Friday, 11 September 2020

VÄIKE VÕITLUS

Mingi kuu või kaks tagasi saatis naabrinaine mulle ühel päeval sellise sõnumi. 
       
           

Meie väike Jossik, naabriaias rebasepojaga kaklemas!! Ja seda veel täiesti päise päeva ajal!!!!! 

Naabrinaise jutu järgi ajas Josten rebase minema, aga ma muretsesin pärast veel pikalt, et Josten üldse rebastega mingit tegemist teeb. Vähe sellest, et ta võib kakeldes vigastada saada, aga rebased kannavad ju veel ka igasugu koledaid haiguseid endaga kaasas. 

See kassiomaniku elu on ikka nii raske!

Saatsin sama video edasi ka Petele, millele ta sõnumi vahendusel vastas, et täitsa meie Jossik.
Mina lugesin seda kui Josteni iseloomustust, noh et ta ongi meil ju selline tubli võitleja, kes ajab sissetungijad tema territooriumilt ära (Josteni jaoks on naabrite tagaaed kui temale kuuluv metsake/park). Ise veel imestasin, et kuidas ta sellisele videole nii rahulikult reageerib, aga kuna tal oli parasjagu koosolek käimas, siis arvasin et ju tal on lihtsalt väga kiire.

Õhtul ütlesin talle, et kas polnud õudne video, mille peale Pete ütles, et see videol olev kass näeb tõesti väga Josteni moodi välja! Ta ei taibanud üldse, et tegu ongi tema väikese nunnuga. 

Ma loodan südasmest, et Josten ei ole nendega rohkem tegemist teinud, aga kes seda teab. Naabrid vähemalt ei ole rohkem videosid saatnud, seega ehk on remabsed nende aiast ära kolinud.

Wednesday, 9 September 2020

PAHARET

See väikene paharet ajab meid IGAL hommikul kella viie ajal ülesse (+/- 30 min). No täitsa selline tunne on nagu oleks kodus imik, kes veel normaalselt magada ei oska. 5 või enne 5 on veel natuke vara teda õue visata ja nii me siis Petega vaheldumisi erinevatel hommikutel käime temaga magamistoa ukse taga riidlemas. Mingit kasu sellest riidlemisest muidugi ei ole, aga me järjekindlat ikka loodame, et ehk saab aru ja annab meile tunnikese armu.

Kõige hullem selle asja juures on veel see, et ta mjäub sellise üsna vaikse ja ettevaatliku häälega, justkui teaks, et ta seda teha ei tohi, aga see on selline natuke mjäun ja siis jään vait ja siis natukese aja pärast teen taas ühe ahastava mjäu ja siis taas paar minutit vaikust. 
Mäjauks ta siis veel ühtlaselt, ilma pausitetta, siis saaks selle lärmi ajus ära blokkida ja edasi magada, aga kuna ta teeb seda just selliste vahedega, et me jõuame vahepeal uuesti natuke unne suigatada enne, kui järjekordne MJÄU minust kui elektrilöök läbi jookseb. 

Ausalt, mõnel hommikul me tahaks talle kohe korralikult kerepeale anda.


Tuesday, 8 September 2020

5.KLASSI (Y7) TUNNID

Kolmas ja hetkel viimane koolipostitus. 

Uut infot kooli kohta toob Greta arvatavasti veel mõnda aega koolist koju, aga ma ei suuda päris iga päev nendest uudistest blogipostitusi teha. Septembri lõpus peaks meieni jõudma ka ametlikum info või isegi juba ülevaade sellest, kuidas Greta on uue kooliga kohanenud ja kuidas tal koolis läheb, nii et eks ma tee siis peale seda uue kokkuvõtte, kui see uus info peaks kokkuvõtet väärt olema.

Täna oli Gretal esimene viiulitund uue õpetajaga. Greta sai suurepäraselt hakkama tunnist õigeaegselt ära küsimisega ja tal aidati ruum, kus tund toimus, ülesse leida. Sel veerandil toimub tal viiulitund nädal 1 ajal muusikatunni lõpus ja nädal 2 ajal emakeele tunni lõpus. 
Kui Greta viiulitunni tuppa läks (neil on neid kooli muusikaosakonnas üsna mitu. Sellised pisikesed ruumid kus toimuvad eramuusikatunnid või siis lihtsalt klaveri või mõne teise pilli harjutamine) vaatas talle sealt läbi Apple arvuti ekraani tema uus viiuliõpetaja. Esimene tund toimus läbi arvuti, aga õpetaja andis lootust, et ehk järgmisel nädalal lubatakse tal kooli tundi andma tulla.

Igal juhul jäi Greta nii oma tunni, kui ka uue õpetajaga, väga rahule.

Tunniplaan näeb neil välja aga selline

Panen siia ka eestikeelse tõlke. Originaal plaani juures on ka õpetajate nimetähed ja klassiruumi number. 
Nagu ma eelmise postituse juures juba kirjutasin, siis tunniplaan on neil kasutuses kahenädalase intervalliga.

TEADUS= füüsika, keemia, bioloogia


Kahe nädala peale on neil kokku selline number tunde:

6 Teadus
6 Matemaatika
6 Emakeel (5 emakeel+ 1 grammatika)
4 Prantsuse keel
3 Ajalugu
3 Geograafia
3 Kunst
3 Disain jaTehnoloogia
3 Kehaline kasvatus
2 Muusika
2 Arvutiõpetus
2 Filosoofia, eetika ja usuõpetus
1 Drama
1 Dance
1 Kodanikuõpetus


Mainisin ka seda juba korra varem, et Greta koolis on hästi palju meessoost õpetajaid. Nendest õpetajatest kes Greta klassi õpetajavad on peaaegu pooled mehed (Prantsuse keel, tants, arvuti, ajalugu, muusika, matemaatika, PRE). Teaduse õpetaja oli neil doktori nimega, seega ma millegipärast automaatselt arvasin, et ka tema on meessoost, aga tegelikult on naine. Hetkel ei tea me ka kes kodanikuõpetuse tundi andma hakkab, sest seda ei olnud kirja pandud. Võib-olla annab seda tundi nende klassijuhataja.

Mainisin siin blogis kuskil ka seda, et neil on igas klassis seinal selline CALM 'tabel' mis annab õpilastele selge ülevaate mis juhtub kui keegi klassis mõtleb lollitama hakata.
Kõigepealt antakse hoiatus ja võimalus oma käitumist parandada, kui vale käitumine jätkub, siis antakse viimane hoiatus. Kui õpilane valib endiselt jätkata valesti käitumist, siis määrab õpetaja talle karistuse ja kui sellest ka ei piisa, siis saadetakse õpilane klassist välja.

Muideks, Greta rääkis, et täna oli üks poiss juba nende klassist välja saadetud. Õnneks mitte juba selle tabeli alusel, vaid lihtsalt et talle kohe selgeks teha, et ta käitumine ei ole aktsepteeritav. Greta ütles, et poiss oli tunnis õpetaja poole seljaga olnud ja kui õpetaja oli ta nime hüüdnud, siis poiss vastas ilma ümber pööramata ja naeris. Prantsus keele õpetaja oli tal selle peale palunud klassist lahkuda ja teda ukse taga oodata ning läks siis poisiga natuke hiljem ukse taha rääkima.
Poiss arvatavasti katsetas omi piire ja õpetaja pani ta koheselt paika. Greta ei tea mida nad seal ukse taga rääkisid, aga pärast ei olnud poiss enam lollitanud.  

See aga on täiesti normaalne siin, et õpetajad ei hakka kellegile moraali lugema klassi ees ja teiste õpilaste kuuldes, vaid teevad seda üks ühele teiste õpilaste kuuldeväljast väljaspool. Sama reegel kehtib ka algkoolides. Loomulikult kui kedagi on vaja niisama natuke korrale kutsuda, siis selleks ei ole vaja ukse taha minna, aga kui jutt on natuke tõsisem, siis tehakse seda privaatselt.

PS. see ei ole video, vaid ma lihtsalt lõikasin selle pildi videost välja. 


Mõned pildid nendest koolivihikutest mis tunnid neil juba olnud on ja kus neile vihikud on antud. 

Paljudele vihikutele on sisse kleebitud kas siis mingi aine või aineruumiga seotud reeglid, või õpetaja hinnangute lühendite lahtiseletus tabelid, või siis ainega seotud ootused.
Ajaloo vihikus olevat paberit uurisin ma suure huviga, sest mind tõesti üllatasid need ootused mis õpilastele on seatud. 
Tuleb välja, et sellest ei piisa kui õpid pähe vaid mingid aastaarvud ja ajaloolised sündmused, vaid õpilased peavad oma teadmisi esitama igasugu eri vormis. Nad peavad omi ajaloolisi teadmisi ja töid esitama seletades, arutades, hinnanguid andes, järeldusi tehes, võrreldes, tõlgendades, põjuseid ja tagajärgi esile tuues jne. 
Selles tabelis on neile antud soovituslik abisõnastik mida iga kategooria all tasuks kasutada. Ma ei hakka neid näiteid siia eraldi ära tōlkima, sest see vōtaks lihtsalt liiga palju aega, aga kes saavad aru nendele siis näiteks. 

Kunstikaust on neil nii mõnusast materjaalist kaanega kuhu on kuldsete tähtedega kooli nimi peale trükitud. Pildina on seda muidugi raske edasi anda. Õpilased võivad iga aine vihikud ise ära kaunistada. Kaanel peab aga kindlasti kirjutama õpilase nime, klassi, aineõpetaja nime ja klassiruumi numbri.
Kui ma olin need kunstitunni reeglid läbi lugenud ütlesin Gretale, et küll teil on range kord kunstitunnis. Greta arvates on tegu kõige tavalisemate reeglitega ja tema arvates ei ole seal midagi ranget.
Õpilased pidid reeglid läbi lugema ja loetu oma allkirjaga kinnitama (ma kustutasin Greta allkirja pildil pooleldi ära). Seda ikka selleks, et kellegil ei tuleks näiteks pähe tahtmine oma veepudel lauale jätta ja kellegi teise töö kogemata üle ujutada jne.

Teadust on neil juba kaks tundi olnud ja täna on kolmas. Teaduse tunnid toimuvad neil laboris ja kuna see on tõsine värk, siis kõigepealt pööratakse tähelepanu ohutustehnikale ja töövahenditele.
Greta on oma vihikusse kirjutanud, et Bunseni põletit kasutades peavad pikad juuksed alati patsis olema, käed ei tohi olla kaetud desinfitseerimisvahendiga, alati peab kandma kaitseprille ja põletit kasutades alati püsti seisma.

Emakeeles hakkasid nad kohe õppima lühijuttude struktuuri ja kirjutamist.


Prantsuse keeles sümbolid mida õpetaja hakkab kasutama õpilaste töid parandades ja siis vist esimese veerandi sõnavara.



Paar asja on juba ka kodutöödeks antud, aga kodutöid ei anta igaks päevaks, vaid antud tööd peavad olema tehtud teatud kuupäevadeks. Teatud ainetes on iga nädal midagi õppida ja osades kord kahe nädala jooksul.

Õnnelik koolilaps peale kooli relax-imas. Tegelikult on Gretal hetkel kurk juba teist päeva valus, aga kuna mitte mingit muud kaebust ei ole, siis läheb elu normaalset kulgu edasi. Ainult jalgpallitrenni ei lubanud ma teda täna õhtul, millest on küll natuke kahju, aga pole hullu.

Täna on tal koolis kehalise ja tantsu tund ja nad peavad kooli spordiriietes minema. Saab näha kui mittu sammu ta sportlikel päevadel päeva jooksul kokku saab, sest normaalsel koolipäeval kõnnib ta üle 10 000 sammu.





PS: Vaatasin just saadet
MAAILMA KÕIGE TARGEM RAHVAS ETV

Mitte ükski asi mida selles saates näidati ei pannud mind imestama või tulnud uudisena. Mis aga küll imestama pani oli see, et alles aastal 2020 Eestis sellistele järeldusteni jõutakse või avastama hakatakse!!!!!!!

Siin on kõigile neile, kes on minu koolipostitusi mu blogis juba pikemat aega lugenud ja imestanud selle üle, et kas Inglismaal tõesti lapsed ka päriselt tahavad koolis käia ja nii motiveeritud on, siis siin on teile vastus olemas.
Või kõigile neile, kes arvavad, et meil siin koolides käib vaid mäng ja laste pilli järgi tantsimine ja et sedasi ei saa mingil juhul toimuda korralik töö ja õppimine. Sellest saatest on otse näha, et motiveeritud klassiruumis õpitakse iseendale ja rohkem kui klassikalist mudelit järgides. 

Ja SIIN ka üks raadiosaade sama programmis teemal ja kus räägitakse teemadest mis Inglismaal on kõik juba kooliprogrammis kasutusel.

Sunday, 6 September 2020

TEINE KOOLIPÄEV JA PALJU UUT INFOT

Teisel koolipäeval olid koolis kõikide klasside lapsed. Greta vanustel oli normaalne päev, tulid kooli kell 8.20 (registreerimene 8.30) ja said koju kell 1 päeval. Nende koolis on reedene päev juba aastaid olnud lühem kui ülejäänud koolipäevad ja seda sellepärast, et raha kokku hoida. Mõte on selles, et lapsed lähevad koju ja õpivad kodus iseseisvalt sel ajal. Sobib hästi selle tarbeks, et järgmiseks nädalaks antud koolitöid teha. 

Koroona tõttu algavad ja lõppevad aga nüüd igal eagrupil tunnid erinevatel kellaaegadel, et vältida suure hulga laste korraga kooli tulemist ja sealt lahkumist. Ka koolimajas ei lasta erinevatel eagruppidel seguneda. Nende laste jaoks kes kooli kõnnivad see probleemiks ei ole, küll aga neile, kes tavaliselt on koolibussiga kooli sõitnud. Nimelt on koolibuss õpilaste kasutuses vaid korra hommikul ja korra peale kooli lõppu, aga nüüd, kui kooli algusajad on mitmejärguliseks muudetud ei ole neil õpilastel, kes peavad kooli tulema tavalisest hiljem, enam võimalik koolibussi kasutada. 

Tavaliste liinibussidega kooli sõitmine on samuti omajagu riskiga, sest kuna bussis tohib olla nüüd vaid teatud arv reisijaid korraga ja bussid saavad seega ruttu täis, siis ei ole kunagi teada kas õpilased mahuvad hommikul koos teiste inimestega bussi peale või ei mahu. Õnneks on meie kohalik omavalitsus pannud kõikidele liinidele ekstra busse vaid koolilaste jaoks kooli alguse ja lõpu ajaks, aga sellegipoolest ei garanteeri see seda, et kõik lapsed õigel ajal nendele bussidele ära mahuvad. 

Kool on meile viimase paari nädala jooksul saatnud mitmeid emaile infoga sellest, mil moel kool koroona probleemiga tegeleb ja millised vahendid on kasutusele võetud et kõik koolilapsed ja koolitöötajad end koolis turvaliselt tunda saaksid. Olukord võib muidugi paari päevaga muutuda, aga eks koolidel ole nagunii juba omad plaanid paika pandud kuidas mingis olukorras toimida ja mida kiiruga muuta.

Näiteks nädal enne kooli algust anti meile teada, et Greta koolis ei ole maskid kohustuslikud ei klassiruumides, ega ka koridorides ning teistes rahvarohketes koolimaja osades. Ehk siis kooli peal on maskide kandmine vabatahtlik. Samas koolibussides ja liinibussidel on kõigil üle 11-aastatel lastel maskikandmine kohustuslik.

Paar päeva enne kooli algust olid aga koroona numbrid meie maakonnas natuke tõusnud ja kohalik omavalitsus andis uued ettekirjutised. Õnneks muutusid need kooli jaoks vaid selle võrra, et maskid on nüüd SOOVITUSLIKUD koolimaja koridorides, aga õnneks siiski mitte kohustuslikud. 

Meile anti ka teada, et nii koolimaja sees kui ka väljas on igale poole paigaldatud 60% alkoholi sisaldusega desinfitseerimis masinad mida õpilased peavad kasutama ning laste lauad puhastatakse peale igat tundi ära. 

Minu jaoks tundub KÕIGE kurvemana see, et nüüd on pea kõikides koolides koolipingid paigutatud nii nagu suures enamuses Eesti koolides (näoga tahvli poole). Eriti tunnen ma kaasa algkoolilastele, kel ei ole nüüd vabadust tunni ajal ringi liikuda või grupitöid vanal viisil läbi viia. 
Samuti ei saa õpetajad õpilasi enam tunni ajal aidata nii nagu vanasti lihtsalt nende juurde minnes ja nendega rääkides mis tahel ajal mis tahes kohas. Greta kool ütles, et kuna õpetajatel on siiski vahetevahel vaja õpilastega vaikselt üks-ühele tunni ajal rääkida, neid aidata ja õpilaste töödel silma peal hoida, siis nad ei saa seda tüüpi õpetajate ja õpilaste vahelist kontakti ära keelata. Nende lahenduseks on see, et õpetaja siis lihtsalt istub õpilase kõrvale, mitte ei kummarda ta näo lähedale ja räägi talle otse näkku või sosista kõrva all.

Veel on mul kahju sellest, et Greta koolis ei saa koolisöökla enam igasuguseid erinevaid sooje sööke lastele pakkuda, vaid õpilased peavad nüüd leppima vaid selliste toitudega mida saab sööklast lihtsalt kaasa haarata ja siis õue sööma minna. Reedel anti kõigile õpilastele kooli poolt tasuta üks täidisega pikk panini (pikk võileib) ja Gretale oli see õnneks väga, väga maitsenud. Minu mäletamist mööda oli see esimene asi mida ta mulle ütles, kui ta koolist koju saabus. Hea seegi, sest kuna Greta peab koolis nüüd ise oma toidu eest iga kord söömas käies maksma, siis tore et seal on midagi mis talle väga maitseb. Me oleme talle juba sõnad peale lugenud, et ta ei tohi koolitoidu peale päevas rohkem kui 2.30 kulutada, seega vaevalt ta nüüd iga vahetunni ajal neid võileibu ostma hakkab :-)
Koolis maksavad nad spetsiaalse toidukaardiga millele vanemad on eelnevalt raha peale kandnud.

Kooli juhtkond kinnitas meile, et kuigi koolidel on nüüd suured piirangud peal mida nad tohivad ja mida ei tohi teha, siis nad lubavad meile, et kõik õpilased saavad endiselt täismahus ja mitmekülgse hariduse ning et koolielu saab olema õpilaste jaoks endiselt huvitav ja stimuleeriv. Samuti on koolil endiselt väga kõrged ootused õpilaste õppimise, koolivormi, kooliskäimise ja käitumise suhtes, nii et koroona ei ole neid nõudmisi kuidagi paindlikumaks muutnud.

Teisel koolipäeval tutvustatigi uutele õpilastele igasugu reegleid ja koolikorda, sest see on õppimise alus ja kõik õpilased peavad olema teadlikud mida neilt oodatakse ja mis on nende õigused ning kohustused koolis.

Õpilastele öeldi ka kohe ära, et kui keegi peaks nalja pärast kellegi peale või poole köhima, siis visatakse see laps koolist OTSEKOHE välja. Sama kehtib ka siis, kui seda tehakse väljaspool kooli. Täiskavanute puhul on selline käitumine samuti kohtuga karistatav, seega ei mingeid lolle nalju. 

Meie riigis on ka öeldud, et nohu või tatise ninaga ei pea keegi koolist koju jääma, sest tatine nina ei ole koroona sümptom ja kui lapsel ei ole kõrget palaviku või muid koroonaga seotuid sümptomeid, siis vaid nohu ja natuke valus kurk koolikohustusest ei päästa. 

Teisel päeval anti neile eraldi kaustik mis saab olema nende A&O. Eesti mõistes siis nagu päevik, aga natuke rohkemate lisanditega.

Seda päevikut peavad nad iga päev endaga igale poole kaasas kandma ja see sisaldab kõike vajaliku informatsiooni. Kui ära kaotavad, peavad ise uue ostma (£4). 

Esilehel on õpilase isiklikud andmed, telefoni numbrid, meditsiinilised erivajadused (allergiad jne) ning õpilaste meeldetuletus sellest, milleks päevik mõeldud on.
Järgmisel lehel on kooliaasta kalender.
Siis tunniplaan (sellest kirjutan eraldi)
Õpilase-õpetaja-lapsevanema vaheline leping uuesti välja toodud meeldetuletuseks. Originaal kujul allkirjastasid selle dokumendi kõik kolm osapoolt juba suvel ja see on koolis hoiul. Kirjutasin sellest juba varem SIIN.
Kiusamise vastane meeldetuletus kus on kirjas, et kõikidelt õpilastelt, õpetajatelt, lastevanematelt, hooldajatelt ja külalistel oodatakse lugupidavat suhtumist ja viisakat käitumist kaaskodanike suhtes. Kirjas on ka millise käitumise vastu on koolis null tolerants ja mida õpilased tegema peavad, et kas kiusamist ära hoida või kiusamise puhul abi otsida. 


Sellele järgnes nimekiri sanktsioonidest mis on jaotatud 4 tasemejärku.
 TASE 1:

  • Kooli hilinemine 
  • Registreerimisele hilinemine 
  • Ebakorrektne koolivorm, kaasa arvatud kätele või näole pastaka või vildikaga joonistamised 
  • Vandumine 

(karistuseks 45min peale kooli jätmine. Korduvate rikkumiste korral suunatakse õpilane aastagrupi juhataja poole.)

  • Tundi hilinemine
(karistuseks kaotatud aja tagasi tegemine peale tunde)

  • Ehete kandmine
  • Kapuutside, sallide kandmine koolimajas
(Esemete konfiskeeerimine. Kätte saab nädal hiljem õpilaste registratuurist. Korduvate rikkumiste korral suunatakse aastagrupi juhataja juurde.)
  •  Make-up-i paksult kandmine
(Make-up kästakse eemaldada. Õpilaste registraatuuris on vastavad make-up-i eemaldamise vahendid olemas)
  • Koolipäeviku/vihikute kaotamine või sodimine 
(Õpilased peavad ise uued ostma)
  • Koolipäeviku koju unustamine
(Klassijuhata jälgib, kui tegu on korduvate juhtumitega, siis saadetakse õpilane aastagrupi juhataja juurde)
  • Kodutööde puudumine/vahendite puutumine koolitööks koolis
  • Tundide segamine
(Aineõpetaja karistab vastavalt situatsioonile, kordumiste korral saadetakse õpilane aastagrupi juhataja juurde)
  • Nätsu närimine
(Nätsu eemaldamine. Kordumise korral määratakse õpilasele ühiskondlik töö)
  • Kellegile pahasti ütlemine või ebasõbralikult kommenteerimine
(Õiguluse mõistmine (Restorative Justice*, vabanduse palumine, märkus)
*Siinsetes koolides kasutusel olev lähenemine kus kannatajale antakse võimalus talle tehtud kahju või kannatuste mõju väljendamiseks et kahjutegija näeks ja saaks aru milliseid tagajärgi ta käitumine on endaga kaasa toonud. Samas aga antakse ka kahjutegijale võimalus oma süüd tunnistada ning võimalus oma käitumist parandada.
Ma ei oska seda praegu unise peaga paremini eesti keelde ümber seletada. Inglise keele oskajad saavad lugeda lühikokkuvõtet siit).
  • Mobiili kasutamine ilma loata kooli territooriumil
(Mobiil konfiskeeritakse ja antakse õpilaste registratuuri kuhu vanemad saavad sellele päeva lõpus järgi tulla)

TASE 2:
  • Peale tunde olevale karistusele mitte ilmumine
  • Popitegemine
  • Juhtkonna käskude mitte järgimine
  • Jätkuv tundide segamine (madala astme segamine)
  • Graffiti kooli territooriumil
(Peale tunde jätmine ja veel mingid karistused millest ma täpselt aru ei saa. Graffiti puhul peavad õpilased selle eemaldamise kinni maksma ja teatud tund ühiskondliku tööd tegema)



Järgmised kaks astet on juba rangemad reeglite rikkumised.

TASE 3:

  • Mitmest tunnist popitegemine
  • Karistusest eemale hoidmine
  • Teiste õpilaste verbaalne väärkohtlemine
  • Füüsiline vägivald teise õpilase vastu
  • Kohatu seksuaalne käitumine või kommentaarid
  • Jätkuv häiriv käitumine
  • Suitsetamine 
  • Ähvardav/hirmutava käitumine teise õpilase suhtes
  • Kiusamine/rassistlikud või homofoobilised kommentaarid
  • Töötajate vastu ebaviiskas olemine/keset vestlust ära kõndimine
  • Mobiili või kooli arvutite/tehnika/interneti väärkasutamine
  • Vandalism ja koolivara kahjustamine
(Kõik need rikkumised võivad endaga kaasa tuua tundidest eemaldamise, olenevalt rikkumise tõsidusest. Tundidest popilaskmises puhul peavad õpilased tegemate töö järgi tegema. Kellegi kiusamise, ähvardamise jne puhul peab rikkuja läbima Restorative Justice programmi (millest ma juba üleval pool natuke kirjutasin)).

TASE 4:

  • Varastamine
  • Narkootikumite/alkoholi või ohtlike esemete omamine või nende mõju all olemine
  • Plaanitud füüsiline agresiivsuse teiste vastu
  • Tahtlik kooli vara kahjustamine
  • Seksuaalne ahistamine
  • Korduv kiusamine/rassistlikud või homofoobilised kommentaarid
  • Töötajate suunas vandumine/suuline väärkohtlemine
  • Suitsetamisega teist korda vahele jäämine

(Kõik need rikkumised võivad endaga kaasa tuua ajutise koolikeelu, seda otsustab kas kooli direktor või direktori abi või täielikult koolist välja viskamise. Kiusamise ja ähvardava käitumise puhul peab karistatav läbima Restorative Justice Programme)

Ehk siis kokkuvõttes on kõik reeglid ja nende rikkumistega kaasnevad karistused õpilastele puust ja punaseks tehtud ja kellegil ei tohiks nende asjadega arusaamatusi olla.  

Lisan siia igaks juhuks ka seda, et kui kellegil paistab olevat probleeme korduvate hilinemistega või käitumisega või millega iganes, siis kool ei jaga õpilastele vaid tuimalt karistusi vaid kohe kindlasti uuritakse asja lähemalt. Proovitakse välja selgitada milles on sügavam probleem millest rikkumised üldse alguse saavad ja kuidas õpilast toetada nii, et need rikkumised kaoks. Kõikki selliseid lapsi proovitakse toetada juba enne kui nad kas tase 3 või 4 rikkumisteni jõuavad. Tihti tuleb välja et probleemid algavad kas kodust või halbade sõprade mõjutusel jne ja selliste juhtumite puhul ei oleks vaid karistusest nagunii kasu, sest see ei parandaks probleemi kui lapse koduse olukorra parandamine ei ole lapse enda võimus.

Edasi oli lehekülg kus oli ära seletatud milliseid sümboleid õpetajad kasutavad tööde/klassitööde kontrollimise juures. 
SP- sõna on valesti kirjutatud/õigekiri
P-kirjavahemärgi viga
NP-uue lõigu algus peaks siin olema
/\-selles osas puuduvad sõnad
EXP-väljendus on halb või segane
V-õige vastus või hea tähelepanek
X-vale
LE!-grammatikaviga mille õpilane peab ise ülesse otsima

Korrektuur grammatikavigade leidmiseks.

Seda pidi Greta ka juba algkoolis tegema. Kirjandeid kirjutades pidid nad oma töö alati uuesti üle lugema enne kui selle õpetajale andsid ja rohelise (neil oli vist lilla) pastakaga ise vead ära parandama. Need vead ei tõmba su töö hinnet või taset alla ja neid ei loeta kui vigu, vaid pigem just kui osa positiivsest õppeprotsessist.

Tõlkisin need punktid juba mu SELLE postituse all ära. 

Järgmisel kahel lehel olid tabelid kuhu erinevate ainete õpetajad saavad 'auhinna' punkte kirja panna. Ma ei tea täpselt mille eest neid antakse või kuidas see süsteem töötab, aga kujutan ette, et nagu algkoolis anti neile hea töö ja heade tegude eest 'maja' punkte.
Kool peaks meile nagunii mingi aja pärast saatma täpsema ülevaate kuidas uues koolis hindamine ja koolitöö ning üldse kogu see värk käib, sest enamus asju on teistsugune kui algkoolis.

Karistuste nimekiri

Inglismaal on kõikides koolides väga karm kord koolis käimise suhtes. Keegi ei tohi ilma pädeva põhjuseta koolist päevagi või tundigi puududa. Vahel siiski tuleb seda ette, näiteks kasvõi eramuusikatundide või spordivõistluste või mingite teiste kooliga seotud ürituste näol, siis peab iga selline puudumine päevikusse ametlikult kirja minema. See annab ka hea ülevaate kui palju mingitest tundidest on õpilane puudunud. 
Näiteks kui see sama süsteem oleks olnud kasutusel ka Greta algkoolis, siis oleks selle tabeli järgi kohe näha olnud, et Greta võetakse pidevalt teadusetunnist aafrika trumme mängima ja see oleks ära muudetud ilma minupoolse vahelesegamiseta.

Ja siis on päevikus lõpuks ikka ka nädalate osa. Nad kirjutasid tunniplaani juba koolis tegelikult päeviku algusesse, aga kuna see postitus on niigi juba pikaks veninud, siis ma kirjutan tunniplaanist eraldi postitusena.

Tunniplaan on neil muideks kahenädalase intervalliga. Esimesel nädalal on üks tunniplaan ja teisel teine ning siis taas uuesti esimese nädala oma ja siis teise nädala oma. 



Päeviku lõpuosas on eri ainete peamised terminid jne. Matemaatika, grammatika, prantsue/saksa/hispaania keel, geograafia jne.




Päeviku viimased leheküljed olid paksemast paberist ja värvilised. Küsisin Greta käest, et mida nende lehekülgedega tegema peab ja Greta ütles, et need on klassis hääletamiseks ja erinevatele küsimustele vastamiseks. Kui näiteks on vaja hääletada A,B või C variantide vahel või kui õpetaja küsib kas mingi ülesanne oli raske, ok või kerge, siis õpilased saavad hääletada. 
Gretal oli see valgusfoori süsteem ka juba algkoolis kasutusel, kuigi siis nad joonistasid ise vastava värvi oma vihikusse ülesannete juurde. 

Nii, selleks korraks aitab. Järgmises postituses kirjutan siinse 5.klassi (Y7) tunniplaanist.

Saturday, 5 September 2020

ESIMENE KOOLIPÄEV UUES KOOLIS

Kuigi ma ei pea nüüd enam Gretat kooli viima, ega teda sealt ka koju tooma, sest erinevalt algkoolist on tal võimalik kooli ise kõndida, siis esimene päev on ikka esimene päev ja seega otsustasin lapse ikkagi esimesel päeval ise kohale viia. No tegelikult oleks ta ka algkooli saanud kõndida, aga see oleks lihtsalt liiga palju aega võtnud ja natuke liiga pikk maa olnud, et lasta lapsel selle peale oma energiat iga päev kulutada.  

Greta oli hommikul uut koolivormi selga pannes nii uhke ja endaga rahulolev. Tundis ennast väga täiskasvanuna ja minu üllatuseks ei olnud üldse närvis. Ma tema asemel oleks kohe kindlasti pabistanud. Ikkagi ju täiesti uus kool ja täiesti uued klassikaaslased ning õpetajad. Greta klassi ei sattunud ka ükski tüdruk tema algkoolist, kellega siis kahekesi uutele katsumustele vastu minna, aga paistis, et olime piisavalt eeltööd teinud ja Greta oli emotsionaalselt nagunii suurde kooli minekuks valmis. 

Ma praegu mõtlen, et see tegelikult vist isegi aitas, et algkooli ja uue kooli vahele jäi tänu koroonale nii pikk ja segane auk, sest see justkui aitas neid paremini algkoolist lahti lasta. Samas neid valmistati ka koroonale vaatamata nii suurepäraselt uueks etapiks ette ja nad paistavad muidu ka nii arukad ja enesekindlad lapsed kõik olevat, et ega tegelikult ei olegi midagi imestada. 

Esimesel päeval algas koolipäev natuke hiljem kui tavaliselt ja kooli läksid sel päeval vaid 5.klassi lapsed (Y7).

Hommikul värsked põhikoolilapsed kooli tulemas

Meile kõigile anti eelnevalt täpselt teada mida esimene ja teine koolipäev endast kujutama hakkavad. Vanematel paluti kooliväravate juurde mitte koguneda, sest koroona ikkagi ju, ning hoitati ka, et autot ei ole kellegil võimalik koolimaja ette tänavale parkida. Pigem las lapsed tulevad kas jala või rattaga kooli.

Ma siis lasingi viimase jupi maad Gretal üksi kõndida, sest ta ei vajanud ekstra julgustust minu näol, kuna nagunii ei paistnud pabistavat, aga otsustasin kooli ees olevat teed pidi koju sõita, et näha kuidas nad kõik kooli juures kogunevad. Teel autosse helistasin Petele ja kuigi ma enne ei olnud üldse emotsionaalne, siis Petega rääkima hakates trügis mulle pisar vägisi silma ja ma ei saanud paar sekundit sõnagi suust välja. Tegu ju ikkagi suure sammuga lapse eluraamatus ja seega meie kõigi jaoks ka ühe tähtsa verstaposti lõpu ja teise algusega.

Mul isegi õnnestus autoaknast üks pilt teha. See pintsakuga mees on kooli direktori abi, kes tihti igasugu käitumiste ja hilinemiste jne tegeleb ja ta jäi pildile just nii oma elemendis, käe peal kella vaadates.

Koolist mööda sõites nägin, et grupp vanemaid seisid siiski väravate juures ja tegid pilte. Mul tuli samuti tahtmine nendega liituda ning ka meile paar pilti ikka sellest tähtsat sündmusest ajaloo tarbeks teha. Tänu koroonale meid sel aastal nagunii kooli infoõhtule ei lasta ja ka tavaliselt oktoobris toimuvad arenguvestlused toimetatakse meieni mingil teisel moel, seega olekski olnud ainuke võimalus pildistamiseks.
Parkisin kiiruga uuesti auto ja tormasin kooli juurde lootes, et õpilasi ei ole veel klassidesse viidud. Õnneks olid kõik lapsed veel väljas ja seisid oma klassi sildi juures rivis. 

 Mul õnnestus isegi Greta pildile saada. Paistis teine oma punase kotiga nii hästi teiste seast välja.
Muideks, vaadake kui väikest kasvu poiss Greta kõrval seisab. Tundub pigem nagu 5-aastane, mitte 11-aastane. 
Kui Greta klass koolimajja viidi lahkusin. Teel autosse nägin ühte poissi alles kooli poole aeglaselt kõndimas ja mõtlesin, et vaesekene jääb teine juba esimesel päeval kooli hiljaks. Natuke hiljem ilmus ta kõrvale ka ta ema, aga nad kõndisid endiselt nii rahulikult edasi nagu ei lähekski kooli, kuigi kool oli juba 15 minutit tagasi alanud. 

Mainisin seda õhtul Gretale ja Greta arvas, et tegu võis olla ühe sellise lapsega, kes ei kannata suurt rahvahulka ja sellega kaasnevat siginat-saginat ning et sellepärast kutsutigi need lapsed natuke hiljemaks kooli. Ta oli ise ühte sellist natuke 'teistsugust' tüdrukut kooli peal koos ühe õpetaja ja ta vanematega kõndimas näinud ja minu üllatuseks täiesti ise sellele järeldusele tulnud, et tegu võib olla autistist lastega. Tuleb välja, et ma olen teda selles vallas koguni nii hästi koolitanud, et ta teeb mulle endale silmad ette.
Olen kindel, et Gretal on täiesti õigus, sest nende kool võtab tõesti avasüli teatud arvu autistist lapsi vastu ja neil on kooli juures lausa eraldi juurdeehitis nende jaoks. Mitte siis selleks, et neid teistest tahtlikult eraldada, vaid selleks, et kui mõnel sellisel lapsel peaks tulema vajadus natuke ennast laadida või auru välja lasta, siis tal on seal võimalus seda rahus teha ning talle vajalikku abi ja toetust saada.

Aga nüüd mõned Greta enda muljed esimesest koolipäevast mis ta mulle rääkis.

Esimene päev oli mõeldud neile klassikaaslaste ja kooliga tutvumiseks. Neil oli ka väike proovitund matemaatikas, emakeeles ja kunstiõpetuses. Kunstiõpetustunnis oli õpetaja küsinud, et kas õpilaste seas on ka selliseid lapsi kes arvavad, et nad ei oska joonistada või kes joonistavad väga hästi. Osa lapsi olid käed püsti pannud ja paar last olid öelnud, et nad ei oska joonistada. Siis oli õpetaja veel igasugu muud juttu rääkinud ja küsimusi esitanud ning peale seda andnud igale lapsele väikese paberilehe ja palunud neil sinna joonistada kriipsukuju, maja ning niisama mingi sirgeldus. Kui kõik olid selle ülesandega hakkama saanud, oli õpetaja kõva häälega üle klassi hüüdnud 'Te oskate ju joonistada!'

Siis anti neile üks teine paberileht tindiplekiga ja õpilase pidid joonistama sinna midagi juurde, et sellest pilt tuleks. Greta tegi sellise 

Greta jutu järgi on tal klassis peale tema veel paar last kes on kakskeelsed. Kaks last Hollandist, üks poiss Taanist ja üks tüdruk, kelle ema on pärit Sloveeniast. Greta tegelikult ei tea hetkel veel täpselt, kas Hollandi ja Taani lapsed on puhtalt hollandlased ja taanlane või on vaid üks nende vanematest nendest riikidest pärit.

Tundub, et Greta klass on muusikute klass. Nende kassijuhataja on muusikaõpetaja ja paljud nende klassi lapsed mängivad mingit pilli. Greta muidugi veel täpselt ei tea, kas see ka päriselt nii on, aga hetkel paistab küll nii. 

Üheks neile antud ülesandeks oli otsida terve koolimaja pealt ülesse seintele kleebitud paberid tähtedega, millest pidi hiljem ühe lause kokku panema. See ülesanne oli mõeldud selleks, et lapsed saaksid koolimajaga lõbusal viisil lähemalt tutvuda. Võrreldes algkoolidega on ju põhikoolid mitu, mitu korda suuremad ja seega võtab uutel õpilastel algul omajagu aega, et õiged klassid õigel ajal ülesse leida. Greta rääkis et ta oli poistega siis terve koolimaja peal nagu hullud ringi jooksnud ja neid tähti otsinud ning nad olid need tähed ka esimestena leidnud, aga üks teine grupp võitis, sest nad said lause kiiremini kokku. See oli üks üsna pikk ja naljakas lause olnud ühe õpetaja kohta, millest ma võisin järeldada, et nad said ikka üsna palju mööda maja ringi joosta, et kõik need tähed kokku koguda. 
Esimestel päevadel ja nädalal viib iga aineõpetaja nad peale tunni lõppu mänguväljakule ja uue tunni õpetaja korjab nad siis sealt uuesti ülesse ja viib vastavasse klassi. Hiljem antakse neile vist koolimaja plaan kätte ja nad peavad siis ise selle järgi orjenteeruma hakkama kuniks juba teavad ka ilma plaanita kuhu minna.

Gretal ei õnnestunud esimesel päeval veel ühegi oma klassi tüdrukuga lähemalt tutvust teha, sest enamus neist olid juba kellegiga, keda nad varem tundsid, koos ning kui neid eelpool kirjeldatud ülesande jaoks gruppidesse jaotati, sattus Greta poiste gruppi. 
Samas aga olevat kaks tema klassi poissi Gretaga ise koduteel sõbralikult juttu rääkima hakanud, mille üle Greta väga liigutatud oli.
Teisel koolipäeval õnnestus tal aga ka juba osade tüdrukutega jutule saada ja mõnede klassikaaslastega telefoninumbreid vahetada.

Ma ei tea mida nad seal koolis selle 5,5 tunniga tegid, aga kui Greta koju jõudis oli ta 6km maha kõndinud...ja ta kannad olid villis!!! Kuidas me küll selle peale varem ei tulnud, et uued koolikingad kodus eelnevalt sisse käia. 
Nagu Greta jutust välja tuli, siis ta ei olnud ainuke villis kandadega laps. Ühel poistest, kellega ta koju jalutas, olid samuti kandadel uutest kingadest suured villid olnud, nii et ma arvan, et neid lapsi oli kooli peale veel teisigi. 

Greta hindas oma esimest koolipäva uues suure koolis hindega 9,5/10 ja järgmist päeva juba 10/10. Samas kuna tegu on alles esimeste, mitte isegi veel päris koolipäevadega, siis on veel vara hõisata. Või noh mina igal juhul püsin veel pikalt kindlasti valvel ja ootan mingeid vastulööke, aga eks aeg näita.

Järgmises postituses kirjutan lähemalt kooli reeglitest ja tunniplaanist. Kindlasti huvitav neile, kel endil ka laps on just viiendasse klassi läinud. 

Thursday, 3 September 2020

LÄKS LAHTI

Uus kooliaasta 
Uus kool 
Uus lehekülg eluraamatus


Elu esimene koolipäev, elu viimane algkoolipäev, elu esimene põhikoolipäev.

Pikem koolijutt homme või ülehomme.