Thursday, 26 December 2019

JÕULUKONTSERT LONDONIS

Tänaseks on jõuluootus juba möödas ja jäänud vaid veel üks suur jõulujärgne suguvõsa jõulupidu korraldada ning sõpradega üks päev koos jõule veeta.

Esmaspäeval käisime Londonis suurel ja võimsal jõulukontserdil. Pidime minema koos Pete vanematega, aga kuna Pete-i ema ei tundnud end kontserdipäeval just kõige paremini ja eelistas koju jääda, siis võtsime Pete-e ema asemel hoopis Pete õe vanema tütre kaasa. Natuke kahju oli et Pete ema ei saanud tulla, sest Royal Albert Hall-i jõulukontserdile minemine nendega on osa meie jõulutraditsioonist, aga midagi polnud parata. Sellele vaatamata oli meil üliäge pärastlõuna ja saime kontserdilt korraliku jõuluelamuse.





Eriti pikkisilmi ootas kontserdile minekut Pete-i isa, sest seda ei juhtu ju tihti, et saad koos 5000 inimesega kõvahäälselt traditsioonilisi jõululaule laulda.
Jõudsime Londonisse pooldeist tundi enne kontserdi algust. Parkisime auto ja jalutasime rahulikult Royal Albert Hall-i. 
Ostsime väikesed joogid ja läksime oma 'box'-i otsima
Jäänud oli veel 15 minutit enne kui inimesi saali hakati laskma, aga kuna meie kohad olid 'box'-is ja me ootasime juba oma boxi ukse taga, siis lasi üks lahke töötaja meid natuke varem me box-i sisse. Ta nägi et Pete isa on juba eakas mees ja ei näinud mõtet tal lasta need ekstra 15 minutit niisama seal ukse taga püsti seista .
Järgmised 15 minutit olime ainsad inimesed terves saalis


ja natuke hiljem

Ja mõned minutit enne algust

Me ei ole ainukesed inimesed kelle jõulude juurde selline kontsert kuulub. Saalis oli kohe kindlasti sadu (või isegi tuhandeid) inimesi kes juba aasta aasta järgi on kohale tulund. Osa inimesed olid isegi võtnud omad isiklikud jõulutuled kaasa ja nendega oma box-i ära ehtinud, või siis värvilised tuled lihtsalt enda keha külge või kaela riputanud. Meie kõrval box-i inimestel olid ka oma tulukesed kaasas.

Kontsert oli loomulikult väga võimas, kohati lausa pisarateni liigutav. Inglismaal elades ei tunne ma kunagi ennast võõraste keskel või võõraste inimeste kõrval seistes üksiku või eraldatuna, sest inimesed on alati nii sõbralikud ja lahked, aga sellistel kontserditel on seda ühtekuuluvuse tunnet kohe mitu mitu korda rohkem tunda. Ja alati saab ka nendel kontserditel palju naerda, sest pea iga sellise sündmuse juurde kuulub alati ka paras ports head Briti huumorit.
Heale muusikale lisaks andis mõnusat ja imelist atmosfääri ka saali valgustus. Need suured 'smarties' kommide kujuga asjandused laes on seal selleks, et saalis kõlaks kõrgetasemeline muusika, ehk siis akustilistel põhjustel.

Meile öeldi (pooleldi lapsi silmas pidades, kuigi enamus külastajatest on siiski täiskasvanud), et need asjandused on täidetud sokolaadikommidega, et kui rahvas saalis piisavalt kõvasti laulab, siis kukuvad need kommid sealt välja. 



'Püha Öö' laulu ajal valgustasid saali aga hoopis inimeste mobiilide tulukesed ja see oli kuidagi eriti liigutav. Tegi nii  Pete, kui ka ta isa, silmad märjaks, minust rääkimata.
Neid jõulukontserde on jõulude eelsetel päevadel päris mitu (kaks per päev) ja kõikide kontserdite ajal on saal puupüsti pidutsevaid inimesi täis. Kui läheb laulmiseks, siis kõik tõusevad püsti ja laulavad ja see on nii võimas.

Siit üks näide 
   
Muideks peale intervalli olid paljud orkestriliikmed end kostüümidesse riietanud. Üks pillimees nägi näiteks selline välja 
Ma ise neid kostüümides pillimehi ei hakanud eraldi pildistada, sest nad jäid natuke kaugeks ja pildid ei tulnud head välja. 

Ja siin üks lustakam laul (The 12 Days of Christmas) kus saalis olevad inimesed vastavalt oma istekohtadele eri aegadel osa võtsid (viimase refrääni ajal aga juba kõik koos). Vaesed põranda osas istuvad inimesed, sest nemad istusid klapptoolidel ja seega iga kord kui püsti tõusid pidid pärast oma tooli taas istuvasse asendisse panema. Ülejäänutel inimestel saalis olid fikseeritud toolid ja seega polnud erilist vaeva iga natukese aja tagant püsti tõusta ja siis taas istuda.
   

Kontserdi lõpus lasti isegi paar raketti, hakkas lund sadama ja tuli jõuluvana. Jõuluvana osa oleks nad võinud minu arvates tegelikult täitsa ära jätta. Minu jaoks tundus see sel hetkel kuidagi venelik ja ilma tähtsuseta, seda enam, et siin riigis toob jõuluvana kingid öösel ja jõuluvanaga keegi kokku ei puutu. 

Ja siit veel üks klip sellest kuidas meie kontserdi aja õhtujuht meid filmis kõigidele häid jõule soovimas. Ta pani kõik need videod oma Twitteri kontole ülesse (ja sealt ma selle video võtsingi)
  

Ehk siis kel vähegi võimalust soovitan kindlasti mõnele jõulueelsele kontserdile Royal Albert Hall-i minna. Saate kindlasti Eesti jõuludega võrreldes natuke teistsuguse elamuse osaliseks. 

No comments:

Post a Comment