Saturday, 7 September 2019

VANGLAS

Patarei vanglasse sattusime me ühel vihmasel päeval. 
Suurem osa me Eestis oldud ajast oligi ilm selline, et üks hetk paistis päike ja juba paar minutit hiljem sadas paduvihma ja nii mitmelgi korral oli paduvihm ikka kohe selline korralik paduvihm, et kui vihma kätte juhtusid jääma, siis suure tõenäolisusega sadas vihm ka läbi su aluspesu. 
Tegelikult sobiski vihmane ilm vanglaga hästi kokku, sest see andis kogu kohale justkui õigema atmosfääri ja tunde juurde.





Viimati käisin ma Patarei vanglas täpselt 10 aastat tagasi. Greta oli siis vaid pooleteist aastane. Siis oli võimalik näha vangla merepoolset osa ja rahvale oli avatud palju suurem ala kui nüüd. Sel ajal nägi vangla välja nagu oleks 'endised elanikud' sealt vaid natuke aega tagasi lahkunud ja kõik lihtsalt pilla-palla segamini. Mäletan kui suure elamuse mulle see külastus valmistas.

Sel korral said külastajad näha vangla teist ja palju väiksemat osa, aga sellele vaatamata avaldas see nii mulle kui ka Gretale unustamatu elamuse. 

Ma pärast uurisin üsna pikalt interentis Patarei vangla kogu kompleksi pilte, et täpselt aru saada mis vangla osaga tegu oli. Hirmsasti tahaks kogu Patarei vanglat seest poolt näha. Kompleksi keskel oli ju kunagi haigla osa kuhu ka varem juba kedagi ligi ei lastud.





Õnneks on Greta nüüd juba nii vana, et talle on kergem kogu seda venelaste ja kommunismi asja seletada. Kui ta noorem oli, siis ma pidin (ja noh pean ka nüüd) väga ettevaatlik olema mida ja kuidas ma ütlen, et talle ei jääks muljet või arusaama, et venelased on pahad ja neid peab justkui kartma või vihkama. Ma mäletan kui me käisime ühel Eesti reisi ajal kinos 'Seltsimees laps' filmi vaatamas ja kuidas ta siis pärast ahhetas ja ohhetas kui üks venelane sattus vanaema käest midagi tänaval küsima. Samas minu arvates ei olnud 'Seltsimees laps' film piisavalt õige tema jaoks (kes ei kasva Eesti eluruumis ja ei puutu nende teemadega kokku) et aru saada kui kohutava ajastuga oli tegelikult tegu ja mida see Eesti inimestele tähendas. Filmis toimus ka minu enda jaoks kõik kuidagi väga ruttu ja Greta kohe kindlasti ei saanud aru kui pikalt väikese Leelo ema tegelikult ära oli. 

Nüüd aga on ta juba selle võrra vanem, et talle saab kogu asja läbi kommunismireziimi seletada ja see teeb asja palju arusaadavamaks ja õiglasemaks nii minu, tema kui ka venelaste vaatenurgast lähtudes. Selles mõttes oli mul veel eriti hea meel, et näitusele selline pealkiri oli pandud.






Õnneks olid igal pool väljas ka inglise keelsed sildid ja jutukesed mida siis Greta sai vastavalt huvile ja tahtmisele lugeda. Päris igat silti me muidugi lugema ei hakanud. Osa juttu lugesin ma talle ka ise eesti keeles ette ja seletasin üle ning osa jutu kohta näitasin talle kust ta võiks inglise keeles lugeda.  






















Gretale paistis see näitus palju huvi pakkuvat, aga ta pärast ütles ka et see oli väga jube. Kõige kurvemaks tegi teda üks lugu naisest kes pääses õnneks küll surmanuhtluseset tänu sellele, et oli lapseootel, aga kui ta hiljem Siberis oma lapse sünnitas, siis võeti talt ta väikene tütar ära ja ta ei saanudki kunagi teada mis ta tütrest sai. See jutt tõi nii Gretale, kui ka mulle, pisarad silma ja kuna tegu oli viimase ruumiga, siis me lahkusimegi näituselt märgade silmadega. 


Lugesin aastaid tagasi raamatut 'Võimas ja sünge Patarei'. Väga huvitav lugemine, annab hea ülevaate elust Patarei vanglas ajavahemikus 1924-1990.

5 comments:

  1. Gretale võiks hoopis huvi pakkuda raamat "Seltsimees laps", eriti kuna ta on filmi näinud. Mina lugesin meie lastele kõik kolm osa kõigepealt ette ja siis vaatasime filmi, nad said tänu selleleväga hästi aru. Eks meil on muidugi ka minu isa lugu kohe varnast võtta, isa viidi ära mõlema küüditamisega, sest kuskil 40ndate lõpupoole saadeti alaealised Eestisse tagasi, aga 1949 oli isa vahetult enne maärtsiküüditamist 16 saanud, ohtlik element...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma pean selle pilguga neid raamatuid uuesti vaatama, et võib-olla tõesti mõne aja pärast talle vähemalt kahte esimest osa, mis mul kodus olemas on, ette lugeda (kolmanda osa lugesin ma ise alles nüüd Eestis käies läbi). Ma küll ei tea kust me selle aja leiame ja kas tal selle vastu ka huvi on, seda enam, et film ju tal juba nähtud. Aga ma olen kindel, et kui ta vanemaks saab, siis ta tunneb juba ise rohkem huvi ja siis tal ka kergem kogu värgile pihta saada :-)

      Delete
    2. Jah, ega see ju kohe ei pea juhtuma, äkki vanemana loeb ise, kui huvi tekib.

      Delete
  2. Käisin Patareis 2006 ja siis sai käia ka meditsiiniosas...med.tarvikud ja tehnika oli alles. Päris kõhe tunne. Kui mälu mind nüüd alt ei vea, oli see avatud ka 2009/2010.
    Mu hea Šotimaa sõber (endine politseinik) küsis pärast Patarei külastust, et miks koertel olid paremad elamistingimused kui inimestel? Vastus on lihtne, koerad ei olnud vangid ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas sa pead silmas seda eraldi suurt haigla ehitist või lihtsalt tavavangla meditsiiniosakonda? Minu külastuse ajal sai seda tavalist meditsiiniosa näha koos med.tarvikute ja tehnikaga ja hambaarstituba, aga sinna eraldi suurde haigla ehitisse ei lastud kedagi.

      Delete