Friday, 25 October 2019

PALERMO


Jätkan oma Sitsiilia postitustega kuigi suurem osa reisiga seotud emotsioonidest on juba ammu maha jahtunud. 

Meie majutuskohast Palermosse sõitsime bussiga. Õigemini isegi kahega. Ma vist juba ühes mu eelmises Sitsiilia postituses kirjutasin sellest, kui ebamugavad ja kitsad sealsete busside istmed olid. Kuna istme osa oli natuke kaldus ja materjalilt üsna libe, siis taguots tahatis pidevalt toolilt maha libiseda. Sellele lisaks olid istmed ka väga kitsad. Me Gretaga ei ole küll eriti laiad inimesed, aga ka meil kahel oli kaheinimese istmel üsna ebamugav koos istuda. Samas vaatamata mõningastele ebamugavustele ja 'sajale' erinevale peatusele möödusid meie bussisõidud igal korral üllatavalt ruttu. 

Üks väga magus pehme jää, mille meile ühe väikese kohvipoe müüja pähe määris :-) 
Siit on näha kui paljudes peatustes me ühe bussiga peatusime


Selline praht Palermo tänavatel oli täiesti tavaline nähtus. 


Kahhelkivi muuseumi lähedal asus üks suur kahhelkiviplaatide (ja igasugu muu keraamilise kraami) pood. Seal oli nii palju ilusaid plaate, et ma kohe pidin paar meile koju ostma. Ma juba ükskord Mallorcal tahtsin neid väikeseid plaadikesi meile koju ühe riba alumise korruse WC-sse osta, aga seal olid need nii kallid. Selles poes olid aga väikesed plaadid 1 euro ja suured 3 eurot. Valik oli nii suur, et mul oli kohutavalt raske valida. Valimise tegi raskeks ka see, et üks poeomanikest käis pidevalt kontrollimas mida ma seal tagaruumis teen ja kuna Sitsiilias ei olnud keegi eriti sõbralik, siis see pani veel omakorda mulle pinget peale. Kui mees juba kolmandat korda vaatama tuli, siis oli mul küll tahtmine sealt poest lihtsalt välja jalutada, sest mul tuli juba endal ka selline tunne peale nagu ma oleks seal poes plaate varastamas, aga õnneks sain sellest tundest siiski üle ja mul õnnestus lõpuks Greta abiga ka oma valik langetada.

Pärast, kui me reisult tagasi koju tulime, avastasime, et me oleks pidanud neid plaate natuke rohkem ostma. Ma ei mäletanud peast kui suur meil kodus see peegli ja kraanikausi vaheline osa oli ja tundus, et sellest kogusest plaatidest oleks pidanud jätkuma, aga muidugi ei jätkunud. Ma korraks isegi kaalutlesin sinna poodi helistada ja paluda neil mulle mõned lisa plaadid posti panna, aga kuna nad olid seal nii külma ja kurja olemisega, siis mul ei olnud suurt usku, et nad sellele palvele vastu oleks tulnud. No ja vaevalt nad inglise keelestki üldse aru oleks nii palju saanud, et mu tellimust vastu võtta. 

Pete ütles mulle küll üks päev hiljem, et tema üks kolleegidest (või oli see Pete töökoha kohviku üks teenendaja, kellega Pete tööl iga päev 'small talk'-i tegi) on sitsiilane ja ta on hea meelega nõus ise sinna poodi helistama, aga see tundus kuidagi liiga keeruline mul läbi Pete hakata talle juhiseid andma mida ta poeomanikule ütlema peaks ja seega jätsin asja sinna paika. Nüüd loodan, et võib-olla me siiski läheme järgmisel aastal Palermosse tagasi ja ma saan ka ülejäänud plaadid ära ostetud ning lõpuks ka me väikese WC ära plaaditud. Pete ei ole Palermosse tagasi minemisest küll eriti vaimustuses, sest ta on vist ikka veel kogu selle Sitsiilia räpasusest šokis ja kuna ilm oli samuti meie sealoleku ajal algul vihmane, siis ta ei ole just eriti positiivselt häälestatud. No eks näis, ma ise oleks täitsa nõus sinna veel ühel korral tagasi minema, sest Palermos on mõned kohad veel mida ma külastada tahaks ja kui päike paistis, siis mererand oli ka igati super. 


Meie kahhelkiviplaatide muuseumit otsimas




Mõni maja oli siiski ka korda tehtud, aga kui aus olla, siis mulle meeldisid isegi need lagunenud/kulunud majad oma välimuse poolest rohkem :-)










FONTANA PRETORIA Pretoria väljakul
Ehitatud Firenzes 1554 ja trasporditud Palermosse 1574 aastal ning koosnes 48 kujust. Et purskkaevule Palermos ruumi leida lammutati nii mõnigi maja ning et seda transportida lammutati purskaev lahti 644 osaks. Osa nendest osadest sai transpordi käigus kahjustada ja osa kadusid ära, seega kohale jõudes vajas purskaev mõnigasi kohandusi. 

Ma ei tea, purskkaevuks oleks seda vist natuke palju nimetada, sest vett ei pursanud sealt küll kuskilt, pigem nats nirises. Mulle ei avaldanud igal juhul erilist muljet. Võib-olla ka sellepärast, et Sitsiilia ise oli oma räpasusega juba nii muljetavaldav, et ühel purskkaevul oli raske seda elamust üle trumbata. 





Quattro Canti 


12. sajandi San Cataldo kirik

See kirik oli imetilluke. Hea oli, et me ei pidanud sinna täishinnaga piletit ostma, sest kui oleks pidanud, siis oleksime küll üsna pettunud pärast olnud (kuna me käisime just ühes teises suures kirikus, siis selle piltiga sai ka sellesse väikesesse kirkusse sisse natuke odavama piletiga). Kuna ukse peal olid kardinad ka ees, siis polnud mingit võimalust eelenevalt näha mis meid ees ootas. Aga kirik ise oligi just nii väike kui sellelt allolevalt pildilt näha on.

Kohe San Cataldo kiriku taga asus üks teine kirik nimega Santa Maria dell'Ammiraglio


See oli juba palju suurem kirik ja seal oleks ka olnud mida imetleda, aga kahjuks olid selles kirikus kohe algamas ühed pulmad ja meil õnnestus vaid korraks pea ukse vahelt sisse pista.


Piazza Bellini (väljak)






Teatro Massimo-t nägime vaid läbi bussiakna. Tegu siis Itaalia suurima ooperiteatriga mis esimest korda avas oma uksed 1867 aastal. Teatrit hakati ehitama 12 jaanuaril 1874 aastal, aga 8 aastat hiljem seiskusid ehitustööd järgnevaks kaheksaks aastaks. Täielikult sai teater valmis alles aastal 1897, 23 aastat pärast esimese nurgakivi maha panemist.
Sel ajal oli tegu Euroopa suurima teatriga. 
Ajalugu kordus peaaegu 100 aastat hiljem. Aastal 1974 läks teater remonti, aga seoses rahaliste ülekulutuste, korruptsiooni ja poliitiliste lahingute tõttu venis remont taas 22 aastat. Teater avati uuesti 1997 aasta mais, neli päeva enne teatri sajandat sünnipäeva. 

Õhtuks olime omadega täitsa läbi, aga õnneks saime pika bussisõidu ajal jalgu puhata. Meil õnnestus bussis istekohad vaid sellepärast saada, et läksime bussi peale bussi algpeatuses. Püsti poleks ma vist küll suutnud kõik need '100' peatust seista.

Bussis avastas Pete ühe 'app-i' millega sai itaalia keelt tõlkida nii, et mobiili oli vaja vaid teksti kohal hoida ja tekst muutus kohe automaatselt ingliskeelseks. Lõbustasimegi siis ennast erinevate tekstide tõlkimisega nii palju kui me neid meie sõidu ajal leidsime. 

3 comments:

  1. Sul on hea kunstianne. Ostad valged plaadid ja joonistad ise peale :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. See on muideks VÄGA hea mõte :-)! Aitäh! Pete ei ole eriti nõus Sitsiiliasse tagasi minema, seega ise tegemine lahendaks võib-olla tõesti probleemi ära.

      Delete
  2. Aga palun :)

    Kersti

    ReplyDelete