama juba kogu jõulukaunistust maha võtma. Et nagu ainult minutiks seda oligi minu jaoks ja jälle hakkab suur töö pihta et seda juba likvideerida (isegi pööningule pean ma need suured kastid ise vinnama ja paigutama kuna Pete ju ei saa). Mul on ikka veel trauma sellest kui tobe see on kulutada nii palju aega kinkide pakkimiseks mis siis siin samas sinu silma all sekunditega lahti rebitakse ja sinu tööks jääb veel ka paberi kokku korjamine ja siis selle sama paberi ära viskamine. Sellepärast ma eelistan alati et külalised omad kingid oma kodus lahti teeksid ja paberi enda 'ahju' viskaksid. Need külalised siis kes meile jõulude ajal vaid korraks külla tulevad et kinke vahetada....Ok, ma hakkan siin nüüd liiga palju hädaldama aga ehk keegi teist saab aru kui ärritav see kommertsne kulutamine mulle on.

Ning siis veel ka see probleem et olles jaanuaris sündinud kannatan ma veel selle all et kuna sünnipäev tuleb nii kiiresti peale jõule siis ei ole mul kunagi mahti ka sünnipäevale keskenduda või seda hingega nautida kuna pole õieti saanud maha istudagi ja hinge tõmmata. No kui aus olla siis mul ei ole sellest palju lugu kuna mul tõesti ei ole vahet kas mul on sünnipäev või mitte ja seda mitte sellepärast et ma kardaks vanemaks saada vaid sellepärast et olles täiskasvanud ma ei oska sellelt päevalt enam midagi sellist soovida mida ma igapäevaselt ei saaks. Võib olla kui mu sünnipäev oleks suvel või siis vähemalt paar kuud peale jõule oleks mul rõõm oma sõpradega taas kohtuda aga kui ma olen just kogu suguvõsa ja sõprade-tuttavatega glögiklaasi tõstnud siis ei ole ka peos mingit pinget.

No nii nüüd aitab hädaldamisest ja halamisest, lähen hoopis magama et homseks jõudu koguda.
Luban et jõulupostituste juures ei tule ühtegi vingumis nooti kuigi stressi termomeeter näitas palavikku.
Homne päev on kindlasti helgem nii mul kui ka kõigil teil...

UUEL AASTAL UUE HOOGA

2012-01-02T16:40:00.001Z

Enne veel kui hakkan postitama Jõuluülevaadet alustan uue aasta teise päeva sündmustega. Ma ei tea kui kogu aasta hakkab niimoodi tühja jooksma kui tänane päev siis tasuks küll vist kohe terveks aastaks talveunne minna. Õnneks vist ikka ennustatakse aasta kordaminekuid uue aasta esimesest päevast ja see oli meil igati tore nii et lootust ehk siiski veel on.

Aga täpsemalt siis mis täna toimus.
Kuna oli ilus päiksepaisteline päev siis otsustasime et peseme oma alumise korruse vaibad ära ja nii kaua kui vaibad kuivavad veedame ülejäänud osa päevast õues. See vaiba pesemine oli meil juba pikka aega plaanis aga lihtsalt ei mahtunud enam vana aasta sisse. Auruvaibapesumasina olime Pete vanemate käest laenutanud juba mitu nädalat varem ja ei jäänudgi muud teha kui vaid vesi sisse ja nupule vajutada. Täpsustan veel et vaiba all pean silmas siis sellist Inglismaal klassikalist ülepõranda vaipa mis sul põranda küljes on kinni ja mida ei saa õue kloppima viia. Meil on sellise vaibaga kaetud pool alumisest korrusest ehk siis elu- ja söögituba.
Vaipa auruga puhastamisest ei tulnud midagi välja ja jätsime selle poole pealt katki. Kuna meie vaip on pool villane siis see aurutamine tegi selle vaid nats niiskeks ja mingit erilist puhastamist me ei märganud. Otsustasime et peame ikka shampooniga pesema et mingit tulemust saada ja Pete haarasgi kohe arvuti et internetist üks selline vaibapuhastus masin tellida. Mõeldud tehtud, saime masinale kohe meile üsna lähedal olevasse ilmatu suurde Tesco poodi järgi minna. Loomulikult pidi siis ka sellele masinale ise eraldi shampooni juurde ostma mis pidi JUST selle sama masina margi oma olema ja mis LOOMULIKULT maksis hästi palju ehk siis 14 naela. Ma olen kindel et nats nõudepesuvahendit oleks selle asja ka ilusti ära ajanud aga ei julgenud siiski riskima hakata.
Tõime siis selle eluka endale koju. Kojusõit oli muidugi omaette tsirkus kuna see võttis meil 15 minuti asemel vaat et 45. Nimelt on tihti (nii tihti kui me Tescos käime mis tegelikult on haru harva) Tesco autoparklad nii tobedalt organiseeritud et sealt on raske välja saada. Autosi voolab järjest parklasse aga sealt välja saamiseks on selline meeletu järjekord et tahes tahtmata tuleb tahtmine auto selga võtta ja minema kõndida. Asjale ei aita ka see kaasa et palju on selliseid agressivseid autojuhte kellele meeldib oma 'teatud' sõrme sinu poole vibutada ja vanduda ning muid nägusi teha juhul kui sa juhtud oma autoga nende teed blokeerida kuigi su auto peatub just seal kus reeglite kohaselt peatuma peaks. Selleks ajaks oli meil kogu sellest jamast juba kõrini ja oleks tahtnud vaibamasina tagasi viia aga siis avastasime et ega see midagi ei muudaks kuna poeparklast me ju ikka kiiremini välja ei pääseks...
Kodus täitsime masina vee ja selle kalli shampooni vedelikuga, lugesime juhendi mitu korda läbi ja kontrollisime et kõik oleks õige ning vajutasime nupule. Masin tegi õiget häält aga masinast midagi välja ei tulnud. Juhis ütles et kui musta vett paaki ei hakka jooksma siis peab masina väljalülitama. Katsetasime mitu korda aga mida ei olnud oli seda vett ei meie vaibal ega musta vett paagis. No tore lugu küll. Pete proovis seal oma ühe käega (teine ju ikka veel tal keha küljes kinni) asju uurida aga kuna juhendis oli ka kirjas et kui masin ei tööta mingil põhjusel siis ise seda parandama ei tohi hakata ja ma siis keelasin Petel igasuguse juhtmete ja torude lahti-kinni keeramise.

Et asja veelgi hullemaks teha siis lakkas töötamast masina 'käsipuu' millega masinat mööda maad sai lükata. No kuna pesta me sellega nagu nii vaipa ei saanud siis sellest ei oleks ehk hullu olnudgi aga kuna see oli katki siis ei saanud me masinat ka enam kokkupakkida, et seda poodi tagastada kuna ilma selle kokkupanematta ei oleks ta mahtunud sinna tagastuskappi. (Laenutamine käib koodiga, lähed poodi kus nende firma kapid on paigaldatud ja sisestad koodi mis sulle interneti teel antakse kohe kui oled laenutamise eest ära maksnud ja pärast tagastad sinna samasse kappi).
Proovisime helistada masina firmasse et oma mure kurta. Ootasime telefoni otsas üle 3 minuti. Automaatvastaja laseb meile oma lindilt tuttavat juttu et teie kõne on meile tähtis, palun oodake järjekorras ja kohe kui liin vabaneb siis vastame teie kõnele. Ootame ja ootame kuna siis vastab teine automaat kes teatab et nad on pühade puhul täna kinni. Hurraaaa!
Ega meil midagi muud ei jäänudgi üle kui kogu oma mööbel jälle tuppa tagasi tirida ja kiruda et kogu päev oli asjata kaotsi läinud. No vähemalt sai vaip mõlemas toad taaskord mitu korda tolmuimejaga üle käidud, asi seegi.

Saab näha mida nad meile homme ütlevad.

VANA AASTA SAATMINE JA UUE VASTUVÕTMINE

2011-12-31T22:08:00.002Z

Kohe kohe ongi Uus Aasta algamas.
Sel aastal algab see suure mürtsuga. Nimelt on naabritel (nii meie kõrval kui ka taga majas) külalised ja rakette vist terve veoauto täis kamba peale kokku. 3 tundi veel minna aga paugud juba alanud. Mulle meeldib, ongi kuidagi elavam ja lõbusam eriti kui meie siin midagi erilist ei tee. Selle 6 aasta jooksul mis me siin majas elanud oleme on see esimene aasta kui vana aasta õhtul nii palju rahvast naabruskonnas pidutseb. Ja üle hulga aja lõbutsesime meie ka tänase päeva Uue Aasta vastuvõtu nime all meie 'vanade' sõpradega, Liina ja perega. Nautisime täiega ja nüüd tunneme et võime lõbusalt Uue Aastaga alustada. Greta oli samuti väga rahul et sai Oliveriga mängida (esimest korda kui nad tõeliselt koos mängisid) ja tahtis kohe uuesti tagasi minna ning hiljem teatas et tema soovib endale päris kassi...magama jäi õhtul poole sõna pealt (isasse).
Praegu siin naabrite pidutsemist kuulates lubasime Petega et kui Greta nats vanem siis peame ise ka kindlasti ühe suure Vana Aasta ärasaatmise peo maha kuhu kutsume kõik meie head sõbrad kokku ja laseme rakette....noh seda viimast ma siiski ei julge peale hiljutisi sündmusi 100% lubada aga eks aeg näitab.

Enamus blogijaid kirjutavad aasta viimaseks sissekandeks oma vana aasta kokkuvõtteid ning uue aasta lubadusi aga mina nende hulka ei kuulu. Kui ma ei ole ikka veel leidnud aega näiteks Greta 2 ja 2,5 aastaseks saamise kokkuvõtteid teha ning lubatud-tellitud sissekandeid siis ei ole minust ka aasta kokkuvõtte tegijat. Kuigi seda võin öelda et aasta ehk ei olegi nii halb olnud kui vahepeal tundus aga loodame südamest et järgmine saab palju parem olema.

Kui eelmisel aastal ei olnud mul mingeid lubadusi anda siis sel aastal isegi paar tükki on aga jätan need vaid enda teada.

Teile kõigile soovin et teie aasta tuleks just selline nagu te oma unistustes ette näete. Mida suuremad unistused seda rohkem kordaminekuid!
HEAD UUT 2012!

ÜKS SAAVUTUS, ÜKS AVASTUS

2011-12-28T00:07:00.000Z

Täna sõitsin elus esimest korda ise autoga Londonisse (ok, teised olid ikka minuga autos kaasas). See õnnestus ainult tänu sellele et Pete on meil vähemalt 4ks nädalaks autosõidu võimetu ning et täna oli meil siin veel püha ja tänavad nii autodest kui inimestest tühjad.

Täna avastasin ma et Bambi (see hirveke) on meessoost. Ma ei tea millegi pärast olen siiani arvanud et tegu on õrnemasoo esindajaga...aga kui aus olla siis ma ei tea või mäleta Bambist midagi rohkemat kui seda jääl liuglemist Disney multikas.

JÕULUTERVITUSED

2011-12-24T19:58:00.001Z

PAHAKRATT

2011-12-22T00:18:00.000Z

Tänu jõulude tuleku, liikse sokolaadi ja suhkru annuste, päevaunede vahele jäämise ja 3 kingitust päevas saamise tulemus on see et meie laps on täielik pätt, hulikaan, kisakõri, jonnipunn ja veel kõik võimalikud variandid mis olemas on. No täitsa õudne, me ei ole sellist last enne näinud ega tea mida temaga peale hakata.
Meil on seina peal suur paber kus on 10 kastikest ja iga kord kui ta sõna ei kuula või tahtlikult lollust teeb siis me tõmbame risti kasti ja kui kõik 10 kasti on riste täis siis ta ei saa ühte jõuludeks soovitud kingitust. Lisan vaid et meil on veel AINULT 3 kasti vaba aga päevi jõuludeni veel järgi. No tegelikult kui me neid ristikesi iga ta sõnakuulmatuse eest tõmbaksime siis tal vist ei oleks enam ühtegi kingitust jõuluõhtuks järgi.

Samas on raske liiga range ja kuri tema vastu olla kuna meie kahtlustame et pea süüdlane on suhkur mida ta adventkalendrist iga hommiku saab ning siis need lisa kogused mis igalt koosviibimiselt või peolt või lasteaia magustoitude seest lisanduvad. Ütleme nii et need kogused on ikkagi palju väiksemad kui ehk nendel lastel kes sokolaadi või suhkrut sisaldavaid asju iga päev söövad aga kuna meie neid igapäevaselt ei söö siis mõjub väikegi annus talle nagu mingi narkootikum peale mitme päevast tarbimist. Ja siis ta piinleb selle sokolaadi narkootikumi käes. Hea meelega lõpetaks kalendri ära aga kuidas ma talle seda seletan ilma et see suure karistusena ei tunduks, eriti kui ta teab et 24 luugi alt tuleb ju see nii nimetatud peaauhind.

Ning siis vähene magamine ja palju elamusi ning vaatamata käitumisele pidevalt saabuvad kingitused. Oeh, tõesti raske siin mingit korda lüüa nii lapse kasvatamise alal kui ka jõulukinkide süsteemis. Ma lihtsalt annan alla ja lasen kõigel olla lootes et ehk peale jõule asjad jälle normaliseeruvad ja laps hakkab ka normaalse inimese moodi käituma.

Vähe sellest et me siin Gretaga võitlema peame, käib meil võitlus ka mõningate täiskasvanutega kes arvavad et see on täiesti normaalne kui kahe aastasele massiivne sokolaadist karu kingitakse. Jumal tänatud et mul õnnestus see enne konfiskeerida kui see Gretani jõudis kuna peale selle söömist oleks Greta küll täielikus koomas olnud. Täiskasvanud seletus selleks oli et no kuidas ma siis annan lapsele väikese sokolaadi mis ainult 50 penni maksab mõtlemata et vahe oleks olnud selles et seda 50 pennist oleks Greta nautida saanud aga sellest suurest karust võib Greta vaid und näha. Ning 2 aastasele ei saa ju öelda et kuule söö vaid kõrvad alustuseks ära ja siis homme asu pea kallale... no vähemalt meie 2ne sellistele palvetele küll ei allu kui tegu on mingi söögi asjaga.

Anyway, see jutt siis selleks. Loodan et asjad nüüd peale siia kirjutamist vastupidise pöörde võtavad (nagu see tavaliselt juhtub kui millegi üle blogis hädaldada või kiita) ja hommikul käitub laps nagu inglike ja kõik jõuluga seotud on päkapikkude poolt organiseeritud, kaasa arvatud kalkun ja lammas külmutus kappi toimetatud ja piparkoogi maja valmis tehtud....loota ju võib ;)

KEELTE KEERISES

2011-12-21T15:38:00.000Z

Greta on hakanud üha rohkem ja rohkem keelelist tõlkimist tegema. Pean silmas siis seda et minule ütleb asju eesti keeles ja Petele inglise keeles. Ta on enamuses kogu aeg meiega meie keeles rääkinud (minuga rääkides tuleb rohkem inglise keelseid sõnu sisse aga Petega eesti keelseid väga harva) aga nüüd käib meil keelevahetus issi ja emmega rääkides palju ladusamalt.

Näiteks kui mina ütlen talle et ütle issile et emme soovib omletti siis Greta jookseb kohe issi juurde ja ütleb et emme wants omelette for breakfast. Või kui mina ütlen et ütle issile et nüüd on aeg minna siis tema keerab pead ja lausub et issi it's time to go now.

Mõnikord siiski pean ma selgitustööd tegema.

Siit üks näide:

Greta näitab mingi asja peale ja ütleb et see on BLUE

Mina vastu et jah see on SININE

Greta omakorda vastu et ei, see on BLUE

Mina siis et jah Issi ütleb Blue aga Emme ütleb Sinine.

Greta mõtleb natuke ja ütleb siis but what do I say then (et mida mina siis ütlen)

Mina seletan et kui tema minuga räägib siis ta ütleb Sinine ja kui Issiga siis Blue

Greta ei ole vastusega rahul ja ütleb kõvema häälega Yes, but what do I say to MYSELF (jah aga mida ma ütlen ENDALE)

Ja tõesti, kahekeelsel lapsel võib see ju täitsa tõsine mure olla et mis keeles ta siis ise endaga rääkima peab. Ilma selle vestluseta ma ei oleks ise selle peale tulnudgi.

NATUKE JÕULUMUUSIKAT

2011-12-20T21:51:00.001Z

Siit paar laulukest Greta esituses mis mul õnnestus filmida. Selle filmimisega on alati häda kuna kohe kui ma filmima hakkan siis hakkab Greta lollitama või laulab laulu hirmus kiiresti VÕI siis on Issi see kes hakkab seljataga nägusi tegema ja ajab lapsel sõnad sassi (nagu nendel videodel näha võib). Aga muidu me laps oskab täitsa korralikult laulda...sõnad on küll vahest imelikud kuna ta on nad ära õppinud selle järgi kuidas ta neid kuuleb mis tihti on täiesti vale aga seda lõbusam meil (kuigi ega me ta üle tema nähes ei naera).

See laul on lasteaias õpitud laul mida nad arvatavasti jõulukontserdil esitavad.
Kuna Greta laulab seda rutates ja liigutusi kaasa ei tee (välja arvatud mingid omaloomingulised käte plaksud) siis vaevalt te sõnadele pihta saate seega panen sõnad siia all
I'm a little snowman round and fat
Here is my mitten and here is my hat.
I have a little scarf and a carrot nose
I stand very tall when the cold wind blows

Greta versioon Jingle Bell laulust 'Tingle Bell'

NÄDALALÕPP ENNE JÕULE

2011-12-18T21:53:00.002Z

Tänase päeva võib ka täiesti kordaläinuks kuulutada. Mina pidin küll terve päeva oleme ettevaatlik et ma kuskile pikemaks ajaks istuma ei jääks kuna siis oleksid kindlasti silmad kinni läinud ning mina norskama hakanud. Gretal oli palavik peale päeva ja poolt läinud (nagu ma arvasingi kuna tal ei tundu palavik kunagi kauem kestma kui päeva või kaks) aga hommikul oli ta samuti väsinud ning tegi ainult lollusi ja ei kuulanud sõna. Enne külla minekut oli meil plaan ta autos kasvõi 20 minutiks magama saada ja see meil ka õnnestus. Peale seda oli ta tagasi normaalne ning me saime jõululõunat ja muidu mõnusat seltskonda nautida.

Nüüd aga paar pilti eilsest olemisest meie juures.

Kingitused, kingitused, kingitused... ühe asemel ikka vähemalt 3, isegi 4 (Beebi haigla komplekt, käekott, pluus, käevõru ja juukseklambrid) ühtede inimeste poolt ja elevandi mäng teise pere poolt.

Palju sööki. Kohe nii palju et neljas käik (juustulaud) ei mahtunud taas enam kellegile sisse.

Nüüd taas terve rodu ilma välguta pilte

Poole peo pealt oli äkki uksekell ja meile andis lillekuller üle imeilusa lillekorvi mille oli meile saatnud üks me tuttavatest. See vanem naine kingib meile igaks jõuludeks imelisi lilleseadeid või dekoratiivseid lillepotte, seda siis veel kingitustele lisaks. Väga, väga armas temast. Kuna hüatsindid on minu lemmik lilled siis ma ei jõua ära oodata kui kõik need 10 või 11 lille õitsema hakkavad ja me maja lille 'haisu' täis saab olema.

Greta oma kingitusega mängimas

Kommivaras Pete

Jõululapsed

ENNE ALGUST

2011-12-18T00:08:00.000Z

Meil oli hästi lõbus päev täna. Palju süüa, palju nalja ja mõnus seltskond. Õhtuks olime siiski omadega läbi. Petel polnud häält, mul oli kurk valus ja kuna Gretal jäi päevauni vahele siis on raske öelda kas laps oli veel haige või lihtsalt väsinud. Eks homme näeme mis seisus me oleme. Seniks paar pilti ajast enne pidu. Hiljem lisan hästi halva kvaliteediga peo fotosid juurde, vähemalt sel korral hoiatan ette :)

KUIDAS KYLL ELLU JAADA

2011-12-17T00:09:00.000Z

Nuud on siis see hetk tulnud kui joulustress mind maha vaikselt hakab murdma. Meil on nii tihe kava kuni jouludeni valja et mul ei ole aimugi kust 'hingamiseks' aega leida. Eile joudsin vanni alles kella 1 ajal oosel ja tana kella poole 9 ajal ohtul tegin ostukeskuses veel viimaseid (ma toesti loodan et viimaseid) kingi oste. Kell pool 10 kondisin oma 4 massiivse toidukotiga (homse peo tarvis) supermarketist valja ja siis oli kull tunne et tahaks nutta. Koigele lisaks tousis Gretal eile vaike palavik. Mul selle vastu midagi ei ole kuna parem ongi kui tal praegu see haigus ara on ja jouludeks on jalle vormis aga 'tanu' sellele oli kadunud ka minu tanased 4 vaba tundi kuna ma ei saanud teda ju tobisena lasteaeda saata....oh selle 4 tunniga oli mul plaanis nii palju asju ara teha mis nuud enamuses tegematta jai. Koigele lisaks hakkasid ka mul koik kondid ja pea ja mis iganes valutama ja tanane shoppamine onnestus mul vaid tanu Nurofenile. Pete elab nurofeni abiga juba kolmandat paeva.

Jargmiste paevade ja nadala kava on meil aga T I H E. Homme kokkame taas kahele perele, kokku 6 taiskasvanut ja 5 last. Puhapaeva hommikul tuleb meile yks teine pere kingitust tooma ja siis keskpaeval laheme ise vahelduseks minu vanade kolleegide juurde joulusoomingule. Ma loodan et ehk pyhapaevaks on meil koigil juba olemine parem voi muidu peame end lihtsalt Nurofeniga jalul hoidma.
Esmaspaeval on Petel vaike ola operatsioon ja Gretal lasteaias joulukontserdi proov. Peale proovi peame arvatavasti Petele haiglasse jargi minema. Alatest esmaspaevast saab seega minust meie pere peaautojuht jargmiseks 4 nadalaks kuna Petel ei ole lubatud soita. No see muidugi lisab omakorda stressi kuna kui enne sai Pete osa toimetusi ise ara teha voi Gretaga eest ara metsa mindud siis nuud pean mina enda tegemistele lisaks ka veel Pete tegemiste eest hoolitsema.
Teisipaeval on Gretal taas lasteaias kontserdi proov ja siis tuleb meile yks ta sober kylla. Ohtul kostitame teega meie tuttavat tadikest kes samuti avaldas soovi tulla kingitusi yle andma.
Kolmapaeval on Greta lasteaias ja peale seda tuleb jargmine tadike kingitustega kohvile.
Neljapaeval on Gretal lasteaias kontsert ja peale seda laheme vanaemale lennujaama vastu.
Reedel on Greta loodetavasti veel yli kiirest nadalast vaatamata terve ja lasteaias et ma emaga saaks samal ajal viimast korda enne joule poodides kaia.
Laupaeval on meil kodused joulud. Ma ei suuda otsustada et kuidas selle jouluvana tulekuga siis olema hakkab et kas jouluvana tuleb vaid salaja oosel ja me avame kingid hommikul voi lavastame kogu jouluvana tuleku jouluohtul?
Kuna Gretale avaldas eelmise aasta Eesti jouluvana tulek nii suurt vaimustust siis mul on kange tahtmine midagi samalaadset ka siin korda viia. Mul on isegi jouluvana kostyym olemas kellegile selga pakkuda.
Yhte pidi oleks ju tore kui Jouluvana tooks Eestist tulnud kingitused kotiga ukse taha jouluohtul ja siis ylejaanud jataks oosel kuuse alla. Ma maletan lapsepolvest kui ponev see oli kui jouluvana oli salaja koti ukse taha jatnud (neil kordadel kui isa millegi parast jouluvana ei tahtnud mangida - voi olime me juba kyllalt vanad et teda ara tunda). Ega meie jouluvana tuppa ei tahaksgi, aitaks vaid sellest kui ta me tagaaias natuke ringi konniks ja siis koti ykse taha tooks ja Greta oleks onnetipus. Tore oleks ka kui Greta saaks osi kingitusi ohtul nautida ja teisi hommikul ilma et korraga liiga palju tuleks aga ma ei tea kas me julgeksime oma naabrimeest jouluvanaks paluda voi Pete sellesse rolli siduda? No onneks on veel natuke motlemis aega.
Pyhapaeval tulevad meile Pete vanemad pidusoomapeole ja esmaspaeval (boxing day) saab kogu suguvosa Pete vanemate juures kokku.....ning alles peale seda saab taas hinge tommata. Loodetavasti on mul selleks ajaks veel eluvaim sees....
Oeh nyyd aga ruttu magama et homseks nats joudu koguda.

PS. Vabandan et tahtedel tappe ei ole kuna olen yleval korrusel elava lapaka taga kuhu ma ei ole eesti klaviatuuri varianti sisse pannud. Lisan tapid kohe kui selleks aega saan seniks aga kuulmiseni.

PAAR JÕULUIDEED

2011-12-15T15:33:00.001Z

Siit siis veel paar ideed jõululauale või kingi ideeks.

Ma ei mäleta kelle blogist ma internetist olen selle foto näpanud kuna mul ei ole olnud plaanis seda ise postitada vaid omi pilte ülesse panna kord kui olen järgi teinud väljaarvatud nüüd seega ei ole mul originaal linki siia panna aga ehk annab autor andeks või endast märku kui peks mu blogi ülesse leidma.

Iseenesest tundub et on väga kerge järgi teha. Küpsiseid võib ise küpsetada või poest osta, vahukomm glasuuriga peale ja kaunistada ning valmis.

Seda jõulupurgikest tahaksin ma hirmsasti järgi teha. Minu arvates on see nii nunnu. Meil on poes üsna suur valik värvilisi suhkruga kaetud kummikomme nii et ma arvan et värvide poolest täiesti võimalik ja purgis oleva suhkru sees peaks pulgakesed häasti püsti seisma. Loomulikult ei tea ma kas tegelikkuses tegemine ka nii kergeks osutub kui pildilt võiks arvata!?
Vot seda tüüpi kingitusi tahaks ma inimestele kinkida. Kõik kindlasti ei oskaks seda hinnata aga mõni kindlasti.

Paar ideed on mul veel aga neid ma ei tahaks praegu siin avalikustada kuna mul on plaanis neid järgmisel aastal paarile inimesele kinkida kes ka mu blogi loeb. Ma küll proovisin sel aastal nendega valmis jõuda aga jäin taas hiljaks.

Nendele kes eelmise postituse lumememmekesi järgi tahavad teha nendele panen siia lingi mu eelmise aasta postitusele kus memmede pilt nats suurem et teil oleks paremini näha.

LASTEAIA JÕULUPIDU

2011-12-15T11:39:00.001Z

Gretal oli eile lasteaias jõulupidu. Kohale oli tulnud enamus lapsi ja mõned lapsevanemad. Kuna paljude lateaias käivate laste vanemad käivad tööl siis on täiesti arusaadav et igal vanemal ei olnud võimalik töölt ära tulla et peost osavõtta. Pete töötas hommikupooliku kodus, siis tuli peole ja pärast läks tööle. Seega sai ilusti peost osavõtta ja oli väga rahul et tal oli võimalus lasteaeda taaskord lähemalt näha ja veenduda et see suur summa mida ta iga kuu maksab on seda igati väärt.
Mina kasutasin juhust ja tegin mõned pildid Montessori materjalisdest ja muidu peost.

Kunsti kuivatamise rest

Greta lasteaias käib kokku 26 last. Korraga kohal kunagi nii palju lapsi ei ole kuna enamus lapsi käivad lasteaias kas ainult 3 hommikupoolikut või kaks pikka päeva või siis näiteks 3 õhtupoolikut seega kohal olid ka lapsed keda mina enne ei olnud kordagi näinud.Ma nüüd ei ole kindel kas see on tõsi aga seda stendi vaadates võib järeldada et 26 lapsest on 5 last kes on kahekeelsed. Üks poiss on Bulgaariast. Tema emaga olen ma paar korda pikemalt ka vestelnud ja tegu on väga meeldiva naisega. Ta vanem tütar käis ka samas lasteaias ja ema on lasteaiaga väga rahul. Üks väike poiss on Rumeeniast ja siis veel kaks last kuskilt mujalt mis maad ma ei suuda sellest kirjutisest välja lugeda. Võib olla et rühmas on veel lapsi kelle üks või mõlemad vanemad on algpäraselt kuskilt mujalt aga lapsega räägitakse kodus vaid inglise keelt. Ma tean vähemalt ühte sellist väikest tüdrukut.

See puidust silindrikeste puupakk on minu lemmik Montessori õppevahend. Ma kohe tunnen kuidas ma sellega mängida tahaks kui ma seda seal näen ja ma hea meelega ostaksin sellise ka meile koju kui see vaid nii hirmus kallis ei oleks.

Montessori materjalid on riiulitesse ära jagatud vastavalt kategooriale. Üks riiulite kompleks on näiteks täis materjali mis arendab matemaatilisi teadmisi, teine tunnetamist, kolmas lugemist ja kirjutamist ning elulisi oskusi.

Peol lauldi ja tantsiti natuke. Tuli jõuluvana ja jagas kingitusi. Siis söödi ja mängiti paar mängu. Ei midagi erilist aga lastele väga meeldis (ja meile ka).

Iga laps sai jõuluvanaga eraldi suhelda. Jõuluvana kutsus lapse nimepidi enda juurde ja sel ajal kui laps ühest toa nurgast teise reipalt kõndis plaksutasid kõik vanemad ja kasvatajad ning tegid seda ka siis kui laps oli kingi kätte saanud ja tagasi omale kohale marssis. No meil Petega oli täiesti selline tunne et tegu on ülikooli lõpupeoga ja vägisi kiskus silma märjaks (vähemalt mul). Õnneks kui Greta kord tuli kätte siis oli see plaksutamise tuhin kõigil juba üle läinud sest muidu ma vist oleks küll suurest emotsioonihoost nutma puhkenud.

Me algul kahtlesime kas Greta üldse julgeb jõuluvanale nii lähedale minna ja seda veel üksi kuna igal pool kus me käinud oleme on tal sellega alati probleemi olnud aga no lasteaia ja sõprade mõju oli ikka nii suur et laps marssis väga enesekindlalt kohe mehe ette ja vastas ta küsimustele ilma silma pilgutamatta.

Ma tõesti ei kujuta ette mida näiteks Greta kogu sellest jõuluvana asjast mõtleb. Ta usub 100% sellesse jõuluvanasse kes tal eelmine aasta Eestis käis ja ma arvan et ta usub just et see sama jõuluvana talle seekord soovitud kingid toob aga mida ta arvab jõuluvanast kellel on habe nii nähtavalt kummiga ümber pea ma ei tea. Ma ei taha küsima ka hakata kuna siis ma võib olla pööran tähelepanu millegile mida Greta võib olla ise ei oskagi märgata ja siis rikun sellega ta 'muinasjutu' veel ära. Me lihtsalt peame Petega hästi ettevaatlikud olema et me ise mingit seletust ilma Greta küsimatta ei hakkaks andma vaid ootaks ikka ära kui ta ise meie juurde küsimustega tuleks.

Greta koos ühe toreda kasvatajaga

Ma ei teagi täpselt mis lauaga siin pildil tegu on. Ma tean et kui nad hommikul rühma lähevad siis and peavad nimede seast oma nime ülesse otsima ja selle karpi panema aga miks seda ka siin tehakse ma ei ole kindel. Kui ma Greta käest küsisin siis ta ütles et süüa saada. No ma ei tea, kuna seina peal, laua kohal, oli ka mingi tabel käte pesu kohta siis ma arvan et ehk peab iga laps oma nime siis korvikesse panema kui ta on käed ära pesnud ja on valmis sööma. Mul loomulikult ei tulnud pähe seda kasvatajate käest küsida aga noh võib olla järgmine kord.

Greta sahtel kus ta oma kunstitöid ja muid talle kuuluvaid asju hoiab (näiteks pani ta oma jõuluvanalt saadud raamatu sinna kuni peo lõpuni eest ära)

Kui kingid olid kätte saadud ja jõuluvana lahkunud siis hakkasid lapsed sööma. Ma tegin peole kaasa ka kandiku täie lumememmekesi mis loomulikult suureks hitiks kujunes nii laste kui ka täiskasvanute seas. Ma ei tea võib olla sellepärast et siin Inglismaal on need jõulud nii kommertsed (vist on selline sõna olemas) siis mul on alati väga tugev tung selle suure kaubandusliku möllu seas ka midagi ise luua ja valmistada. Mulle valmistab suurt stressi see kogus kingitusi mis siin riigis jõulude ajal ostetakse ja kingitakse kõigile jne jne jne. Ja mitte et ma ei tahaks kinke inimestele teha aga nii raske on panna piiri kus on see algus ja lõpp kellele teha ja kellele mitte kuna paljud on kellele lihtsalt ei saa tegematta jätta (näiteks kas või lapsed kuigi ka need lapsed saavad juba ilma meie kingitagi mingi 30 või rohkemgi kingitust). Ja nii ongi jälle et saadame üle 60 kaardi ja ostame pea sama palju kingitusi. (Mulle nii meeldiks iga aasta spondaalselt suvalistele inimestele kingitusi osta. Et lähen poodi ja äkki jääb midagi silma ja ma mõtlen et wow see oleks ideaalne just sellele inimesele, ilma et peaks mõtlema et kas me temaga üldse oleme kokkuleppinud et kas teeme kinke või ei. Ma õnneks siiski paar asja iga aasta just nii ostangi aga tore oleks kui kõik kingid saaks nii tehtud).
Mu hing oleks täiesti haavatud ja haige kui ma selle suure koguse sees siis midagi ise (või Gretaga) ei saaks teha kuigi see tegemine võtab topelt energiat ja tihti ka rohkem raha aga vähemalt annab minu arvates sellesse konveierilt tulnud jõulule natuke särtsu juurde....vähemalt mina arvan ja tunnen nii aga eks igal ühel on oma kogemus ja arvamus asjast.
Ja nii ma otsustasingi oma uneajast ohverdada paar tundi et Gretale lasteaeda memmekesi teha et nii minule, Gretale kui ka teistele lastele rõõmu valmistada.

Kohe kui Greta nägi et laud on kaetud ei jõudnud ta ära oodata millal sööma lubatakse minna. Tema suurim armastus (peale meid, ma loodan) on SÖÖMINE.

Selline oli siis pidu. Järgmine nädal toimub kontsert. Ootan seda suure huviga.

THE BIG FEAST

2011-12-11T23:11:00.000Z

Meil on Jõulud alanud ja esimene jõulupidu ka kodus peetud. Isegi kuuse tõime eile tuppa ja ehtisime selle suure sündmuse nimel ära.
Külalisteks taas meie kallis sõbrad. Me küll verivorsti ja hapukapsast ei pakkunud kuigi 10ne inimese hulgas oli vaid 2 inglise emakeele kõnelejat ja ülejäänud kas puhtal või poolikult eestlased.

Peol söödi, mängiti, legotati, legotati ja veel kord legotati, mängiti klaverit ja lauldi, kokandati ja aeti teisi pannidega taga

Vahepeal puhati

Naerdi

mängiti

Peo kõige noorem külaline oli nii umbes –8 kuune

Kallistati

ja kallistati

ja veel kord kallistati

ja siis veel kalli kalli kallistati

Nagu näha võite oli meil väga lõbus ja lärmi palju. Ainult üks uks suudeti hingedelt alla tõmmata nii et pidu võib igati korda läinuks tunnistada :)

Oliveril ja Gretal õnnestus isegi üks duett laulda (Jingle Bells)

Kas sooviksid laulda minuga

Ok, sina alusta ma vaatan

No OK ma laulan siis ka natuke

ja natuke rohkem

Appi ma ei saa enam pidama

Uskumatu kuidas küll aeg lendab. Alles need kaks olid sellised totud ja siis juba nats suuremad totud ja nüüd juba täitsa totu-lotud.

OLEME ELUS

2011-12-11T20:41:00.000Z

Blogida oleks paludest asjadest aga aega lihtsalt ei ole. Praeguseks vaid pildike jõulukaunistusest Pete tööl.

PAAR VAATEAKEND

2011-12-04T14:44:00.000Z

Natuke jõulu kaunistust

Nagu päris eks ole kuigi tegemist juveeli poe akna kaunistusega.

Siin pole küll jõuludega palju midagi tegemist aga Gretale meeldib selle poe aknaid alati imetleda. Süüa ta kahjuks (või õnneks) sealt midagi ei saa.

VIDEO UPDATE

2011-12-01T12:42:00.002Z

Üle eelmise postituse video on asendatud teisega mis peaks ka väljaspool Inglismaad mängima.
Tänud Raine :)

OO CHRISTMAS TREE, OO CHRISTMAS TREE...

2011-11-30T21:05:00.000Z

Gretal on 14 detsembril lasteaias Jõulupidu. Algul oli juttu et Jõuluvana tuleb ja jagab kingitusi aga täna lugesin infolehelt et hoopis Jõuluvana abilised, ju nad siis ei leidnud kedagi kes Jõuluvana mängiks. Pete oli küll valmis ennast pakkuma AGA siis hakkasime mõtlema et Greta, kellel on nii terav silm ja kõrv, võib kergesti Pete Jõuluvanana ära tunda ja siis oleks kogu muinasjutul lõpp. Samuti oleks kurb kui Greta näeks et tema issi ei olegi tema peost osavõtmas seega sinna see idee jäigi.
Peol saab iga laps väikese kingituse mille meie peame ostma ja ära pakkima. Mulle see meeldib kuna kommikott oleks meie lapsele vaid piin. Veel aitavad lapsevanemad pidulaua katmisega. Ma ei ole veel otsustanud mida viin. Pidu kestab tund ja pool ning peol lauldakse ja mängitakse mänge.

22 Detsembril on aga lasteaia kiriku poole peal lasteaia Jõulukontsert. Täna pidin ma allakirjutama paberile kus ma lubasin et ma kontserdil tehtud pilte ja videoid ei paneks Flicker-isse või Youtube või kuhugile mujale internetti. See sellepärast et kui lapsi lasteaeda registeeritakse siis on eraldi leht kuhu allakirjutades annad sa loa et sinu lapsest võib mõnikord pilti teha. Kuna mõned vanemad ei ole seda luba andnud siis on palutud kõikidel vanematel olla tundlik teiste vastu ja pildistada vaid omi lapsi. Videot vist ei tohi üldse teha. Hea oli et nad ette hoiatasid kuna MINA oleks ju kohe pildid siia pannud kõigile vaatamiseks.

Kontserdil esinevad lapsed vist etendusega. Greta laulad iga päev mingeid uusi laule mida mina ei tea ja kaasa laulda ei oska. Kasvataja lubas mulle homme laulu sõnad anda et ma saaksin harjutada ;)
Koju tulnud kirjaga tuli ka eraldi teade mis ütles:
For our Christmas Concert Greta will be a Christmas tree
ehk siis et Greta on jõulukontserdil jõulupuu.

Ooo see ajas mind nii naerma. Ma juba nägin teda laval seismas - just nimelt lihtsalt seismas sest mida see jõulupuu ikka rohkemat teeb ha ha ha...
Kui Gretale seda teatasin et ta peab peol jõulupuu olema siis oli ta nii rõõmus ja ütles (inglise keeles) et siis kõik vaatavad teda ja et tal on täheke peas ja et jõuluvana paneb kingid kuuse alla....

Kui ma olin oma naermised ära naernud alles siis lõi mulle pähe see tõsiasi et kindlasti on ju siis ka kostüümi vaja. Halleluuja, nagu mul oleks veel vähe kinke osta ja pakkida ja saata ja kaarde kirjutada ja valmistada jne. Õnneks tuli mul meelde et nägin hiljuti ühes toidupoes vägevaid kostüüme ja olin kindel et üks nendest oli ka kuusepuu oma. Läksimegi siis kohe peale lasteaeda Gretaga poodi ja hurraa, kostüüm oligi täitsa olemas. Gretal läksid seda nähes kohe silmad särama ja hakkas keset poodi riideid seljast võtma (jopet siis). Kui kostüümi selga saime siis keeldus Greta seda seljast ära võtmast ning kõikide ostjate lõbuks kõndisgi sellega ringi nii kaua kui mul õnnestus ta ümber rääkida.

Siit teile pilte meie väikesest kuusekesest liumäel

No ei saa kurta küll. Kostüüm maksis 8 naela aga kuna neil oli samal ajal ka mingi pakkumine siis kassas tuli välja et maksis hoopis vaid 6 naela. Kostüüme oli tõesti igasuguseid, tähekese oma, lamba, karjuse, kuninga, eesli, kaamli, Rudolf jne. Terve Jeesuse sünniloo näitlemiseks vajalikud kostüümid olid olemas.

KAPSIKAS

2011-11-30T17:49:00.000Z

Mina teen süüa ja Greta mängib teises toas.

Viin talle vahepeal tüki toorest kaalikat. Natukese aja pärast hüüab Greta 'Emme, veel sedat kapsikat palun' (kapsa ja kaalika sõnasegu)

MIDAGI ARMAST, NALJAKAT JA USKUMATUT

2011-11-29T23:10:00.001Z

TRIP TO THE WINTER WONDERLAND

2011-11-28T23:27:00.001Z

Käisin Gretaga täna uuesti meie aianduskeskuses kus ta eelmisel nädalalõpul Issiga Jõuluvana nägi.
Mina jäin koju kuna nemad ütlesid et lähevad parki ja seega ei hakkanud ennast kaasa pakkuma aga tuli välja et poolel teel parki nägid nad plakatit et täna saabub Jõuluvana ja loomulikult läksid nad siis pargi asemel Jõuluvanale hoopis külla. Mina sain pärast kodus pilte ja videoklippe imetleda ja ohhetada ning ahhetada.
Meil tuleb see Jõuluvana igal aastal siia samasse kohta (nagu ka tuhandedesse teistesse kohatdesse üle maa) aga ma ei ole kunagi teadnud et see Grotto (Inglismaal saab jõuluvana tavaliselt grottos näha, umbes nagu mingi koobas või urg) tal nii vägev välja näeb. Pole kunagi põhjust olnud sinna vaatama minna.
Gretal on esmaspäev ainuke tegevustest vaba päev seega otsustasin temaga sinna uuesti minna ja koht oma silmaga üle vaadata
Ja nüüd tuleb palju pilte....

Kõige rohkem meeldisid mulle need suured seened

MEIL ALGASID JÕULUD EELMISEL NÄDALALÕPUL

2011-11-27T18:13:00.002Z

Meil igatahes on jõuluaeg juba alanud ja Greta isegi esimese jõulukingi Jõuluvanalt kätte saanud. Eelmisel nädalalõpul saabus Jõuluvana meie kohalikku aianduskeskusesse kus lapsed said tema juurde kingi järgi minna. Samuti käis Greta Petega Londonis jõulutulesid imetlemas ja Londoni kuulsas mänguasjade poes Hamley's . Siit mõned pildid nende päevast. Mina värvisin samal ajal kodus meie magamistoa lage ja jäin seega kogu sellest ilust ja imest ilma.

Pilt siit

Greta armastab playmobil mänguasju

Beebide hull Greta

ILUSAT ESIMEST ADVENTI TEILE KÕIGILE

EELMISE POSTITUSE VASTUS

2011-11-27T18:01:00.000Z

Kui kassapidaja oli meie kauba kassamasinas kokkulöönud siis tuli summaks -8 penni et siis müüja maksis meile 8 penni selle eest et me ostsime 5 karpi vaarikaid ja koti köögivilju. Müüja luges raha meile käe peale ja soovis ilusat nädalalõppu ning lisas et läheb ja otsib kellegi kes selle asjaga on hakkama saanud ;)
Vat selline lugu!

KES ÜTLES ET 'WAITROSE' ON KALLIS?!

2011-11-25T23:04:00.000Z

Jutt siis siinsest toidupoest Waitrose kus enamalt kaup kallim kui teistes poodides.
Jutt jutuks AGA kas keegi nii head pakkumist on saanud kui meil täna õhtul õnnestus.
Nimelt tulevad meil homme külalised ja ma unustasin päeval poes käies homseks midagi magustoiduks osta. Läksime siis kõik koos õhtul 7 ajal poodi kooki ostma. Ostud tehtud hakkasime juba lahkuma, kõndides mööda puuvilja osakonnast, kus mulle jäi silma vaarika karbid mille hinnaks oli kleebitud 29 penni. Vaarikad nägid väga ilusad välja seega haarasin 5 karpi et kahest neist mu õhtusöögiks plaanitud pannkookide peale toormoosi teha ning ülejäänud külalistega ära süüa.
Pete haaras veel ka 19 pennise köögiviljade paki mida õhtusöögiks mikrotada (ma ei mäleta millal me viimati mikrokat kasutasime aga kuna kell oli palju ja me ei olnud veel õhtusööki söönud siis leppis ta sellega).

Nii ja nüüd arvake ära palju läks meile maksma 5 karpi vaarikaid (originaal hind 2.95 või 2 karpi £5) ja kotike köögivilju (originaal hinda ei vaadanud)?

MAJAPIDAMINE MÕNINGATES NUMBRITES

2011-11-22T15:30:00.003Z

Ühes eelnevas postituses tuli juttu gaasi ja elektri kasutamisest-kulutamisest. Mõnend lugejad lisasid omapoolseid andmeid ja küsimusi ja see ajas mind täpsemalt uurima et mida me siis õigupoolest millegi eest maksame. Kuna Pete on organiseerinud kõik maksud nii et need väljuvad automaatselt ta arvelt siis ei pööra me nendele numbritele otseselt rohkem tähelepanu.
Osa numbreid aga on järgmised:
Elektri ja gaasi eest maksame kuus £85. See on üks summa iga kuu peale vaatamatta kui palju me teatud kuus kasutame. Teatud kuude tagant kontrollitakse mõõtu et me hirmsasti miinuses ei oleks või liiga palju ei maksaks ja siis vastavalt sellele näidule korigeeritakse ka kuumaks täpsemaks. Tavaliselt on nad meile juba eelneva aasta statistika põhjal õige kuukulutamise summa välja arvutanud nii et mingeid suuri miinuseid või plusse meie arvel ei toimu. (Mainin ära et gaasi tarbimine on tunduvalt suurem kui elektri kuna meil on nii gaasiküte kui ka gaasipliit). Kuna talvel kasutame gaasi ja elektrit rohkem aga suvel vähem siis see hind tasakaalustab end vastavalt. Ehk siis talvel kulutame rohkem kui me selle eest maksame ja suvel palju vähem seega aasta peale need numbrid lähevad enam vähem nulli (Ellmise aasta pealt saime näiteks 12 naela tagasi).

Vee eest maksame £48 kuus. Selle summa eest võime vett kasutada nii palju kui soovime. See summa tuli mulle küll väikese shokina kuna selle summa eest kohe kindlasti me siin majas vett ei kasuta. Pesu peseme minu õnnetuseks harva ja vannis ka ei käi iga päev seega vett läheb vähe. Arvan et veemõõtjaga maksaks me vähem AGA veemõõtjaga on meil väikene risk. Nimelt meie naabritel on veemõõtja ja sel suvel oli nende veearve järsku mingi paar tuhat (maksavad kvartalis korra). Nad olid täielikus shokis. Tuli välja et neil üks eesaias olev toru oli lekkima hakanud. Kuna vesi oli veemõõtja peal siis loomulikult pidid nemad selle kaotadud vee eest maksma ja siis ka veel veetoru parandamise eest. Nad õnneks said mingi osa rahast siiski tagasi kuna samal ajal toimus meie lähistel palju teetöid mis arvatavasti torustikusüsteeme häirisid ja selle lekke tekitasid. Kui naabritel käisid torumehed siis mainisid nad meile et meie toru lekib ka. Me palusime neil sellest meile kirjalikult teada anda mida nad aga ei teinud. Nüüd me ei teagi kas midagi lekib või mitte ja kuna meil eesaias kuskil rohi troopiliselt vohama ei ole läinud siis ei ole me selles eriti kindlad. Samas kuna see torude parandamine ei ole mingi odav lõbu siis ei taha me loomulikult hakata suurt raha välja maksma eriti kui me kuskil mingit probleemi ei näe. Kui me veemõõtja peale paneksime siis kui lekke oleks suur siis loomulikult saaks arvest kohe aru aga kui ta seal niisma nats tilgub siis on ju raske aru saada ka see on meie kasutatud veearve või koos tilkumisega ja kas arve üldse tuleksgi odavam selle kahtlustatava tilkumisega koos. Seega praeguseks jätame nii nagu on.

Interneti, kaabli, tv ja telefoni liini eest maksame kuus £40. Sellele lisaks veel kõned.
Eraldi tuleb maksta TV loa eest mis on £12 kuus. Inglismaal peavad kõik inimesed kellel kodus telekas maksma TV loa eest. Kui sa seda ei tee ja jälile saadakse siis saad trahvi. Mul on seda kaks korda siin elamise ajal küsitud. Kord kui ma teleka ostsin (õigemini ma ei saanudgi seda enne osta kui mul oli neile TV loa number anda) ning kord niisama.

Veel on Inglismaal selline maks nagu Council Tax (tõlkes ehk midagi sellist nagu majavalitsuse maks - parandage mind kui oskate paremat tõlget anda). See on selline maks mida peavad kõik maja või korteriomanikud maksma (ka üürinikud). Selle mitte maksmise eest saab karistada ja sind võidaks isegi 3 kuuks vangi panna. See maks sisaldab tänavate korrashoidu ja valgustust, prügivedu, politsei ja tuletõrje teenustusi, kohalike parkide korrashoidu, transporti, koolide ja meelelahutus asutuste toetust, madala sissetulekutega inimeste elamistoetust jne jne jne...nüüd siis ka olümpiamängude fondi.
See maks määratakse vastavalt sinu maja hinnale (või suurusele või mida iganes). Mulle on see värk väga segane ja selle hindamise kriteeriumid pärinevad aastast 1991. Vahepeal oli juttu et tahetakse teha uus hindamis süsteem kus tullakse lausa inimeste koju ja vaadatakse kui ilus ja kallis kodu sul on ja vastavalt sellele määratakse hind (ehk siis mida ilusam kodu seda rohkem maksad). Õnneks siiski jäeti see ära. No see on kindel et enamus majapidamisi hakkaks siis kõrgemat hinda maksma kuna kinnisvara hinnad on viimate aastatega kosmiliselt tõusnud (jättes välja paar viimast majanduskriisi aastat kus hinnad küll ei ole tõusnud kuid ega and suurt langenud ka ei ole).
Mis mulle suurt segadust tekitab selle maksu juures on see et kuigi see tundub olevat määratud vastavalt sinu maja väärtusele siis tegelikult kõiguvad need hinnad Londoni rajoonides väga palju, kusjuures City of Westminster kus asub palju ulmeliselt kalleid ehitisi on see maks KÕIGE VÄIKSEM!?!?
Olen proovinud Pete käest asja täpsemalt uurida, tema ju ikkagi põlis inglane, aga kuigi alguses ta hakkab suure hooga seletama mis see council tax on siis üsna varsti peale mõningad minu poolseid küsimusi on ka tema segaduses ja lõpuks ütleb et tema ei tea ka kuidas või mille järgi seda täpselt määratakse.
Panen siia alla ühe tabeli mille näppasin siit
Siin on kirjas kõik Londoni osad.

Borough Band A Band B Band C Band D Band E Band F Band G Band H

1. City of London 628.53 733.28 838.03 942.79 1152.30 1361.81 1571.32 1885.58

2. City of Westminster 458.41 534.82 611.12 687.62 840.42 993.23 1146.03 1375.24

3. Kensington and Chelsea 719.42 839.31 959.22 1079.12 1318.93 1558.73 1798.54 2158.24

4. Hammersmith and Fulham 747.74 872.35 996.98 1121.60 1370.85 1620.09 1869.34 2243.20

5. Wandsworth 454.54 530.30 606.06 681.81 833.33 984.84 1136.36 1363.62

6. Lambeth 823.41 960.64 1097.88 1235.11 1509.58 1784.05 2058.52 2470.22

7. Southwark 814.64 950.41 1086.19 1221.96 1493.51 1765.06 2036.60 2443.92

8. Tower Hamlets 796.90 929.71 1062.53 1195.34 1460.97 1726.60 1992.24 2390.68

9. Hackney 872.18 1017.54 1162.91 1308.27 1599.00 1889.73 2180.45 2616.54

10. Islington 847.80 989.09 1130.40 1271.69 1554.29 1836.89 2119.49 2543.38

11. Camden 887.57 1035.49 1183.43 1331.35 1627.21 1923.06 2218.92 2662.70

12. Brent 912.51 1064.59 1216.68 1368.76 1672.93 1977.10 2281.27 2737.52

13. Ealing 913.17 1065.36 1217.56 1369.75 1674.14 1978.53 2282.92 2739.50

14. Hounslow 933.65 1089.25 1244.87 1400.47 1711.69 2022.90 2334.12 2800.94

15. Richmond upon Thames 1064.81 1242.27 1419.74 1597.21 1952.15 2307.08 2662.02 3194.42

16. Kingston upon Thames 1108.02 1292.69 1477.36 1662.03 2031.37 2400.71 2770.05 3324.06

17. Merton 941.95 1098.94 1255.93 1412.92 1726.90 2040.89 2354.87 2825.84

18. Sutton 967.14 1128.33 1289.52 1450.71 1773.09 2095.47 2417.85 2901.42

19. Croydon 973.29 1135.51 1297.71 1459.93 1784.36 2108.79 2433.22 2919.86

20. Bromley 867.42 1011.99 1156.56 1301.13 1590.27 1879.41 2168.55 2602.26

21. Lewisham 901.29 1051.50 1201.72 1351.93 1652.36 1952.79 2253.22 2703.86

22. Greenwich 860.49 1003.90 1147.32 1290.73 1577.56 1864.39 2151.22 2581.46

23. Bexley 958.94 1118.76 1278.59 1438.41 1758.06 2077.70 2397.35 2876.82

24. Havering 1007.33 1175.22 1343.11 1511.00 1846.78 2182.56 2518.33 3022.00

25. Barking and Dagenham 884.15 1031.50 1178.87 1326.22 1620.94 1915.65 2210.37 2652.44

26. Redbridge 936.90 1093.05 1249.20 1405.35 1717.65 2029.95 2342.25 2810.70

27. Newham 836.97 976.46 1115.96 1255.45 1534.44 1813.43 2092.42 2510.90

28. Waltham Forest 974.69 1137.13 1299.58 1462.03 1786.93 2111.82 2436.72 2924.06

29. Haringey 996.11 1162.11 1328.13 1494.14 1826.06 2158.22 2490.24 2988.29

30. Enfield 940.11 1096.79 1253.48 1410.16 1723.53 2036.90 2350.27 2820.32

31. Barnet 948.68 1106.79 1264.91 1423.02 1739.25 2055.48 2371.70 2846.04

32. Harrow 997.52 1163.84 1330.11 1496.37 1828.90 2161.42 2493.95 2992.74

33. Hillingdon 948.50 1106.58 1264.67 1422.75 1738.92 2055.09 2371.25 2845.50

Kui ma selle tabeli internetist leidsin siis minu üllatuseks tuli välja et meie rajoonis on see maks KÕIGE KALLIM! Meie peame maksame umbes £160 kuus ehk pea £2000 aastas. Vastavalt maja väärtusele aastal 1991 on kõik majad jaotatud Band-idesse ja seda maksu peabgi siis maksma vastavalt sellele millisesse bandi sa kuulud. Meie kuulume Band E.
Kuigi ma tean et Kingston Upon Thames on üks Londoni turvalisemaid piirkondi siis siiski ei saa ma aru miks meie rajoonis see maks nii kõrge on. Meie elame näiteks küll üsnagi tagasihoidlikus linnakeses kus minu teada miljoni või rohkem naelaseid maju on väga vähe. Ok meie kõrval linnakeses on neid maju juba tunduvalt rohkem kuid siiski kohe kindlasti mitte nii palju kui keset Londonit nii et mina ei saa üldse aru mille järgi neid makse määratakse.

Pilt siit

Huvitav on see et vanasti kutsuti seda maksu WINDOW TAX ehk siis akna maksuks. See oli jõus Inglismaal, Prantsusmaal ja Sotimaal 18-19 sajandil.
Siis määrati maks selle järgi kui mitu akent su majal oli (Prantsusmaal loeti vist veel ka uksed sisse). Minu arvates palju selgem värk kui praegune maksukriteeria. 'Tänu' sellele maksule hakkasid inimesed osasid aknaid kinni müürima et kas maksu vähendada või seda üldse vältida. Ka tänapäeval on veel palju ehitisi kus selliseid müüritud aknaid näha on.

GRETA ÜTLEMISI

2011-11-21T17:38:00.001Z

Greta mängib väikeste mereloomakestega. Võtab hunnikust ühe nendest välja ja näitab mulle küsides: 'Emme, mis seda (see) on?'.
Vastan: 'See on krabi'
Greta rõõmsalt: ' Aaaa, krabi'
Mõtleb natuke ja siis lisab: 'Krabi kraabib!?'

Vaatame Gretaga raamatut. Pildil on liblikad.
Greta hõikab rõõmsalt: 'Emme vaata linnukad'

VÄIKESED DETAILID

2011-11-18T19:20:00.000Z

Mina olen selline inimene kellele väikesed detailid meeldivad, või siis õigemini kellele on väikesed detailid tähtsad, või siis veelgi õigemini kellele väikesed detailid palju rõõmu valmistavad.
Paar päeva tagasi oligi mul võimalus ühte sellist väikest detaili nautida.
Ma olen siis enne juba meie mahekastist rääkinud ja pilte näidanud kuidas nad tihti selliste väikeste nüanssidega mind üllatanud on. Sel kolmapäeval kasti avades kiskusid mu suunurgad taas vaikselt taeva poole.
Nimelt leidsin ma kastist sellise väikese karbikese

Ma kahjuks ise seda 'detaili' nautida ei saanud. Petel oli mingi kõhutõbi juba teist päeva ja temast samuti sööjat ei olnud seega tegin kõik et Gretale see sisse meelitada. Me laps küll armastab hirmsasti süüa aga selliseid koogikesi ja küpsetisi ta hing ei ihka. Kui aus olla siis ma ei saa aru kus ta loogika selle koha peal on kuna küpsist ta sööb (kui antakse) ja ma arvan et keeksi moodi kooki ka kui seal muna sees ei oleks (aga alati on) seega peaks ju kõik hästi sisse minema. No, pool sellest ime pisikesest Inglise jõulu küpsetisest (mincepie) sain talle sisse meelitada aga teist apsu enam mitte. Ütlesin küll et seal on rosinad sees ja puha ning peal on tähekujuline küpsis aga sinna see asi ka jäi. Kahju kuna jõulud on tulemas ja igal pool mincepie-d ning sobiks hästi Gretale kuna seal ei ole muna sees aga tutkit. Noh last ta siis sööb vorstikesi topelt...

JÕULUVANANDUS

2011-11-16T22:09:00.000Z

Greta kiri Jõuluvanale

Sel aastal on meie lapsel küll selge pilt kuidas see Jõuluvanandus käib. Isegi päkapikusüsteemile saab hästi pihta kuigi me oleme otsustanud et päkapikud meil käima ei hakka, aitab adventkalendrist ja jõulukingitustes.
Nüüd on siis asi nii kaugel et pea iga päev kirjutab Greta jõuluvanale kirja. Tavaliselt saab kirja kirjutamine alguse sellest et ta näeb kuskil ajakirjas või raamatus mingit mänguasja pilti. Siis läheb kohe kiireks sabimiseks ja laps jookseb minu juurde ning hüüab: 'Emme, I want piiatsit and pabrit, ma want kirjutada jõuluvanale kirja.'
Anna siis lapsele pliiatsi ja paberi ja Greta hakkab kirjutama
'I want jõuluvana toob Peppa arvuti, Postman Pat car, Suzi sheep emmet, Candy cat emmet (ühed tegelased Peppa Pig jutus)... Huvitav on see et kuigi ta näeb midagi uut kuskilt ajakirjast siis Jõuluvana kirja kirjutab ta alati ikka need eelmised asjad mida ta väga tahab ja kui tal siis kirja lõpus veel meeles on siis lisab selle mida ta just ajakirjas oli näinud. Tavaliselt ta küll mäletab et midagi nagu oli veel aga tal on meelest läinud mis asi täpselt ja siis ta ütleb mulle: 'Emme, I can't remember anymore, mida veel oli?'

Ma olen talle öelnud ja ta on sellest aru saanud et kõiki asju mida ta soovib Jõuluvana ei too. Näiteks seda ma tean kohe kindlasti et Peppa arvutit kohe kindlasti mitte. Juhtunud on aga nii et enamus asju mida ta tõsiselt soovib on sellised mida kas enam ei tehta või muidu poes ei müüda seega mul on hirmus tegemine et neid kuskilt leida. Eile öösel hilja tegin pakkumisi ebays et kindlustada Peppa tegelaste oksioni võittu. See muutus mulle juba nats elu ja surma küsimuseks kuna laps nii väga igatseb neid loomakeste emmesi mida poes üksikuna üldse ei müüda ja mis ka ebaysse nii harva ilmuvad et ma lihtsalt pidin nad sealt oksionilt kätte saama. Õnneks väljusin võitjana ja lõpuks ei pidanudgi ma nende eest hinge hinda maksma nii et minu poolest võivad Jõulud nüüd alata!

TUNNIKE PILDIS

2011-11-14T14:04:00.000Z

WE LOVE IT, WE LOVE IT, WE LOVE IT SO MUCH

2011-11-12T23:37:00.001Z

Inglismaal on üks kaubamajavõrgustik nimega John Lewis. Esimene John Lewise kaubamaja avati Londonis, Oxford Street-il 1864 aastal. Tänaseks on John Lewis-e kaubamaju üle Inglismaal, Sotimaa ja Wales-i 36 (võrreldes teiste poodidega on see number väga väike). John Lewis-e alla kuulub ka üks siine tuntud toidupood nimega Waitrose. Waitrose poode on Kuningriigis võrreldes John Lewisega tunduvalt rohkem, nii umbes 240 ringis ja Waitrose on kuues suurim toidupoodide võrk Inglismaal.
Waitrose on veel ka selline pood millel on Kuninglik karantii varustada Kuningannat toiduainete, veini ning alkohooliga. Alates 1 Jan 2011 on poel ka Kuninglik karantii varustada Prints Charles-i toidulauda. Kuninglikku karantiid (ma arvan et seda tõlgitakse nii eesti keelde)- Royal Warrant- on antud välja poodidele ja äridele kes kuningakoda oma teenuste või toodanguga varustavad juba sajandeid. Royal Warrant tähendab seda et pood võib ennast reklaamida et nemad varustavad Kuningannat ja Printsi andes poele sedasi prestiizi. See aga ei tähenda et kuningakoda kaupa tasuta saaks. Tihti ongi näha toodetel Kuninglikku vappi ja selle all olevat teksti 'By Appointment to her Majesty Queen Elizabeth II...
(Killuke kui sa juhtud seda teksti siin lugema siis sinu teejutu postitustes olevatel piltidel on see tekst nähtaval, eriti viimasel fotol.)

John Lewise ja Waitrose poodidega on veel ka see asi et kõik inimesed kes nendes poodides (firmas) töötavad on samas ka firma omanikud. See annab neile palju eeliseid ja soodustusi millest üks märkimisväärsem on see et iga firma töötaja saab kord aastas ühe suure väljamaksena firma kogu kasumist 10-20% endale. Ei ole siis ime et nendes poodides on teenindus tipp tasemel. Töölised naeratavad alati ja on äärmiselt lahked ja abivalmid, tunnevad oma kauppa ja tihti pakuvad abi enne kui jõuad seda küsida. Keegi töötajatest ei ole loid või ükskõikne või selline kes kui midagi küsida vastab lihtsalt et ei ole või ei tea et küsijast lahti saada.

Meie oleme suured John Lewis ja Waitrose fännid, mõlemad poed on meil kodu lähedal. Me tihti läheme lihtsalt vaatama John Lewise kaubamajja kuna seal on kõik nii puhas ja ilus ja rõõmus (ja tihti ka kallis) et alati kui sealt lahkume kas ostuga või mitte on meil naeratus suul ja hea tunne südames. Ma ei oskagi seda tunnet täpselt kirjeldada, see on lihtsalt selline happy feeling ja natuke muinasjutuline.
Sama kehtib ka toidupoe kohta. Ma vihkan iga nädalaseid toiduostmisi aga Waitrose lähen alati hea meelega. Kas või käin sealt lihtsalt läbi ja vaatan riiulitel olevaid ilusaid karbikesi ja naeratavaid inimesi ja elu on jälle ilus.
Waitrose on tuntud ka kui 'rikaste' või siis 'posh' inimeste poena kuna seal on hinnad kõrgemad kui teistes toidupoodides. Ma ei tea, me käime mitmes toidupoes ja rikkad me just ei ole aga kuigi jah Waitrose-ist lahkudes on kassakviitung suuremate numbritega siis oleneb see ka palju sellest mida sa ostad. Seda on suurelt reklaamitud et Waitrose-is on vähemalt 1000 toodet sama hinnaga kui näiteks Tescos samas jälle on näiteks paljude asjade kvaliteet palju parem Waitroses kui Tescos ja seega hind sellest sõltuvalt kallim.
Pood lubab et nende kaup tuleb usaldatavatest allikatest, näiteks liha farmidest kus loomi ei piinata ja farmidest kus tööliste vastu ollakse õiglased ('Fairtraid') rohkem kui üksgi teises supermarket siin.
Teades seda oleme meie nõus alati maksma rohkem, näiteks liha eest, kuna see on parema ja tervislikuma kvaliteediga ja et farmer kes looma on üles kasvatanud saab selle eest ka vastava tasu. (Näiteks Tesco maksab nende kanade pealt mida nad 2 naelaga poes müüvad farmerile vaid 3 penni kana pealt. Kujutate ette 3 PENNI TERVE KANA PEALT!). Ma olen tänulik et meil on see võimalus sellist valikut teha.

Samuti oleme me nõus maksma natuke rohkem hea teeninduse ja meeldiva atmosfääri eest. Seda enam et selle raha eest premeeritakse igat töötajat hea teenindamise eest, mitte aga et firmajuht kogu kasumi vaid oma taskusse paneb ja samas oma töötajaid ahistab.

Samas aga on mul hea meel et siin maal on olemas valik supermarketeid kust väiksema või ilma sissetulekuta inimesed endale süüa jaksavad osta. Ilus ju oleks et kõik firmad omi töötajaid õiglaslikult kohtleksid ja suudaksid võimaldada kõrgklassi teenindust oma klientidele aga seda vaevalt kunagi juhtuma saab.

Põhjus miks ma seda juttu siin kirjutama hakkasin on ühes reklaamiklipis mis meil praegu telekas jookseb.
Kui me seda esimest korda Petega nägime oli meil mõlemal pisarake silmanurgas. Meie arvates on see reklaam nii ilus ja liigutav...ja kodune ja soe... just sellise nagu see kaubamajagi.
Ma arvan et nendele inimestele kes siin ei ela see ehk sellist elamust ei paku kuna Inglismaale omased detailid jäävad teile kättesaamatuks aga ma arvan et 'story' ise on siiski liigutav ka teile.
Vaadake ise

REMEMBRENCE DAY

2011-11-11T15:15:00.001Z

Täna, 11 Novembril tähistatakse Inglismaal Remembrence Day (mälestamise päeva - kui nii tõlkida tohib) mida ka Poppy Day (Mooni päevaks) kutsutakse.
Seda päeva tähistatakse juba Esimese Maailmasõja lõpust alates ja see on sõjas langenud sõdurite auks ja mälestamiseks. 11 November sellepärast et aastal 1918, 11 tunnil, 11ndal päeval ja 11ndal kuul lõppes ametlikult Esimene Maailmasõda. Selle puhul peetakse alati kella 11 ajal 11 Novembril üle riigiliselt 2 minutiline leinaseisak.
Punane moon on saanud selle päeva sümboliks sellepärast et Esimese Maailmasõja ühed suuremad ja verisemad võitlused toimusid Belgias, Flanders põldudel kus haavatuid ja surnuid oli 100 000 ringis. Hiljem hakkasid sellel põllul kasvama moonid ja alatest sellest on Moon saanud sõjas langenute sümboliks. Kanadalane John McCrae kirjutas luuletuse 'In Flanders Field' oma langenud sõbra auks kelle surma ta oma silmaga tunnistas. See luuletus on üks kuulsamaid luuletusi Esimese Maailmasõja aegadest ja on saanud üheks lahutamatuks osaks ka tänapäeval tähistatavast Remembrence Day-st.

Tänapäeval mälestatakse sel päeval mitte ainult Esimese Maailmasõjas langenuid vaid kõikki sõjas landenuid ja mõeldakse nendele kes hetkel lahinguväljadel. Igal pool on müügil (võid annetada nii palju raha kui soovid)väikeseid Mooni lillekesi mida väga, väga paljud inimesed igapäevaselt rinnas kannavad (kõik teletöötajad ja lauljad, poliitikud, jalgpallurid jne kaasa arvatud). Ka meie ostame iga kord hunniku poppisid kuigi Pete on meil ainuke kes neist ühte iga päevaselt kannab (mul nagu ei ole suurt mõtet seda kodus kanda). Kuna Greta meil nüüd lasteaialaps siis aru saadavalt sai temagi oma osa Mooni Päevast. Meie ise talle loomulikult sõjast ja langenud sõduritest talle veel ei räägi, küll aga ütlesime lilli ostes et anname selle raha sõduritele (kes ise ka lilli müüsid). Ma ei tea mida neile lasteaias räägiti aga jälle oleksin tahtnud pealt kuulata kuna neile kindlasti seletatakse hästi lihtsalt ja arusaadavalt (2sed vaevalt aru said aga 4 ja 5 aastased kindlasti - neil on ju sega rühm).

Nüüd küll teemaväliselt natuke aga täna kui Gretale järgi läksin siis oli minu ees üks ema (kes ei ole Inglane aga ma ei ole aru saanud kust maalt ta pärit on ja ta on üsna tagasihoidlik ja häbelik et küsida). Kasvataja andis ta kätte tema poja tehtud kunstiteosed mida ema jäi koridori vaatama. Hoiab teine ühte kaardi käes ja aina vaatab ja vaatab ning on väga segaduses oleva näoga. Nägin kaardi esikaanelt et tegu jälle mingi teise usu teemalise kaardiga. Lõpuks tuli kasvataja ja küsis et kas on midagi arusaamatut mille peale see ema vastas et tema ei saa aru mis asi see on. Kasvataja hakkas naerma (heatahtlikult) ja seletas et see on mingi moslemi püha jne jne jne (ma ise ka ei tundnud ära mis pühast juttu) ning lisas et meie siin tähistame kõiki pühasid. See ema oli veelgi segasema näoga ning ei osanud midagi vastu kosta, samas ei osanud ta ka selle kaardiga midagi teha. Keeras ühest küljest teisele, ohkas ja hakkas lapsele mütsi pähe panema. Ma sain ta tunnetest nii hästi aru... Õnneks Gretalt sellist kaardi ei tulnud seekord, ju nad siis tegid seda kolmapäeval kui teda kohal ei olnud või siis lihtsalt säästsid mind :)

VIIRUSE KÜÜSIS

2011-11-11T12:01:00.000Z

Seda kirjutan ma siia lihtsalt Greta haiguste kroonikaks.
Eelmisel nädalal tõusis tal ühel õhtul palavik. Sai kaks korda järjest rohtu, hommikul oli ok ja õhtul sai veel ühe doosi rohtu. Peale seda oli täiseti normaalne. Ei mingit punast kurku, nohu või köha. Me oleme juba harjunud et Greta immunsüsteem on võimeline paari päevaga pisikutest jagu saama seega ei teinud asjast suurt numbrit.
Paar päeva hiljem hakkas Greta kõhuvalu kurtma. Valu tuli krampidena, üsna harva aga tegid talle suurt valu. Palavik tõusis veel üheks õhtuks üsna kõrgele. Pühapäeva õhtul mõtlesime et kas läheks haiglasse kontrolli kuna sealt saaks kõige kiiremini tulemused teada. Kuigi me teadsime et nii väikesel lapsel veel pimesoolega ei saaks probleemi olla siis siiski ei või ju kunagi kindel olla. Kõht lahti ei olnud ja mingit oksendamist ei toimunud.
Otsustasime siiski esmaspäevani oodata ja siis oma arsti juurde minna. Järgmisel päeval oli Pete kodus. Hakkasime just autosse minema kui Greta taas näost valgeks läks, kõhust kinni haaras ja nutma hakkas. See jätkus mitmeks minutiks ja kuna olime haigla lähedal siis otsustasime ta kohe sinna viia.
Loomulikut kohe kui kõhukramp ära läks oli laps jälle täiesti normaalne, lõbus ja lobisev, ei mingit märki et kuskilt valutaks. Õnneks ei olnud haiglas mingit järjekorda ja ootamist. Tehti pissiproov (siin maal vist ei tehta üldse nii väikestele lastele vereproovi kui just tõesti midagi tõsist just ei ole). Proov näitas et mingi põletik oli kuskil. Ma ei saanudgi aru kus või mis, kuigi nad seletasid aga sel ei olnud otseselt mingit tähtsust. Andsid talle 3 päevase antibiootikumi kuuri ja palusid paari päeva pärast oma arstile helistada et täpsemad tulemused kätte saada.
See kõik toimus esmaspäeval. Eilseks ei olnud veel mingeid testi tulemusi meie arstini jõudnud. Otseselt mul jälle suva kuna rohu ju saime ja probleemi enam ei ole aga siiski. Me küll ei oleks tahtnud lihtsalt kõhuvalu pärast hakata haiglasse minema aga ma teadsin et kui me oma tavalise arsti juurde oleks läinud siis ei oleks ta meiega ilma testi tulemusteta nagu nii midagi teinud. Oleksime pidanud siis vähemalt 2 päeva ootama enne kui oleks ehk mingit rohtu saanud nii et haiglasse minek oli igati õigustatud.

Ma ei tea kas see oil sellest rohust mida Greta võttis või ei aga laps oli meil täiesti hull sel ajal. Selline vinguja ja viriseja ja nutu järel nutt. Ühel päeval istus ta lausa 4 korda trepil (karistus koht). Hommikul ärkas vinguga ja nutuga, õhtul läks magama samas tujus. Lõpuks saatsime ta tagasi lasteaeda ja oh ime, laps ei jõudnud ära oodata et minema hakata. Tuleb välja et kogu probleem oli ehk hoopis selles et tal rutiin murtud ja talt lasteaed ja baletti tund ära võetud (ok eks haigusel oli ka oma osa aga ta ei olnud otseselt haige).

KAHE AASTASE SOOVID

2011-11-10T14:23:00.000Z

Greta küsib juba mitmendat nädalat et tema tahab juuksurisse minna. Algul ma ei võtnud seda asja kuigi tõsiselt kuna ta juuksed kasvavad nii aeglaselt ja otseselt midagi nagu kuskilt lõigata ei olegi ning poisipead ma talle ei taha seega ütlesin talle vaid et küll me üks kord läheme. Ning üldse mida üks kahe aastane juuksurist teab.
Laps aga ei jäta järele, aina küsib ja küsib. Lubasin siis et uurin kus on lastejuuksur meie lähedal ja siis üks päev läheme ja laseme tal juukseid lõigata.
Täna lasteaiast tulles teatas taas et tema tahab juuksurisse. Mind hakkas juba asi huvitama et mis asi tal selle juuksuriga on ja kust ta endale selle idee üldse on saanud. Küsisin siis et miks ta sinna minna tahab mille peale Greta ütles et tema tahab et juuksur talle SHAPES (ehk kujundeid) pähe lõikaks!!! Hirmunult küsisin et kust kohast ta selle võtab et juuksur kujundeid pähe lõikab mille peale preili vastas et tema on näinud et poistel ja onudel ning tädidel on.
Ma ei teagi nüüd mis sellest juuksuri käigust saab kuna kujundeid ma talle pähe kohe kindlasti ei lase lõigata...