Tuesday, 14 January 2020

JÕULUPIDU SUGULASTEGA

Ma tean, ma tean, jõulud on juba ammu läbi, aga mina kirjutan siin ikka veel jõulupostitusi. 2 postitust on veel jäänud ja siis saan juba palju põnevamatest teemadest/väljasõitutest kirjutama hakata. Hiljem tõstan need jõulupostitused siit nagunii eelmisse aastasse.

Õhtu enne järgmist jõulupidu küpsetasin ma kaks kooki ja tegin kartulisalatit. Katulisalati valmistamine on küll üsna tüütu ja võtab palju aega, aga samas on see külaliste jaoks hea kõhutäide ülejäänud söökidele lisaks. 

Kooke plaanisin algul vaid ühe teha, aga kui meil Greta sõbranna pere oli külas, siis ei jäänud ühest koogist suurt midagi järgi ja ma kartsin et 20 inimese jaoks jääks ühest sel juhul kindlasti väheks...kui just imeõhukesi tükke ei paku. 
Šokolaadikooki on küll hirmus kerge teha, aga kuna mul on vaid üks sobivas suuruses koogivorm, siis pidin kaks kooki eraldi küpsetama ja see võttis omajagu aega. Teised juba magasid kui mina oma küpsetamistega lõpetasin.

Tegelikult oli meil sugulastega kokkulepe, et igaüks toob midagi söödavat kaasa (leppisime eelnevalt kokku kes mida toob), aga võõrustajatena oli põhiline söögikraam ja joogid ikkagi meie poolt.

Pete ahjukartuleid ja vorstikesi küpsetamas

Varsti saabusidki esimesed külalised
Greta külalisi uksel tervitamas

Pete isa külla tulemas, kuigi pildilt paistab nagu oleks juba lahkumas.

Vahepea helistas Pete vend ja ütles, et neil läheb veel nats aega. Et nad istuvad hetkel ummikus.
Pete ütles et pole hullu, võtke rahulikult ja lõbustage lapsi jõululauludega. Pete vend saatis selle peale meile sellise foto ja ütles, et lapsed ei ole eriti vaimustuses Pete soovitusest :-)
Õnneks ei olnud ummikud väga pikad ja Pete vennapere oli ka varsti kohal.





Lapsed söömas ja lollitamas...või siis õigemini poisid lollitamas.

Kaamera häbelikud 






Pete oma venna ja kahe vennapojaga. Üks poeg ei saanud kahjuks tulla, sest pidi tööl olema. Selle eest oli meil aga õnn näha vanemat poega, kes tegelikult Barceloonas elab ja töötab, aga kes jõuludeks korraks vanemate juurde tuli ja ka meie peoga liitus. Järgmisel päeval lendas ta juba Ameerikasse paariks päevaks. 
Kahjuks jäi tulemata ka noorima poja girlfriend. Ma nii otasin temaga taas kohtumist, sest tegemist on väga toreda neiuga, aga tal tuli viimasel minutil midagi vahele.

Vennakesed

Siin osa meie kohalikust suguvõsast. Pildistamise ajal oli 3 last üleval korrusel, mina pilti tegemas ja osa suguvõsa liikemeid ei saanud sel korral tulla. Kui kõik oleks kohale tulnud, siis oleks meid kokku olnud 35 inimest 19 asemel. Tore oleks kui üks aasta saaks kõik meie jõulupeole kohale tulla ja seda enne kui väikesed lapsed on suureks kasvanud ja suured lapsed veelgi rohkem lapsi ise saanud ning suguvõsa numbri veelgi suuremaks tõstnud. 


Kõik olid mõnusas jõulumeeleolus ja nautisid koosviibimist...nagu alati. Ainuke asi mille üle mul natuke kurb meel oli oli see, et kui kokkuviibimise läbiviijad ei olnud meil Petega aega kõikide sugulastega eraldi korralikult rääkida. Inimesed lahkusid küll jupi kaupa ja viimaste lahkujatega saime natuke pikemalt jutustada, aga tegime juba Petega plaane et kusume ta venna ja vennanaise lähitulevikus eraldi enda juurde lõunale/õhtusöögile.  


Koosviibimiste juurde kuuluvad meil alati ka seltskonnamängud

Pete-i vennapere saab kohe kindlasti ajalooteadmiste tiitli, sest kõik nende pereliikmed oskasid väga detailselt Briti ajalooga seotud küsimustele vastata. 


Siit väikene video ja natuke jõululaule. 
Ema vali video vaatamiseks rattaksest parem kvaliteet :-)
   


Ja siis tuli jõuluvana/päkapikk, et lastele kingitusi jagada.




Suured lapsed pidid vaid pealt vaatama, sest üle 18-aastastele sugulastele meie suguvõsas enam kingitusi ei tehta. 







Ja kui jõuluvana/päkapikk oli kingitused ära jaganud ja kostüümi seljast võtnud, siis jätkasime viktoriinide ja muude seltskonnamängudega kuni inimestel oli aeg koju minna. 

Kõik jäid peoga väga rahule!

No comments:

Post a Comment