Wednesday, 29 July 2020

VIIMANE KOOLIPÄEV ALGKOOLIS

22. juulil läks Greta viimast korda oma algkooli. See on ikka uskumatu kui kiiresti 7 aastat on mööda lennanud. Ma mäletan nii hästi seda päeva, kui me Greta esimest korda läksime algkooliga tutvuma ja aulas direktori kõnet kuulasime. Mäletan ka seda päeva, kui Greta lõpetas esimese kooliaasta ja ma samuti mõtlesin, et küll see aasta on ikka kiiresti läinud. Siis tundus eesolevad 6 aastat veel nii pikk ja kauge maa minna, aga nüüd olemegi kui linnulennul juba seal lõpus.

Mul on kohutavalt hea meel, et Gretal oli võimalik viimasteks nädalateks siiski tagasi kooli minna. Ma ei kujuta ette, mis tunne oleks koolilõpul olnud, kui viimaseks koolipäevaks olekski jäänud see päev, kui märtsi lõpus teatati, et kool läheb koroona tõttu kinni. 

Kogu see koroona asi jätab nagunii KÕIKIDELE õpilastele ühel või teisel viisil suure märgi või augu nende ellu, aga vähemalt andis riik algkoolilõpetajatele võimaluse mingigi punkt elu ühele etapile panna ja veelkord omi sõpru ja õpetajaid näha. 
 Kahjuks ei mingit pidu. Algkoolilõpetajatel jäid ära kõik seikluspargid, pizza ja basseinipeod, kooliväljakul telkimised, kontserdid ja etendused. Lapsevanematel ei olnud ühtegi võimalust oma laste kooli ja õpetajatega hüvasti jätta. Tavaliselt tehakse lastevanematele viimane ringkäik koolis, pakutakse kooki ja kohvi. Sel aastal olid vanemad aga sunnitud lausa kooli väravate taga ootama, et oma laps viimasel koolipäeval kätte saada.

Õnneks tuli ühel lapsevanemal, õhtu enne viimast koolipäeva, mõte lastele plaksutada kui nad väravast välja lastakse ning ta jagas seda mõtet emaili teel ka teiste vanematega. Selline väike asi, aga samas südamest liigutav nii laste, kui ka täiskasvanute jaoks. 

Küsisime Greta õpetajalt, et kas pilti saaks teha ja kui tegema hakkasime hüppas kooli direktor ka kohe pildile. Ta paistab selline pidevalt esiplaanile tükkiv direktor olevat. Mul pole midagi paha ta vastu öelda, aga väga paljudel vanemate laste vanematel on raske temaga sama sooja sidet leida, kui kooli vana direktoriga. Minul sama lugu. 
Õpetajat kallistada ei tohtinud, aga õnneks saime siiski pildi tehtud. Panen siia eradi pildid iga Greta kooliaasta viimasest päevast koos vastava aasta õpetajatega. 


Reception
 Year 1

Year 2
Pildil on küll vaid ainult üks õpetaja ja õpetaja abi. Gretal oli tegelikult 2 õpetajat 
 Year 3
Sel aastal oli Gretal kaks õpetajat, aga millegipärast kooliaasta lõpus me ei teinud nendega koos pilti. Võimalik et sellepärast, et Gretale ei meeldinud üks neist õpetajatest eriti ja siis tal ei olnud erilist soovi nendega koos pilti teha. Alloleval pildil olev teine õpetaja, aga meeldis Gretale väga.

 Year 4

 Year 5

Year 6

Nii ilus lõpuaasta number 2020, aga nii nässuläinud aasta ise.

Viimaseks päevaks kutsuti koolis ka need algkoolilõpetajad, kes muidu koduõppele olid otsustanud jääda. Sedasi said lapsed vähemalt veel korra kõik koos olla ja teineteisele head aega öelda. Osa lapsi lähevad küll edasi samasse kooli, aga väga paljud siiski ei jätka oma kooliteed enam oma vanade sõpradega.
Kuna nad koolis mingit suurt pidutsemist teha ei saanud, siis meie, lapsevanemad, otsustasid lastele veesõja peale kooli pargis korraldada. Ehk siis hoolitsesime selle eest, et lastel oleks pargis olemas küllaldaselt veeämbreid ja veepüstoleid, et lapsed saaks viimast korda kõik koos 'hulluks minna' ja 'make memories' (ma ei teagi kuidas seda sama ilusasti eesti keeles öelda- viimaseid mälestusi koos talletada).
Nagu näha, siis kedagi ei huvitanud mingi distantsi hoidmised või mis tahes muud reeglid. Lastel oli lõbus ja meil vanematel hea meel, et saime lastele vähemalt mingigi lõbusa ürituse kooli lõpu puhul korraldada.


 Lapsevanemad pidasid samal ajal oma pikniku

Kui pidu pargis sai läbi, siis pidasime kodus ka ühe tillukese peo, või siis õigemini koolilõpu tseremoonia.
Greta oli väga üllatunud ja liigutatud, sest ta ei osanud kingitusi oodata. Meil oli küll algul plaan välja sööma minna, aga kuna alates augustist saavad kõik need inimesed (ka lapsed) kes emaspäeval, teisipäeval või kolmapäeval restoranides kohapeal söömas käivad igaüks 10 naela allahindlust, siis me ei tahtnud raha raiskama minna. Teeme seda selle asemel hoopis augustis. Kui meil läheb restoranis süües tavaliselt üle 60 naela maksma, siis nüüd saame selle sama raha eest kaks korda restoranis käia, sest saame nüüd 60 naelase arve puhul 30 naela allahindlust.
Vot sellise ilusa kingituse teeb riik oma inimestele...ja pärast paneb meie tulumaksud sada korda kõrgemaks ja me kõik saame oma kingituste eest mitu korda rohkem tagasi maksta...aga noh...

Kinkisime Gretale suurde kooli mineku puhul ka suure lapse koolikoti ja ühe raamatu mida ta VÄGA tahtis (ja mille ta siis ühe päevaga läbi luges). Vanaema saatis ühe Lasse Maia raamatu ja Greta lemmikuid Kiss-Kiss komme.


Esimene koolipäev, Y6 ja tulevane koolilaps

Lapsed said väikesed kooliga seotud kingitused ka mälestuseks, aga mul ei ole hetkel nendest asjadest siia pilti panna seega kui saan aega, siis teen hiljem eraldi postituse. 

Saturday, 25 July 2020

LILLA PÕLD

Nädal tagasi käisime ühte meie lähedal asuvat lavendlipõldu imetlemas. Tegu on Mayfield Lavender farmiga, mis asub teel meie kodust Pete vanemate juurde ehk siis kodust vaid 20-minutise autosõidu kaugusel. Kuigi me oleme aastaid sellest põllust pidevalt mööda sõitnud, siis ma küll ei mäletaks, et me seal kunagi varem peatunud oleks. Samas kuna lavendel terve aasta nagunii ei õitse, siis tasub põllule imetlema minna ikka õitsemise kõrghooajal.

Esimese hooga sattusime me põllu äärde, mis oli alles hiljuti külastajatele avatud ja mis nägi üsna õnnetu välja. Selles mõttes siis õnnetu, et ei vastanud üldse sellele vaatepildile, millega meie olema alati harjunud kui autoga põllust mööda oleme sõitnud. Me keerasime teeääres olevat silti nähes kohe parklasse, sest teadsime, et põld just seal asus (me oleme seda silti seal ju aastaid näinud), aga ei teadnud seda, et seal nüüd kogunisti kaks põldu avatud on ja et see uus alles alustab kasvamist. 

Egas midagi, kõndisime ruttu autosse tagasi ja sõitsime paar meetrit edasi, et õigesse kohta ikka enne sulgemist jõuda. Me läksime sinna reedel peale tööd.

Vana põld-noor põld 
Nagu oodata võis, oli õige koha peal hästi palju rahvast. Väraval seisev töötaja ütles, et veel mõned minutid tagasi oli autode järjekord nii pikk, et ummistas kogu autotee terveks päevaks ära. 

Tavaliselt seal asi ikka nii hull ei ole ja me pole sealt mööda sõites kunagi sellist rahvamassi näinud, aga ju siis nüüd, koroona ajal, otsivad inimesed kuhu minna ja mida teha. Paljud meelelahutuskohad ja vaatamisväärtused on ju endiselt kinni või piirangutega ja nendesse kohtadesse peab varakult aja ette broneerima ning seega on inimestel jäänud valikusse väga väike arv kohti kuhu minna. Lavendlipõllule on aga kõigil võimalik lihtsalt kohale sõita ja kohapeal pilet osta (lapsed tasuta, täiskasvanud £4) ilma midagi ette planeerimata.

Mu piltidelt ei paista tegelikult üldse välja, kui palju inimesi põllul tegelikult oli, sest ma proovisin sedasi pildistada, et inimesi vähe peale jääks. Nii hilja õhtul ei olnud ka valgus kõige parem pildistamiseks, aga õnneks me ei läinudki sinna ilupilte tegema :-)




Otseloomulikult oli põllu ääres ka väikene 'suveniiri'pood ja kohvik kust oli võimalik sajal erineval viisil lavendlit endaga koju kaas osta. Kuna mulle (ja ka Petele) isiklikult lavendeli lõhn ei meeldi ja eriti veel sellises suures koguses, siis jooksime sealt poest kiiruga läbi. Teised inimesed paistsid lõhna suhtes palju tolerantsemad olema ja sooritasid üsna mitu ostu.   


Tuesday, 21 July 2020

UUS KOOLIVORM

Gretal on jäänud veel vaid kaks päeva algkoolis käia ja siis algab ta elus täiesti uus lehekülg!!!!

Mul on nii segased tunded kooli lõpuga seoses, sest sel aastal on ju kõik nii teistmoodi ja seega ei saa meie, vanemad, laste koolilõpust üldse osa. Või mis meie, isegi lapsed ise ei saa, sest osa Y6 lapsi on ju endiselt koduõppel. 
Meil ei ole isegi võimalust õpetajatega korralikult hüvasti jätta, sest me ei tohi ju neile lähedale minna ja ega siis sel ajal, kui Greta 'mull' koolist koju lastakse, kogu kooli meeskonda värava juurde üles ei rivistata...või võib-olla rivistatakse, aga kallistada ikkagi kedagi ju ei tohi. Greta küsis mu käest ühel õhtul kurva häälega, et mida ma arvan, et kas ta saab ja tohib oma õpetajat viimasel päeval kallistada või mitte. 
Ära jäänud pidudest, kontserditest ja näidenditest rääkimata.
Ainuke hea asi selle juures, minu jaoks, on see, et vähemalt jäävad mul nüüd kõik need pisarad valamata mida ma kohe kindlasti oleks iga ürituse ja sündmuse juured muidu valanud.
Aga noh see selleks...

Käisime eelmisel laupäeval Gretale uut koolikoolivormi ostmas. Greta ei jõudnud seda päeva ära oodata. 

Panime koolivormi proovimise aja juba mai lõpus 18.juuliks kinni, sest seoses koroonaga ei ole enam võimalik sinna poodi lihtsalt sisse kõndida ja ostma hakata. Iga külastaja aeg on piiratud 45min. Samuti öeldi meile juba aega broneerides, et seoses koroonaga ei ole neil poes võimalik riideid selga proovida, aga kõik töötajad on kogemustega ning oskavad meid mõõtude abil juhendada.
Selgituseks lisan, et kui tavaliste (riigi) ALGkoolide koolivormi saab osta igalt poolt ja odava hinna eest (Next, M&S või mis tahest suuremate toidupoekettidest. Kui on soov oma kooli embleemiga kampsunit või pluusi soetada, siis seda saab osta/tellida igast algkoolist otse), siis vanemaastme koolivormi jaoks on olemas kohe eraldi koolivormipoed. Tavaliselt valgeid triiksärke ja sokke ning paljude koolide puhul ka pikki pükse ja seelikuid saab endiselt mujalt ka kui koolivormipoodidest soetada ja sedasi siis ka natuke raha kokku hoida, aga asjad millel on koolide oma logod küljes ja spordiriideid peab aga küll vaid ettenähtud koolivormipoest ostma. Eks see erine natuke ka kooliti, sest vormid on erinevad ja osa ettekirjutisi samuti teistugused.

Greta uue kooli koolivormi müüakse samas poes kus müüakse ka meie piirkonna erakoolide koolivorme. Erakoolides kannavad juba ka algkooli ja isegi lasteaiarühma lapsed koolivormi ja erakoolide koolivorme saab osta vaid koolivormipoest ja mitte kuskilt mujalt. Ma ise mõtlesin, et huvitav, miks Greta kooli koolivormi saab samast poest kus erakoolide koolivorme müüakse, sest seal ei müüda ühegi teise riigi teiseastmekooli riideid, kõik on vaid erakoolide omad ja ainuke vastus millega ma välja suutsin tulla oli see, et võib-olla sellepärast, et Greta kool on akadeemia. Ehk siis Greta koolil on NATUKE rohkem vabadust ise otsustada kuidas nad asju teevad, võrreldes tavaliste teiseastmekoolidega ja nad on oma ülesehituselt ja suhtumiselt NATUKE erakoolide moodi. Samas on Greta uuel koolil ikka rohkem sarnasusi siinsete tavaliste teiseastmekoolidega, kui erakoolidega, aga väike vahe on ikka sees. 

Pood oli jaotatud nii, et igal koolil oli poes oma osa. Ma oleks tahtnud kogu koolivormi ostmise juures rohkem pilte teha, aga kuna meil oli piiratud aeg ja tundus natuke imelik seal pildistama hakata, siis piirdusin vaid paari kiire klõpsuga. 

Siit pildilt on näha Greta koolivormi osad. Kohustusliku esemed mis me pidime koolivormi poest ostma olid kooli embleemiga koolivormi pintsak ja seelik (või tüdrukutele mõeldud pikad püksid-ma pilti ei pannud), lips, spordipluus ja spordipusa. Dressipüksid ei olnud kohustuslikud, sest osa õpilasi kannavad aasta läbi vaid lühikesi pükse (tüdrukud enamalt shortsidega seelikut), aga kui tahad soojemalt riides olla, siis on lubatud kanda vaid kooli kirjadega pildil olevaid dresse. Need liibuvad spordipüksid käivad veel omakorda eraldi dressipükste alla.  


Koolivormi kampsun on vabatahtlik, aga kui kampsunit plaanid koolis kanda, siis pintsak peab kindlasti kampsuni peale käima. 
Koolivormi juurde kuulub pikkade ja lühikeste varrukatega valged pluusid, aga neid pluuse võib ka mujalt osta nii kaua, kui on tegu pluusidega, millel on teravate nurkadega kraed (mitte ümmarkuste nurkadega või lahtise kaelaavaga pluusid)

Ma kodus valisin Gretaga juba eelnevalt välja mida me poest plaanime ostma hakata, et vältida poes segadusse sattumist ja liiga palju kokku ostmist. Kuna nii kooliveebilehel kui ka koolivormipoelehel on kõik koolivormi osad ilusti koos hindadega väljas, siis oli hea ka eelnevalt välja arvutada ja arvesse võtta palju meile see lõbu maksma läheb. Enam ei saa nii, et ostad kaks seelikut ja kaks pluusi ja kleidi ja sukapüksid ja maksad kogu kupatuse eest vaid £20. Nüüd on nii, et selle £20 eest sa saad vaid kaks lipsu osta, kõik teised asjad maksavad juba üksi rohkem kui £20. 

Mina ise pabistasin kõige rohkem pintsaku ostmise pärast, sest väga raske on ilma selga proovimata otsustada, kui suure pintsaku peaks ostma. ÕNNEKS öeldi meile poes, et kuigi me ühtegi teist riideesest ei tohi poes selga proovida, siis pintsakutega on nad teinud erandi ja neid võime nüüd ka proovida enne ostmist. Jumal tänatud, sest lihtsalt mõõtmise põhjal oleks ma Gretale väiksema pintsaku ostnud kui selga proovides välja tuli. See väiksem pintsak istus küll väga ilusti Greta seljas, aga neiu, kes meile poes abiks anti, oskas kohe soovitada, et me suurema numbri ostaksime. Ta ütles, et enamus inimesi ostavad kohe tahtlikult suurema, et siis ei pea järgmisel aastal jälle uut pintsakut ostma tulema ja keegi ei hooli sellest, et algul riided seljas natuke suured välja näevad. 
Teisi riideid ei tohtinud küll selga panna, aga enda peal võis sellegi poolest mõõta. Vaid mõõdulindiga mõõtmise põhjal oleks pooled asjad valede suurustega saanud, sest Greta on kõigele lisaks veel ka oma mõõtudega just kahe numbri vahel. Loomulikult oleks meil pärast olnud võimalus valed suurused tagasi poodi tuua ja õigete suuruste vastu välja vahetada, aga meil läks lõpuks nii hästi, et kõik asjad sobisid kodus proovides suurepäraselt selga.

Greta koolivormi riiete osakonna vastas oli ühe teise kooli koolivorm ja meile Gretaga jäi kohe selle vormi võimlemispükstel olev logo silma ;-)


20 minutit hiljem ja üle £200 vasematena lahkusime poest. Greta oli nii õnnelik ja elevil, et kuigi meil oli plaan edasi sõita ühte mõisaaeda, siis põikasime siiski korraks koju tagasi, et Greta saaks uusi riideid kohe selga proovida. 

Siin siis tulemus. Kõigepealt spordivorm. 
Ma tegelikult ostsin Gretale Nextist juba varem valmis sortsidega spordiseeliku, sest tahtsin võrrelda, mis vahe on Nexti £7 seeliku ja koolivormi £22 seeliku vahel lootes, et ei pea nii palju raha selle spordiseeliku peale kulutama. Kahjuks aga osutus see kallim variant siiski palju mugavamaks ja venivamaks, millega on Gretal kergem joosta ja hüppata.
Kirjad riietel näevad ikka palju selgemad ja ilusamad välja, ma lihtsalt pidin neid tekste natuke muutma, et Greta kooli nime mitte avalikult reklaamida. Spordivormi lühikesi pükse ma Gretale ei osnud (need ei olnud kohustuslikud) ja samuti jätsin ostmata need liibuvad spordipüksid, sest saab üldse näha, kui palju sporti nad uuel kooliaastal koolist teha tohivad. Koroona tõttu on ju kõik peapeale pööratud. Kui tõesti vaja, siis saab alati hiljem ka osta. 
Poiste spordivormi juurde kuulub nendele asjadele lisaks ka veel ragbi pluus. See muidugi oleneb ka mis sporti nad koolis parasjagu teevad. Jalgpalli jaoks on nii poistel kui tüdrukutel vaja jalgpallisaapaid ja jalgapallisokke, aga kuna meil on need nagunii juba olemas, siis neid ei hakanud me koolivormipoest ostma. Need õpilased kes hakkavad kooli võistlustel esindama, saavad selleks puhuks eraldi koolimeeskonna vormi vastavalt siis sellele, mis spordialaga parasjagu tegemist on. Samamoodi nagu ka Greta algkoolis oli, kui nemad jalgpalli, netball-i või kergejõustiku võistlustel käisid.

Koolivormi pintsak ja seelik on valmistatud täielikult eco materjalidest. Ma ise sellest just eriti vaimustusse ei sattunud, sest ma pigem eelistaks plastmasspudelite asemel keha vastas puhast puuvilla, aga samas kui arvestada, kui pikki päevi ja tihedat kasutust koolivorm läbi peab elama, siis tõesti on tähtis, et materjal oleks kestev ja kergesti puhastatav. Seda pintsakut ja seelikut saab pesumasinas pesta ja ma kujutan ette, et pärast ei pea isegi neid asju triikima. Käega katsudes tundub materjal väga mõnus ega jäta üldse mingi plastiku või tehismaterjali muljet. Võib olla seda tänu virkoosile mida samuti materjali on lisatud. 

Pintsakust veel nii palju, et kuigi see istub Greta seljas üsna hästi, siis varrukad on ülevalt küll väga, väga laiad. Samas aga ega neid pintsakuid ei saagi ju iga erineva kehatüübiga õpilaste jaoks eraldi tegema hakata ja seega tahes tahtmatult istub kuskilt natuke valesti. 

Greta täiskomplektis

Kõige õnnelikum oli Greta pintsaku üle, sest ta nii ootas seda aega, et saaks koolis pintsakut lõpuks kanda. Ta kõndis terve päeva suunurgad kõrvuni ja tänas mind oma koolivormi eest. 

Meie poolt saab ta algkooli lõpetamise puhul kingiks uue koolikoti, aga sellest juba mõnel teisel korral.

Greta tegelikult teab väga hästi, et koolivormi kandmisega kaasneb ka rida nõudmisi. Näiteks ei ole tüdrukutel lubatud seelikut ülevalt värvlist lühemaks keerata või alt lühendada. Reegel näeb ette, et seelik peab põlvi katma. Ma kujutan ette, et sellepärast ongi neil eraldi oma kooli seelik disainitud, millel on logo nii all ääres kui ka üleval vöökoha küljes, et tüdrukud ei saaks seeda rullima hakata. Need logid peavad olema kogu aeg nähtaval. 

Ka lipsu ei ole lubatud lühendada ja lipsu peavad kandma nii poisid kui tüdrukud. Reegel näeb ette, et lipsul peavad 12 triipu nähtaval olema. 
Poistel peavad püksid olema õige pikkusega, pluus alati pükste sees ja pluusi ülemine nööp kinni. 

Jalanõud peavad olema mustast nahast kinnised kingad, botased ja riidest kingad ei ole lubatud. Ehteid ei ole lubatud kanda, kõrvarõngad võivad olla vaid kõige tavalisemad täpikesed ja need peab kindlasti kehalise tunniks eemaldama. Make up või olla väga, väga minimaalne, värvitud küüned, värvitud juuksed või juustesse lõigatud mustrid ei ole lubatud. 
Kõrvaklapid ja mobiilid on kooli territooriumil täielikult keelatud. 
Ja need ei ole niisama reeglid. Koolivormile pööravad koolis tähelepanu KÕIK õpetajad ja koolivormi reeglite rikkumise eest saab karistada. Sama kehtib ka spordiriiete kohta. Kui sa unustad või jätad kehalise riided koju või sul puudub kasvõi üks asi kehalise vormist, siis see sind tunnist ei vabasta, vaid sa saad märkuse ja sulle antakse varuriided. Kui unustad korduvalt, siis saad juba 'karistuse' (näiteks jäetakse peale tunde)
Ma ostsingi Gretale juba kaks lipsu juhuks, kui ta peaks ühe ära kaotama. Ta saab ühe lipsu endale kooli kappi jätta ja sealt siis vajadusel võtta või kellegile teisele hädaolukorras laenata. Seda soovitas mulle ühe Greta sõbranna ema, kelle vanemad pojad juba samas koolis käivad ja kelle tütar nüüd samuti Gretaga samal ajal sinna kooli läheb.

Hiljem lisatud:
Lisan siia vastused kommentaaris küsitud küsimustele.


Jah, nende perede jaoks, kellel on väikesed sissetulekud ja kelle lastel on ka tasuta koolitoidule õigus, tullakse koolivormi ja klassireiside osas rahaliselt appi, kui selleks vajadus peaks olema (antakse mingit toetust). Koolivormi on võimalik ka kasutatul kujul kindlasti osta, aga kuna me alles alustame selle kooliga ja kuna hetkel on koroona, siis mul puuduvad kasutatud koolivormi kohta andmed. Tean aga, et pea igal koolil on ka kasutatud koolivormide turg (ka erakoolidel).

Mul on tunne, vaadates koolivormi lehelt, et kuna seal müüakse ka pintsakule käivat kooli logo eraldi (5 naela), siis võib vist ka kuskilt mujalt odavama kui 40 naelase musta pintsaku osta ja sellele siis lihtsalt kooli logo peale õmmelda. Arvan et ka poiste viigipüksid võib mujalt osta (näiteks M&S saab suuremate poiste viigipüksid 21 naela asemel 15 naelaga ja enne kooli on tavaliselt seal poes ka veel 25% allahindlused koolivormidel, ehk siis hetkel saab pükse ka vaid 11 naela eest. Kuskil toidupoodides müüakse aga poiste koolivormide viigipükse, aga veelgi odavamalt ).
Tüdrukute seelikud peavad küll kooli omad olema ja neile neid olemasolevaid logosid eraldi peale õmmelda ei saa, aga ma olen sama kooli tüdrukuid ka lühemate ja natuke teise tegumoega seelikutega kooli juures näinud, seega ma ei tea kuidas täpselt nendega lugu on. Meile on igal kooliga tutvumiseõhtul ja ka nüüd juhiste järgi korrutatud, et seelik ja lips peavad olema teatud pikkusega.

Koolivormi saad osta/tellida iga kell terve kooliaasta jooksul. Tellid internetist ja koolist saad kätte või lähed ise poodi kohale. Koolivormid on siin tegelikult küll alati nii tugevast ja testitud materjalidest olnud, et need juba niisama ära ei lagune. Kampsunid võib olla tõesti, kui sa neisse aukke sisse hakkad tegema, aga samas kampsun ei ole näiteks Greta koolis nagunii kohustuslik. (algkoolides kasutatakse kampsuneid rohkem, sest algkoolis ei kanta pintsakuid, aga algkooli vormid on nagunii väga odavad ja logod ei ole igal koolil kohustuslikud).

Samuti ei osta ma Gretale topelt vormi. Vaid valgeid pluuse, sokke ja sukkpükse ostan topelt (tal mõned vanad ka juba olemas kui peaks vaja minema). Kui pintsaku või seeliku määrib ära, siis pesen õhtul ära ja hommikuks on juba kuiv ning paneb uuesti selga.
Ka ostsin seeliku ja pintsaku juba selle varuga, et kestaks kauemaks kui vaid üks kooliaasta (mõned algkooli vormiriided kestsid Gretal ka kolm kooliaastat järjest).

Jah, koolivormid võtavad arvesse, et lapsed on eri kehavormidega. Pintsakud tulevad vist küll enam-vähem sama malli järgi (kui ostad koolivormi poest), aga kui see peakski siis seljas natuke liiga suur välja nägema, siis tühja sellest. Koolidel on oma koolivormidega juba aastaid ja aastaid kogemusi nii et probleemide korral nad siis kas juba on midagi muutnud või muudavad kui vaja nii, et kõigil leiduks sobiv vorm.

Greta seelikul on näiteks see kumm sees mida saab reguleerida ja seelikud tulevad kahes eri pikkuses (pikemad ja regulaarsed). Greta seelik tunduski algul liiga lai ja ma plaanisin vahetada, aga kui kummiga kitsamaks tõmbasin, siis sobis hästi ja selle võrras on siis nüüd ka kasvuruumi juba varuks.

Kõrvarõngad võivad vaid väikesed täpikese olla esiteks ohutuse pärast ja sellespärast, et kool ei ole moedemostratsioon kus ehteid demostreerimas käiakse.
Kehalise tunniks peavad kõik kõrvarõngad eemaldatud olema samuti sellepärast, et sportides kellegi kõrva kogemata peast ära ei rebitaks. Kui tundi kõrvarõngastega lähed, siis võtab õpetaja need ära ja õpilane saab need kooli lõpus kooliregistratuurist kätte. Korduvatel juhtudel läheb aga juba koolivormi rikkumise karistuse alla. TRAHVE koolivormi puudumise või rikkumise puhul ei tehta. Trahve tehakse vanematele vaid siis, kui õpilased koolist ilma kooli loata puuduvad.

Soengutega sama lugu, et kool ei ole moedemostratsioon. Kool annab oma õpilastele ja koolis on nii palju teisi võimalusi kuidas õpilased saavad oma isiksust ja annet väljendada, et selleks ei ole vaja juukseid siniseks värvida või rõngaid ninna panna. See juhiks ilma asjata tähelepanu ka õppimiselt ära. Kool on koht kus sult oodatakse kõrgeid tulemusi ja kõrgeid standardeid ning 100% keskendumist sinu õpingutesse ja tulevikku ning range koolivorm annab selleks kõigeks hea disipliinilise aluse. Samuti aitab koolivorm ära hoida kellegi hindamist tema riiete järgi.

Lisan veel ka selle, et koolivorm on koolis kohustuslik kuni kohustusliku keskkooli lõpuni. Need lapsed, kes kooli edasi õppima jäävad ja kaks viimast aastat Eesti mõistes gümnaasiumis edasi õpivad (6th form), nemad koolivormi enam kandma ei pea. Neil muidugi on kogu õppimine ka täiesti teistmoodi kui ülejäänud koolil, sest iga õpilane õpib vaid tema enda valitud kolme ainet viimased kaks aastat.

Saturday, 18 July 2020

ROCHESTER 2

Eelmise postituse järg:

Loss ära nähtud, läksime linna peale jalutama. Meil õnnestus selle ühe korraga üllatavalt palju vaatamisväärtusi ära näha.
Kõigepealt üks viltune maja

Linnas olid loomulikult igal pool väljas koroona teemalised sildid



Siit poolt vaadatuna ei tundu see maja üldse viltu olevat





Muuseumimaja


Internetist jäi mul mulje, et muuseum on kinni, aga mööda jalutades märkas Greta et muuseumiuks on lahti ja väljas plakat mis inimesi sisse kutsus. Läksime loomulikult kohe uudistama, sest ega meil nagunii polnud ju palju muud seal linnas teha, kui niisama ringi jalutada. Uksel piltetiraha ei küsitud, küll aga pidime andma neile oma nime ja telefoninumbri juhuks, kui kellegil hiljem koroona avastatakse. 
Muuseumi esimene tuba ei olnud paljulubav. Ega me ühelt suvaliselt väikeselt muuseumilt ei ootanudki midagi jalustlöövat, aga see ruum nägi küll väga õnnetu ja tühi välja. Sammusime sellegi poolest vapralt edasi ja ei pidanud kahetsema. Meid ootas ees esiteks imeline koridor ja siis... 

...veelgi imelisem saal


Sealt edasi liikudes sattusime äkki ühele suurele
purjelaevale mis oli ehitatud läbi mitme korruse. Kogu see väljapanek oli väga andekalt tehtud. 
Selle rippuva pesu taga on tegelikult peegel. Kaugelt vaadatuna jätab mulje nagu laevatekk läheks edasi ja üldse ei saa aru, et tegu peegliga. Kui hoolikalt ei vaata ette, siis võib vabalt vastu peeglit kõndida, nagu seda üks muuseumis olev vene mammi tegi. 







Vahepeal täitsime jooksu pealt natuke ka kõhtu. Me sõime Gretaga ühe poe või pubi akna juures võileibu ja ma palusin Petel meist pilti teha. Selle leivasöömise pildini me aga ei jõudnutki, sest Gretal kukkus järsku natuke kastet pusa varruka sisse ja ma pidin teda kiiruga päästma hakkama. Kui ma siis kaks minutit hiljem olin pusa puhtaks saanud, oli Gretal juba võileib söödud ja pildi jaoks poseerimisel polnud enam mõtet. Pete tegi hoopis sellise pildi

Ühe väga armsa käsitööpoe aknale olid aga sellised lõbusad kangad välja pandud. Ma ei julgenud poodi sisse minema hakatagi, sest kindlasti oleks leidnud midagi mida ma siis osta oleks tahtnud. 




Küll aga astusime me Gretaga korraks sisse ühte kasutatud raamatute/antiikraamatute poodi. Selliste väikeste kasutatud raamatupoodidega on tihti see lugu, et väljast paistavad nad välja nagu väikesed poed, aga sees ringi liikudes avastad hoopis et tegu on ühe suure ja lõputu labürindiga. Ma ütlesin Petele, et me läheme poodi vaid KORRAKS sisse, aga kui me juba poes olime ja ühest ruumist teise kõndisime, siis me ei teadnud enam kus on poe lõpp või kuidas sealt poest üldse uuesti välja saada. 

Et te õige ettekujutuse saaksite, siis korrutage allolev pilt 8 või 10-ga, sest tõesti seal oli vähemalt kaheksa erinevat ruumi maast laeni raamatuid täis. Me ei jõudnud isegi korralikult ühtegi raamatut seal uudistada, sest selleks ajaks kui me lõpuks lasteraamatute osakonnani jõudsime, olin ma kindel, et Pete on meie ootamisest juba täiesti ära tüdinenud, aga meil oli veel ees pikk teekond, et poest välja saada.









Eastgate House
Rochester on väga tihedalt seotud Charles Dickensiga. Ta elas kuskil siin linna lähedal ja seega veetis Rochesteris palju aega ning nii mõneski ta raamatus toimub tegevus just Rochesteris või selle ümbruses. Meie sel korral Eastgate majja sisse ei saanud, aga tegu on 1591 aasta Elizabethan aegse linnamajaga mille aias asub Swiss Chalet (Sveitsi suvila), kus Dickens mitu oma raamatut kirjutas. See suvila toodi sinna Gad's Hill-ilt 1960-aastal (ma eeldan, et Gad's Hill on mingi teine Dickensiga seotud koht).



Sellised näevad meie juuksurid nüüd välja. Maskide ja põlledega


Üks koht kuhu ma kindlasti oleks tahtnud sisse minna oli 'Kuue vaese ränduri maja'. See oli kahjuks kinni, nii nagu internet seda ka öelnud oli.  
Tegu heategevusorganisatsiooniga mis asutati 1579 aasta 22 augustil ühe mehe, Richard Watts-i poolt ja mis lubas kuuel vaesel ränduril, kes polnud petturid, selles majas tasuta ühe öö ööbida ja ka veel 4 penni taskuraha.

Kohe selle maja lähedal asus ka kunagine vaestemaja kompleks, kus vanasti said elada need kõige vaesemad ja väetimad. Huvitav on see, et kui vanasti oli see viimane koht kuhu keegi elama oleks tahtnud sattuda, siis nüüd asuvad samas kohas kallid korterid. 







Selleks nädalalõpuks on meil juba uus koht kuhu minna välja valitud, aga järgmise nädala lõpus pead taas nuputama hakkama. Alates järgmisest nädalalõpust on meil ka maskide/näokatete kandmine poodides kohustuslik, nii et kuskile linna eriti enam ei kutsu, sest ma ei taha maski kanda. Väga raske on seda koroonat kasvõi korrakski ära unustada. Ühelt poolt lähevad piirangud lõdvemaks, teiselt poolt tulevad aga uued peale. Boris arvab, et vähemalt novembriks peaks me tagasi normaalse elu juures olema, aga mul on sellist asja küll äärmiselt raske uskuda. Ma arvan et novembris-detsembris proovime me koroonahaigeid gripihaigetest liigitada ning istume suure tõenäolisusega taas nelja seina vahel. Ma pole kunagi nii pikkasilmi ühe aastaringi möödumist oodanud kui nüüd.