Saturday, 16 November 2019

HUNNIK KASSIPILTE

Ma pole Jostenist siia blogisse juba ammu ühtegi pilti pannud. Parandan selle vea nüüd kohe ära ja pühendan kogu postituse vaid Jostenile. 

Kui aus olla, siis suurema osa päevast veedab Josten õues, või õue ja kodu vahel triivides ja seega enamus pilte mis ma temast teinud olen, on need mis tehtud siis, kui me õhtul telekat vaatame ja Josten meie juures magab. Suurema osa ajast magab ta Pete süles, natuke väiksema osa meie mõlema vahel ja kui üks meist peaksin korraks püsti tõusma ja kuskile ära minema, siis võtab Josten ALATI kohe me koha endale. Kõige parem ongi siis, kui ta Pete süles või kõrval magab, sest kui ta meie vahel magab laiutab ta kogu pikkuses ja ma mahun vaevu sohvale ära. 


Pete üldse ei kaeba, et Jostenile ta 'küljes' magada meeldib, sest tal on Jostenist palju kasu. Hea pehme tema peale oma käsi toetada,

lauana kasutada

või käetoena.

Meie vahel laiutamas



Ma ei tea mis värk tal nende käppadega on, aga tihti magab ta käpad sedasi õhus rippumas









Greta ostis mingi aeg tagasi ühest poest koera voodi. Ta endiselt tahab hirmsasti päris koera saada, aga kuna me kategooriliselt keeldume, siis ta lohutab end igasuguste koerte vidinate ostmisega. Siin Greta korv koos koertele kuuluva kraamiga.

See voodi oli ka mõeldud ta mängukoerte jaoks, aga Josten võttis kohe endal. Kui voodi suurem oleks olnud, siis ma oleks vist isegi sinna sisse magama läinud, sest tegu on ortopeedilise voodiga ja see tõesti tundub nii mõnusana. 


Nüüd kuulubki voodi Jostenile




Kuidas on võimalik ennast üldse nii magama sättida? Isegi saba on ta ise voodi järgi ära 'voltinud'!


Ma lahkusin korraks sohvalt, tagasi tulles tervitas mind selline vaatepilt

Ka nii saab magada

Ükspäev mängis Greta oma hobusetalliga. Josten kartis natuke seda suurt hobust, mis talliga kaasas käib, aga kui Greta hobusega korraks teise tuppa läks jooksis Josten kohe talliga tutvuma. Nuusutas seal natuke ringi ja siis...

...hakkas sealt tallist välja hüppama nagu hobune!!!
mul õnnestus üks hüppe ka natuke pildile saada

Sügavas unes 



Kui ta väike oli, siis magas ta kõik ööd ülemise korruse 'koridoris' rõduukse juures maas, aga nüüd võib teda seal väga harva magamas näha.


Üks päev kui ma koju tulin ootas Josten mind sedasi maja ees.Tavaliselt on ta maja ees oleva suure põõsa all peidus ja jookseb välja alles siis, kui ma autoga maja ette sõidan ja autoukse lahti teen.

Greta igasugustele väntsustustele peab Josten üllatavalt hästi vastu, aga kui terve kamp tüdrukuid Greta juurde külla tulevad (vähemalt igal teisel teisipäeval), siis nende eest jookseb küll peitu.

Kokkuvõttes võin öelda, et Josten on igati eeskujulik ja hästikäituv kassike. Kui ta vaid rohkematel hommikutel meil kauem magada laseks ja õpiks uuesti ära kassiluugist sisse ja välja käimise, siis ei oleks küll mitte ühtegi asja mille üle tema puhul kurta!...Ok, kassitoit, kassiliiv ja kindlustus lähevad meile küll pea 100 naela kuus maksma, ehk siis tema ülevalpidamine on üsna kallis, aga vähemalt on ta seda kõike igati väärt!

19 comments:

  1. Nii tore postitus ja nii äge kass! Volditud sabaga pilti nähes on tahtmine küll öelda, et keegi on Photoshopis liiale läinud :D
    Meie kassi viimaste nädalate hitt on uus pikakarvaline toavaip - ma ei ole seni aru saanud, mida või keda ta selles näeb, aga vaibale kedagi teist ligi ei lasta ja seal tohib pikutada ainult tema :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ha, ha, kui ma Photoshopi omaks, siis saaks võib-olla isegi süüdistada, aga ma võin kinnitada, et kui ka omaks, siis ma ikkagi ei oskaks selle abiga kassisaba voltida :D
      See saba on täielikult Josteni oma töö :-)

      Delete
  2. Ma olen su blogi aeg-ajalt natukene üle aasta lugenud. Ühel heal päeval mõtlesin üles otsida selle aja, kui Greta sündis..ja nii ta läks! Ma just lõpetasin viimase postituse, mis mul veel lugemata oli. Ma olen nii kurb! Mida ma nüüd loen?? Ise olin veel mures, et äkki sa jõuad enne blogi kinniseks teha, kui ma lõpetan.
    Teie pere tegemised on viimased paar kuud mu aega nii mõnusalt sisustanud. Aitäh! Ma nagu natuke tunnen ennast peretuttavana nüüd 😁

    ReplyDelete
    Replies
    1. Wow, ma tunnel sulle natuke kaasa :-) Ma tean seda tunnet, kui kellegi blogi sedasi tagant järgi lugeda ja kui siis korraga kõik postitused otsa saavad. See jätab üsna suure augu, sest enne oli ju pidevalt uusi postitusi võtta ja nüüd järsku ei ole enam midagi lugeda (või siis nii tihti, või ruttu uusi postitusi võtta).

      Aga blogi kinni panemise pärast ei ole vaja veel muretseda. Ma annan sellest blogis kindlasti eelnevalt pikalt ette teada. Plaan on blogi kindlasti kinni panna hiljemalt selleks ajaks, kui Greta teiseastme kooli läheb. Siin blogis on liiga palju pilte temast ja kuna ta on suurde kooli minemas, siis on parem kui need teistele kättesaadavad ei oleks.
      Ideaalne oleks kui Blogger hakkaks ka laskma üksikuid postitusi salasõna alla panema (nagu seda Wordpress teeb), aga mul ei ole sellesse palju usku ja seega mul lihtsalt ei jää midagi muud üle kui kogu blogi salasõna alla panna :-(

      Delete
  3. Jostenil on tõenäoliselt koera hing ;)
    See hobusetalli lugu - ta on väga tark kass, uudishimulik, et kontrollida, mida see hirmutav hobune seal tallis teeb ja kuidas end tunneb. Hüppab tallist välja kui proff ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Josten on kohe kindlasti pool koer :D Ja veel selline valve koer.

      Me vaatasime ükspäev telekat, Josten Pete süles sügavas unes. Telekast tuli ühel hetkel samasuguse uksekella reklaam mis ka meil on ja kui see telekas helises, siis Josten kargas kohe püsti ja vaatas ukse poole ja siis Pete poole ja siis uuesti ukse poole. Pete ütles talle, et chill out, sa oled kass mitte koer, maga edasi, aga Josten kargas põrandale jätkas välisukse ja meie poole vaatamist justkui öeldes, et mida te ootate, tulge juba ust avama :D :D

      Delete
  4. Nii armas kass. Ja väga ilusad pildid. Meil koer magab ka niimoodi selili, käpad püsti. Ja see komme on tal ka, et kui keegi diivanilt lahkub, siis kohe on koht hõivatud koera poolt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Josten tänab komplimendi eest :D
      Jaa, mu ühel sõbrannal on ka üks väikene koer kes samuti sedasi käpad taeva poole magada armastab. Nii naljakas näeb välja :D Eriti äge oleks kui oleks koer ja kass ja nad siis mõlemad kõrvuti magaks ühesuguses asendis käpad õhus :D :D

      Delete
  5. Meil ei ole tuba piisavalt sageli piisavalt soe (vana maja, ahiküte…), aga kui ilm lubab, siis magavad Mimi ja Valge Mini ka, käpad püsti. Josten on mõnus! Meenutan ikka heldimusega seda, kuidas ta mind viimasel õhtul inimeseks kuulutas, tähendab, sülle ronis.
    Nüüd mul hüppas siia laua peale üks pisike kass, kes on hetkel paraku pildistamatu, sest ta ei püsi piisavalt kaua paigal.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aa, ma ei ole osanud seda mõldagi, et see käpat püsti magamise asend võiks kuidagi soojusega seotud olnud, aga tõesti, meie vahel ja peal magades on tal mõnusalt soe kohe kindlasti :-)

      Ja see oli kohe kindlalt tunnustus, et ta sedasi su sülle tuli, sest ta on külaliste suhtes alati väga valiv.

      Delete
  6. Ilus kiisu ja tõeline mõnuleja, küll võtab ikka poose :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, ta on meil tõesti selline väikene modelli kiisu ;-)

      Delete
  7. Josten on parim :) :)
    Kus juures Greta on nagu mina! Ma ka kogu oma lapsepôlve käisin koeerte näitustel, ostsin koerarihamasid ja muid tarbeid aga koera ma ei saanudki enne kui 40 aastasena - nii et üks mu eluunistustest lôpuks täitus :)
    Kui Josten selline ôuekass on, miks teil siisi ikka kassiliiva vaja läheb?
    Kusjuures meil ka kassid kartsid seda kassiluuki kui ära vahetasime ja siis vägisi toppisine neid sisse - välja, niikaua kui slgeks said :) Meil käib selline klôps kui nad ukse lähedale lähevad ja üks vist môtles, et uks lôikab ta pooleks. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. :-) Jah, Greta peab kohe kindlasit nii kaua ootama kui meie juurest välja kolib enne kui koera saab.

      Josteni laseme õue vahemikus 7am- 3pm (suvel kui õhtud on valgemad siis kuni kella 5ni või isegi 6-ni, aga mitte kunagi ööseks). Ta küll enamjaolt käib õues omi hädasid tegemas, aga õhtul ja öösel kasutab ikka kassiliiva.

      Kassiluugi streik algas tal peale seda kui me puhkuselt tagasi tulime. Arvata võib, et kui ta kodus terved päevad üksi oli, siis ta proovis sadu kordi läbi luugi välja saada, nagu tavalisel,t kuid tulutult ja seega õppis selle nädalaga ära, et sealt enam välja ei saa. Õues olles ta küll istub luugi ette ja lihtsalt ootab kui keegi tuleb ja teda pepust natuke lükkab ning siis läheb KOHE ise läbi luugi. Me vahepeal postitasime ka teda edasi tagasi läbi luugi, aga soojemate ilmadega oli meil köögiuks nagunii lihti lahti ja ta siis jooksis ise sisse-välja kui tahtis. Tegelikult peaks vist ikka selle 'postitamisega' tõsisemalt tegelema :-)

      Delete
    2. Oh, siis küll.
      Meil saavad kassid 24/7 sisse välja käia, aga ülesse ajavad nad meid ikka kôva kisaga, sest kôht on tühi ja me ei saa sööki välja jätta kuna Labrador hingab kôik, mis ripakil, sisse :)

      Delete
    3. Ma olin ka väga kindel, et mingit uut kassi ei tule... Kuni tuli. Ja Mari pidi minu sõnade järgi mao võtta, siis kui välja kolib. Aga läks nii nagu alati... Olen vist liiga kergesti mõjutatav :-D

      Delete
    4. Sinu Mari on ju juba täiskasvanud naine ja hoolitseb ise oma mao eest ning ka koerte/kasside eest kui vaja. Greta on alles nii väike ja veedab suurema osa päevast koolis, et temast ei ole kohe kindlasti koerajalutajat või koera eest hoolitsejat.

      Kui me koera võtaks, siis see tähendaks et MINA pean siis tema eest hoolisema, aga mina tahan aasta pärast tööle minna mitte endale veel ühte lisakohustust juurde võtta. Koer ju vajab palju rohkem tähelepanu ja liikumist kui kass ning peale selle on koera pidamine hirmus kallis.

      Koerale võin ma mõelda siis, kui ma olen pensionile jäänud ja mul pole oma vaba ajaga midagi peale hakata ning kasuks tuleks regulaarsed jalutuskäigud ;-)

      Delete
    5. Ma soovitan kõigile noorte koerasoovijate vanematel teha lastega kuiva proovi. Kuu aega järjest hommikul ja õhtul jalutama minna. Siiani ei tea veel ühtegi, kes sellega hakkama on saanud. Aga koerajutud kadusid kodust ära:-)
      Ma pean ütlema, et olin väga teadlik koera võttes, et pean ise selleks valmis olema - ja olin ka, sest tahtsin midagi, mis sunniks mind ennast rohkem välja kõndima minema ;-) Minu imestuseks oli/on Kirke väga tubli - tema sai ju oma kauaigatsetud koera. Pole kunagi vastu vaielnud, kui ma ei ole saanud välja minna, ja pisikese kutsikaga tegeles järjepidevalt (oli just 12 saamas, kui koer suvel majja tuli). Koertega on muidugi see häda, et raskem oli koos pikemalt kodust kaugel
      eemal olla.

      Delete
  8. Hea sõbranna abil komistasin hiljuti uudisele, et kassid on tegelikult vedelikud. Selle kohta on artikleid ka, aga pildimaterjali vt https://www.buzzfeed.com/andrewziegler/cats-are-actually-liquid

    ReplyDelete