Saturday, 19 October 2019

TÜDRUKUTE KOOL

Ja nüüd viimane teiseastme koole tutvustav postitus. 
Sel korral käisime vaatamas ühte tüdrukute kooli. See kool on hinnatud 'väga heaks' kooliks. Gretal ei ole sinna nagunii lootust sisse saada, sest kuigi see asub vaid 6min autosõidu kaugusel meie kodust, siis tegu on teise piirkonna kooliga (ja mitte ainult piirkonna, vaid kool asub ka teises maakonnas) ja kui vaadata eelmise aasta statistikat, siis kooli oli 784 tahtjat, aga kohti vaid 250. Sissesaajate raadiuseks koolist oli eelmisel aastal 2,5km meie aga elame koolist 3,3km kaugusel. 

Kooli läksime sellegi poolest vaatama, sest kuna meil on võimalus teiseastme koolide ankeedile kirja panna 6 kooli (eelistus järjekorras), siis alati soovitatakse panna pigem rohkem, kui vaid üks või kaks kooli, sest kui su laps nendesse koolidesse sisse ei saa, siis on kohalikul omavalitsusel vaba voli su laps saata mis tahes sinu maakonna kooli kus vabu kohti parasjagu on. See aga tähendab, et see kool võib sel juhul ka vabalt väga, väga kaugel asuda.

Kui sul on aga 6 kooli kirjas, siis nad peavad koolikoha sinu nimekirja järgi sulle leidma. Ehk siis kui su laps sinu poolt esimesse kooli sisse ei saa, siis vaadatakse su järgmist soovi ja kui sinna ka kohti pole, siis kolmandat soovi jne. 
Selle kooli avatud uste õhtul oli kohal massiliselt külastajaid. Meil oli kohati isegi ebamugav klassist klassi kõndida, sest igal pool oli nii palju inimesi. Hiljem, kui me juba erinevate majade vahet kõndisime, siis läks natuke lahedamaks, aga ainult natukene.

Kõige esimesena kuulasime kooli direktori kõnet ja alles siis läksime tuurile koos ühe kooliõpilasega, kes meile siis kooli lähemalt tutvustas. Ilma giidita oleks me kohe kindlasti sinna majja ära eksinud. Meiega koos oli ka Greta sõbranna pere.

Tüdrukute koolis pannakse suurt rõhku science-le (teadusele- füüsika, keemia, bioloogi). Neil on koolis kokku 14 science klassiruumi/laboratooriumi

'Sööklas' pakuti meile sushit ja pizzat ja mingeid väikeseid koogikesi. Tüdrukud ja isad olid selle väikese snäki üle väga tänulikud, sest nii Pete, kui see teine pereisa, olid ju otse töölt kooliga tutvuma tulnud ja polnud jõudnud veel õhtustki süüa ja noh lapsed on ju alati näljased.


Ajalooklassi sisse piiludes jäi mulle kohe suur Nõukogude Liidu lipp silma. Läksin õpetaja käest küsima et miks teil siin selline lipp seinal ripub. Klassi sisse astudes nägin ka juba sama suurt USA lippu teisel pool seina ning õpetaja hakkas mulle seletama miks värk neil nende lippudega on. Mul kahjuks (tegelikult õnneks :) ei olnud aega teda lõpuni kuulata, sest meie giid kutsus meid juba järgmise klassiruumiga tutvuma.
Disaini ja kunstiosakonnad on teiseastme koolides alati nii huvitavaid töid täis, et vahel on selline tunne, nagu jalutaks kuskil kunstinäitusel. 



No ja loomulikult taas need super ägedad kunstikaustad

Mõned tööd mis rippusid koridori seintel






Võõrkeelteosakond




Muusikaosakond

Tantsustuudio ja teatriruum ühes

Meile jättis kool hea mulje ja meil tekkiski väike probleem sellega, et kas panna see kool meie nimekirjas teisele või kolmandale kohale. Minu jaoks oli seal kõik nagu tip-top, aga puudu jäi sellest õigest tundest mida ma väga oluliseks alati pean. Greta ütles, et tema tahab kindlasti just sinna kooli minna. Ma tean, et see soov oli tal pigem sellepärast, et ta kuulis kooli direktorilt, et neil on koolis kaks koera keda õpilased saavad alati vaatama minna kui nad selleks vajadust tunnevad! Koertega on Gretat muidugi väga kerge ära osta :-)

Minule aga tundub, et Gretale sobib segakool palju paremini kui ainult tüdrukute kool. Kooli üheks negatiivseks pooleks oli ka see, et kool asub kohe suure maantee ääres ja kooli spordiväljakud on maantee poole. Ma ei taha mõeldagi et Greta peaks kuskil spordiväljakul hingeldades ringi jooksma ning samal ajal autode väljeheitegaase sisse ahmima. 
Ka ei meeldinud mulle see, et kohe kooli küljes asus üks spordikeskus mida iga suvaline inimene iga kell külastada saab ja selle sporikeskuse autoparkla asus samuti kooliterritooriumil (oli küll aiaga eraldatud, aga nägi välja nagu oleks mingi prügimägi olnud). Ei tundunud just eriti turvaline. 

Ning võib-olla isegi kõige suuremaks pobleemiks selle kooli juures on see, et meil ei ole õrna aimugi kuidas Greta seal koolis käima hakkaks. Kool asub küll vaid 6 min autosõidu kaugusel meie majast, aga kui peaks ühistranspordiga sinna minema hakkama, siis peaks vähemalt kahe bussiga sõitma ja sõiduaeg veniks üle tunni (hommikused ja õhtused ummikud veel otsa ja kes teab mis kellaks ta sellisel juhul üldse kooli jõuaks)

Aga tegelikult see ei olegi enam tähtis, sest üleeile täitsime me koolide ankeedi ära ja meil ei olnudki võimalust seda kooli sinna kirja panna, sest kuna kool asub teises rajoonis, siis arvuti ei andnud seda meie valikusse. Ma küll hakkasin hiljem mõtlema, et me oleks vist pidanud lihtsalt rajooni nime ära vahetama, kui me seda kooli oma nimekirjas kolmandale kohale tahtsime panna, aga noh nüüd on juba nagunii liiga hilja. Lõpuks ei jäänudki meil muud üle kui nimekirja vaid kolm kooli panna. 

Enne ankeedi täitmist käisin Gretaga ühel hommikul veel korra meie kodulähedast kooli vaatamas. Sinna pidi eelnevalt aja kinni panema ja meie saime ajaks kell 11 hommikul. Süsteem oli hommikuse külastuse juures sama nagu lahtiste uste õhtul, et ringi liikusime väikestes gruppides ja grupijuhiks olid kooli vanemate klasside õpilased. Kuna sel korral oli tegu päris koolipäevaga, siis oli koolis ringi liikumine rangem. Koolile oli täpselt teada kes me oleme, me pidime kandma külastaja silti ja kooli peal tohtisime liikuda vaid oma giidi saatel.

Teel kooli

Greta sai samal päeval ka ühelt väikeselt Eesti tüdrukult kirja ja kuna me jõudsime teiseastme kooli 10 min enne meie aega, siis oli tal hea võimalus ruttu kiri läbi lugeda :-)
Tervitused kirja autorile!

Hästi huvitav oli sel korral kooli näha samal ajal kui koolilapsed ka koolis olid. Lapsed paistsid kõik tundides erksad ja õpihimulised. Ei mingit lärmi või lollitamist. (kõikidel klassidel on kas uksel aken või siis on üldse osa seina klaasist, nii et päris kinniste uste taga ei toimu koolis midagi). Mitme klassi juures tuli õpetaja ja avas ukse ning pakkus meile võimalust klassi tulla ja tunni käiguga lähemalt tutvuda, aga me piirdusime siiski vaid üle ukse uudistamisega.
Meie giidid olid samuti taas väga informatiivsed ja viisakad. Osa ruume kus me käisime olid samad mida me ka õhtusel külastusel nägime, aga suur osa olid kohad kus me varem käinud ei olnud. Näiteks raamatukogu.

Raamatukogus õppisid parasjagu kolm Y13 õpilast (kooli viimase klassi õpilased) ja üks nendest õpilastest tahtis õppimise ajal kõrvaklappidest muusikat kuulata, aga kui raamatukogu tädi nägi, et mobiil ilmus välja, siis käskis ta selle kohe ära panna. Nimelt selles koolis ei ole mobiilide kasutamine üldse lubatud. Mobiile ära andma ei pea (võid neid kotis või taskus või oma kapis hoida), aga kui kasutamisega vahele jääd, siis võetakse mobiil ära ja kätte saad sa selle uuesti alles siis, kui üks vanematest sellele kooli järgi tuleb. 

Nii selle, kui ka teiste koolide juures mida me vaatamas käisime, märkasime me klassiruumide ustel silte kus oli kirjas mis raamatut mingi klassi õpetaja parasjagu luges. Siit üks näide
Muusikatundide kohta aga kuulsime seda, et selles koolis õpivad kõik Y7 (ehk siis 5.klassis) lapsed muusikatunnis ka viiulimängu. Kui ma küsisin, aga mis siis saab kui laps juba oskab viiulit mängida, ütles meie giid, et siis on ta 'top of the class' :D
Muusikaosakonnas vaatas meile ühe ukse taga vastu selline hunnik kitarre. 
Kahjuks jäi meil Gretaga üsk kolmandik tuurist nägemata, sest kell hakkas juba 12 saama ja ma tahtsin Greta tagasi kooli viia, et ta saaks lõunat süüa. Me muidugi oleks võinud ka pikemaks jääda ja talle pärast möödaminnes poest võileiva osta, aga kuna tal oli sel päeval pikk päev veel ees, siis ma ikkagi tahtsin et ta sooja sööki koolis sööks. Samas kuna me oleme selle kooliga nagunii väga rahul ja oleme seal koolis juba korduvalt käinud, siis ma ei tundnud, et ma millegist olulisest ilma oleks jäänud. See kool tundub meie jaoks nagu kodu ja see saab ka olema meie esimene valik.

Nüüd ei jäägi meil muud üle kui vaid pöidlad pihus kevadet oodata :-)

2 comments:

  1. Kunstiklassid on kui imede põld ;) Teema "open you mind" seinapannoo - oh, kuidas meeldib. Laste nö kunsti portfooliod on armsad ja omada ülevaadet kõigest, mida oled harjutanud ja teostanud - teeb nii lapse kui tema vanema meele rõõmsaks.
    Hoian pöidlad tugevasti pihus, et esimene valik osutuks õnnelikuks juhuseks ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kunstitundides teevad nad igas koolis tõesti nii võrratuid asju. Ma olen ka kunstiinimene, aga selliste töödega ma vist küll ise hakkama ei saaks :|

      Delete