Friday, 3 July 2020

PALUN MULLE ÜKS UUS AASTA

Mulle meeldib paberist väiksed kalendrid, kus on iga kuupäeva jaoks eraldi kastike kuhu saab märkmeid teha ja millel on ilusad Inglismaa ajalooliste kohtade pildid. Selline kalender mis tavaliselt käib vist seinale, aga me ei riputa kunagi ühtegi kalendrit seinale.
Ma olen samas formaadis kalendreid kasutanud juba aaaaastaid ja ma absoluutselt keeldun üleminemast elektroonilistele variantidele.
Viimase kolme kuu jooksul pole olnud ühtegi sündmust mida kalendrisse märkida ja kõik kalendrisse juba eelnevalt kirjutatud sündmused jäid koroona tõttu loomulikult ära. Nüüd aga oleks äkki vaja paar sündmust kalendrisse kirjutada, aga mida pole, on see väike kalender!!

Tavaliselt hoian ma kalendrit kas söögilaual või elutoa diivani nurgas, et oleks alati käepärast kui vaja, aga nüüd olen ma kogu maja juba mitu korda läbi otsinud ja kalendrist ei ole haisugi järgi. Kuidas saab üldse selline asi ära kaduda? Meil pole siin majas nii palju peidukohti või kraami, mille varju peitu jääda ja kuigi ma ütlen et tegu on väikese kalendriga, siis tegelikult on otsitav kalender ikkagi suurema kui vaid taskukalender.

Ja nüüd ma olengi viimased 30min kaalutlenud kas osta uut kalendrit või mitte. Olen peaaegu surmkindel, et kohe kui ole tellimusnupule vajutanud ja ostu ära teinud, ilmub mu kalender välja. Samas aga mõtlen, et kuna 2020 on niigi omadega juba nii nässu läinud, siis võib olla peale uue kalendri ostmist hakkavad asjad tasapisi taas ülesmäge ronima. Viskaks selle vana 2020 'aasta' ära ja alustaks uue 2020-ga keset aastat!  

... Oh, lähen ja pööran igaks juhuks siiski veel kord maja peapeale...

Wednesday, 1 July 2020

ELIITKOOLI JA TAVAKOOLI ERINEVUSED

See postitus on ajendatud eelmise postituse alla jäetud Ritsiku kommentaarist. Kuna mul on kombeks alati kõiki asju väga põhjalikult teha, siis otseloomulikult ei olnud mul võimalik ta kommentaarile vaid kolme lausega vastata :-)

Ritsiku küsimused olid järgmised:

Kas Sa võiksid lühidalt kirjeldada, mis on suurimad erinevused riigi- ja erakoolide vahel (peale õppemaksu muidugi)?
Kas erakool tähendab automaatselt eliitkooli? Kui suur hulk lapsi protsentuaalselt umbes erakoolides õpib? Ja kui laps on andekas, kuid perel rahalisi võimalusi napib, siis kas on võimalik erakooli ka mingi stipendiumiga saada?


Alustuseks selgitan ühte asja.
Kui ma tavaliselt kirjutan oma blogis erakoolist või erakoolidest, siis Eesti mõistes pean ma silmas eliitkoole. Kuna meil nimetatakse neid koole (otsetõlkes) erakoolideks (private/independent school), siis ma edaspidi jätkan oma blogis ikka erakoolide nimetusega, väljaarvatud kui ma peaks mingil põhjusel rääkima Eton, Harrow, Cambridge jne erakoolidest mis tõesti on meie mõistes eliidi tasemel erakoolid ja kus enamalt käivad ka eliit sotsiaalklasside lapsed. 
No näiteks meie kohalikkesse erakoolidesse saaks Greta ilma suurema probleemita sisse (peaks küll paar eratundi ehk lisaks võtma) ilma et ta eliitklassi kuuluks või mingi ülitark või andekas oleks, aga prežtiisika eliitkooli puhul on tegu ikka palju kõrgema taseme ja nõudmistega. Ehk siis kuna Briti ühiskond on nii mitmekihiline, siis jagunevad ka siinsed erakoolid veel omakorda eritasemelisteks.

Aga selle postituse korral teen ma erandi ja kasutan erakooli asemel eliitkooli nimetust, et Eesti lugejatel oleks selgem ülevaade. 

Ja kui ma ütlen riigikoolid, siis pean selle all silmas koole, mis on riigi poolt kõigile tasuta, kuigi need koolid jaotuvad omakorda koolideks keda rahastab otse riik ja koolideks, kes saavad raha kohalikult omavalitsuselt. Tavaliselt rahastab algkoole kohalikud omavalitsused, aga lõppude lõpuks on see ikkagi ju riik, kes raha kõigle tavalistele koolidele jagab seega minu silmis ei ole seal suurt vahet ja mina kutsun neid kõiki riigikooliks, sest nii on lihtsalt lihtsam.


UK-s on umbes 2600 eliitkooli kus õpib kokku umbes 620 000 õpilast.
See teeb umbes 6.5% UK lastest (ja rohkem kui 7% kõikidest koolilastest Inglismaal) ja 20% õpilastest, kes on üle 16-aastased (ehk siis need kes gümnaasiumis õpivad). Poolte nende laste vanemad ei ole ise eliitkoolides käinud. 
Need numbrid on paar aastat vanad, aga ma kujutan ette, et praegune seis on umbes sama.
  • Kõige suurem vahe eliitkooli ja riigikooli vahel on see, et eliitkool ei saa pennigi riigilt vaid rahastab ennast ise. Ehk siis eliitkoolid toimivad pelgalt oma õpilaste õppemaksust ja mõnel juhul õppemaksule lisaks ka rahalistest kingitustest ning heategevusfondi rahadest. 

  • Eliitkoolid ei pea järgima riikliku õppekava, vaid nad saavad ise otsustada mida ja kuidas lastele õpetavad ning millal kooliaasta algab või lõppeb ning millal koolivaheajad on. See, aga ei tähenda seda, et eliitkooli laste haridust või koolide õpetamise taset üldse ei kontrollitaks, vaid lihtsalt seda, et kontrolle ei korralda riiklikusektori organisatsioonid, vaid erasektori omad. Mõne kooli puhul aga on kontrollijaks ka riigisektori Ofsted. Tavaliselt aga ei erine eliitkoolide kooliaasta palju riigikoolide kooliaastast. Eliitkoolidel on tavaliselt lihtsalt natuke pikemad koolivaheajad ja nende kooliaasta lõppeb natuke varem (nädal kaks või kolm-olenevalt koolist), aga samas on nende koolipäevad tihti palju pikemad kui tavakoolide koolipäevad. 

  • Eliitkoolid saavad endale ise õpilasi valida, riigikoolid aga mitte. Sellest sõltuvalt on siis ka eliitkoolide tulemused palju kõrgemad, sest nendes koolides õpivad õpilased kellel on kohe alguset peale head tulemused, võimalused või omadused edukaks akadeemiliseks teekonnaks ja kelle vanemate jaoks on nende laste haridus väga tähtis.
Kuna eliitkoolidel on palju rohkem raha, siis on neil ka võimalus oma õpilastele palju paremaid õppimis-ja sportimisvõimalusi pakkuda. Neil on väikesed klassid, kuigi see oleneb taas ka eliitkoolis, aga enamalt on neil siiski klassides peaaegu poole vähem lapsi kui tavakooli klassides. Ellitkoolides pööratakse väga suurt tähelepanu iga õpilase isiksuse ja enesekindluse kasvatamisele jne.

Iga eliitkool on natuke oma nägu. Üks kool keskendub rohkem akadeemilisele poolele, teises koolis pannakse rohkem rõhku spordile või muusikale. Samas võin ma aga öelda, et igas eliitkoolis on sport ja muusika palju tähtsamal kohal ja palju suurema mahuga kui üheski tavakoolis. 

Eliitkoolid on jaotatud kas ainult poiste või tüdrukute koolideks. Võimalik et kuskil on ka ehk sega erakoolid olemas, aga suuremalt osalt siiski käivad poisid ja tüdrukud eliitkoolide puhul eraldi koolides. Väljaarvatud lasteaia ja eelkooli osas kus titi poisid ja tüdrukud käivad koos.

Eliitkooli sisse saamine toimub testide ja vestluse alusel. Sa ei pea olema akadeemiliselt hirmus tark või andekas. Vahel piisab ka vaid sellest, et sa oled väga hea sportlane või andekas muusik. Kuna eliitkooli testide nõudmised on kõrgemad kui tavakoolide samaealiste laste õppeprogramm, siis tavaliselt hakkavad vanemad oma lastele võtma sisseastumiseksamite jaoks eratunde juba kas aasta või kaks varem. Samas see oleneb palju ka lastest ja lastevanematest ning sisse saadakse ka ilma eelnevate eratundideta. See jutt käib siis nende laste kohta, kes eliitkooli peale algkooli otsustavad minna. Need lapsed kes eliitkooli juba 4 aastasest alates lähevad, nende jaoks on loomulikult sisseastumiskriteeriumid teised. 
Palju oleneb ka sellest mis piirkonnas sa elad ja kui suur tung selles piirkonnas eliitkoolidesse on. On piirkondi kus sa pead oma lapsele koolikoha kinni panema vaat et juba siis, kui sa alles lapseootel oled. 

Paljud eliitkoolid näevad väliselt välja nagu lossid või mõisad, aga samas on ka selliseid, mis väljaspoolt ei erine just eriti palju tavalistest koolidest. 
Siit mõned ilusamad näited nendest eliitkoolidest mis meie kodu lähedal asuvad. Minu/meie tutvusringkonnas on palju neid inimesi, kelle lapsed on käinud või käivad eliitkoolides ja läbi oma töö on mul endal ka olnud palju kokkupuuteid siinsete eliitkoolidega (ja ka tavaliste koolidega) ühel või teisel viisil.



Selle (alloleva) eliitkooli võimlas käib Greta kriketitrennis sel ajal, kui on kriketi sisehooaeg ja Greta uue kooli eksamitulemused ei erine palju selle eliitkooli eksamitulemustest. Spordihoone ja paljud lisaehitised näevad küll palju modernsemad välja kui kooli peahoone.

Ja selles eliitkoolis olen ma osaliselt ise töötanud (osaliselt siis selles mõttes, et ma ei olnud palgatud kooli poolt, vaid ühe seal koolis õppiva lapse vanemate poolt, aga töö toimus siiski koolis). Alles aasta või kaks tagasi kohtusin selle sama kooli ühe juhataja/õpetajaga ja ta tundis mu kohe ära ning me rääkisime kui vanad tuttavad vaatamata sellele, et me polnud üksteist üle 13 aasta näinud.

Eliitkoolide õppemaksud on väga kõrged, aga see taas oleneb mõnevõrra piirkonnast ja sellest, kui kuulsa ja maineka eliitkooliga on tegu. Meie lähedal asuvate eliitkoolide ühe kooliveerandi maksumus jääb £5500-7000 sisse (aastas siis kuskil £16000-21000). Nende koolide maksud, kus ka ööbitakse, on seega veelgi kõrgemad. Nooremate laste puhul (lasteaed, eelkool ja algkool) on hind kuskil £2500-5000 ringis. Sellele hinnale lisanduvad küll veel igasugu muud maksud (kindlustused, koolilõunad, eratunnid, vajadusel koolibuss, muusikatunnid, koolireisid jne). Ja muidugi ka koolivorm, mille puhul tuleb VÄHEMALT 500 naelase väljaminekuga arvestada. Kooli pintsak maksab juba ainuüksi 100 naela piires. Koolivormi alla kuuluvad ka kooli-ja spordikotid, sallid, mütsid, kilejoped, mantlid, kübarad jne. Põhimõtteliselt kõik asjad peale aluspesu :-)

Ma nüüd ei tea täpselt KÕIKIDE eliitkoolide kohta, aga üldjuhul pakub suur enamus eliitkoole oma õpilastele stipendiumeid. Näiteks kui sa oled andekas muusikas, siis sul on võimalik saada muusikastipendium, mis tähendab, et sa saad aasta jooksul (või kogu koolis käimise aja jooksul, olenevalt kooli tingimustest ja kokkulepetest) tasuta muusikatunde. Sama kehtib enam-vähem iga aine kohta. Selleks aga et sellist stipendiumi saada, pead sa eelnevalt ja kogu kooliaja jooksul koolile tõestama, et sa tõesti oled seda stipendiumit väärt. Kui su tase langeb, siis jääd stipendiumist ilma. Stipendiumiga kaasneb omajagu kohustusi ja nõudmisi ja kuna kool panustab sinusse tasuta lisaressursse, siis saab tihti sinu kohustuseks ka kooli erinevatel võistlustel, üritustel, kontserditel jne esindada.

Ühel õpilasel on võimalus ka rohkem kui vaid ühes aines stipendiumi saada. 

Stipendiumitele lisaks on aga veel ka BURSARIES. Ma ei teagi mis selle sõna õige eestikeelne tõlge oleks, aga see on nagu rahaline auhind. Ma tegelikult ei teagi täpselt mis vahe on stipendiumil ja bursaries, sest mõne kooli puhul on just stipendium see, mis sind kõikidest maksudest vabastab, aga mõlema puhul jääb mõte siiski enam vähem samaks, et need annavab sulle kas mõningast allahindlust või täielikku maksuvabadust.
Osadel eliitkoolidel on kohe olemas oma kindel rahaline auhind mis võimaldab näiteks iga aasta ühel või kahel (või mis tahes arvul) andekal aga väikeste sissetulekutega pere õpilastel tasuta kooli õppima tulla. On selliseid auhindu mis sel juhul katavad siis absoluutselt kõik kulud, või siis selliseid, mis katavad koolimaksud osaliselt.


Iga eliitkooli puhul saab küsida maksualandust, aga sel juhul peab sul selleks olema ka pädev põhjus ja kool selle põhjuse heaks kiitma. Samuti ei tohi su sissetulekud sel juhul olla üle teatud summa. Näiteks ma vaatasin praegu ühe kooli veebilehelt, kuhu Greta sõbranna läheb, ja seal on öeldud, et pere ühine sissetulek ei tohiks ületada £70 000 aastas. See kool ei paku ka täismahus õppemaksude katmist ja kui toetust antakse, siis arutatakse seda igal uuel kooliaastal uuesti üle ja otsustatakse kas jätkata või mitte. Aga igal koolil on omad reeglid.

Sama kehtib ka nende õpilaste kohta kes on juba mõned aastad koolis õppinud, aga kelle vanemad on ühel või teisel põhjusel rahalistesse raskustesse sattunud. Ma ei tea kui suur protsent inimesi koolimaksu allahindlusi küsivad ja kui suur protsent neid ka saab, aga vähemalt on iga kooli juures see võimalik.

Paljud koolid pakuvad ka õdede-vendade puhul allahindlust. Kui sa paned samasse kooli oma teise lapse, saad sa 5% allahindlust ja kolmanda lapse pealt 10%.

Paljud pered, kelle lapsed eliitkoolides käivad, ei ole tegelikult ise üldse rikkad, vaid nad lihtsalt on nõus oma lapse/laste hariduse nimel teistest mugavustest loobuma ja kogu raha hoopis laste koolitamise alla panna. Või siis näiteks võtab üks vanematest lisatöö, et koolimaksud saaks ära makstud. 
Greta paar sõbrannat (ka ta parim sõbranna) lähevad näiteks sügisel eliitkooli. Kui Greta sõbranna oleks sisse saanud samasse teiseastmekooli kuhu Greta nüüd läheb, siis ta vanemad oleks üliõnnelikud olnud, sest tegu on väga hea kooliga ning sel juhul oleks nad suurtest eliitkooli maksudest pääsenud. Kahjuks aga ei lange nende elukoht selle kooli piirkonda ja kuna nad ei olnud rahul neile pakutud teiseastmekooliga, siis ei jäänudki neil palju muud üle, kui eliitkooli mineku peale mõelda. Nad teadsid seda juba pikalt ette, et suure tõenäolisusega peavad nadseda tegema. Õnneks on neil vanavanemad, kes on oma lapselapsi nõus rahaliselt toetama. Ilma vanavanemate abita ei oleks neil olnud võimalik oma kolme last eliitkooli panna. 

Enamus teiste Greta algkooli laste puhul, kes samuti eliitkooli edasi õppima lähevad, on sama lugu, et nad ei saanud sisse soovitud riiklikusse teiseastmekooli ja kuna nad ei ole rahul neile pakutava kooliga, siis ainukeseks valikuks ongi eliitkool. Kõik ei saa seda luksust muidugi endale rahaliselt lubada ja peavad seega lihtsalt leppima selle kooliga, mis neile määrati, aga samas jälle oleneb see ka nii palju vanematest ja lastest, sest tegelikult on ka see meie kandi teisel kohal olev teiseastmekool hea kool.

Osade laste puhul oli see aga nende vanemate kohene valik, et laps läheb peale algkooli edasi eliitkooli, aga siiski enamus vanemaid, kellel on vaba raha oma lastele eliitkooli haridust pakkuda (või kelle töökohad eliitkooli maksud kinni maksavad) teevad seda kohe koolitee algusest alates, mitte poole pealt.

Mul tuli seoses selle teemaga meelde üks saade, mida meil umbes viis aastat tagasi telekast näidati. Saate nimeks oli 'School Swap: The Class Divide'
Saade oli kolmest eliitkooli ja kolmest tavakooli teiseastme õpilasest kes nädalaks koole vahetasid. Esimesel nädala käisid eliitkooli lapsed tavakoolis ja teisel nädalal elasid ja õppisid tavakooli õpilased eliitkoolis. 
Mul õnnestus see saade isegi internetist ülesse leida ja peaks ka Eestis elavatele inimestele kättesaadav olema. Annab hea ülevaate tava ja eliitkooli erinevustest.
Esimest osa saate vaadata SIIT 
ja teist osa SIIT.

Kahjuks ei olnud saate teine osa lõpuni filmitud ja jäi nägemata, et eliitkooli juht pakkus 14-aastasele Brettile võimaluse edasi õppida nende koolis (kõik kulud makstud) ja Brett võttis selle pakkumise vastu.
Leidsin internist veel ühe väikese uudisklipi selle kohta. Vaadake SIIT.
Ja SIIT saate näha pilte samast poisist neli aastat hiljem, kui ta eliitkooli lõpetamas oli.

Internetis on üleval veel üks saade, mida ma varem telekast olen näinud ja kus on näha kuidas ühte siinsesse väga prestiižikasse eliitkooli valitakse stipendiumi saajaid. Saate nimi on 'Too Poor for Posh School'. Selle video kvaliteet on kahjuks väga vilets, aga siiski vaadatav.

Ma muidugi ei ole mingi siinsete erliit/erakoolide ekspert ja kõike asju ei tea, aga arvan et sain peamised asjad siiski korrektselt kirja :-)


Tuesday, 30 June 2020

UUE KOOLI UUDISED


Kahe viimase kuuga oleme me saanud meeletult palju emaile ja infot Greta uuest koolist.

Esimene email tuli ajal, kui kogu koroona olukord oli veel väga segane ja keegi ei teadnud mis meid ees ootab. Tavaliselt on olnud nii (seal teiseastme koolis kuhu Greta spetembris läheb), et juuni keskel toimub uues koolis kõigile uutele lastevanematele tutvustusõhtu kus jagatakse igasugust infot ja täidetakse igasuguseid kooli registreerimisega seotuid dokumente. Seejärel, juuli alguses, viiakse lapsed nende algkoolist pooleks (või terveks) päevaks uude kooli, kus neile täpsemalt näidatakse mis septembris toimuma hakkab ja neile tutvustatakse nende uusi õpetajaid ning korraldatakse väikene pidulik snäkilaud. 
Minu jutt käib Greta uue kooli kohta ja nende laste kohta, kes Greta algkoolist samuti Gretaga samasse teiseastmekooli edasi õppima lähevad. Neid lapsi ei ole palju. Teised lapsed, kes teistesse koolidesse lähevad, neil toimub asi enam-vähem samamoodi ainult et erinevatel kuupäevadel. Erakooli minejatel aga taas iga erakooli oma süsteemi järgi millest ma palju midagi ei tea.

Seejärel, septembris, oleks Greta uues koolis kõik Y7 lapsed läinud paariks päevaks seiklusparki, kus neil oleks olnud võimalus omavahel pareminin tuttavaks saada läbi tiimitöö ja igasugu lõbusate ürituste. Täpsustan, et Y7 on Inglismaa teiseastme koolide kõige noorem klass ja sinna tulevad kokku õpilasi erinevatest algkoolidest. Eesti mõistes 5 klass kus õpivad 11-12 aastased lapsed.
Kuigi alguses ei olnud see veel teada, kui paljud üritused saavad toimuda ja kui paljud jäävad ära, siis tänaseks on teada, et 'tänu' koroonale jäävad kõik ettenähtud üritused ära!!

Esimene email seletaski meile mis olukord sel hetkel oli ja mida kool plaanib või ei plaani teha. Pidime ära täitma ka online küsitluse selle kohta, kuidas me laps on emotsionaalselt valmis uue kooliga alustamiseks ja niisama igasugu registreerimisega seotud küsimusi. Samuti paluti meil kirja panna nende laste nimed, kellega me EI TAHAKS, et me laps uuel kooliaastal samasse 'klassi' satuks!

Meile kinnitati, et kuigi praegune olukord on midagi ennekuulmatut ja laste kooli algus saab olema väga erinev kui tavaliselt, siis kool teeb kõik selle heaks, et õpilaste üleminek algkoolist põhikooli saab olema sujuv. Kooli juhtkond lubas välja mõelda ka viisid, kuidas õpilased saaksid enne kooli algust tutvuda oma uue kooli ja õpetajatega. 
Selles samas emailis anti meile ka teada, et Gretale saadetakse omakorda eraldi email mis meil paluti talle siis edastada. Emaili sai ta 7.mail.

Tõlgin selle emaili siia väga lühidalt ära:

Kõigepealt öeldi Gretale tere tulemast kooli ja avaldati heameelt selle üle, et Greta alates septembrist kooliga liitub.

Öeldi, et tavaliselt sel ajal kutsuksid nad Gretat uue kooliga lähemalt tutvuma, aga praegusest olukorrast sõltuvalt nad kahjuks seda teha ei saa ja seepärast on sel aastal asjad natuke teistmoodi. 
Aga sellele vaatamata, mis praegu toimub, tahavad nad et Greta teaks, et ta on nende jaoks väga oluline/tähtis ja et nad annavad endast kõik, et Greta saaks enne kooli algust ülevaate sellest mis teda ees ootama hakkab. 

Nad ütlesid, et nad kohtuvad ka Greta praeguse algkooli õpetajaga, et saada Gretast teada nii palju kui võimalik ja et nad saadavad talle järgmiste nädalate jooksul lisainfot selle kohta, mis neil plaanis on, et Gretat paremini uue kooli alguseks ettevalmistada. Nad lubasid, et tal saab olema küllaldaselt võimalusi tutvumiseks kooli peamiste inimestega, nagu ta juhendaja ja õppejuht ning saada osa mõnedest õppimist tutvustavatest tegevustest. 

Öeldi, et põhikooli astumine on Greta jaoks suur samm elus ja et nad teevad omalt poolt kõik selleks, et sellest saaks Greta jaoks positiivne kogemus. Nad on teadlikud, et Gretal võib olla asju mis talle muret teevad seoses uue kooli alustamisega ja talle kinnitati, et see on täiesti normaalne. Nad on palju aega veetnud endiste Y7 õpilastega, et välja uurida kuidas nad saaksid kõige parememini Gretat toetada, et ta ennast kooli alustades kindlalt tunneks. Ja kui Gretal või meil on kooli kohta küsimusi, siis meil on mitmeid võimalusi neid küsimusi küsida ja lisainfot saada eelseisvate nädalate jooksul... 
Me väga ootame sinuga kohtumist.


Mõni aeg hiljem saadeti Gretale postkaart. Ma algul arvasin, et tegu on kinnisvara firma mingi järjekordse reklaamiga, sest tavaliselt näevad need just sellised postkaardi moodi välja, ja viskasin automaatselt vanapaberikorvi. Alles õhtul, kui ma taaskord mingi pakendi korvi viskasin, jäi mulle silma kaardil olev kooli logo ja avastasin et tegu ei olnudki kinnisvarareklaamiga.


Kaardil oli taas kirjas kui oodatud Greta uude kooli on ja kinnitati, et nad teevad kõik, et Greta üleminek algkoolist teiseastme kooli oleks nii sujuv kui võimalik. Kaardil oli pilt kooli Y7 (5.klasside) õppejuhist ja tugi koostööpartnerist (ma ei teagi mis oleks vastavad eestikeelsed ametinimed nendele rollidele. Y7 Head of Learning on inimene, kes vastutab ja hoolitseb kõikide kooli Y7 (5.klassi) õpilaste eest ja puutub nendega iga nädal ühel või teisel viisil kokku. Kokku on koolis vist kaheksa 5.klassi).
Kirjas oli mis selle heaks järgmise 7 nädala jooksul toimuma hakkab:

  • Me kohtume sinu algkooli õpetajaga, et sind isiklikult tundma õppida. Praegusel hetkel toimus/toimub see kohtumine küll Zoomi vahendusel. 
  • Su vanematele saadetakse palju informatsiooni selle kohta, kuidas sind ettevalmistada teiseastmekooli eluks
  • Sulle saadetakse brošüür selle kohta, mida sa hakkad õppima teiseastmekoolis ja eraldi tegevusvihik kuhu sa saad teha mõningaid ülesandeid.
  • Me jagame sinuga videot, mille kaudu sa saad tutvuda kooliruumide, koolitöötajate ja õpilastega.
  • Me saadame sulle veel ühe postkaardi töötajalt, kes saab olema sinu form tutor (ma arvan, et see on eesti mõistes nagu klassijuhataja) ja ka lühikese videosõnumi temalt. 
Seniks aga püsi tervena ja naudi veel viimaseid nädalaid oma koolis...

Siis saadeti meile email selle kohta kust ja kuidas me saame koolivormi osta. Kuna erinevate teiseastmekoolide vormid ei ole nii sarnased kui algkoolide vormid, siis neid toidupoodidest või tavalistest riidepoodiest enam osta ei saa, vaid selleks on olemas eraldi poed. Osasid koolivormi komponente saab küll ka teistest poodidest osta, nagu valge pluus, poiste viigipüksid, sokid ja sukad, aga näiteks Greta kooli pintsak, kampsun, lips, seelik ja spordiriided peavad olema kõik vaid kindlalt Greta kooli oma tegumoe ja embleemiga. 
Tänu koroonale on aga ka koolivormi ostmine nüüd palju keerukam ja selleks peab koolivormipoes endale eraldi aja kinni panema. Sellele lisaks ei ole poes enam võimalik riideid selga proovida. Meil on koolivormipoodi koolivormi ostuks aeg kinni pandud 18.juuliks ja eks ma siis kirjuta juba täpsemalt nii koolivormist, hindadest, kui ka koolivormiga kaasnevatest rangetest reeglitest. 

Eelmisel, või üle-eelmisel (ma enam ei mäleta täpselt) nädalal sai Greta oma praegusest koolist kaasa kaks suurt paksu ümbriku mis olid saadetud tema uuest koolist. Nendele lastele kes praegu koolis käivad, saadeti ümbrikud kooli ja nendele, kes endiselt on otsustanud koduõppele jääda, koju. Erinevad teiseastmekoolid teevad neid asju natuke erinevalt, seega ma saan jagada infot vaid selle kooli kohta kuhu Greta läheb, aga eks enamus riiklike teiseastmekoole tee asju ikka enam-vähem sarnaselt ja seega suuri erinevusi ei tohiks olla. Teatud osa lapsi Greta koolist lähevad edasi õppima aga ka erakoolidesse, mis toimivad riigikoolidest erinevalt ja seega on nende laste jaoks üleminek omakorda erinev. 

Kahe paksu ümbriku seest tuli välja suur hunnik pabereid, millest osa oli vaja ära täita ja tagasi kooli saata.

Kõige esimene paber, mille me allkirjastama pidime, oli kooli ja kodu vaheline leping. Selles lepingus on täpselt kirjas nõudmised mida kool ootab õpilastelt, vanematelt ja kooli enda kohustused. Meie (vanema) allkirjale lisaks pidi selle lepingu läbi lugema ja allkirja andma ka Greta.
Sedasi on kõigi osapoolte jaoks selgelt teada mida kellegilt oodatakse ja mis on kooli nõudmised ning reeglid, et pärast ei tuleks mingeid arusaamatusi või ütlemisi, et nemad ei teadnud. 



Õpilase kohtustused on:
  • Järgida kooli reegleid käitudes kogu aeg viisakalt, lahkelt ja teisi arvestades
  • Näidata lugupidamist/austust üksteise ja kõikide kooli kogukonna liikmete vastu
  • Järjekindlalt pürgida võimalikult kõrgete standardite poole kõikides eluvaldkondades
  • Olla punktuaalne, nutikas/puhas/korralik/korralikult riides ja hästi organiseeritud 
  • Võtta vastutus oma õppimise eest, reageerida tagasisidele positiivselt ja konstruktiivselt
  • Panustada positiivselt kooliellu
Kooli meeskonna kohustus on:
  • Võimaldada inspireerivaid, kõrgetasemelisi õppevõimalusi ja laiaulatuslikke õppeprogrammile lisaks olevaid tegevusi
  • Pakkuda õpilastele konstruktiivset tagasisidet
  • Rakendada käitumisjuhendit järjepidevalt, näitama pidevalt üles austust teiste vastu 
  • Olla eeskujuks, esindada omadusi mida oodatakse, et õpilased endis arendaks.
  • Hoida vanemad/hooldajad laste arengust informeeritud, vastata küsimustele ja muredele asjakohaselt ja õigeaegselt
Lapsevanema/hooldaja kohustus on:
  • Innustada oma last saavutama kõrgetasemelist tööd
  • Aidata oma last olema iseseisev õppija
  • Toetada kooli väärtuseid, eetoseid ja käitumisreegleid
  • Teha koostööd kooli meeskonnaga lahendamaks muresid või probleeme, näitama alati austust/lugupidamist teiste vastu
  • Suhelda töötajatega positiivselt kooli jätkuva arengu toetamiseks


Kõik õpilased ja vanemad teavad millised on kooli reeglid ja mis saab siis, kui keegi neid rikub (ma kirjutan nendest hiljem täpsemalt). Sedasi on kaitstud kõik osapooled ja ei juhtu nii, et õpetajad on hädas ja jäävad abita, kui õpilased peaksid klassis halvasti käituma või õpilastel on vaba voli märatseda ja tundi segada, kui nad heaks arvavad. Samuti on lastevanematel täpne ülevaade mida neilt ja nende lastelt oodatakse ja kui keegi peaks reegleid rikkuma, siis on olemas alus, millele iga osapool saab toetuda. Ehk siis iga osapool on õiglaselt kaitstud ja kogu süsteem on kõigi osapoolte vastu aus.

Järgmiseks pidime me ära täitma eramuusikatundide ankeedi juhul, kui me soovime, et me laps mõnda instrumenti koolis mängima hakkaks. 
Greta viiuliõpetaja pani oma ameti just enne koroona jama maha ja kuna koroona tuli vahele, siis ei olnud Gretal võimalust algkooli poolt pakutava uue viiuliõpetajaga alustada. Nüüd ongi hea, et ta saab viiuli mängu uues koolis uue õpetajaga jätkata. Me nagunii eelistasimegi, et Greta uues koolis viiulitunde oleks hakanud võtma, sest sedasi on tal ka siis võimalus kooli muusikaüritustest osa võtta. 
Klaveritundidega jätkame aga endiselt kooliväliselt, sest ta praegune klaveriõpetaja on väga hea ja jättes klaveritunnid laupäeva peale annab see Gretale natuke rohkem hingamisruumi nädala sees. 

Hetkel pakub kool järgnevate muusikainstrumentide eratunde (ma arvan, et te saate ka tõlkimata aru mis muusikariistadega tegu on).

Üksikisiku eratunni (30min) hind on £19, (20min) £13
ja kaheinimese tund (30min) £13. On ka võimalus osaleda grupitunnist mille hind siis omakorda veelgi odavam.
Kõik eratunnid toimuvad koolipäeva ajal ja nende tundide aegu muudetakse teatud aja tagant, et õpilased ei puuduks pidevalt vaid ühest kindlast tunnist. 

Eratundidele lisaks pakub kool igale õpilasele tasuta võimalust soovi korral osaleda järgmistest gruppidest:
  • orkester
  • koorilaul
  • kitarri grupp
  • noorte ja vanemate õpilaste jazzi bänd
  • keelpillide grupp
  • samba bänd
  • muusika tech club
  • ja veel mingi grupp mida ma ei tea mis see endast täpselt kujutab


Järgnevaks täitsime me ankeedi, et osta kooli poolt pakutav kunstitarvetekomplekt. Ma märkasin alles praegu, et kõik need asjad on selleks, et KODUS kunstitöid teha. Ma algul eeldasin, et need on koolis töötamiseks, aga nüüd tuleb välja, et kooli kunstitunniks vajalikud asjad saavad nad kõik koolist. Kooli jaoks peavad nad vaid mõned harilikud pliiatsid kaasa võtma ja mingi paberi (mida neil on kooli alguses 2 naela eest võimalik koolist osta).

See kunstikomplekt ei olnud kohustuslik, aga kooli poolt pakutava komplekti hind on odavam, kui samas asjad poest eraldi ostes. 

Veel maksime me £15 koolikapi rendi eest, sest kõikide Y7 (5.klassi) õpilastele on koolikapp kohustuslik. See on aastamaks ja koolikapp kujutab endast midagi sellist (suvaline pilt internetist)

Uues koolis peab Greta ise süüa ostma (või kodust kaasa võtma), aga kuna kool on sularahata kool, siis antakse lastele smart card, millele saab raha peale kanda ja siis seda maksevahendina kasutada. Kui kaardil olev summa langeb 5-le naelale, siis saadetakse meile email, et me saaks aegsalt raha juurde kanda. 
Meile anti ka võimalus registreerida igakuiseks automaatseks top-up-iks mida me ka tegime. Meil ei ole küll hetkel õrna aimugi kui palju Gretal hakkab lõunasöögiks raha kuluma, sest koolilõunale lisaks on õpilastel võimalus ka hommikusööki, snäke, jooke ja lõunasöögile lisaks erinevaid roogasid osta. Lõunasöögi keskmine hind on £2.30, aga kui hakkad sinna juurde igasugu muid asju ostma, siis see hind muidugi muutub palju kõrgemaks. No eks saa näha. Meie organiseerisime hetkel asja nii, et Greta Smart kaardile läheb iga kuu £56 ja eks ta siis ise aja jooksul tööta välja palju ta päevas kulutada saab selle raha eest või mida söögiks osta.

Veel täitsime me ankeedi, mis palus vanemaid kooli igakuiselt rahaliselt toetada. See on täielikult vabatahtlik ja sama süsteem on ka Greta algkoolis olnud. Kuigi riik annab igale koolile iga õpilase pealt teatud summa raha, siis see summa on erinevate koolide vahel erinev. Näiteks Greta uues koolis on selleks summaks aastas iga õpilase peale £5000, samas mõnes teises teiseastmekoolis on selleks summaks enam kui £6000. Vanemate poolt annetatud rahast on aga väga palju kasu ja selle eest on varem ehitatud uued keemia laboratooriumid, uus tenniseväljak, uus draama stuudio, arvutiruumid jne. Järgmise kooliaasta eesmärgiks on koguda £100 000. 

Igasugu ankeete ja infolehti oli veel, aga neid meil ei olnud vaja täita. Näiteks üks ankeet oli nende jaoks, kelle lapsel on koolis vaja igapäevaselt mingeid ravimeid võtta, teine aknkeet selleks, kui sul pole võimalik kooliga seotud makse läbi interneti maksta jne.

Greta ümbrikus oli aga kooli tutvustav brosüür, üks tühi koolivihik ja eraldi brosüür kus on kirjas mis aineid ja mida nendes ainetes ta hakkab uuel kooliaastal õppima. Sellele lisaks oli talle antud teha igas aines üks väikene ülesanne, mis ta peab koolivaheajal ära tegema ja siis septembris kooli minnes ette näitama.
Ma kirjutan ja näitan pilte sellest kõigest eraldi postituses, sest ma ei taha seda postitust liiga pikaks venitada. 

Eelmisel nädalal rääkis Greta mulle et ta (ja veel kaks last tema klassist, kes samuti Gretaga samasse teiseastmekooli lähevad) pidi tegema uue kooli jaoks emakeele testi. Uus kool testib ise oma testide järgi laste taset, et siis täpselt teada kuhu klassidesse uued lapsed panna. Seda on meile juba öeldud, et need lapsed kelle tase on keskmisest madalam lähevad kohe kooli alguses põhiainetes eraldi üleminekuklassi, kus nendega töötatakse intensiivsemalt (vajadusel ka 1:1) ja antakse ekstra tuge, et seda vahet teiste õpilaste vahel vähendada ja et kõik lapsed oleks vähemalt ettenähtud tasemel.
Greta ütles, et need testid olid väga kerged olnud.

Nii, et jah, uue kooliga seotud infot paistab hetkel nii akendest, kui uksest pidevalt sisse tulevat. Greta ise ei paista asjast suurt huvitatud olevat, või siis ei näita seda huvi meile välja, aga minul endal on küll vaikselt närv sees, et kuidas küll Greta uude kooli minekuga esimestel kuudel hakkama saab. Teiseastmekoolid on võrreldes algkoolidega ikka nii palju suuremad ja Greta kool ka veel seest nagu mingi labürint, et algul pistetaksegi neile maja plaan kätte ja nad peavad selle plaani järgi siis oma klassid ülesse otsima. Õnneks antakse neile algul tundi hilinemised andeks, sest kõik teavad, et uued alustajad eksivad algul pidevalt ära. 

Friday, 26 June 2020

JOSSIK

Väike kassipostitus, pidades silmas eelkõige just ühte mu blogilugejat ;-)

Tegelikult ei ole mul suurt midagi Jostenist kirjutada. Suurema osa päevast on ta õues. Magab kas kuskil põõsa all või Pete auto all. Vahepeal jookseb ikka ringi ka ja peab jahti ning paaril korral on saagiks saanud mõne hiirekese või linnukese. 

Kui meie aias juhtume olema, siis tavaliselt ilmub ta kohe kuskilt välja ning soovib meie seltsis aega veeta. 
Pete-i nähes hüppab talle kohe sulle (kõigepealt ootab siiski ära Pete signaali, et ta seda teha tohib) või siis nagu allolevalt pildilt näha, lauale. 


Greta suhtes on ta väga talts. Kui nad koos Greta toas aega veedavad, siis on tihti mjäugumist kuulda, mis meid Petega natuke hulluks ajab, aga viimasel ajal ei tea me enam kas mjäugujaks on kass või Greta, sest Greta oskab pea 1:1 Josteniga ühehäälselt mjäuguda.

Jostenil ei paista ühtegi püsipesa olevat kus ta öösel magab (päeval ei ole tal vahet kus ta magab). Vahepeal magas ta mitu nädalt/kuud oma pehmes voodis ja siis äkki vahetas selle hoopis ühe korvi vastu välja. Peale korvis magamist hakkas ta Pete kontori aknanalaual öösiti magama ja siis kolis ümber ühte teise korvi. Paar nädalat tagasi, kui ta äkki hommikuti väga vara ülesse hakkas ärkama ja meid segama, panin ma talle pesukorvi paari käterätikuga ülemise korruse koridori radika juurde ja siis hakkas ta seal öösiti magama. Nüüd on ta taas Pete toa aknalauale kolinud.

Mõnel päeval leiab Greta ta aga hoopis oma voodi alt pehmete mänguasjade korvist... 

...või nukuvoodist

Õhtuti magab suuremalt osalt Pete kaenla all või süles

Mõnu koomas



Hiljuti on hakanud aga õhtuti, kui me Petega telekat vaatame, minu lähedal magama. Või siis õigemini just minu ja Pete vahel sohval nii, et mul ei ole ruumi oma jalgu korralikult kuhugi panna (kui ma jalad sohval istun ja mitte jalad üle sohva ääre)

Üsna pea saime pihta, et minu juurde ja meie vahele tõmbab teda hoopis minu villane diivani tekike. Nüüd kui meil diivanil kitsaks hakkab minema, tõstan ma teki teise kohta ja siis kolib ka Josten sinna teise kohta magama. Isegi siis, kui see teine koht väga kitsake on. 

Siin ma vähemalt tõstsin meie lambatooli teisele diivanile lähemale, sest mul oli paha vaadata kuidas Josteni pea aeg ajalt toolit alla rippus :-)


Mõnel hommikul õnnestub tal kogemata ka meie tuppa magama tulla siis, kui Pete on juba tööga alustanud, aga mina alles voodis magan või üritan magada. Vahel mõnuletakse siis sellises täis pikkuses, et mul ei ole isegi võimalik voodit korralikult ära teha. 

Ja ühel päeval tabasin ma Josteni aias minu troonil mõnulemas

Thursday, 25 June 2020

VEEL ÜKS JALUTUSKÄIK

Kuna Greta uue kooli teema kallale asumine ei võta mul kuidagi vedu, sest uut infot tuleb aina peale ja ma ei tea enam kust alustada, siis postitan selle asemel hoopis veel ühe jalutuskäigu postituse.

7. juunil käisime Pete venna juures. Nad olid vist esimesed tuttavad, peale inimeste me tänaval ja Greta sõbranna vanemate, keda me peale koroona karantiini külastasime. Kuna nad ei ela meist kaugel, siis oligi plaan nende juurde sõita ja siis lihtsalt nende koeraga jalutama minna. 
Kahjuks sattus nädalalõpp olevat üsna jahe, aga õnneks siiski ilma vihmata. Hetkel, kui meil on õues mingi 33 kraadi sooja, tundub selline jahe nädalalõpp muidugi täieliku õnnistusena.
Koer Elsa



Üks nendest majadest on Pete venna maja



 Peale jalutuskäiku istusime aias ja sõime kooki












Paar päeva tagasi käisime aga Pete vanematel külas. Kuna meil oli eelmisel pühapäeval isadepäev, siis viisime Pete isale väikese hilinemisega isadepäeva kaardi ja kooki. 

Vaesed vanainimesed. Nad on nüüd üle 5 kuu vangis istunud ja pole selle aja jooksul kordagi kodust lahkunud. Jalutamas käivad vaid omas aias ja proovivad iga päev 5000 sammu kokku saada. Kui varem ei olnud neil häda midagi ja tundusid selle karantiinis olemisega väga hästi hakkama saavat, siis nüüd on juba selgelt näha, kuidas selline vangistus neid vaikselt murdma on hakanud. Vähene liikumine ja tegevusetus on muutunud neid palju vanemaks ja väsinumaks ning mida kauem nad karantiinis istuvad, seda rohkem hakkavad nad karantiinist väljumist kartma. 

Me innustasime neid küll nädala sees lähedal asuvasse parki jalutama minna ja nad täitsa mõtlevad sellele. Autoga sinna sõites ja õues lihtsalt jalutades ei tohiks nendega midagi juhtuda. Sel nädalal on nagunii liiga kuum õues kolamiseks neile, aga loodetavasti teevad nad seda järgmisel nädalal. Nad muidugi hea meelega sõidaks kuhugi kaugemale ja veelgi rohkem inimtühja kohta, aga kaugemale sõites tuleb probleemiks WC käimine. Paljudes kohtades ei ole ju hetkel isegi WC lahti. Nii kahju ja raske on see, et meie ei saa neid enda autosse panna ja kuhugi ilusasse loodusesse vahelduseks viia. 

Wednesday, 24 June 2020

NIISAMA

Greta klass oli eile koolipäeva lõpupoole kooliaias töötanud ja aiakaste rohinud ning kastnud. Õpetaja oli neile öelnud, et siin on ämbrid ja voolik ja et eesmärk on taimi kasta, aga kui neil peaks mõni tööõnnetus veega juhtuma või nad vett ka natuke mõnel muul eesmärgil kasutama, siis tema ei näe ega kuule midagi...ehk siis andis lastele loa veesõda pidada. 

Kui ma Gretale kooli järgi läksin, kõndis autosse laps, kes oli LÄBIMÄRG. Kui ta koju jõudes autost väljus, oli istmel väikene veeloik. 
Mul aga ei ole vähematki pretensiooni, pigem kiidusõnad õpetajale, kes lastel lubas 30-kraadisest ilmast mõnu tunda ja viimaseid algkooliga seotuid mälestusi luua. Kuna sel nädalal käivad lapsed kõik päevad koolis vaid spordivormiga, siis ei pidanud keegi ka koolivormi pärast muretsema. Ja tegelikult, ei peagi keegi enam koolivormi pärast muretsema, sest seda vormi ei kanna varsti enam ükski nendest lastest. 


Lõikasin ühel hommikul mu 'kakukese' pooleks ja leidsin selle seest naerunäo :-)