Saturday, 31 October 2020

HALLOWEENI/KOROONA UUDISED 2

Meie peaminister andis meile just teada, et alatest järgmisest neljapäevast läheb Inglismaa TAAS lukku :-( :-(

Praeguste andmete järgi küll vaid üheks kuuks, aga kes seda teab kui kauaks tegelikult.

ÕNNEKS lapsed saavad koolis edasi käia ja Greta oli seda uudist kuuldes VÄGA rõõmus. Ta ütles et vähemalt üks hea asi karantiini juures. 

Mul ei ole õrna aimugi mis saab jõuludest ja kuidas majandus sellisele paugule vastu peab. Meie linnas on nii paljud poed ja kohvikud pankroti läinud ja linnapilti on hakanud 'kaunistama' tühjad poeruumid. Mu käsi ei tõuse Amazonist kõike kinke ostma. Ma isegi ei oska midagi jõuludeks tahta. 

Mõtlen ka hirmuga, et ei tea kas varsti pean kuskil poesabas jõulukalkunite pärast kaklema hakkama või mis vaatepilt mulle homme või ülehomme üldse poes vastu vaatab. Tüüpiline, et meil on külmik just praegu täiesti tühi, kuigi ma millegipärast ostsin üleeile meile pööningule panekuks suure kotitäie hädakuivaineid ja konserve järgmise aasta alguseks valmis. Brexitilt ja koroonalt koos ei ole kindlasti midagi head oodata. 

Lähen ja kirjutan endale nüüd paberile ühe suure meeldetuletuse ja panen selle välisukse juurde, et ma teisipäeval ei unustaks raamatukokku minna ja suure hunniku raamatuid mulle ja Gretale koju tuua...kuigi ega karantiin mulle kuskilt rohkem rahu või vaikust juurde ei too, et seda lugemiseks kasutada.

:-( :-( :-( :-(


PS. 

Puhka rahus Sean Connery

HALLOWEENI UUDISED

Kaks nädalat koolivaheaega on üllatavalt ruttu mööda läinud, kuigi ega ma suurt midagi selle 'vaba' ajaga ei teinud kui kokkasin, koristasin, pesin pesu, käsutasin Gretat iPadi või telefoni ära panema, küsisin pidevalt, et kas koolitööd on tehtud või millal ta plaanib neid tegema hakata ning käisin korduvalt poest sööki ostmas.

Gretal õnnestus siiski ka iPadi ja telefoni taga veedetud tundidele lisaks oma koolitööd ära teha, mitu raamatut läbi lugeda, ühe sõbrannaga pargis kokku saada ja teise sõbranna sünnipäeval käia (õnneks oli seikluspargis peetav pidu ja praeguse kõrgema koroona piirangutega siiski lubatud). Samuti paaril korral minuga poes ja raamatukogus käia ning isegi korra kinos. Käisime vaatamas 'Salaaeda' (The Secret Garden).

Hästi ilus film oli.

Eile sain poest koju jõudes kokku ühtede meie naabritega. Tuli välja, et nende ratastool oli just ära varastatud. Me tagaaia naabrid on mõelmad puudega inimesed. Naisel diagnoositi mõned aastad tagasi MS ja kuigi ta proovib ja suudab lühemad maad karkudega maha käia, siis tegelikult läheb tal liikumiseks siiski ratastooli vaja. Kui enne sai ta abikaasa teda igale poole autoga viia, siis kolm aastat tagasi algasid tal esimesed epilepsiahood ja tal võeti autojuhtimise õigus ära. Samuti diagnoositi tal aasta kaks tagasi ka dementsus, mis kogu nende elu on täielikult pea peale pööranud. 

Eile olid nad läinud meie küla juuksuri juurde, kuhu ei ole üldse pikka ma minna, aga päris omal jalal ei oleks see naine seda maad suutnud maha käia. Mees sõidutas naise ratastooliga rongijaamast üle käiva silla juurde. Neil polnud mõtet hakata ratastooli üle silla vedama (oleks raske katsumus ka mehele olnud) ja kuna juuksur asus kohe teisel pool silda, siis ülejäänud teest kõndis naine karkudega. Juuksuris oli naine kõige rohkem ehk 30 minutit ning kui nad pärast tagasi koju hakkasid tulema, avastasin nad, et keegi oli nende ratastooli ära võtnud!!

Egas midagi, mees kõndis ruttu koju ja tõi kodust ühe varu ratastooli mida nad tavaliselt reisidel kasutavad, aga mis ei ole nii hea kui see, mis ära varastati. Minuga kohtudes ja varguse juttu rääkima hakates tuli neile meelde, et kui nad olid juuksurist tagasi silla juurde kõndima hakanud, siis oli neile vastu tulnud kamp lärmakaid noormehi/poisikesi kellest üks oli olnud ratastoolis. Kuna nad sel ajal veel ei teadnud, et nende ratastool on varastatud, siis ei osanud nad poisse millegis kahtlustada. 
Sel ajal kui ma naabrinaisega rääkisin käis mees veel korra ümbruskonnas uurimas, et äkki leiab poisid või maha jäetud ratastooli kuskilt ülesse, sest me ei uskunud, et poisid selle ratastooli endale lõpuks koju viivad, aga kahjuks osutus see jalutuskäik tulutuks.
Kuna Pete oli varsti nagunii oma igaõhtusele pikemale jalutuskäigule minemas, siis palusin ka tal silmad lahti hoida ning naabrinaine lubas kohaliku kogukonna veebilehele teate välja panna. Pete käskis ka kindlasti politseisse helistada, mida naine ka tegi. 

Õnneks, tänu sotisaalmeediale, said me naabrid õhtul oma ratastooli tagasi. Keegi postitas õhtul kohaliku piirkonna FB gruppi selle pildi.
Veel enne, kui mina seda pilti jõudsin näha, oli keegi jõudnud juba kohaliku kogukonna lehele selle FB pildi edasi anda ja naaber sai teada kuhu tänavale ta ratastool oli maha jäetud. Hirmus porine, aga õnneks terve.

Abipakkujaid oli nii palju ning üsna mitu kohalikku ütlesid juba, et on valmis naabritele annetama uue tooli ostmise heaks. JA kõik see toimus vaid paari tunni jooksul!!

Täna on Halloween, aga kahjuks meil siin toimub Trick and Treat asemel pigem Test and Track. Tavaliselt on me naabruskonnas väga paljud majad juba nädal enne Halloweeni ära kaunistatud ja valmis 31.oktoobriks. Sel aastal on täielik vaikus ja kuigi lastest on nii kahju, siis ma saan täiega aru, et praegu ei ole õige aeg inimeste ukse taha kommijahile minna või ise teistele komme jagada. 
Paljud pered on otsustanud sel aastal kommijahte hoopis pere keskel oma kodus korraldada või siis tõesti vaid tuttavate ukse taha minna.  

Palusin Petel paar päeva tagasi oma jalutuskäigu ajal vaadata, kui paljudel majadel on kaunistused väljas ning ta tuli koju kahe sellise pildiga


Kohaliku naabruskonna veebilehel nägin aga sellist pilti
(Müts maha selliste inimeste ees kes Halloweeni ajal 380-le lapsele komme jagavad)

Meie tänavanurgal on üks maja mille elanikud ALATI Halloweeni ja jõulude ajal väga võimsad kaunistused välja panevad ja Halloweeni ajal lastele komme jagavad. Eile majast mööda sõites ei olnud seal veel mitte ühtegi kaunistust väljas ja ma olin seda nähes üsna kurb. Täna hommikul aga kõndis Pete majast mööda ja tegi mulle pilti. Oli majaomanikuga rääkinud ja öelnud, et me juba mõtlesime, et ka nemad on sunnitud oma traditsiooni koroona pärast katkestama. Mees oli aga vastanud, et nad ei saa Halloweene ära jätta, sest lapsed on isegi juba NII paljust sel aastal ilma jäänud ning paljud tunnevad lootusetust kogu elu vastu ja sellepärast otsustasid nemad igaastase traditsiooniga kõigele vaatamata siiski jätkata. Ainukeseks erandiks on see, et nad on teinud sel korral korraliku kahe suunaga süsteemi, et lapsed saak ühelt poolt tulla ja teiselt poolt minna. 

Ma olen juba paar tundi siin Gretat utsitanud ja proovinud teda nõusse saada, et ta nende inimeste juurde trick/treat-itama läheks ja ka ühtlasi neile väikese tänukaardi viiks, aga kuidagi ei saa teda nõusse. Me olime juba pikalt ette kokku leppinud, et sel aastal me Halloweenist osa ei võta ja üldse on tal sel ajal ta lubatud iPadi aeg millest ta ei ole nõus minutitki loovutama, nii et ma võin ise endale kostüümi selga tõmmata kui soovin. 
Ma nüüd loodangi, et ehk õnnestub mul Pete nõusse saada ja hoopis Petega koos minna, aga tegelikult ma tean, et sellise lootuse võin ma juba kohe maha matta.

Tegelikult on aga Greta täna juba oma Halloweeni kommid kätte saanud, sest ta sõbranna ema korraldas tüdrukutele oma aias väikese kommijahi. Kuna me ei tohi hetkel kellegile koju sisse minna, siis plaan oligi lasta tüdrukutel vähemalt tunnikenegi aias Halloweenitada (sõbranna vendadele oli samalaadne asi peale lõunaks korraldatud, sest korraga ei oleks tohtinud üle 6 inimese koos olla). Teada oli, et ilm saab täna olema üsna jube, aga millal varem vihm lapsi häirinud on.
Me muidugi ei oodanud päris sellist vihma ja tormi just selleks tunniks, kui meie nende juurde läksime, aga õnneks oli üsna soe ja aluspesu jäi meil kõigil siiski kuivaks. Ju siis oli sedasi ette nähtud, et 2020 aasta Halloween ka ikka korralikult piinarikas oleks, kuigi hommikul paistis meil isegi natuke aega päike ja suurema osa pärastlõunast ning õhtust on olnud kuiv. Aga ma ei kurda, pigem jääbki paremini meelde.

Ja nagu näha, siis kui Pete kella 3 ajal oma vanemate juurde väikesele teemantpulma kokkusaamisele läks, paistis õues isegi juba päike. Tegelikult ei ole meil üldse õues nii külm, et mütsi ja salli vaja läheks, aga kuna Pete ja ta vend olid sunnitud kogu külastuse aja õues istuma, eeldades et ka veel vihma käes, siis ma käskisin Petel kõik võimalikud soojad riided kaasa võtta. Õnneks oli, et ma nägin teda lahkumas, sest ta oli endale vaid t-särgi ja õhukese kampsuni selga pannud. Kui kingarestil oleks ka veel ta varbavahed väljas olnud, siis oleks ta kindlasti ka need jalga pannud. Tund varem käis ta õhukeste lühikeste pükstega õues vihma käes jalutamas.

Pildilt on näha, et ka Pete-i venna naine on oma mehe kodust mütsiga välja saatnud :-)

Vanemad oma nelja lapsega



Ja Inglismaal on ka sügis koos värviliste lehtedega iga aasta täitsa olemas



Thursday, 29 October 2020

TEEMANDID

Pete vanematel täitub täna 60 aastat abielu- teemantpulmad!

Koroona tõttu tähistada kahjuks ei saa ja kuna õues sajab hetkel vihma, siis ei tule vist ka aias istumisest midagi välja. Istujateks oleks nagunii vaid neljast kolm nende last olnud, sest neljas laps elab natuke liiga kaugel et vaid tunniseks aias istumiseks kohale sõita ja kuna otsustati, et 'tähistajateks' on vaid lapsed ja mitte nende mehed/naised ja lapsed, siis ei tahtnud Pete õde nii pikka sõitu ka päris üksi ette võtta.
Algul oli neil küll plaan kuskile loodusse kõndima minna, aga see osutus abielupaari jaoks natuke liiga muret tekitavaks ja raske oli ka pikalt ilma ette ennustada. 
Nii kurb :-(

Lapsed kingivad neile kamba peale uue teleka, sest nende vana ei tööta enam hästi. Pete õde, kes kohe vanemate lähedal elab, on ainuke kes nende juures ka toas on käinud ja seega saab temast see, kes kingi kohale viib ja seina ühendab.

Nüüd jääb vaid üle abielupaarile pikka eluiga soovida, et me siis 10 aasta pärast ühe suure ja korraliku peo koos kõikide sugulastega maha saaksime pidada.

 

Saturday, 24 October 2020

LAHINGUVÄLJAL

Eelmisel nädalalõpul tegime väikese väljasõidu Hastings lähedal asuvasse Battle Abbey-sse. Seal toimus aastal 1066 üks ajalooliselt tähtis lahing Battle of Hastings ja kuna Gretal oli see ajalootunnis just teemaks, siis mõtlesime talle seda kohta ka oma silmaga vaatamiseks pakkuda. 
Koht asub meist tunni ja 20 min autosõidu kaugusel (kaardil näha olev aeg ei näita meie teekonna aega).
Praegu ei saa vist kuhugi niisama kohale sõita, vaid iga külastuse jaoks peab eelnevalt internetis piletid ja külastusaja ära broneerima. Meil läks õnneks, et ka veel reede õhtul laupäevaseks külastuseks vabu aegu leidsime.




Koroona tõttu sai kloostris vaid osasid ruume külastada, aga meile täitsa piisas sellest. Läksime sinna nagunii peamiselt lahinguvälja pärast.

Vaated kloostri tornist



Abbey kloostri hoovis ja kohe lahinguvälja ääres asub üks eliitkool (Battle Abbey School). 


Leidsin internetist ühe pildi mis annab hea ülevaate kogu kohale.
Meie alustasime oma jalutuskäiku ümbre lahinguvälja pildil all paremas nurgas asuvast teest
pilt siit

Pilt siit
Laadisime alla ka jalutuskäiku saatva äpi mille abiga oli meil võimalik kogu lahingust osa võtta ja kuulata kuidas täpselt 1066 aasta 14. oktoobril William of Normandy ja Prantsusmaa armee saavutas võidu Inglismaa kuninga Harold II ja inglise armee üle. 




Jalutuskäiku saatsid puust sõdurite kujud millest Pete ei suutnud niisama tuimalt mööda kõndida












See mägi (ja mäejalam), kus lahing toimus, ei näe tänapäeval küll enam üldse nii kõrgena välja kui peaaegu 1000 aastat tagasi, aga sellegi poolest annab hea ettekujutuse kuidas seal kunagi tuhanded sõdured võidelda võisid ja milline laipademeri pärast võitlust maad kattis. Lahing kestis ühe päeva. 

Williamil õnnestus võita, sest tal oli paremini varustatud ja treenitud armee, palju õnne ning ta ründas Inglismaa kuningat ootamatult. Harold oli just lõpetanud ja võitnud lahingu Viikingutega kui William teda ründas. Haroldi armee kõndis kaks nädalat Inglismaa teisest otsast Hastingusse. Ta oli palju häid võitlejaid eelmises lahingus kaotanud ja ta armee oli väga väsinud ning näljas. Sellele vaatamata oli Harold lahingu alguses heas positsioonis ja tal oleks samuti olnud võimalus võita kui William ei oleks teda ninapidi vedanud. Nimelt teeskles Williami armee taganemist, mis meelitas Haroldi armee mäest alla ja kord kui vastased olid mäest alla meelitatud keeras Williami oma sõdurid ringi ning ründas Haroldit tasase maa peal. Legend räägib, et Harold sai surma vibunoolest silma.

Vana kloostri varemed









Eliitkooli teine pool
Kloostrivaremed asuvad kohe kooli vastas ja ma võin vaid ette kujutada kui ägedad võivad olla need kooli assambleed/kogunemised, kontserdid või üritused mida kloostri varemetes ja nende ümbruses läbi viiakse.







Kui olime oma jalutuskäiguga ühelepoole saanud läksime natuke ka linna peale uudistama, aga kõigepealt sõime hilise lõunasöögi kloostri vastas asuvas väikeses pubis (selles telgiga majas). Nii imelik on ikka koroona ajal väljas söömas käia. Kuna õues ei olnud enam ühtegi vaba lauda, siis sõime sees. Tillukeses pubis oli iga laua ümber eraldi läbipaistvad seinad ehitatud, mis nägid ikka väga imelikud ja koledad välja. Kahju et ma mälestuseks nendest seinadest pilti ei teinud. 

Battle of Hastings lahingust tehti üsna pea peale laingut The Bayeux Tapestry (gobelään, mis tegelikult kujutab endast pigem tikandit). Ma olin unustanud, et see tikand on pea 70 meetrit pikk!!!! 
Tegu on väga kuulsa tikandiga millel on õnnestunud kõik need aastad korralikult säilida ja mis on suurema osa ajast Prantsusmaal asunud. Prantsusmaal oli plaanis see tikand Inglismaale mõneks ajaks laenuks anda, aga kuna koroona tuli vahele ja Inglismaa ei ole veel leidnud kuhu nii suur kunstitöö üles riputada, siis peame natuke aega veel ootama. Loodetavasti ei eksponeerita seda tulevikus meist väga kaugel, sest hirmsasti tahaks ka oma silmaga seda imetööd näha.