Tuesday, 10 December 2019

PAAR TUNDI LONDONIS

Käisime pühapäeval Londonis nagu me jõulunimekirjas kirjas oli, et nii mulle, kui ka Greta õpetajatele Fortnum ja Mason kaubamajast kingitusi osta. (täpsem jutt sellest kaubamajast SIIN)
Tavaliselt on pühapäev hea päev Londonisse autoga sõitmiseks, sest kui hommikul vara minna, siis on liiklust vähe ja parkimiskohti kerge leida (pühapäeval saab ka kollasele joonele tasuta parkida, ehk siis ei pea palju raha parkimise peale kulutama).
Me unustasime aga ära, et Gretal on ju pühapäviti jalgpallivõistlused ja seega saime Londoni poole alles kella 12 ajal sõitma hakata. Õnneks olid teed üsnagi tühjad ja seega sõidu peale meil palju aega ei läinud.
Ok, sellel pildil oleme me juba Londonis sees ja seal oli autosid loomulikult märgatavalt rohkem.




Tee viis meid ka Buckingham Palace'st mööda.

Parkimiskohaga vedas meil samuti, sest kuigi kõik võimalikud kohad olid juba teiste autode poolt hõivatud, siis meil õnnestus leida üks koht, mis ühe suure loigu all peidus oli.





Pete ütles neid saapaid nähes: 'No, no, NO, NO!'. Ta ei oleks mingi juhul nõus neid kandma või isegi jalga proovima, nii et kahjuks jäi mul kõrgete saabastega Pete'st pilt tegemata :-). 
Fortnum and Mason kaubamajas oli taas meeletult palju inimesi, eriti esimesel ja keldrikorrusel kus söögikraami müüakse. Me käime seal alati enne jõule ja seega ei oska öelda kas seal on alati nii palju külastajaid või on tegu vaid pühadeeelse ajaga. Igal juhul on seal pea võimatu ringi liikuda ja ega me peale minu vahukommide ja veel paari nipet-näpet asja tavaliselt ei ostagi. Eelmisel korral ostsin ma sealt nii endale kui Petele mince-pies, aga minu omad vähemalt ei olnud küll nii head kui meie kohaliku poe gluteenivabad mince pie'd ja seega sel korral ma isegi ei vaadanud nende poole. 

Aga rahvamassile vaatamata meeldib meil seal alati enne jõule käia, sest sellest on saanud osa meie jõulutraditsioonist.





Ma hakkasin vaatama mis nende cracker'site sees ka on ning kui olin karbi ringi keeranud, siis nägin ka hinda!!!!


Need piparkoogid nägid nii ilusad välja...aga ma ei tea kas maitse ka nii hea on.

Gretale meeldis hirmsasti see hiireks (mulle ka) ja seega otsustasime Petega salaja et Pete vanemad saavad talle selle jõuludeks kinkida. Nagunii peame ka nende poolt Gretale mingi kingituse välja mõtlema ja parem siis juba midagi sellist, mida Greta ise ka kindlasti tahaks ja mis talle saades üllatust valmistaks. 


Minu vahukommidega läks aga nii, et me ei saanudki neid sel korral osta. Nimelt öeldi meile, et kui me need sel päeval ostame, siis need ei kehti kuni jõuludeni, seega meil ei jäänud muud üle kui vaid Greta klaveriõpetajale üks väikene karp neid osta. Greta viimane klaveritund on juba sel laupäeval ja seega pole ohtu, et vahukommid selle aja peale pahaks läheks. 
Ilma vahukommideta ma siiski ei jää, sest Pete läheb järgmisel pühapäeval uuele ringile ja saab siis ka Gretale selle väikese hiire ära osta (kusjuures see hiir oli seal odavam kui üheski teises poes või internetis). Mul on tegelikult isegi hea meel, et uuesti peab minema, sest sel korral ei olnud neil neid ilusaid pealt läbipaistva kaanega karpe kuhu vahukomme panna, aga just nendes karpides näevad need vahukommid eriti ilusad välja. 
Kohe Fortnum ja Mason poe kõrval asub ka üks raamatupood. Pealt näha on see väga väikene pood, aga kui sisse lähed, siis tuleb välja, et poel on 5 korrust ja iga korrus on paksult raamatuid täis. Me Gretaga oleks võinud seal loomulikult mitu tundi aega veeta, aga pidime tagasi koju kiirustama, sest nii Greta kui Pete tahtsid kodus kuusepuu püsti panna ja kaunistama hakata.

 Rahvas tee ääres Fortnum ja Mason kaubamaja imetlemas. 
Kuna me üle tee ei läinud (oleks hea meelega läinud ka üle tee asuvasse kunstimuuseumisse, aga kuna me tulime alles poole päeva pealt Londonisse, siis meil polnud kunstimuuseumi jaoks enam aega), siis me ei pannud üldse tähele, et kaubamaja fassaad oli kaunistatud kui advendkalender. Alles pärast kaubamajast mööda sõites ja pilti tehes nägin millega oli tegu. 


Tõsi, mis tõsi ;-)

2 comments:

  1. Heihei! Tore jõulutraditsioon teil. F&M näeb tore välja ja on oma kontseptsiooniga, mis eristub. Käisin seal reede õhtupoolikul kui just pimenes. Fassaadi advendikalender oli täiesti vapustav, jõulupunakas valguses täishämaruses väga jõululik, mõtlesime, kas on alati jõulude ajal selline? Aga vist mitte kui teie ka üllatunud olite. Reedel oli ka meeeeeeletult rahvast. Korra käisin seal mullusuvel, siis oli ka palju inimesi, aga ikkagi kannatas väljapanekuid imetleda ja ühtteist osta (s h vahukomme, huvitav kust ma selle idee sain :P ). Sel korral vaatasin, s t trügisin paar osakonda läbi ja põgenesin. Tõelise eestlase jaoks on seal talumatult palju rahvast. Ahjaa, John Lewises käisin ka. Sel korral oli vaateaken tänavuse reklaamisüžeega. (varem ei ole käinud, ei tea kas see on nende traditsioon). Igatahes pisarakiskuja, aga nunnu. (kahju, et siia pilte panna ei saa, tegin FM fassaadist pimeduses pilte ka, nii nagu nad välja tulid, s t kesised)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi kui tore kommentaar!!

      Jah, pimedas on Londonil täiesti teine nägu, selline muinasjutuline ning eriti muidugi veel jõulude eelsel ajal. Minu meelest eelmisel aastal ei olnud F&M fassaad samamoodi kaunistatud (vaatasin oma vanu pilte). Täitsa kahju nüüd, et me sel aastal üle tee ei läinud ja maja kaugemalt ei teadnud imetleda. Ma märkasin seda advendikalendri kaunistust alles kodu pilte vaadates.
      Aga jah, seal poes on ka minu jaoks jõulude ajal liiga palju inimesi, just esimesel ja keldrikorrusel, üleval on lahedam. Samas ega seal poes ei olegi midagi nii palju imetleda ja ringi uudistada, seega meile just sobib korraks vahukomme ja nipet-näpet ostma minna ja sellest piisab et mõnus traditsiooniline jõulutunne saada :-)
      PS. Minu arvates aga on sealsed teenindajad enamalt üsnagi külmad ja mitte just eriti sõbralikud, aga Petel muidugi õnnestub enamalt ka üsna külmad inimesed lõpuks naeratama saada.

      Delete