Tuesday, 29 September 2020

mini PUHKUS

22.augustil käisime mini puhkusel. Kirjutasin tahtlikult mini hästi väikeselt, sest tegu oli vaid ühe ööga ja seda nädalalõpul, ehk siis ei vääriks tegelikult üldse puhkuse nime.

Petel ei ole sel aastal puhkust olnud, ega ka tule. Eks see puhkuse võtmine ole ta enda asi, aga kuna talle puhkuse eest ei maksta, siis me lihtsalt ei saa endale puhkust lubada. Ta töötab hommikust õhtuni ja tihti veel ka hilisõhtuni. 

Koroonakodukontoris töötamine on õudus kuubis nii paljudele inimestele, et ma ei hakka üldse sel teemal rääkima. Paljud võivad küll kodust töötamise peale käsi plaksutada, aga tulevik on see, et varsti antakse see töö, mida paljud inimesed praegu kodust teevad, näiteks inimestele Indias, kes selle sama töö poole või veelgi väiksema summa eest ära teevad. Kui kontoris kohal enam ei pea käima, siis mis vahet seal on kus maailma otsas sama töö ära tehakse ja veel ka palju väiksema summa eest. 
Selline asi on kõnekeskustega juba aastaid tagasi siin riigis juhtunud ja hakkab juhtuma nüüd ka paljude teiste firmadega.
Riigile tähendab see aga seda, et peale miljonitele töötutele lisaks, kes on koroona tõttu oma töökoha juba kaotanud, kaotab riik ka järgmise hunniku potensiaalseid tulumaksumaksjaid, sest Indias töötavate töötajate maksud jäävad ju Indiasse mitte ei laeku UK-le. Aga jah...see pole koroona teemaline postitus seega lõpetan hala...

Et siis otsustasime nädalalõpuks kuhugile sõita, et saada natukenegi vaheldust stressirohkesse igapäevaellu. Sihtkoha otsing osutus taas väga keeruliseks protsessiks. Ilusaid külastamist väärt kohti on Inglismaal palju, aga me ei näinud mõtet kolme või enam tunni kaugusele sõitma hakata, sest eelistasime nii pika sõidu peale kulutatud aja pigem kuskil ühe koha peal veeta. Kõik lähemad kohad on meil aga juba mitmeid kordi nähtud ja ei kutsunud enam eriti.

Kaalutlesin nii ühte linnakest kui teist, siis veel kolmandat ja neljandat, aga kohe kuidagi ei tundunud ükski neist kohtadest piisavalt ahvatlev. Raskusi oli ka ilusa ja taskukohase hotelli või korteri leidmisega, sest paljud inimesed proovivad ju nüüd kodumaal puhata. 

Lõpks siis otsustasin, et sõidame Glochesteri. Seal oleks olnud mitu muuseumit ja loomaaed mida külastada, aga kuna see asub meist vaid tunni kaugusel, siis otsustasime kõigepealt sõita ja ööbida Ipswichis, mis asub Glochesterist natuke edasi ning siis järgmisel päeval tagasi Glochesteris sõita ja seal päev veeta. Ipswichist edasi asub ka üks väikene külake kus pidi olema ilus liivane rand ja Ipswichis leidsime ka väga hea ööbimiskoha. 

Mõeldud tehtud. Broneerisime hotellitoa. Tegelikult olime me algul sunnitud kaks tuba broneerima, sest internet ütles, et neil ei ole enam tuba kolmele inimesele ja meil ei ole muud võimalust kui kaks tuba broneerida. Kuna ühe toa hind oli nagunii juba üsna madal, siis meil ei olnud sellest lugu, kuigi me ei suutnud otsustada kes sinna üksikusse tuppa siis lõpuks pärast magama läheb. 
Me aga oleme ka varem selle sama firma hotellides ööbinud, ja seega teadsime, et igas toas on ka sohva millele Greta väga hästi magama mahuks, nagu ta seda alati teinud on. Pete helistas hotelli kust ta saigi teada, et me saaks ühe toaga ilusti hakkama. Ajaloo huvides märgin siin ära, et koroona ajal ei oleks meil olnud hotellis võimalik ei õhtul ega hommikul süüa. Hotell pakkus küll eraldi valmis pakitud hommikusöögi kotikesi, mida oli võimalik tuppa tellida, aga kuna need olid üsna kallid ja jama sisuga, siis me ei olnud neist huvitatud.

Kaks päeva enna sõitu tuli mul äkki tunne, et Ipswich ei ole ikka see õige valik. Läksin isegi Google street view-le vaatama ja veendusin, et see linn ei ole meie puhkuse jaoks sobiv ja et seal ei ole midagi ilusat näha või teha. Teadsin, et meil on vaja midagi hingele et sel puhkusel ka mingi mõte oleks.

Paar minutit hiljem langetasin otsuse, et lähme hoopis Bath-i. Me olime selle sihtkoha algul välja jätnud, sest me oleme Bath-is juba mitu korda käinud ja seal ei oleks midagi uut ja huvitavat vaadata olnud. Millegipärast aga hüppas mulle just sel hetkel pähe Bath ja kuna Bath on imeline väike linnake, siis ma teadsin, et see on vähemalt koht kus me ennast hästi tunneksime. 
Enda suureks üllatuseks õnnestus mul Booking.com-ist ka kohe igati sobiv majutus leida ja kuigi seal maksis öö pea kaks korda rohkem kui juba broneeritud hotellis, siis see lihtsalt tundus nii õige selleks, mida me vajasime, et ma isegi ei pööranud algul hinnale tähelepanu. Samuti õnnestus mul meile ka kesklinnas 24 tunniks väga odav parkimine leida (£5), nii et kõik märgid viitasid Bath-i poole.

Pete oli väga imestunud kui mu kannapöördest kuulis, aga kuna ta usaldab mind, siis oli nõus Ipswich-i hotelli tühistama ning hoopis Bath-is korteri broneerima.

Panen siia kaardi, et anda ülevaadet kus Bath asub. Ma meie kodu kordinaate siia panna ei taha, aga kui te vaatate Londoni ja Readingu vahele jäävat M25 märki, siis me oleme umbes kuskil seal kandis. 
Sõit Bath-i kestis natuke üle kahe tunni.

Bath asub väga ilusas piirkonnas ja ka sõit sinna viis meid läbi ilusa looduse ja väikeste muinasjutuliste külakeste. 




BATH kauguses paistmas

Parkisime auto, võtsime oma kolm kotti ja seadsime sammud meie öömaja poole. Algul lubati selleks nädalalõpuks pilvist ilma, aga meie sealoleku ajal paistis terve päeva päike. 

Meie korter asus vanalinna südames. Teadsime, et korter ei vabane enne kolme (me jõudsime kohale kuskil kella 1 ajal), aga meil oli võimalus kotid firma, kes selle maja kortereid haldas, kontorisse jätta. Rääkisime paar minutit firmaomanikuga juttu ja läksime siis linna peale jalutama, et kella kolme ajal uuesti tagasi tulla.

Bath on hästi ilus ja mõnusa atmosfääriga linn. 1987-aastal pääses Bath UNESCO Maailmapärandi nimistusse. Rohkem kui 2000 aastat tagasi (60AD) ehitasid roomlased siinsete kuumaveeallikate kohale termide ja templite kompleksi. 



Bath Abbey/klooster


Bath Abbey kõrval asub kuulus The Roman Baths. Me Petega oleme seal juba kaks korda varem käinud ja seega ei olnud meil mingit tahtmist kummagi pileti eest uuesti 23 naela maksta. Greta on seal samuti meiega ühel korral kaasas käinud, aga SIIS ei olnud ta veel isegi mitte aastane ja seega ei mäleta sellest sõidust midagi. Nüüd oleks tal olnud ideaalne aeg see koht uuesti üle vaadata, sest ta on koolis Rooma ajalugu õppinud, aga meil hakkas rahast kahju isegi siis, kui me oleks Pete õue ootama jätnud. 15 naela lastepileti eest oleks maksnud küll, aga Greta ei tahtnud üksinda sinna sisse minna ja nii lõimegi käega. 

Kui hästi pikk inimene oleks või mõne suure kasti peal seista, siis näeks ka üle selle seina ääre, mis pildi vasakul pool näha on. 

Sealt oleks avanenud selline vaade
Seest poolt vaadatuna on ülemine korrus tänavaga ühel tasandil 

Lõpuks ei käinudki me ei üheski muuseumis ega kirikus, ega kuskil näitusel, sest osa kohti oli koroona tõttu kinni või siis meeletult kallite piletitega ja seega otsustasime niisama uudistada ja linna peal ringi jalutada.





Maja, kus asub kuulus Sally Lunni söögikoht, on vanim maja Bathis (1482). Sinna sööma minnes on võimalik ka tutvuda maja ajalooga, sest see on ühtlasi ka natuke nagu muuseum. Legend räägib, et 17 sajandil (1680) tuli majas asuvasse pagariärisse tööle üks Prantsusmaalt põgenenud naine nimega Solange Luyon. Kuna ta kolleegid ei teadnud kuidas ta prantsusepärast nime õigesti hääldada hakati naist kutsuma Sally Lunniks. Üsna varsti tuli ilmsiks, et Sally oskab imelisi prantsuse stiili brioche-kukleid küpsetada, mida võis süüa nii magusa kui soolase lisandiga. Need suured kuklid sai Bath-is koheselt väga populaarseks ja neid samu kukleid saab ka tänapäeval veel seal samas poes/kohvik/resotanis süüa.

Sally Lunn's kukkel näeb välja selline

Seda ei tohi ajada segamini London Bath Bun-iga (kukliga), mis on palju väiksem, raskem ja magusam ning näeb välja selline
Pilt Sally Lunn's veebilehelt
Tegelikult ei olegi kukkel päris õige sõna iseloomustamaks Sally Lunni Bun-i, sest tegu on justkui kukli, leiva ja koogiga  ühes tükis.
Pilt siit

Sally Lunn's kuklit on proovitud järgi teha erinevates pagariärides üle maailma- UK-s, Ameerikas, Kanadas, Uus-Meremaal jne, aga tulutult. Seda seetõttu, et algne salaretsept edastati lepingu alusel vaid Sally Lunn majale.

Me oleme Petega aastaid tagasi, kui me veel abieluski ei olnud ja ma saia sain süüa, Sally Lunn-is söömas käinud, aga kui aus olla, siis ma ei mäleta sellest korrast rohkemat kui vaid seda, et me nägime sel korral maja ees ühte vigastatud suurt kajakat. Ma kujutan ette, et ma tegin nendest kuklitest siis ka pilti, aga mul ei ole õrna aimugi kus need fotod nüüd olla võiksid. Arvatavasti mingi vana hard drive peal või kuskil internti sugavuses kuhu ma ei oska ligi pääsega.  

Ka sel korral otsustasime Sally Lunni lõunat sööma minna, sest ma olin eelnevalt nende veebilehelt lugenud, et nad pakuvad ka gluteenivabu kukleid seal. Seisime järjekorras, et vaba lauda saada, aga kuna ma olin nii väsinud ja meeletult näljane ning Gretale ei oleks seal kahjuks olnud midagi suurt süüa (enamus toite olid munaga), siis otsustasime viimasel minutil hoopis kuhugi mujale minna. 


Pärast tiirutasime sada korda ringi et mingit sobivat söögikohta leida ning lõpuks jõudsime omadega M&S kohvik/restorani, kus me kõik saime süüa mida tahtsime ja jäime valikuga väga rahule. Hiljem ostis Pete meile kõigile jäätised sellise mõmmikese käest :-)



Koroonapead 









The Circus 



Kõrgelt vaadatuna näevad need majad välja sellised
Pilt siit









The Jane Austen Centre

Sees ei käinud, Greta vaid poseeris koos Janega



Vahepeal oli kell kolm saanud ja me seadsime sammud tagasi oma korterisse. 

Meie korter asus all olevas majas ja meie aken on see, mis asub liiklusmärgi kohal.


Kohale jõudes tuli välja, et koristajad ei olnud ikka veel meie korteri koristamisega lõpetanud ja meil soovitati 20 min pärast tagasi tulla. Me ei olnud üldse rahul, aga midagi polnud teha. Parema meelega oleksime küll tahtnud korteris diivanil lösutada ja jalgu puhata, aga kahjuks olime sunnitud veel ühele jalutusringile minema.

Greta tegi must pilti!? Ma ei tea mida ta seda pilti tehes mõtles, et mu pea ja jalad välja lõikas :-)

Õnneks paaril teisel pildil olin ma siiski täispikkuses kaadrile jäänud, aga nendelt avastasin ma hiljem ühe mitte just teretulnud kritselduse seinalt, mis pildid omakorda ära rikkus :-D 



See pilt on õhtul tehtud. Greta meile aknal lehvitamas
Kella neljaks tulime tagasi (tund hiljem ettenähtud check-in ajast) ja avastasime, et korterit koristati IKKA VEEL!! 

Vaade ühest meie korteri aknast. Huvitav mis asi on need kriipsud vastas maja seinale tekitanud. Nagu oleks vihmapiiskadega tegu, aga vaevalt et vihm nii tugevasti tevast alla sajab. 

Me olime nii kurjad ja väsinud. Läksime tuppa koristajatele vaatamata ja istusime maha, sest me tõesti ei suutnud enam uuesti kuskile jalutama või õue istuma minna. 
Koristajaks oli arvatavasti üks omanikest, kes natuke meiega rääkis ja siis ära kadus ning üks noor poiss. Ma ei tea mida nad olid seal toas varem teinud, aga selleks ajaks kui meie sinna sisse sadasime olid paljud kohad ikka veel tolmu täis ja poiss alles ladus nõusid nõudepesumasinast välja. 
Tegu ei olnud üldse suure korteriga ja isegi Greta oleks suutnud selle kiiremini ja korralikumalt ära koristada.
Me palusime poisil enne lahkumist ise pliit ja söögilaua kohal rippuvad lambid tolmust puhtaks pühkida, sest muidu need olekski tolmuseks jäänud.

Lõpuks, kui nad olid ära läinud, oli kell juba peaaegu pool viis õhtul ja me leidsime ikka veel leivapuru söögilaualt ja söögitoolidelt ning kui Pete hakkas endale kohvi tegema, märkas ta et kohvimasin seisab veeloigus. 
Hiljem leidsime me nii palju asju mis kas ei olnud puhtad või korras, et Pete oli täitsa kuri. No ja eks selle asjaga ole ka nii, et kui juba midagi sellist on mis sind ärritab, siis hakkad automaatselt märkama ja otsima lisa (kaks täiesti musta lusikat puhaste seas, mustad aknad, plekiline diivanipadi, karvad vannitoas, logisev dušipea, logisev lamp minu voodi poolel, mis mulle pähe kukkus, üks kruvi seinast väljas mille vastu oleks olnud väga kerge ennast vigastada jne.)

Kui koroonat ei oleks olnud, siis mind isegi ei oleks need asjad häirinud, sest korter ise oli nii mõnusa ja koduse atmosfääriga ja mulle väga meeldis. Koroonaga seoses oli see aga andestamatu, et korter ei olnud läikima löödud ja sellega meie tervis riski alla pandi. Samuti kui sa oled maksnud nii suure summa ühe öö eest, siis selle raha eest ei oleks tohtinud seal ühtegi viga olla.

Ja see ei ole mingi vabandus, ega meie asi, et neil neid kortereid nii palju on ja nad ei jõua kõiki nii ruttu kui vaja ära koristada, või et eelmised ööbijad olid hiljem lahkunud ja korteri väga segamini jätnud (nagu meile koristaja poiss ütles).
Pete plaanis hiljem välja minnes ülemusega rääkima minna ja oma rahulolematust väljendada, aga firma uksed olid selleks ajaks juba suletud. No ja mida nad sel hetkel enam ikka oleks saanud teha. 

Aga kui see ebameeldiv seik vahele jätta, siis jäime me oma öömajaga väga rahule ja mina olen nõus sinna iga kell tagasi minema ning julgen ka teistele 100% soovitada. Kahju lihtsalt et meiega selline lugu juhtus, aga ma olen kindel, et see oli ka omanikele endile erakordne juhtum. 


Greta meie voodis hängimas ja telekat vaatamas
Hiljem käisime Petega Marks and Spencerist süüa ostmas, mis meie öömajale väga lähedal asus ja Pete küpsetas meile suurepärase õhtusöögi. Korteris olevat ahju ei olnud vist küll mitte keegi varem kasutanud, sest see oli nii puhas nagu oleks tuliuus olnud.




Siit mõned pildid meie korterist mis ma võtsin firma veebilehelt. Sel sinisel diivanvoodil oli muideks väga mugav istuda. Magamise kohta ei oska kommenteerida, sest Greta magas seal.




Meie voodi oli ka väga mugav ja suur ja üldse kuidagi väga mõnus oli seal lae all magada. Ainuke natuke häiriv asi algul oli see, et kui ma oma jalgu või tekiotsa natuke liigutasin, siis mõnikord aktiveeris see trepil olevad väikesed tuled, aga see oli häiriv vaid sel ajal, kui ma enne magama jäämist telefonis olin ja kõik ülejäänud tuled olid juba toas kustutatud. Muidu olid need trepituled ikka väga kasulikud kui oli vaja pimedas vetsu minna. 


Selline nägi siis välja meie korter, aga neil on sama stiili erinevaid kortereid vist mingi kahe maja jagu ja nad kõik näevad väga ilusad välja. Penthouse korteriga tuleb kaasa ka katuseterass ja mullivann ning loomulikult imeline vaade Bath-i linnale.

Samas ma kujutan ette, et ilma koroonata suvel oleks selles meie korteris ööbides öörahu üsna häiritud, sest vanad aknad lasevad lärmi üli hästi läbi. Maja ise asus küll kõrvaltänaval ja maja eest suuri rahvamasse mööda ei kõnni, aga ma arvan, et lõbusa ja lärmaka seltskonna puhul aitab ka paarist sellisest seltskonnast, et häiritud olla. Meie seal ööbimise korral sattus paar sellist seltskonda ringi liikuma, aga õnneks enne keskööd ja mind nende hääled ei häirinud. Pete-i jälle häirisid, nii et tema häirivate asjade nimekiri selle korteri suhtes aina pikenes :-) 

Mina pigem mõtlesin, et huvitav kui soe või külm selles korteris talvel võiks olla, sest sellised aknad lasevad ka palju külma ju sisse. 
Aga kuna kõikide selle firma korterite aknad ei asu tänava poole ja neid kortereid on neil mitmes erinevas majas, siis oli see pigem ehk vaid meie korteri miinus. 


Vaade aknast

Kui ma ei eksi, siis hommikul oli check-out vist kell 11 või 12, ehk siis küllalt aega rahulikuks ülestõusmiseks ja korralikuks hommikusöögiks (peekon munaga). Pakkisime oma asjad kokku ja hakkasime auto poole sammuma, et siis suund ühe teise linnakese poole seada. Sellest aga juba järgmises postituses.




Korteri lugu lõppes aga nii, et kui me olime koju jõudnud, siis kirjutasime neile. Ütlesime, et me ei taha ja see ei oleks õiglane kui me neile tripadvisorisse halva hinnangu jätaks, sest nende korter ei ole seda mitte mingil juhul väärt, aga et siin on mõned asjad millega me rahul ei olnud ja mida me soovitaks teil muuta, et järgnevad kliendid end samas olukorras ei leiaks kui meie. 

Saime neilt väga ilusa vastuse vastu kus nad südamest vabandasid ning tänasid meid, et me neile korteris olevad vead ja puudused olime välja toonud. Nad ütlesid, et neil ei olnud osadest asjadest aimugi, aga et nüüd saadavad töömehe kohe neid parandma. Samuti maksid nad meile poole rahast tagasi ning kutsusid meid ööbima järgmine kord ka nende teises majas assuvatesse korteritesse, mis samuti on väga ilusa, kuid natuke teistsuguse disainiga. Palusid sel juhul kohe otse nendega ühendust võtta, et nad saaks meile siis veel omakorda parema pakkumise teha. 

Ma oleks ka ilma allahindluseta ja raha tagasi saamata olnud nõus nende korterisse uuesti ööbima minema, aga ikkagi tore kui inimesed on viisakad ja õiglased. 

Panen siia kirja, et tegu oli HIDING SPACE firmaga, et ma siis ühel päeval teaksin kellega ühendust võtta kui peaks taas tulema soov Bath-is ööbida. Meie korter oli Trim Street korter ja broneerisime Booking.com lehelt.