Tuesday, 4 February 2020

VÄIKE ÜLEVAADE Y6 (4.KL)

Võrreldes eelmise aastaga on mul selle kooliaasta arenguvestlusest või koolitöödest üsna vähe rääkida ja näidata (Sellest arenguvestlusets siis, mis juba novembris toimus ja millest mul pole siiani veel aega olnud kirjutada).Tegelikult oli eelmisel aastal samal ajal mul kooli kohta juba nii palju materjali, et ma ei jõudnudki seda kõike lõpuks blogisse kirjagi panna. Ma siiski plaanin seda varsti teha, sest see, kui palju ja mida nad juba matemaatikas tegid, oli ikka üsna hämmastama panev.
Aga jah, Greta kooli arenguvestlus toimus novembri alguses. Õpetaja ei öelnud suurt midagi sellist, mida me juba ise ei teadnud. Kõik on hästi, Greta töötab koolis alati väga innukalt, matemaatikas töötab kõrgemal tasemel jne.
Kahjuks ei jagatud meiega ühegi testi tulemusi mida nad koolis teinud olid. Testide all ei pea ma silmas mingeid suuri teste (Nagu SATS mis toimuvad selle aasta lõpu poole), vaid need on võib-olla natuke nagu Eesti tunnikontrollid/kontrolltööd, aga neid tehakse kooliaasta jooksul pisteliselt ja mitte üldse palju. Lapsed nendeks eraldi ette ei õpi, sest testitakse pigem just seda, kuidas koolis õpitu kohale on jõudnud mitte seda, kui palju keegi kodus enne testi õppinud on. Suurema osa ajast ei teagi lapsed ette millal neid teste koolis tehakse ja kui lapsed ise kodus ei räägi, siis ei tea nendest testidest ka paljud vanemad suurt midagi. 

Ma ise ei olekski testitulemuste jagamisele tähelepanu pöörata osanud, sest Greta on mulle hiljem kodus öelnud kui mitu punkti ta saanud on, kui ta on mäletanud , aga paar teist lapsevanemat ei olnud sellega rahul. Ja rahul ei olnud nad sellepärast, et paralleelklassi õpetaja oli kõigile oma klassi vanematele tulemusi näidanud ja need ka lahti seletanud. Meie õpetaja aga oli vanematele, kes tulemusi näha küsisid, öelnud, et nad (kool) ei jaga neid tulemusi vanematega. Tegelikult on see seadusega ette nähtud, et kool/õpetajad peavad vanemate soovil testitetulemusi jagama. Mul tegelikult ükskõik, aga kuna tegu on siiski lõpuklassiga ja tulemas lõputestid, siis oleks olnud tore neid teste lähemalt näha, aga mitte nüüd nii palju, et nende pärast õpetajaga kauplema hakata.

Ma kirjutasin selle postituse pooleldi valmis novembris, aga ei jõudnud postitamiseni, sest jõulud tulid vahele. Praegu võin lisada, et minu teada ei ole Greta koolis ühtegi lisa testi teinud, või kui on, siis meile pole nende testide tulemusi taas jagatud. Õnneks tuleb koolis kohe eraldi SATS testide koosolek vanematele ja eks siis seal kuule täpsemalt mis neil plaanis on ja kuidas asjad nüüd toimuvad. 
Sel aastal on kõik erinev, sest nüüd on ju koolis uus direktor ja palju täiesti uusi õpetajaid. Samuti on tutvustatud igasuguseid uusi õpetusmeetodeid, millest meil pole veel terviklikku ülevaadet ja seega tundub olukord olema natuke segane. Kui tegu poleks viimase kooliaastaga, siis ma võtaks asja väga rahulikult, aga hetkel olen küll nats ärritunud. Ma arvan, et seda tegelikult rohkem Greta klassi õpetaja peale, kui kooli kui terviku peale, sest uus õpetaja paistab iga küsimuse peale põhjuseta üsna kaitsvasse positsiooni automaatselt langevat.

Ja üldse, ma ei tea kui õigeks neid testitulemusi õpetamise/õpetaja hindamise kohapealt võtta saab, sest üsna paljudel lastel on Greta koolis algkooli lõpu poole nagunii eraõpetajad (Ja paaril ka õpetajast vanemad), kes lastega kodus lisatööd teevad. Seda eelkõige sellepärast, et nad teavad, et suure tõenäolisusega ei jätku nende laste jaoks kohti soovitud tasuta teiseastmekoolis ja kuna valik on väike, siis neil ei jää muud üle, kui laps erakooli panna (need vanemad siis kel selleks raha on või need, kes mingil moel selle suure summa lisaraha kuskilt leiavad). Erakooli sissesaamise eksamid on aga väga rasked ja sel tasemel mida tavakooli viimases klassis lastele ei õpetata. Ehk siis paljud vanemad hakkavad oma lapsi juba 2 aastat enne algkooli lõppu nendeks erakoolide sisseastumiseksamiteks ette valmistama. 

Samas aga ei tähenda see ka automaatselt seda, et need lapsed siis särkas kuidagi eriliselt tavakoolis tänu oma eratundidest saadud teadmistega, sest kui tavakoolis selliseid asju veel üldse ei õpitagi, siis pole ka võimalust nendega särada. Sellegipoolest, eks lisatunnid anna loomulikult tugevama põhja ja arusaamise ka teemadel mida tavakoolis õpitakse ja see kindlasti mõjutab ka tulemusi.
Aga noh see selleks. Meid huvitab siiski eelkõige ikka meie enda lapse areng, mitte teiste laste oma. 

Põhitundidele lisaks õppisid Greta klassi lapsed alates kooliaasta algusest igal kolmapäeval peale lõunat jaapani keelt ja muusikat. Ja seda tegid nad kokku 6 nädalat. Ma olen sellest siin juba korduvalt kirjutanud, et igal kolmapäeval peale lõunat on klassiõpetajatel see aeg kui nad õppeprogramme ja tunde ette valmistavad ning sel ajal on kõikide klasside lapsed ära jaotatud erinevate tegevuste vahel. Kuue nädala lõpus kutsuti ka vanemad vaatama mida lapsed selle ajaga õppinud olid.  

Muusikas mängisid nad ukulelet ja ksülofoni. See küll ei ole esimene kord kui lapsed nende instrumentidega kokku puutusid, sest nad on neid varem ka muusikatunnis ning kooli jazzbändis mänginud, aga kõik lapsed loomulikult ei käi jazzbändis. Igal juhul oli nii äge näha ja kuulata neid mitut erinevat lugu mängimas (osa olid praegu moes olevad pop laulude saated mida siis lapsed ka kaasa laulsid)

Greta mängis sõbrannaga osade lugude juures viiulit ning üks laps trumme ja üks kitarri.




See aga kui palju nad olid suutnud 6 nädalaga (õigemini siis 6 tunniga, sest jaapani keele tunnid toimusid vaid kord nädalas) jaapani keelt õppida oli tõsiselt üllatav ja super äge. Ma muidugi kuulsin ka kodus Gretalt mida nad õppinud olid, aga näha kõiki lapsi õpetajaga koos jaapani keeles vestlemas oli ikka täiesti teine asi. 
Õpetajaks oli see sama õppealajuhataja kes suvel Eestis käis. Ta elas vahepeal Jaapanis ja töötas mingis valitsusasutuses ja seega oskab nüüd üsna vabalt jaapani keelt rääkida. Kahjuks ma ei saa siia seda videot ülesse panna mida ma filmisin, aga lapsed oskasid öelda kuidas neil läheb, kui vanad nad on (või ükskõik mida muud numbritega seotud), mis nende nimi on ja veel midagi mida ma enam ei mäleta. Ma kirjutasin sellest ühel korral ka siin.


Järgmised 6 nädalat peale jaapani keelt ja muusikat võttis Greta klass järgmised kuus nädalat osa M-Fit tundidest, ehk siis mindfulness tundidest (mida iganes see eesti keeles peaks tähendma). Nendes tundides õpetatakse neile kuidas oma vaimse tervise eest hoolitseda, kuidas stressi ja ärevusega toime tulla, kuidas lõdvestuda jne. Viimaste aastate jooksul on sellele nii koolides, kui ka töökohtades (ka Pete tööl), väga palju tähelepanu pööratud ning lapsi/täiskasvanuid sel teemal haritud.

Nendes tundides õpitut meile ei näidata, aga näiteks ilmus meile just sel ajal koju ka ühtäkki mindfulness nurgake :-)

Greta printis isegi värvimislehed välja, kuigi ta ise ei ole üldse piltide värvija tüüpi laps.

Hetkel võtab nende klass osa 'õues ellujäämise' kursusest igal kolmapäeval.

Panen siia nüüd paar pilti mis ma Greta klassis jõululaada ajal tegin. Arenguvestluse ajal ei olnud aega pildistama hakata. Samas on vanematel võimalus teatud koolipäevade lõpus minna lapse klassiga tutvuma, aga ma pole seda teinud, sest olen ta klassi selle kooliaasta jooksul juba piisavalt näinud.

PRANTSUSE KEEL 
Tegelikult on neil koolis ka päris kooliprogrammis juba paar aastat prantsuse keel olnud, aga minu arvates ei ole nad selle paari aastaga küll rohkem midagi õppinud kui Greta poole aastaga juba lasteaias õppis. No kahel eelmisel aastal ei osanud nende õpetajad ise ka prantsuse keelt ja seega need tunnid vahel toimusid ja vahel mitte. Siis käis neil vahepeal prantsuse keele tundi andmas üks ema, aga seda vist vaid ühe veerandi. Ehk siis eelmisel aastal oli neid tunde üsna ebaregulaarselt.

Greta praegune õpetaja vähemalt oskab nii prantsuse, kui ka itaalia keelt ja tunnid toimuvad, aga ikka veel samal algtasemel kui eelnevatel aastatel ja ma olen kindel, et järgmisel kooliaastal teiseastmekoolis alustavad nad taas samade asjadega mida nad juba algkoolis õppinud on.
 Ma ise ei oska sellest suurt midagi arvata. Kui ma näen, kui palju nad 6 tunninga jaapani keelt suutsid ära õppida, siis on kahju, et kõik need aastad prantsuse keelt nii aeglaselt ja edutut õpitud on, aga samas ma ka tean, et kui nad ka intensiivsemalt mitu aastat keelt õpiks (mida nad teiseastme koolis teevad), siis kui nad seda keelt pärast kuskil praktikas kasutada ei saa, siis ununeb keel nagunii ära. Loomulikult on kasu ka üks kõik kui vähesest keeleõppest, et vähemalt keeleline maik suhu saada, aga kahjuks on inglise keel maailmas nii domineeriv, et raske on mõnda teist keelt korralikult säilida, kui sa seda igapäevaselt või piisavalt tihedalt ei saa kasutada.

Algkoolis on keeleõppe juures ka see probleemiks, et kõike tunde annab ju klassiõpetaja (välja arvatud juhtudel, kui koolil on raha eraldi prantsuse keele õpetaja sisse osta). Kõik algkooliõpetajad ei oska prantsuse keelt ja seega ei ole võimelised heal tasemel prantsuse keele tunde andma. Greta koolis on isegi hästi et neil on raha eraldi muusika- ja kehaliskasvatusõpetaja palkamiseks. Läbi aastate on koolis küll ka prantsuse keele klubi toimunud kord nädalas, millest siis teatud vanuses lapsed osa saavad võtta, aga selle eest peavad vanemad maksma ja mitte just vähe. Kui Greta oli noorem, siis ta käis aasta või kaks seal klubis, aga hiljem tulid teised huvid peale ja me lõpetasime ära.
Nii et eks keelte osas ole näha juba järgmises koolis järgmisel aastal kuidas seal õppimine läheb ja kas Gretal üldse on eraldi huvi prantsuse, saksa või hispaania keele vastu selle võrra, et siis mõnda neist keeltest süvendatult paari aasta pärast edasi õppida. Teiseastmekoolis toimuvad need tunnid vähemalt reeglipäraselt ja korraliku õpetajaga ning kuna Greta on nagunii juba kakskeelne, siis tema puhul ongi parem olnud, et tal on olnud aega kõigepealt mõlemad keeled suhu saada ja kolmanda keelega vaid möödaminnes läbi aastate tutvust teha.

Järgmisel pildil olevad sõnumid on aga küll sellised, mida nad koolis pidevalt kasutavad ja järgivad. Ma näen tõestust sellest ka tihti kodus Greta enda pealt.

Eriti meeldib mulle nende A.P.E. lähenemine (Answer, Prove, Explain - vasta, tõesta, selgita). Lihtsalt vastustest ei aita. Oma vastused on vaja ka ära tõestada ning selgitada. Matemaatikas peavad nad alati vastama täislausetega (nii kirjalikult kui suuliselt vastates) ning kasutama korrektseid matemaatilisi termineid. Sama kehtib ka teiste ainete kohta, et andes oma vastuseid või arvamusi, peavad nad oskama ka öeldut erinevatel viisidel tõestama ja lahti selgitama.
Sellel pildil on mõned näited kuidas seda teha (ma ei hakka eraldi tõlkima, loodan et suuremad huvilised saavad ise aru).
Siin ka veel mõned näited kuidas oma arvamust väljendada
ma pole nõus...  
teisest küljest vaadatuna...
aga...
vaadates sellele teistmoodi (ma ei tea kas see on õige tõlge)
kuigi...
selle asemel...
arvestades et...
nii kaua kui...


EMAKEEL
Mulle tundus algul et eelmisel aastal olid nad novembri alguseks juba palju rohkem kirjandusetunnis kirjutanud, aga kui ma just praegu eelmise aasta vihikust üle vaatasin, siis tegelikult vist ikka ei olnud. Kevadeks olid nad aga küll juba nii palju kirjutanud, kui eelmiste aastate jooksul terve kooliaasta jooksul kokku. Kusjuures veel päris mitu hästi pikka kirjandit.

Sel korral mul ei ole siia eriti palju näiteid välja panna, sest osa tekste on sellised, kus ei ole midagi huvitavat näha või lugeda tausta teadmata, või siis päris mitu teksti on sellised, mis sisaldavad liiga palju isikliku informatsiooni kas siis Greta enda või mõne teise lapse kohta (nad näiteks kirjutasid autobiograafiat kellegist oma klassis).
Hästi palju aga analüüsisid nad esimese ja teise maailmasõja luuletusi ja kirjutasid ka ise mitu erinevat luuletust. 

Kui nad luuletusi kirjutava, siis neil on tavaliselt ka mingi eesmärk mida nad luuletust kirjutades täitma peavad. 


Siin pidid nad luuletusest välja tooma tõestused. Näiteks luuletuses on juttu koerast, kuigi koera ei ole otseselt luuletuses ära mainitud. Greta on seega kirjutanud, et see luuletus on koerast kes kartis ilutulestikku. Mul on selle kohta tõestus, et tegu on koeraga, sest luuletuses on öeldud 'minu saba on alla poole', 'mu kõrvad on longus' aga inimestel ei ole saba. See ei saa ka olla ükski teine loom, sest koerad on ainukesed loomad kellel on kuudid (inglise keeles on koerakuudi jaoks üks kindel sõna- kennel). Koer kardab, sest luuletuses on öeldud 'kuula mind kiunumas' ja ka öeldud 'ma arvan et ma suren hirmust'. Luuletus proovib meile edasi öelda mis tunne on olla koer ja kuulda ilutulestiku, et teistele koerteomanikele teada anda, et nad peavad oma koduloomade eest hoolitsema kui õues ilutulestiku lastakse. 

Teise maailmasõja luuletuse ettevalmistamine tuues välja erinevaid iseloomustusi ja väljendeid


Ma ei ole seda luuletust näinud mille Greta koolis Teisest Maailmasõjast kirjutas, aga kodus kirjutas ta ühel hilisööl ka ühe luuletuse Teisest Maailmasõjast. Mina ei teadnud sellest alguses midagi. Kuulsin ühel õhtul vaid seda, et ta oli veel kella 10 ajal üleval ja kui hommikul teda äratama läksin siis hakkasin temaga pahandama. Veel enne kui olin pahandamisega lõpule jõudnud ulatas ta mulle selle luuletuse. No kuidagi ei olnud võimalik pärast enam lapse peale kuri olla kui teine kirjutab nii liigutava luuletuse et võtab lausa silmad märjaks. 
Teadmiseks, et meil on poppy-d (moonid) siis sõjas langenute sõdurite ja sõdade sümboliks. Sealt siis ka selline pealkiri 'Väike Mooni Tüdruk'.



MATEMAATIKA
Matemaatikas teevad nad palju tööd murdudega, õpivad erinevaid strateegiaid peast arvutamiseks, protsente, ümardamist ja igasugu muid asju mida ma ei oskagi praegu kiiruga eesti keelde tõlkida. Meile öeldi kooli alguses, et ärgu me muretsegu kui me näeme, et nad nii lihtsate asjadega paar esimest kuud tegelevad, sest nad tahtlikult tahavad kooliaasta algul laste teadmisi kinnistada, et siis hiljem palju, palju raskemate asjadega edasi liikuda.
Siit siis paar näidet töödest mida nad olid teinud kahe esimese kuu jooksul kooli algusest alates.

Siit on näha kuidas nad peavad oma vastuse lahti seletama või tõestuse andma miks mingi vastus on õige või vale nende arvates.

Ma märkasin, et neil oli vihikus ka paar tekstülesannet kus 'tegelaseks' oli nende enda õpetaja. No midagi sellest, et Miss Moorhouse (nende õpetaja) on teinud mingi tehte või arvutuse ja saanud mingi vastuse ja lapsed pidid siis kirjutama kas vastus on õige või vale ning tõestama miks õige või miks vale. 
Ma ise seda ülesannet ei näinud, aga sellest Greta tekstist võin välja lugeda, et õpetaja arvutused on olnud valed. Greta on ära tõestanud miks vastused valed on ja lisanud siis eraldi kommentaari õpetajale mis mind nii naerma ajas :-) Sellest kommentaarist on ka nähe kuidas Growth Mindset  lähenemine on Gretale mõjunud seoses vigade tegemises. 

Tekst mullikeses järgmine:
'Kallis miss Moorhouse, sa tundsid end vist väga haigena, loodan et tunned end varsti paremini ja ära muretse, sa õpid oma vigadest'. 

Kuna nad peavad selle koolaasta jooksul ära õppima ka rooma numbrid, siis märkasin, et oma vihikusse kirjutavad nad kuupäevi rooma numbritega. 

Hästi palju õpetatakse neile matemaatikat visuaalselt ja ruumiliselt. Tihti kasutatakse selliseid mummukestega tabeleid. Esimesel tabelil on välja toodud kuidas näeb arvutus 4892:4 visuaalselt välja.



Üks peast arvutamise strateegia

Hästi palju tegid nad igasugu ümardamisi

Kahekohaliste arvudega jagamine

Kodutöid saavad nad korra nädalas. Kui eelmistel aastatel on see olnud kas üks matemaatika leht või üks emkeele ülesanne või midagi teaduse või ajalooga seotud, siis sel aastal on kodutööks alati kahepoolne matemaatika ülesannete leht JA paar emakeele ülesannet.

Näiteks eelmise nädala matemaatika kodutöö nägi välja selline.  

Üle-eelmisel nädalal aga selline



Jõululaada ajal õnnestus mul näha ka natuke mida Greta reedeti kõrgemaastme matemaatikatunnis teeb. Tal nimelt olid need töölehed koolis sahtlis ja ma siis vaatasin. Kahjuks ma ei oska isegi eesti keeles öelda mida need ülesanded endast kujutavad. Igal juhul tutvustatakse neile asju mida nad hilje teiseastmekoolis õppima hakkavad. 

Teadusetunnivihikut meile arenguvestlusel ei näidatud ja kuna Greta käis sel ajal aafrika trummide grupis, siis ega seal vihikus vist ei olekski suurt midagi näha olnud. Õnneks on see probleem, et trummi grup teadusetunniga samal ajal toimus, nüüd lahendatud ja Greta just ükspäev rääkis, et nad olid koolis lamba südant lahanud (sel korral tegi seda küll vaid õpetaja ja mitte kõik lapsed eraldi).

Paar niisama pilti Greta klassist



Ükskord leidsin Greta arvuti tagant ja olin teda sealt juba ära saatmas (sest ta liikus arvuti taha just peale kahetunnist teleka vaatamist), kui laps seletas, et ta teeb hoopis kooli jaoks uurimistööd. Kusjuures täiesti vabatahtlikult, sest kodutööks ei olnud neil mingit uurimistööd antud. Kuna nad õppisid koolis fossiile ja Gretat väga huvitas see teema, siis ta tahtis ühe plakati koostada. 
Tänu Gretale olen nüüd ka mina palju targem ja tean kes Mary Anning oli :-)

Samuti on Greta olnud juba pikka aega väga vaimustatud ja inspireeritud Greta Thunbergist. Seda enam, et ka tema nimi on Greta. Ta ütles, et ta tahaks ka midagi nii suurt teha, aga saab aru, et ta ei saa Gretat kopeerida. Laps mõtles mitu päeva mida tema saaks maailma heaks teha või kuidas maailma aidata ning lõpuks siis otsustas, et tema hakkab loomaaedade vastu võitlema. Otsis internetist erinevaid fakte oma kampaania toetuseks ja koostas taas ühe plakati. Seda plakatit ta küll kooli ei viinud, sest see ei haakunud sellega, mida nad sel hetkel koolis õppisid. 

Veel paar pilti Greta klassist


Siit on näha kooli üks koridor kus asuvad Y6 laste kapid. Nimelt saavad vaid kooli kõige vanema klassi lapsed endale oma kapi. 

Greta plakat interneti turvalisusest

Koolis tähistati ka Hiina uut aastat. Lõunasöögiks oli Hiina toit mida lapsed said pulkadega süüa ning erinevatesse klassidesse oli välja pandud igasuguseid Hiinaga seotud tegevusi (lapsed liikusid ühest klassist teise, et neist osa võtta).
Greta ütles mulle küll mida ta siia kirjutas, aga ma ei mäleta enam (ja ei saa küsida ka, sest Greta on koolis).

3 comments:

  1. Lugesin "Poppy girl" luuletust - väga hea rütmiga kirjutatud riimid!!! Sõnade taga on tunda erinevaid emotsioone - Gretas on peidus võime panna tunded paberile nii, et nad mõjuvad lugejale silme ees jooksva pildina (nagu filmilint).
    Nauditav postitus taaskord, mulle meeldib, et õpetajad annavad lastele edasi laia maailmapildi ja oskuse arutleda, põhjendada oma arvamust, kuulata ja tähele panna.

    ReplyDelete
  2. Oh kui huvitav lugemine. Ma ei tunne küll eesti algkoole, aga arvan millegipärast, et nii teadlikult ja sihikindlalt meil siin lapsi küll ei õpetata. Eelmisel nädalal ilmus meie maakonnalehes kokkuvõte õpetajate hulgas tehtud küsitlusest. Teemaks oli: kas õpetja on kogenud verbaalset või füüsilist vägivalda õpilase, lapsevanema, kolleegi poolt. See oli õudusttekitav, milliseid fakte seal oli. Kuidas õpilased õpetajaid mõnitavad, rõvetsevad ja õpetaja on kaitsetu. Mu Iglismaal ja Iirimaal elavad lapsed ütlevad, et nad ei kujutaks ette, et nende laste koolis midagi sellist toimuda saaks. Aga miks siis Eestis saab. Üks endine kolleeg ütles ühel hommikul, et ta lausa kardab tundi minna, sest ta ei tea, millisesse kehaõõnsusesse teda taas saatma hakatakse. Kurb. Kas selline käitumine on viimaste aastate trend, sest 10 aastat tagasi, kui meie koolis ka veel põhikool oli, siis ei olnud selliseid probleeme. Ma ei kujuta ettegi, mida ma teeksin, kui mõni poiss, kel ma palun raamat lahti lüüa, vastab mulle: Sina vana lits mind ei kamanda.Ja see on veel suhteliselt leebe näide sellest, mis seal artiklis oli.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Siin on ikka ka väga palju selliseid lapsi kes koolis kas siis vägivallatsevad või/ja verbaalset vägivalda proovivad kasutada, aga vahe on vast selles, et ükski õpetaja ei pea sellega otseselt üksinda tegelema, vaid tal on toeks kogu koolijuhtkond ja selliste probleemidega tegeleb kogu kool.

      Siin koolides (nii alg- kui teiseastme koolides) on aga väga kindel süsteem kuidas selliste juhtumite puhul toimitakse. See süsteem tehakse selgeks igale kooli õpilasele ja nende vanematele kohe kooli alguses ning seda järgib iga kooli õpetaja ning kogu kooli juhtkond. Sellel süsteemil on mitu eri astet millest esimene on hoiatus ja kõige viimane kas siis paari päevaline või nädalane kooli keeld ja mõne juhul soovitatakse laps üldse teise kooli üle viia, et tal oleks uus võimalus oma negatiivsest käitumismudelist välja astuda ja värskelt uuelt lehelt alustada.

      Päevast päeva ei lasta ühelgi lapsel tundi segada ja tunnist halvasti käituda. Enam juhtudel eraldatakse selline laps klassist ja pannakse õppima selleks ettenähtud eraldi ruumi eraldi õpetajaga. Kindlasti uuritakse ka välja mis sunnib ühte või teist õpilast negatiivselt käituma ja pakutakse vastavalt probleemile ka tuge (enne kui kedagi rangemalt karitama hakatakse).
      Peamiselt tuleb sellist asja ette teiseastmekoolides, aga eks see oleneb ka väga palju piirkonnast. Ja kui sul on vanemad kes kooli suhtes vaenulikud on ja kooli/haridust ei austa, siis pole ka lastelt midagi paremat oodata. Vahel võib halva käitumise põhjuseks olla ka mõni suur mure või probleemid kodus (näiteks vanema raske haigus, surm, lahutus jne) või käitumishäired või mida iganes. Sellega tegeleb siis ühiselt kogu koolijuhtkond mitte ainult õpetaja üksi. Koos pannakse kokku plaan kuidas halvasti käituvat last kõige paremini aidata ja toetada ja kui tõesti koolil käib jõud üle lapse heaks midagi teha, siis kutsutakse kampa juba koolivälised jõud.

      Greta koolis on igal juhul väga efektiivsed meetodid kasutusel (tean paari last kelle puhul neid vaja on läinud või vaja läheb ja mul on olnud võimalus jälgida (mingil määral) kuidas need läbi aastate on toiminud).
      Kui me käisime erinevate teiseastmekoolidega tutvumas, siis igas koolis räägiti meile kuidas nende käitumist puudutavad süsteemid toimivad ja ma ka ise küsisin eraldi erinevatelt õpilastelt koolis käivate laste käitumise kohta.

      Delete