Sunday, 22 March 2020

KOROONA PÄEVIK 1

Ma kahetsen, et ma ei alustanud märkmete/päeviku pidamisega kohe siis, kui see suur jama alguse sai. Kuna hetkel muutub elu vaat et iga päevaga, siis ma enam ei mäletagi kui ruttu või mis päeval täpselt midagi toimunud on.

Mõned kuupäevad siiski ajalootarbeks.

20.märtsil pandi Inglismaal kinni pubid, baarid, restoranid, teatrid, kinod, jõusaalid, ööklubid ja meelelahutuskeskused. 
Esmaspäeval 23.märtsil suletakse kõik koolid ja lastehoiuasutused (küll mõningaste eranditega millest ma eraldi postituses kirjutan). Samuti suletakse suur osa poode (mitte toidupoed) ja kaubamaju. Suletud on ka osa Londoni metroojaamadest.

Enamus perearsti vastuvõtte toimub telefoni teel. Meie perearstikeskuse uksel on silt, et sisse võivad tulla vaid need, kellele on selleks vastuvõtuaeg antud. 

Need kel on võimalik töötavad kodust. Petele öeldi 12.märtsil (neljapäeval), et järgmisel teisipäeval on neil kodust töötamise proovipäev, aga juba sama päeva pärastlõunal saadeti kõigile email, et kodust töötamine algab järgmisel päeval ja kestab 2 nädalat. Pete on nädala juba kodust töötanud. Tema jaoks ei ole see midagi uut, sest ta on varemgi kodukontorist tööd teinud. Kui ma tavaliselt ta kodukontorist töötmist ei soosi, siis praeguses olukorras ei ole mul loomulikult mingeid pretensioone tema kodust töötamise vastu. Elan üle selle, et suurema osa päevast kuulen teda ja ta kolleege kõva häälega rääkimas ja koode ehitamas ning harjun vaikselt taas ka sellega, et kodukontorist tehtud tööpäevad on nii lihtsad venima palju pikemaks kui töökontoris veedetud tööpäevad. 

Kahjuks kaotavad praeguses situatsioonis väga paljud inimesed omi töökohti või on sunnitud palgata puhkust võtma. Õnneks teatas valitsus, et maksab 80% palgast töötajatele, kel ei ole hetkel võimalik töötada. Seda siis ulatuses kuni £2500 kuus. Kahjuks ei ole valitsus aga lubanud mitte mingisugust samaväärset rahalist toetust eraettevõtjatele ja lepinguga töötajatele (kuhu alla kuulub ka Pete). Nendele pakutakse vaid ligipääsu haigusrahadele, mis on umbes £94 nädalas ning võimalust juulis ettenähtud tulumaksu maksta järgmise aasta jaanuaris. Sellise väikese summa eest ei suuda aga keegi oma makse ära maksta ja pere toita. 

Pangad pakuvad ka kõigile soovijatele kuni kolme kuu ulatuses majalaenude maksepuhkust (kuigi see ei tähenda siis seda, et makseaeg lihtsalt edasi lükkub, vaid ikka seda, et pärast arvutatakse maksmata jäänud rahasumma su igakuisele maksele lisaks) mis kindlasti on nii mõnelegi abiks. Samuti on valitsusel mitmeid erinevaid toetuseid suurtele ja väikestele firmadele, aga ma ei ole nendesse nii põhjalikult süvenenud, et neid siin teiega jagada.

Mis puutub meediakanalitesse, siis paljud raadio ja TV saatejuhid ja uudistelugejad viivad saateid läbi oma kodudes. Publikuga saated lindistatakse ilma publikuta kaasates osa publikust videoühenduse vahendusel. 

Kogukonnad on aktiivselt organiseerimas abikäsi vanuritele, erivajadusega inimestele ja kõigile neile, kes on sunnitud karantiinis olema. See küll tegelikult ei ole midagi erilist või erakordset, et kogukonnad ja inimesed sedasi ühte hoiavad ja teineteist abistavad, sest selline käitumine on siin normaalne osa igapäevaelust. Praegusel hetkel tundub aga, et vähemalt meie piirkonnas on küll abistajaid rohkem kui abivajajaid. Ja abistajateks on ka lapsed. Kes ostab oma taskuraha eest vanuritele WC-paberit, kes saadab vanadekodusse kirju ja joonistusi, et karantiinis olevaid vanureid natukenegi lõbustada (Gretal on ka plaan seda teha).

AGA toidupoode on vallutanud ostupaanika!
Nagu needus just kaks nädalat tagasi olin ma olukorras kus enam-vähem kõik elementaarsed ja eluks vajalikud asjad olid otsakorral ja vajadis täiendamist (WC-paber, seep, sool, riis, õli, suhkur, pasta, kookospiim, purgioad jne). Wc-paberi ja spetsiaalse kätepuhastus seebiga oli juba siis poodides kitsas käes, nii et mul vedas, et üldse ühelt poeriiulilt veel viimase tavalise seebipakigi leidsin. Vetsupaberit ei saanud ja pole siiani kordagi poodides näinud.

Hea oli, et ma otsustasin kohe samal päeval koju tulles internetis toidupoe tellimuse teha, sest kui ma oleks veel paar päeva oodanud, siis ma poleks enam ka internetipoele ligi pääsenud. Mul läks isegi hästi, et vaid nädala pidin kullerit ootama, osade inimeste ooteajaks pandi üldse alles 3. aprill. No ja nüüd ei saa mõneks ajaks keegi enam ühestki toidupoest toitu koju tellida enne, kui kõik olemasolevad tellimused on rahuldatud.

Mul vedas ka selle poolest, et kõik asjad mida ma tellisin jõudsid ka meieni. Ainult hakkliha vahetati mahe hakkliha vastu, mille üle mul vaid hea meel oli, sest ma ei pidanud selle eest rohkem maksma ja hakkliha oli meil kindlasti vaja. Meie ühel tuttaval nii hästi aga ei läinud. Tema sai oma pikast nimekirjast kätte vaid kaks asja ja needki olid asendus kaubad :-(

Meil on internetist tellides nii, et kord kui sa oled oma tellimuse teinud, siis sa saad sinna asju juurde lisada või ära võtta kuni õhtu enne koju toomist. Ma käisin siis paaril korral asju juurde lisamas, sest iga päevaga läks poodides olukord aina hullemaks ja Pete vanemad soovisid samuti paari asja lisaks. 

Ühel korral sisse logides tuli mulle selline sõnum ette
(järjekorras oli sel hetkel 2029 inimest ja mina olin 1745-l kohal. Ooteajaks pakuti 30min!!)

Hea et üldse lõpuks ligi pääsesin!

Eelmisel kolmapäeval saabusid siis toidud koju ja mis peamine VETSUPABER!!! :-) Kui nii edasi läheb, siis saab vist varsti poes ka vetsupaberiga oma ostude eest maksta. Tegu täieliku defitsiidiga. 

 Pildid kuskilt internetist (Pete saatis mulle)



 Kokku siis selline saak (neli müslipakki on Pete vanematele).

Mulle tegelikult ei meeldi üldse internetist toitu tellida, sest ma saan iga kord mingi üllatuse osaliseks. Pea alati küll just sellepärast, et ma nii harva seda teenust kasutan ja ei oska asju korralikult tellida. Näiteks tellisin ma õli. Kui kaup koju jõudis vaatas mulle kotist vastu mingi mini õlipudel. Internetist tellides ei osanud ma selle peale üldse tulla, et pudeli suurusele tähelepanu pöörata!? Ja ega ma polekski automaatselt teadnud kui palju õli ühes tavalises õlipudelis tavaliselt on.
Ja jäätist ostsin ka endale vaid sellepärast, et internetist tellisin. Poest poleks kindlasti nii kergekäeliselt nii kallist jäätist ostnud...aga eks kriisiolukorras kulu marjaks ära!

Praegu on meil paljudes poodides enam-vähem selline vaatepilt

19 märtsil on näiteks kella 9 ajal hommikul poes juba selline vaatepilt. Pood tehti lahti kell 8.

Toitu on küllaga, aga poed ei suuda lihtsalt nii kiiresti oma varusid täita kui inimesed ära ostavad. Ma saan sellest paanikast aru küll, sest kui sa tõesti poodi lähed ja näed, et üks asi on otsas ja teine asi on otsas, aga kodus on pere keda on vaja toita, siis hakkad ise ka rohkem ostma ja varuma. Seda enam, et kui nüüd suur osa inimestest kodus töötavad ja homsest alates ka veel lapsed koju jäävad, siis ongi ju vaja kogu perele kolmeks söögikorraks toitu kokku osta ja kuna iga päev poes käia on ohtlik, siis ostadki kohe korraga rohkem. 

Õnneks meil on hetkel süüa vist küll vabalt kaheks nädalaks või isegi natuke rohkemaks (juurikaid ja puuvilju siiski mitte).

Kuna me tavaliselt ei hoia eriti midagi peale liha/kala, külmutatud herneste, jäätise ja mõne leivapaki sügavkülmikus, siis on meil tahtlikult üsna väike sügavkülmik. Nüüd muidugi oleks kasulikum kui oleks suurem, aga pole hullu, olen kindel et varsti rahunevad inimesed maha ja poest saab taas normaalselt süüa osta. 

18.märtsil käisin korraks Pete vanemate juures, et neile nende müslipakid ära viia ja neile paar asja kohalikust poest osta. Siis oli veel võimalik piima ja õuna osta, aga pasta, leiva ja konserviriiulid olid täiesti tühjad.
Kuna Pete-i vanemad kuuluvad riskigruppi, siis vältisime igasugust kontakti. Lehvitasime vaid läbi akna.


Täna on Inglismaal emadepäev ja Pete käis emale toidukastile lisaks ka lilli viimas. Tuppa ta ei läinud, aga istus aias ja vestles oma vanematega läbi verandaukse. Pilti unustas teha, kuigi ma palusin, aga panen siia siis pildi nendest asjadest mida Pete neile viis. 

Vot sellised lood hetkel. 

PS. Lisan siia ka sõnumi Kuningannalt. Et jumal teda hoiaks...ja ka kõiki teisi eaks eas imelisi inimesi!


kiri võetud 'kensingtonroyal' instagrammi kontolt

10 comments:

  1. Meie väikelinnas läks ostupaanika lahti 12.märts. Wc-paber, kätepaber, lihatooted ja juurikad ning paljud puuviljad olid otsas vähemalt 5 päeva, ennem, kui inimesed maha rahunesid.
    Täna, kui päeval poes käisin, olid lihatooted, leivatooted ja jäätised suht otsakorral. 6nneks hetkel leidub poes k6ike, mida ma vajan.
    Poodi tuleb iga päev kaupa juurde, laod vaid ei j6ua tellimusi täita.

    Su blogi on nii hea lugeda, t6esti. Parem nii olukorrast teises riigis, kui ajalehest :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ja meil ka just see asi, et laohoonete ees ootavad kaubaautod järjekorras, et kaupa kätte saada, aga laadimine võtab aega. Meil isegi tühistati öiste kaubavedamiste keeld, et rohkem kaupa kiiremini liikvele saada. Ja supermarketites pandi kalaletid ja pizzaletid jne kinni, et neid töötajaid paremini kuskil mujal ära kasutada.

      Ja tõesti, ma ei taha ka enam ajalehti lugeda. Igal pool analüüsitakse ja ennustatakse ja kogu asi võtab juba nii musta varjundi, et sedasi võib vaid hulluks minna. Ma südamest loodan, et Itaalias hakkab nüüd päriselt ka asi ehk natukenegi vaibuma, et siis sellest natuke rohkem lootust juurde saada.
      Pidage vastu!

      Delete
  2. Tallinnas oli ostupaanika 12.ja 13.märtsil. Päris tühi oli soolariiul, muid asju oli lihtsalt veidi vähem. Nädal hiljem (vahepeal poes ei käinud, aga kes käisid ütlevad, et kohe järgmisel päeval) olid letid kõigist kaupadest jälle lookas ja vahekäikudesse oli toodud osa tooteid lihtsalt kaubaaluste peal. Samal ajal oli rahvast poes väga palju, seal hulgas vanemaid inimesi. (Ma ei mõista seda!). Poe raadio lasi iga 5 min tagant infot, kuidas ohutult ostelda, aga kõik käte desinfitseerimiseks automaadid olid tühjad. Olemas olid vaid kilekindad, mida sai võtta kasutamiseks poes ja kassas maksmiseks. Minu jaoks oli ehmatav näha, et mitmed inimesed lihtsalt jalutasid ringi ja vestlesid omavahel ja müüjatega, nagu veedaksid vaba aega lihtsalt. Kui pidevalt räägitakse, et mupo hakkab kontrollima, et noored ei koguneks ostukeskustes, siis ehk oleks vajalik ka eakate kontrollimine, et nad ei tungleks poodides? Ja siingi on abi pakkujaid rohkemgi hetkel, kui reaalseid vajajaid. Või siis lihtsalt eakad inimesed ei lepi abiga (abistatava staatusega) ja võitlevad kodus püsimise korralduste vastu?
    Terviserajad, pargid, linnasisesed "metsad" on ülerahvastatud. Samuti laste mänguväljakud. Muidugi inimesed hoiavad distantsi, meie samuti, aga kui ma oma nelja lapsega väljas liigun, vaadatakse vahel viltu (võibolla kujutan seda ette?), et mis rahvakogunemine see olgu, ja ma tean et päris suur hulk inimesi hurjutab neid, kes üldse praegu lastega avalikke mänguväljakud kasutavad.

    ReplyDelete
  3. Meil olid ka nädalalõpul massides inimesi igal pool emadepäeva ja ilusat ilma nautimas. Kui ma täna poes käisin, siis vähemalt meie kandis oli küll väga, väga vaikne. Võib-olla osaliselt ka sellepärast, et koolid nüüd ju kinni ja lapsi kodust välja ei lasta, aga eks ka üha rohkem ja rohkem inimesi püsivad kodus. Londonis võib muidugi täiesti teine pilt olla, sest seal on rahvast võrreldes meie linnaga ikka massides.
    Samas nendes meie lähedal asuvates väiksemates poodides on pea võimatu 2m pikkuseid vahesid inimestega hoida, sest siis peakski vaid paar inimest korraga poodi laksma ja ma arvan, et eks varsti saagi nii olema. Samas see siis jälle tähendaks seda, et poe välisukse juures oleks kõik inimesed suure kambana koos :-(. Mul õnneks pole meie toidu pärast enam vaja poodi minna, aga pean täna veel korra kahele vanaprouale tellitud toidud poest koju tooma.

    Hetkel tohime veel väljas käia, kui 2m vahet peame, aga eks me õhtul või homme kuule kas tulevad rangemad nõuded või mitte. Mina ise olen näinud vaid paari maskiga inimest ja ka enamus poemüüjatest on ilma maskita. Samas ega need maskid ka midagi ei aita kui sa just haige ei ole ja maske pole ka kuskilt saada.

    ReplyDelete
  4. Ma ei saa üle ega ümber mõttest, et praegune valitsuse reaktsioon toimuvale on mõistusevastane. Inimeste elukorraldus on nii segi paisatud, majandus seisma pandud, koolid kinni,- kõik selle nimel et haiged vanurid ja viletsa tervisega äkki surevad. Miks neid ei isoleerita? Uudistes kirjutab, et selline riskirühma on 1,5 miljonit inimest UKs. Mul on lastest kahju, nemad maksavad kõige eest kunagi, kui neil üldse nn inimväärne elu saabki olema peale kõike seda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga vanureid ja haigeid ju isoleeritakse?!...ja just praegu , 23märtsil kell 20.30 pandi ka kõigile teistele inimestele liikumispiirangud peale (või kuidas seda eesti keeles nimetatakse).
      Kui haiglad on haigeid vanureid viimase piirini täis, siis hakkavad ju ka terved ja noored surema kui ei sa oma pimesoole lõhkemiste või mingite teiste kriitiliste juhtudega haiglasse.
      Minul isiklikult ei ole valitsuse vastu ühtegi kriitikat, sest ma ise ei ole mingi ekspert ja tegu on ju nii erakorralise asjaga millega pole ka ekspertidel varem kokkupuudet olnud. Aeg näitab mis lõpuks õige või vale otsus on olnud.

      Delete
  5. Mu meelest on suur viga terve populatsioon isolatsiooni panna, selle asemel, et sikud lammastest eraldada. Seda enam et pole selge kui kaua kõik kestab ja kaua majandus ja riik vastu peab.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kahjuks ma ei oska sulle midagi vastata. Ühtepidi ei suuda ma ette kujutada kuidas kõik 70+ või 65+ vanused inimesed 6 kuuks 'vangi' panna ja mida selline isolatsioon nende füüsilisele ja vaimsele tervisele teeks või kuidas sellist seadust üldse ellu viia.
      Ma ei kujutaks sellist asja kuidagi ette ühegi meie tuttava vanema inimese puhul. Isegi praegu on raske sellega leppida, et saame Pete vanematega ja teiste vanemas eas tuttavatega vaid läbi akna suhelda, aga samas me ei soovi ka et nad nakatuks ja võib olla sureks :-(

      Aga paar nädalat tagasi juhtusin ma lugema seda lehte
      https://www.ageuk.org.uk/latest-press/articles/2018/november/response-to-new-excess-winter-death-figures/#
      ja olin täielikus hämmingus, et miks keegi sellisest asjast suurt numbrit siis ei teinud!?!

      Või siis loen seda lehte ja olen veelgi rohkem segaduses
      https://swprs.org/a-swiss-doctor-on-covid-19/

      Ma ei tea küll selle viimase lehe autorist midagi ja ei tee teksist rohkem järeldusi kui vaid loen infot ja talletan. Õigeid järeldusi ja analüüse saab (ja hakatakse nagunii) alles siis tegema, kui kogu jama on vaibunud. Ma ise kõigun hetkel nagu heeliumi õhupall kahe erineva arvamuse vahel ja lihtsalt ootan, ilma arvamuse loomiseta, jama lõppu.

      Delete
  6. Alice, ei saa aru jah, miks need tuhanded elud siis kellelegi korda ei läinud ja nüüd kõva lärm iga 100 aastase enneaegse viirusesse suremise pärast.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ka 100-aastasel on õigus 101 aastakseks elada. Me ei ela enam ammu kuskil kiviajas, kus nõrgemad surnuks peksti, maha jäeti.

      Delete