Sunday, 29 September 2019

NATUKE JUTTU ÜHEST INGLISMAA TEISEASTME KOOLIST

Käisime eile (loe paar päeva tagasi) meie kodu lähedal asuva keskastmekooli avatud uste päeval. 

Nutta tahaks!
Kohe sedasi pisaratega!


Kooli direktori kõne ajal oleksingi peaaegu paar pisarat poetanud, aga õnneks suutsin siiski 'normaalseks' jääda. 

Te võite mulle rääkida nii palju kui te tahate, et UK-s on sitt koolisüsteem ja haridus ning kõik lollid või kuidagi imelikud (nagu ma aegajalt ikka kuulen või loen), või tuua näiteks nii palju PISA testide tulemusi kui te tahate, aga ma ei vahetaks oma lapse jaoks mitte mingil juhul välja siinset koolisüsteemi Eesti oma vastu. 
Jah, võib-olla oleks targem sellist asja välja hüüda alles 6 või 10-aasta pärast, aga kuna Greta on tänaseks juba peaaegu 7 aastat koolis käinud ja ma leian end endiselt iga aasta aina uuesti ja uuesti vaimustuses olevat siinsest koolisüsteemist, siis mul on suur usk, et see vaimustus saab mul ka jätkuma järgmise kuue või enam aasta jooksul...ja sellele andis taaskord kinnitus ka eelmise nädala koolikülastus.

Mul on nii kahju et mul ei ole kunagi olnud võimalust siinses alg-ja teiseastmekoolis käia. Greta ei tea kui palju tal on vedanud ning ta vist ei oska selliste võimaluste eest tänulik olla (vähemalt mitte veel), aga tühja sellest, ma olen ise siis ka tema eest tänulik. 
Kuna me kolm aastat tagasi juba käisime seda kooli vaatamas ja ma kirjutasin pärast väga pika postituse sellest koolist, siis ega mul sel korral ei olegi enam midagi erilist siia juurde lisada. 

Ühte asja aga kinnitan veel kord. Nimelt kui kooli juhtkirjas on kooli eesmärgiks igat kooli õpilast inspireerida olema
enesekindel (omada enesekindlust ja suhelda selgelt igas olukorras)
hooliv (austada teiste vaateid ja veendumusi/uskumusi), 
tahtejõuline (teha kõvasti tööd, et saavutada kõigis eluvaldkondades võimalikult kõrged standardid/tulemused), 
entusiastlik (olla valmis vigadest õppima ja säilitama positiivset väljavaadet) ja
iseseisev (vastutada iseenda ja oma õpingute eest), siis need ei ole vaid sõnad paberil, vaid kool ka päriselt IGAPÄEVASELT panustab oma lubadustesse...ja seda on kooli külastades väga kerge märgata.



Science klassis (bioloogia, keemia, füüsika) sai igasugu katseid teha ning isegi lamba südant katsuda ja uurida




Õueala. 
Spordiväljakuid siit kahjuks hästi näha ei ole ja eraldi meid nendele ka ei viidud.


Viimastel päevadel on mitmed blogijad erinevatel kooliteemadel kirjutanud. Ma loen neid postitusi ja hingan kergendatult. Inimesed kirjutavad probleemidest, mis siin on juba ammu lahendatud. Paljudes Eesti koolides ei oleks aeg nagu üldse edasi liikunud, ok paberil võib-olla ehk küll, aga mitte päriselus. No näiteks kasvõi see käsitöötundidega seotud teema.
Siin ei ole sellega mingit probleemi. Käsitöötunnid, mida siin nimetatakse disaini ja tehnoloogia tundideks, on jagatud neljaks osaks: 
3D disain, 
Mood ja tekstiil
Toit ja toitumisõpetus
Graafiline disain
5,6 ja 7.klassis (Y7,Y8,Y9) õpivad kõik õpilased neid aineid teatud arvu nädalaid, et saada ülevaade, mida iga aine endast täpselt kujutab. Peale 7.klassi peab iga õpilane enda jaoks neljast ainest välja valima kaks, mida ta siis põhjalikumalt õppida tahab ja milles soovi korral ka eksami teeb. 

Näiteks 5. klassi õppeplaan näeb välja selline

Eesti mõistes keskkooli õpilased (kooli kaks viimast klassi ehk Sixth Form) õpivad üldse teistest kooliõpilastest eraldi ja vaid neid aineid mida nad hiljem ülikooli või kuskile mujale edasi õppima tahavad minna (tavaliselt kolme) ja milles nad kooli lõpus A-level eksami teevad. Sixth Form õpilased ei pea ka koolis koolivormi kandma.

Selles koolis kus meie käisime on Disaini ja Tehnoloogia osakond üldse eraldi majas





Siin on see täiesti loomulik et ka poisid saavad võimaluse tutvuda õmbelmise ja toiduvalmistamise ja tehnoloogiaga, samamoodi nagu tüdrukud metalli ja puidutööga.







5,6 ja 7 klassi kunstitööd 













Usuõpetus

5,6 ja 7.klassi õppeprogramm

Geograafia klassis said külastajad ehitada maja, mis maavärina korral püsti püsiks. Kui lauda väristades maja püsti jäi, siis said auhinna (no õigemini siis Greta, või teised lapsed. Auhinnaks oli komm).
Igas klassis oli võimalik rääkida aineõpetajatega. KÕIK õpetajad olid nii lahedad ja hästi palju oli just meesõpetajaid. Selle meessoost matemaatikaõpetajaga, keda mina nägin, oleks ma nõus ka kõige raskemat matemaatikat õppima. Ta rääkis nii entusiastlikult ja hoolivalt, et mul läksid teda kuulates peaaegu põlved nõrgaks :-)
KS3 (Key Stage 3), mis tähendab 5,6,7.klassi ehk siis 11-14-aastastele õpilastele antakse nädala sees korra kodus õppida inglise keeles, matemaatikas ja teaduses. Iga kahe nädala tagant ka geograafias, ajaloos ja võõrkeeltes. Kõikides teistes ainetes aga korra veerandis.

Kogu kooli tunniplaan näeb aga välja selline (väljaarvatud siis Sixth form, mis on keskkooli kaks viimast klassi,sest nemad õpivad teistest eraldi)


Draama klass


Võimla

Söögisaal

Kadettidest kirjutasin ma juba oma vanas postituses pikalt , seega ei hakka siin eraldi uuesti kirjutama. Panen vaid paar pilti



Võõrkeelte osakonnas olid väljas Bake Off võistluse koogid mille poolt oli võimalik hääletada. 
Eesti lipust pidin ju ka pilti tegama

Viiendas klassis õpivad kõik lapsed prantsuse keelt. 
6 ja 7 klassis õpivad nad kas prantsuse ja saksa keelt VÕI prantsuse ja hispaania keelt (kool määrab grupid ise, kuigi kui on soov et su laps tingimata daksa keelt õpik, siis saab koolile sellest teada anda).
Peale seitsmendat klassi on õpilastel valik, kas nad soovivad mõnda võõrkeelelt põhjalikumalt õppida ja selles eksamit teha. 

Arvutiklassi õpetaja rääkis kuidas nad proovivad rohkem tüdrukuid IT alale meelitada. Amazon firma korraldab koolis  tüdrukutele lausa eraldi workshop-e ja muid konkursse, mille käigus ongi nii mõnigi tüdruk hakanud IT vastu rohkem huvi tundma. Huvi siis selles mõttes, et Eesti mõistes nii 5,6 kui ka 7-nda klassi lapsed õpivad ikka kohustuslikus korras arvutitehnoloogiat, aga peale seda peavad ju õpilased valima mis ainetes nad GCSA eksameid tegema hakkavad ja sel juhul valivad IT ikka vaid need, kes seda ise põhjalikumalt edasi õppida tahavad. Eralti IT ruume on neil koolis kokku 5.

5,6 ja 7.klassi arvutiõppe programm

Inglise keele klassis oli välja pandud ka mõned nuputamisülesanded. Sellised tüüpilised inglise stiili. 
Kindlasti oskab nii mõnigi lugeja vähemalt paar tükki nendest ära lahendada.

Rohkem ei hakkagi praegu kirjutama, sest kui Greta peaks sellesse kooli sisse saama (mida me väga loodame), siis eks ma järgmise kooliaasta alguses juba kirjuta kõikidest asjadest palju täpsemalt. 
Hoiatan aga samas juba eelnevalt ette ära, et suure tõenäolisusega saate siis mu blogi vaid salasõna teades lugeda, sest mul on plaan mu blogi varsti lukku panna...aga sellest mõnel teisel korral lähemalt. 

Lisan siia veel mõned numbrid.
UK on kokku 32 113 kooli
20 925 nendest on algkoolid
4168 teiseastmekoolid
2381 erakoolid
1256 erivajadustega laste koolid

Enamik UK koole asub Inglismaal (24 281 kokku-16 776 algkooli, 3408 teiseastmekooli, 2297 erakooli).

Õpilasi on kokku UK-s 10 259 840
nendest 8 669 080 Inglismaal

Täiskohaga õpetajaid 506 400
216 500 algkoolides
208 300 teiseastmekoolides
  61 500 erakoolides
  16 700 eravivajadustega laste koolis

Alates aastast 2009 on õpilaste arv iga aastaga märgatavalt tõusnud ja praeguseks on koolides 643 000 rohkem õpilasi kui aastal 2009. 
Paljudes piirkondades on õpilaste arv tõusnud nii palju et õpilasi on tunduvalt rohkem kui koolikohti. Ka meie piirkonnas on suur koolikohtade puudus. Näiteks sellesse meie koduläheduses olevasse kooli on viimaste aastate jooksul olnud üle 700 tahtja, aga vastu võetakse igal aastal vaid 220! See muidugi ei tähenda, et need 500 õpilast kes kohast ilma jäävad, siis koolita jäävad, aga nii mõnigi neist on sunnitud, kui rahakott vähegi lubab, erakooli minema või siis kodukohast palju kaugemal koolis käima. 


Juba paari päeva pärast läheme veel ühe teise teiseatme kooliga tutvuma ja teisipäeval on Greta koolis koosoleks nii teiseastem koolide teemal, kui ka suvel toimuvast nädalasest koolireisist.

25 comments:

  1. Tundub väga tore kool! Veider mõelda, et Greta juba 7a koolis on käinud. Ma olen Su blogi juba nii kaua lugenud, et ta ju alles nagu.. sündis :D Teiste lapsed kasvavad ikka nii ootamatult.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaaaa, meil on endil ka imelik mõelda, et alles ta ju oli 4 ja läks kooli ja nüüd juba kooli vahetamas! Isegi kui veel eelmise või üle-eelmise aasta pilte vaadata, siis tundub ta nii väikene alles, sest ta on selle aastaga ikka väga palju kasvanud ja kuidagi märkamatult suureks neiuks saanud. Aga las need lapsed kasvavad, meie ju jääme ikka endiselt nooreks :D

      Delete
  2. Mu meelest ka, just läks kooli. Ma fännan koolipostitusi, eedtil oleks palju õppida.
    Samas ma õppisin küll koolis puitu ja metalli ( poisse oli klassis vähem ja tüdrukud said soovi korral käsitöö asemel metalli valida), lapse koolis vahetavad tüdrukud-poisid veerandikS tööõpetuse klassid/õpetajad/tegevused.
    Aga ma pole kindel, vbolla pole kõikjal samamoodi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga kas su lapse koolis on ka need tööõpetuse grupid sega grupid või ikka nagu vanasti et tüdrukud ja poisid eraldi? Ma nii sama huvi pärast küsin, sest kui suuremas pildis vaadata, siis see tööõpetuse teema on vaid üks väikene osa kogu koolisüsteemist mis kahe maa vahel erinev on :-)

      Delete
    2. Tüdrukud ja poisid eraldi. Aga näiteks näitlemises olid ühel lapsel tüdrukud-poisid segamini, teisel aga eraldi, sest õpetaja ei suutnud segagrupis poisse ohjata. Lõpuks vahetati mitu korda õpetajat aga pärast esimest moodulit oli lastel näitlemisest siiber. Tegelikult tegi õpetaja nende jaoks liiga keerulisi etüüde. Samal ajal käisid poisid meeste tantsupeol ning tekkis huvi ja suur osa neist teeb siiani rahvatantsu, pigem on probleem tüdrukutega. Nii et ma ütleks, et kõik (99%) on kinni õpetajas ning nende suure koormuse juures on neil nõks lihtsam kui poisid-tüdrukud eraldi.

      Delete
    3. Minu arvates kõige suurem vahe paljude Eesti riigikoolide ja siinsete riingikoolide juures ongi see, et siin teeb KOGU kooli juhtkond koostööd. Kõikide õpetajate ja direktori ühiseks eesmärgiks on laste heaolu ja õppimise eest vastutamine. Kõik õpetajad jälgivad samu reegleid ja eesmärke, teevad koostööd ja saavad üksteistelt ning direktorilt pidevat tuge ja koolitust. Ei ole nii, et iga õpetaja seisab enam-vähem vaid iseenda eest ja juhib tundi kuidas tahab.
      Ehk kui sa ütled, et kõik on kinni 'õpetajast', siis siin ei oleks selline asi vabandus, sest kool kui tervik vastutab selle eest, et koolis saaks iga klassi tund peetud nii nagu ettenähtud ja iga probleem nii kiiresti kui võimalik lahendatud, mitte et tunni sisu ja laste õpetamine ning heaolu sõltub sellest, milline õpetaja sattub su lapse klassil parasjagu olema.

      Delete
  3. Olen enam kui veendunud, et Inglismaa koolides õppivad lapsed saavad palju laiema silmaringi ja oskuse erinevaid sündmusi/asjaolusid seostada. See-eest Eesti lapsed teavad peast aasta arve, millal miski juhtus, ent mis tõuke miski selleks andis - jääb neile arusaamatuks.
    Toon ühe näite Eesti koolist. Kevadel anti 6 klassi lastele võimalus valida endale järgmise õppeaasta valikaine (kokku oli 5 valikainet: programmeerimine, male, argumenteerimine, avalik esinemine, kultuurilugu). Sügisel kooli minnes selgus, et kool määras laste eest, kes mida valikainena õppida saab!!! Minu laps sattus programmeerimise ainesse (lapsevanemana olin rahul, tuleviku vaates), tema head sõbrad aga male tundi!!! Iseenesest pole malel ju häda midagi, õpetab loogikat, ettenägemisvõimet jne, ent males pannakse hindeid!!! Eelmisel nädal said õpilased siis hulga F-hindeid (see on halvim hinne üldse). Lapsed oli pettunud, lapsevanemad nördinud...õigustatult: kõigepealt ei saanud valida ainet, siis selgub, et laste motivatsioon lüüakse täiega alla...ja kuna lapsed ei saanud aru, miks neile hinne F pandi - tekitas see täiega trotsi. Olen nüüd sarkastiline ja soovin maleõpetajale "palju õnne", terve õppeaasta on ees ja ürita taastada seda, mille ühe "F" hindega veega alla lasid. Siinkohal mulle tundub, et õpetajal endal ei ole motivatsiooni malet õpetada ja seda lastele huvitavaks teha.
    Tööõpetus - see on eesti emade peavalu...mulle meeldib, kui tean, millal on õmblemine/kudumine/puidust esemete treimine...et saaksin vajalikud materjalid aegsasti koos lapsega välja vaadata, et tehtud ese leiaks kasutust ja on silmale ilus vaadata, tehtud söök maitsev ja lapsel soov järgmine kord ka kodus seda pakkuda (viimane piisk karikasse oli õliga kartulisalat - tütar sõnas see peale, et kes teeb kartulisalatit õliga!!! ja süüa see küll ei kõlvanud - õli rikkus kõik ära - kurvaks teeb selline toiduga "solkimine", mis lõpptulemusena prügikasti visatakse). Mäletan, veneaja kokanduse tunde, kus söögitegemine oli põnev ja tehtud road sõime koos klassikaaslastega, poisid tulid puutöötunnist ja istusid ilusti kaetud lauda, pärast aitasid nõusid pesta ja kuivatada.
    Igal juhul jätka koolipostitustega...püüan Sinult saadud mõtteid oma lapse kooli hoolekogusse viia...ainult kurvaks teeb, et mul on vaid 2 toetajat seal.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Palun ära minu pärast oma laste kooliga tülli mine :-)

      Delete
  4. Jõuan vaid tõdemusele, et Eestis on igasuguseid koole (nagu ma usun on ka UK-s - küllap on sealgi selliseid ebameeldivaid koole, kus õppimine on vaevaline ja kool ise tüütu kohustus), sest osade koolide kirjeldused siin on... väga võõrad.

    Oma lähiringkonnas käivate laste koolide kohta saan öelda järgmist:
    - käsitööd ja puutööd on teinud kõik lapsed, soost sõltumata, kokandust samamoodi
    - õpetajad üritavad lastele kooliprogrammi teha samaaegselt huvitavaks ja mänguliseks, sh ka rasked ained nagu matemaatika ja füüsika
    - lapsed lähevad kooli rõõmuga, sest õpetajad on toredad, kool ise on värviline ja tore koht, ja õpetajad tahavad lapsi õpetada
    - lapsed teavad, et õpivad endale, oskavad õpitut enese ja maailma mastaabis lahti seletada, arutada, mõtestada

    Samas pean tunnistama, et nende heade näidete põhjal tean ka palju neid, kellel ON koolis problemaatilisi külgi (sh muuseas kas UK-s).
    - õpetajad on vanamoodsad, ranged, ja kompromissitud
    - õpilased peavad asjad "pähe tuupima", selmet, et asju mõista ja protsesse seletada
    - olenevalt ainest on tegu kas pähetuupimise või "mina tean, sina ei tea" õppimisega

    Mõned tähelepanud on, et Ida-Eestis tundub "klassikalise" kooli olemasolu palju nähtavam kui mujal Eestis - muutused on rasked tulema kui õpetajaskond on vananev ja oma põhimõtetes kinni. Eesti väikekoolide puhul sõltub palju kohalikust kogukonnast - kui väikekoolis on kiuslik õpetaja või direktor, siis on ka koolis palju pingeid; muidu on paljud väikekoolid pigem eesrindlikud ja oma olemuselt pigem UK-ga sarnanevad koolid. Waldorf- ja vabakoolid on Eestis eesrindlikud muudatuste esiletoojad - nende läbikatsetatud muudatused on Eestis järk-järgult ka tervele koolisüsteemile laiendama hakatud, aga suur laev teadupärast pöörab aeglaselt ning need muudatused võtavad aega. Eesti koolisüsteem üldse aga on ka meie rahva nägu - vananev rahvas tähendab ka vähenevat õpilaste arvu ja vananevat õpetajaskonda, ning üldiselt pigem tõsist-kurvameelset eestlast ei saa kuidagi õnnelikuks ka koolisüsteemis teha kui ümberringne ühiskond on pigem kurvameelne ja melanhoolne.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma oma blogis räägin peamiselt Inglismaa koolisüsteemist (välja arvatud kui märgin eraldi UK), sest Inglismaa, Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa koolisüsteemid on üksteisest erinevad. Mitte küll drastiliselt erinevad, aga mõnigaste erinevustega sellegi poolest.

      Inglismaal on kõikkides RIIGIkoolides ühine süsteem...ja riik kontrollib seda, et see nii oleks. See ei tähenda et asju täpselt 1:1 tehakse, vaid seda, et süsteem peab töötama teatud mudeli järgi ja seda mudelit ei tohi eirata.

      Inglismaal on üle 24 000 kooli ja 6,5 miljonit õpilast. Kohe kindlasti on nende koolide seas ka neid koole mis ei vasta standarditele ja lapsi kes kooliskäimist vihkavad. Kui sellised koolid kontrolli käigus välja tulevad, siis nad kas pannakse kinni või sunnitakse standardeid tõstma ja selleks antakse neile nii lisaraha kui toetust.

      Koolid erinevad ka paratamatult piirkonniti, AGA mitte koolisüsteemi, suhtumise või alati õpetajate panuse puudumise tõttu, vaid enamalt sellepärast milliste perede lapsed mõnes koolis ülekaalus on ja kui palju energiat, tööd ja raha selliste laste koolitamiseks tarvis läheb. Kui kool asub piirkonnas kus on suur kuritegevus, vaesus ja harimatus või mõnel juhul ka immigratsioon, siis tahes tahtmata on ka suurele koolijuhtkonna panusele ja riigi lisarahadele vaatamata väga keeruline sellise piirkonna lapsi tirida samale tasemele kui nende piirkondade lapsi kus on ülekaalus pered, kes toetavad ja hindavad haridust. Ja usu mind, ka selliste 'mahajäänud' piirkondade koolid teevad endast kõik, et neid lapsi 'päästa' põlvkondade viisi kestnud vaesusest ja harimatusest, aga kahjuks on seal piir kui palju üks kool kedagi aidata saab...ja see on väga kurb.

      Ma kohe kindlasti ei ütle, et Eestis toredaid koole ja õpetajaid ei oleks ja lapsed kooli ei tahaks minna. Ütlen vaid seda, et Eesti ja siinne koolisüsteem on nii erinev ja öelgu inimesed mida nad tahavad, mina eelistan 100% rohkem siinset süsteemi, sest see on nii palju inimlikum, huvitavam ja mis peamine, ei võta lastelt õpihimu ära :-)

      Delete
    2. Mis sa arvad, milline oleks Greta koolikogemus, kui te elaks mõnes muus linnaosas? Või kui te elaks mitte Londonis, vaid... no ma ei tea, Leedsis? Liverpoolis?

      Mina kasvasin üles Kohtla-Järvel ja minu koolikogemus oli üsna hea. Aga ma tean, et minu kogemus ei ole hea kirjeldamaks, milline oli Kohtla-Järve koolilaste kogemus üldiseselt.

      Või näiteks siin Uus-Meremaal: minu lapsed käivad koolis, millega ma väga rahul olen. Aga ma tean, et nende kogemus ei ole tingimata hea näide koolilaste kogemusest üldiselt.

      Kuhu ma sellega jutuga jõuda tahan, on see, et mis on sinu arvamus Greta koolikogemuse "ühtivusest" Inglismaa "padukeskmise" kooliga. Mitte ainult sinu piirkonna koolidega, vaid Inglismaaga üldiselt?

      Delete
    3. Olen üsna kindel, et Greta koolikogemus oleks ka mujal Inglismaal elades ja 'padukesmises' koolis käies üsna sama sellega mis tal hetkel on, sest nagu ma juba korduvalt olen öelnud on Inglismaal igal pool RIIGIkoolides sama süsteem ja samad programmid ning see kehtib ka koolijuhtkonna ja õpetajate õpetamise stiili ja suhtumise kohta õpilaste ja lastevanemate suhtes. Julgen seda väita selle põhjal mida ma olen kuulnud nii me sugulaste, kui ka tuttavate käes, kel samuti Greta vanused lapsed ja kes kõik Inglismaa eri paigus elavad (ühe sellise pere lapsed käisid varem ka veel Greta koolis ja kui ma nende emaga telefoni teel räägin, siis esimese asjana räägime alati lastest ja koolidest :-). Samuti on me tuttavate seas mitu õpetajat kelle käest ma alati igasugu küsimusi küsin, sest kogu see kooliteema on ju ka mu enda 'passion' ning nüüd on ka Pete-i vennapoeg verivärske algkoolide õpetaja. Ja loomulikult töötasin ma ju ka ise enne Greta sündi teatud aega paaris algkoolis, kuigi seda kogemust ei saa praegu hästi enam võrdluseks tuua, sest selle ajaga on siinne süsteem ikka omajagu muutunud.
      Ning ka mu blogi lugejate hulgas on eestlaseid, kelle lapsed samuti siin riigis koolis käivad ning siinse koolisüsteemiga väga rahul on (võrreldes Eesti koolisüsteemiga). Ja kolme lugeja käest olen isegi kuulnud, et nende lapsed/lapselapsed õpivad üldse mõnes teises riigis Inglise koolisüsteemiga koolides ja nende laste kooliprogrammid ja süsteemid ning koolikogemused on samuti vaat et üks ühele sellega, mida ma siin Greta kooli kohta olen kirjutanud. No ja leidub muidugi ka neid eestlasid kellele siinne koolisüsteem on täielikult vastu kasva, kuigi ma isiklikult ühtegi sellist inimest ei tea.

      Aga otse loomulikult on igal koolil siiski oma nägu ka siis, kui süsteem on sama ja eks sellepärast käiaksegi erinevate koolidega eelnevalt tutvumas, et iga pere saaks valida just nende lapsele sobiva kooli (muidugi viimaste aastate jooksul on see valimine küsimärgi all, sest suureneva rahvaarvuga kaasnev koolikohtade puudus ei ole mitte ainult meie piirkonnas probleem, vaid ka mujal üle Inglismaa ja lõpuks oled sa ikka sunnitud minema sinna kooli mis sulle määratakse, juhul kui sul ei ole just raha omale mõni erakool valida).
      Kui me elaks mujal, siis valiksime samamoodi Gretale kooli nagu me tegime seda 7 aastat tagasi algkooliga ning nagu me teeme seda ka nüüd teiseastme kooliga. Me muideks oleme meie praeguses piirkonnas vaid nats üle 3 aasta elanud (ja täpsustuseks-me ei ela Londonis ;-). Me vana elukoht oli küll meie praegusele elukohale üsna lähedal, aga sellegipoolest täiesti teises maakonnas/piirkonnas.

      Ning on ka siin küllal neid vanemaid kes ei ole oma laste kooliga ühel või teisel põhjusel rahul ja kes kurdavad kogu koolisüsteemi üle, ning ka lapsi kes on koolis õnnetud, aga üldine üleriigiline mulje on ikkagi pigem see, et lastele meeldib koolis käia, neil on seal huvitav ja nad on motiveeritud ning mina isiklikult olen kogu süsteemist täiesti vaimustuses... ja kuna ma olen nüüd kahe viimase nädala jooksul väga palju ka teiseastme koolikülastusi teinud, siis mu vaimustus vaid kasvab :-)

      Aga ma rõhutan veel kord ka seda, et Greta praegune algkool on täitsa tavaline riigikool. Jah, me asume rikkas piirkonnas, aga sellel vaatamata käib Greta koolis ka üsna palju sotsiaalabi piirkonna lapsi, aga kuna need lapsed ei ole ülekaalus, siis on võitjateks kõik kooli lapsed. Greta kool ei ole ka 'outstanding' reitinguga kool, vaid lihtsalt 'good' ja paaril viimasel aastal on olnud tulemused üsna madalad ning kontrolli käigus on toodud välja need kohad mis parandamist vajavad. Nende andmete põhal võib näiteks nii mõnigi vanem Greta kooli enda lapsele valimata jätta, sest nende nõudmised kooli suhtes on teised kui näiteks meil. Ja meie jälle jätaks valimata kooli mis asub sellises piirkonnas kus kuritegevus on suur ja enamus koolis käivaid lapsi tuleb perekondadest kus haridusest ei peeta eriti lugu, kuigi ka sellises koolis on sama süsteem ja kooliprogramm kui igal pool mujal.

      Delete
    4. Ma näen, jah, et peaaegu igas teises kommentaaris sa kirjutad, et riigikooli süsteem on sama igal pool Inglismaal. Sa võiks selle lause vist copy+paste peale panna oma arvutis :D, sest läheb nii palju kasutusse. Minu küsimus oli mõeldud just teiselt poolt vaadates, et kuigi süsteem on sama - sest Eestiski on ju tegelikult sama süsteem, aga koolikogemus võib väga erinev olla piirkonniti - väga paljud asjaolud mõjutavad, kuidas süsteem toimida SAAB.

      Toon ühe Uus-Meremaa näite. Uus-Meremaal on üks grupp peresid ja lapsi, kelle jaoks koolisüsteem ei "toimi": Maoori pered, Pasifika pered ja madal sots-ekonoomine staatus (ie, vaesed). Et läbi terve riigi tuleb statistikast väga hästi esile see, et neil on (statistiliselt) halvemad õpitulemused, halvem tervis, halvem jätkuõpingute protsent kõrgkoolis, madalamad palgad jms. Isegi, kui nad käivad "heas" koolis - statistiliselt, isegi heas koolis neil ei lähe nii hästi, kui teistel lastel (kuigi läheb paremini, kui nendel, kes on "halbades" koolides). Et, noh... nendel lastel on suur hulk riskifaktoreid KORRAGA peal. Ja olgugi, et koolid on "läbi terve riigi sama süsteemiga" - nende laste koolikogemus ei ole nii hea, kui on (statistilist näidet teen nüüd, eks?) valgetel lastel rikastest peredest.

      Suur osa sellest, kuidas lapsel koolis läheb, oleneb sellest 1) milline on pere, 2) milline on elukoht, 3) milline on laiem keskkond. Ja et kui need "taustsüsteemid" ei toeta last, siis koolisüsteem võib ju sama olla, aga koolikogemus ei ole.

      Ma ei ütle seda mitte selleks, et kellegi suunas sõrmega näidata ja öelda, et keegi milleski süüdi on - olgu need siis koolid või pered või riik - aga ma lihtsalt täiesti ausalt ja uudishimulikult tahtsin su arvamust, et kui ühtiv on Greta koolikogemus "keskmise" koolikogemusega.

      Sest, tead, mulle tundub, et Gretal on üks otsatult tore, toetav keskkond ümber. Tal on tugevate sidemetega pere - mitte ainult sina ja su abikaasa, vaid ka laiemalt, vanavanemad. Ta elab turvalises, üsna rohelises linnaosas. Tal on aega oma huvidega tegeleda, ja teil on aega teda AIDATA huvidega tegeleda. Ta tunneb end turvaliselt, mis on üks põhilisi asju, minu arust, selleks, et lapse aju saaks õppida.

      Kuna Greta kooliväline keskkond ainult AITAB tema koolikogemust meeldivaks teha (mitte ei takista seda), siis see omakorda tähendab, et see kool tegelt ei peakski mingi "superkool" olema, et Greta koolikogemus superhea oleks.

      Aga see ei tähenda, et see süsteem toimib lävi terve riigi, terve riigi lastele, nii nagu ta Greta jaoks toimib.

      Sa ei pea sellele kommentaarile vastama, sest mulle tundub, et minu küsimust ei saa tegelt efektiivselt küsida inimese käest ainult nende eraelulisele kogemusele toetudes. Et kui sinu pere on väga toetav Greta suhtes, ja sinu laiem tutvusringkond on arvatavasti samasugused inimesed, kes elus üsna hästi hakkama saavad ja oma lapsi toetavad, siis sinu jaoks selline koolikogemus ongi "normaalne", "keskmine" kogemus. Mis, muideks, võib väga korrektne vaade asjale olla - võib-olla Inglismaal ongi selline koolisüsteem. Ma ei tea, ma pole Inglismaa statistikat uurinud :)

      Umbes nagu Uus-Meremaal: minu tutvusringkond on, valdavalt, sellised pered, kes eluga hästi hakkama saavad ja kes toetavad oma laste arengut. Minu jaoks on selline kogemus "normaalne".

      Aga ma olen piisavalt palju Uus-Meremaa statistilisi näitajaid jälginud, ja kuulanud õpetajaid, kes õpetavad sellistes piirkondades, kuhu ma tihti ei satu, et teada: Uus-Meremaa koolisüsteem ei ole tingimata selline, nagu minu laste kogemus on. Ja et kui ma peaks oma laste kohta tegema arvamuse, et kuidas nende kogemus mingile laiemale Uus-Meremaa skaalale sobituks, siis ma tegelt arvan, et minu laste kogemus on kuskil üleval-otsas. 80-90%. Sest on mitu väga olulist asja, mis teevad Invercargilli heaks rajooniks, kus elada, ja minu laste kooli "heaks" kooliks - vaatamata sellele, et see on nö "vaese" linnaosa kool. Mu laste kool on hästi, hästi mõnus.

      Delete
    5. Jah, see blogi siin ei ole statistika, uurimitöö või isegi mitte arutelublogi, vaid kõige lihtsamas mõttes meie oma pere blogi/päevik mis eelkõige on mõeldud mu vanematele ja sõpradele sugulastele Eestis :-) Ma kirjutan siin meie tegemistest ja Greta koolist ning läbi selle ka natuke põhjalikumalt Inglise koolisüsteemist, sest ma tean, et teema huvitab VÄGA paljusid mu blogi lugejaid... ning on ka mulle endale südamelähedane. Ma ei jaga siin kellegile täpseid andmeid või statistikat selle kohta, milline on kellegi teise lapse või erinevate sotsiaalklasside laste kooli- või elukogemused või nende akadeemilised võimed ja saavutused, sest esiteks mul puuduvad sellleks täpsed andmed ja teiseks ei olegi see mu blogi eesmärk.

      See tõsiasi kas sa oled British white middle class, working class või sotsiaalabipere või mingi teise etnilise grupi esindaja pere laps, ei muuda ju üleriigilise koolisüsteemi aluseid, kuigi see, millisest perest sa pärit oled ja kui suur ja tugev on su tugivõrgustik mõjutab otse loomulikult väga palju seda, milline on su elukvaliteet, su akadeemilised võimed ja tulemused ning ka seda, milliseks su elu suure tõonäolisusega tulevikus kujunema saab.

      Ma kirjutan siin sellest, mida siinne koolisüsteem Gretale (ja ka teistele lastele mis tahest taustaga) pakub ja ma olen sellest hullult vaimustuses, sest kui ma 'tõstaks' Greta siit mõnda tavalisse Eesti riigikooli, siis ma tean, et vaatamata kõrgetele PISA testide tulemustele eelistan ma ikkagi 99% rohkem siinset süsteemi just selle poolest, kuidas siin laste õppimisse lähenetakse, mida lastele pakutakse ja kuidas neisse suhtutakse. Jah, olen rohkem kui kindel, et Greta saaks ka Eestis elades Eesti koolis hästi hakkama, aga MINA tean, et siinne süsteem pakub talle nii palju enamat ning õpihimu ära võtmise asemel vaid kasvatab seda.

      Samas mu eesmärk siin on pigem ikka vaid kirjeldada siinsest süsteemist, mitte teha Eestiga võrdluseid, sest kuigi ma kuulen Eesti koolide kohta nii mu oma tädilt, kui ka healt sõbrannalt (kes mõlemad on algklasside õpetajad) ning me tuttavatelt ning sugulastelt ajakirjandusele lisakas, siis kuna ma siiski ise seal ei ela ja Gretal puuduvad sealse kooliga isiklikud kogemused, siis ma jätan võrdlemise võimaluse lugejatele endile. Julgen aga küll öelda, et koolirõõmu on siinsetel lastel palju kergem kogeda kui Eestis ja pean selle all ka silmas sotsiaalklassi madalama astme ja probleemidega perekonna lapsi. Siinsed koolid teevad hirmus palju selle heaks, et ka 'less fortunate' lapsed saaks 'best possible treatment and care' ja tihti on just koolid need, kes selliste laste hoolitsemise enda kanda võtavad kui vanemad või valitsus on lapsed mingil põhjusel abita jätnud.

      Loomulikult ei ole siinne süsteem täiuslik ja ma pole seda ka kunagi väitnud. Ka ei ole ma kordagi kirjutanud, et Inglise koolisüsteem on võimeline lahendama/vähendama siinset klasside vahelist suurt lõhet, kuigi selle suunas proovitakse pidevalt liikuda. Ma usun et suurem osa inimesi sooviks, et kõikidel lastel oleks hea ja võrdõiguslik elu, aga kahjuk ma ei usu, et see kunagi täielikult võimalik oleks. Tavliselt jääb suurem osa asju ikka RAHA taha kinni.

      Aga sellest saaks juba eraldi pika postituse kirjutada kuidas siinsed algkoolid (näiteks) ja koolisüsteem abivajajaid lapsi või peresid aitavad ja toetavad, sest minu silmis on ka see täieliku imetlust ja selle riigi vastu austust väärt.

      Ja ma täpsustan ka seda, et meil on sõpru ja sugulasi nii hästi rikaste perede, kui ka sotsiaalabil elavate inimeste seas. Jah oma lapsi armastavad ja toetavad nad tõesti kõik vaatamata sellele, et nende sissetulekud ja tugivõrgustikud on erinevad. Aga ma olen ka oma siin oldud aastate jooksul töötanud (ja kohe varsti ka uuesti töötamas) ka selliste peredega, kes ongi vaesed või ühel või teisel põhjusel riskigrupi pered/vanemad.

      Ning kuna sind huvitab, siis uuringud näitavad, et kõige halvemini läheb Inglismaa koolides white working class poistel
      :-(

      Delete
    6. Huvitav oleks teada, miks. Kas sina tead ehk, mis teooriad on? "White working class" poiste kohta?

      Delete
    7. Eks neid põhjuseid ole mitmeid, aga üks suuremaid kindlasti see, et selliste laste vanemad ei hinda haridust (või on kaotanud usu haridusse) ning nad ei toeta omi lapsi haritusteel. Greta koolis on ka selliseid lapsi.

      Aga internet on selle teemalist infot täis. Siin üks (mis tegelikult on juba 5 aastat vana) https://impetus.org.uk/assets/publications/Report/Impetus-PEF_Digging-Deeper1_June_2014.pdf
      ja siin ka üks huvitav artikkel
      https://www.ft.com/content/3b2509f2-fda2-11e8-aebf-99e208d3e521#comments-anchor

      Samas hea on see, et probleemidega tegeletakse ja muutuseid ning uuendusi tuuakse iga aastaga koolisüteemi sisse. Sellist probleemi ei ole küll võimalik üleöö ära parandada, aga parem midagi, kui mitte midagi. Suurelt osalt jäävad väga paljud asjad lõppude lõpuks ikkagi raha taha kinni ja kuna koolid on olnud paari viimase aasta jooksul väga suures rahakriisis, siis õnneks andis praegune valitsus Inglismaa hariduse jaoks üle 14biljoni naela :-)

      Delete
  5. Väga nôus sinuga Alice. Olin väga skeptiline UK koolisüsteemi suhtes aga nüüd mul üks on viimast aastat koolis ja teine paara aastat noorem ja kuigi vingumist on aga seda rohkem ôpetajate isikute kohta kui tegeliku koolis käimise ja ôppetöö kohta. Mis on väga tore siinsetes koolides on see mis saadakse ôpeainetele lisaks. Iga semester on paar "fookus päeva" millal tegeleatakse eluliste probleemidega, küsimustega karjääri valikuks, saavad kätt proovida erinevatel elualadel, kohalikud firmad käivad juba varasest east lastega koolis tegelemas ja neid nôustamas. Lapsed pidid tegema volunteer päevi ja ise endale organiseerima, mis nad siis teevad kas lähevad vanade kodusse, laste organisatsioonides vôi muud sellist. Mul tütar on nüüd viimast aastat koolis, mis tähendab, et ta ainult teeb kolme valik ainet süvendatult(mis mind algul shokeeris, et kuidas ei teegi kôiki 20 ainet enam - jääb ju lolliks) nüüd aga näen, et töötab väga hästi.
    Kindlasti on UK-s ka probleeme ja koolid erinevad piirkonniti ja vôib olla tôesti pean tänama ônne, et mul hasti on läinud

    ReplyDelete
  6. Greta on teil nii arukas laps et tema pärast küll muretsema ei pea, isegi kui ta sellesse kooli edasi ei saa. Noh ja muidugi ühe lapsega pole raske igasuguseid lisategevusi juurde võtta et kõik mis edaspidi ülikooli astumiseks oluline ikkagi kätte saada. Ma teie asemel viiks ta ka kuhugi sobivasse erakooli ja uuriks sealsete stipendiumite ja õppetoetuste kohta ka. Olete juba avastanud kas teda huvitaks rohkem juura, meditsiin või hoopis finantsala?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sellega olen ma nõus, et Greta on arukas, aga tegelikult on ta siinsete standartite järgi kõige tavalisem 10-aastane laps nii oma arukuse, teadmiste, kui ka lisategevuste järgi :-) Aga ma saan aru mida sa mõtled ja olen nõus, et lõppude lõpuks ei ole vahet kuhu kooli ta läheb, sest nii kaua kui ise õppida tahad on igas koolis selleks võimalused olemas ja kui vaja, siis leiame ka raha lisaabiks.

      Aga meie lemmikusse kooli sisse saamise juures ei olegi asi vaid selles, et meile see kool väga meeldib, vaid eelkõige ikka selles, et see asub kodu lähedal ja Greta saaks sinna kõndida. Kõik teised koolid on ka head ja õpetamine tasemel, aga nendesse koolidesse peaks ta siis sõitma kas bussi või kahega ning nendes koolides käib rohkem selliseid lapsi kes tulevad kodudest kus haridust eriti ei hinnata või on muid probleeme. Samas ei midagi hullu ja suur enamus Greta klassikaaslaseid lähevadki just sinna teise kooli.

      Mis puutub aga erakooli, siis jah hea meelega paneks Greta kuskile erakooli, aga see oleks ikka väga suur stress meile iga aasta üle 30 000 Greta eralkooli õppemaksuks maksta ...ja seda tõusvalt veel 7 aastat järjest!!
      Kui meil nii suurt majalaenu ei oleks, siis oleks see täitsa tehtav, aga praegu sellist raha kõikide muude väljaminekutele ja maksudele lisaks maksma hakata oleks ikka väga stressirohke ja sel juhul peaks me oma elustiili muutma. Kui muud võimalust ei oleks, siis loomulikult teeks seda, aga kui meil on erakooli tasemel riigikool kohe kodu kõrval, siis ei näe ma põhjust miks ennast 'segaseks' rabeleda :-) Peale seda tõusevad erakoolide hinnad ka iga aasta sujuvalt ja kui veel Leiboristid peaks mingi ime läbi võimule tulema, siis saaksime me 'peksa' ka ilma erakooli makse maksmata...ja noh nende plaan on nagunii erakoolidest üldse lahti saada!

      Greta on veel liiga noor et näha kas tal on huvi juura või finantsala vastu. Hetkel tahab ta loomaarstiks saada, aga ta on teadlik, et aja möödudes võib ta oma meelt muuta :-) Seda on ta aga juba öelnud et arstiks või hambaarstiks ei taha ta kohe kindlasti mitte saada.
      Aga eks teiseastmekool olegi see periood kui ta saab parema ülevaate mis alad üldse eksisteerivad ja mis teda rohkem tõmbab või talle kõige rohkem huvi pakub. 3.klassi last on veel vara kuhugi kindlasse lahtrisse paigutada või isegi eeldada, et ta kindlasti ülikooli tahab minna.

      Delete
  7. Mina loen alati ka huviga su blogi ja see eristub minu silmis just väga huvitava ning asjaliku teemakäsitlusega. Samuti on alati huvitav lugeda kommentaare ja diskussiooni postituste järel!UK koolisüsteem on tänu sinu postitustele jätnud väga huvitava ja lapsesõbraliku käsitluse. Samas tõmmates paralleele Eestiga ja olukorraga, kus üha rohkem räägitakse tänasest noorest kui "lumehelbekeste" põlvkonnast, siis kas selline tendents on UK's ka tekkimas? Kui noortele on antud küllalt vabad käed ainete valimistel, siis kas nad kergema vastupanu teed ei lähe ja raskemaid aineid nagu füüsika, keemia jne lihtsalt ei vali, vaid eelistavadki a la näitlemist jms? Su laps on küll veel väike, aga äkki on sul sel teemal oma arvamus kujunenud, mida oled nõus jagama :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, Ave, toreda kommentaari eest! Sa puudutasid siin teemat millele mul on vaid kommentaari näol natuke raske vastata ja seega teeksin seda hoopis parema meelega eraldi postitusena. Öeldes seda, siis kahjuks on mul hetkel meeletult kiire (käime nädalas mitu korda erinevaid koole vaatamas ja Greta koolis koosolekul, mina käin hetkel eraldi kursusel ja nüüd tuli veel ka Pete sünnipäev vahele jne), aga ma teen kõik et lähipäevade jooskul saan nii sinu kui ka veel ühe teise kommenteerija kommentaarile vastatud :-)

      Delete
  8. Need koolijutud on väga põnevad. Esiteks seepärast, et olen õpetaja ja teiseks seetõttu, et mu lapselapsed koolilapsed on. Iirimaal, kus ühel neist on ka just järgmine kooliaste ees ootamas ning kus nad ka eelmisel nädalal uut kooli vaatamas käisid. Mulle tundub, et ega inglise ja iiri süsteemid väga palju ei erine ja lastel on ka iiri koolis väga tore ning huvitav. Eestis on aga koole igasuguseid ja mulle tundub, et eriti aeglased on muudatustega kaasa minema algkooliõpetajad. Mina õpetan nn puhtas gümnaasiumis ja meil on väike kool ning lapsed õnnelikud. Seda näitavad küsitlused. Eile käisin ma aga naaberlinnas äsjavalminud põhikoolihoones ja ma olen siiani šokis. Mis inimesed need on, kes valisid parimaks sellise lahendusega hoone, kus nii sees kui väljas kulgevad puitteed nii esimese kui teise korruse akende taga. Nii hoitakse tundide ajal akendel ruloosid ees, et keegi akna taga lolli nägu tehes õppijaid ei segaks. Ruumid on väikesed, pimedad, seinad palja tsemendiga, ventilatsioonitorud kõikjal laes - selline tunne, nagu oleks remont pooleli. Kokkuhoid, rahaline, aga kelle arvel. Ei tahaks sellises majas ei õppida ega õpetada. Suur mood on uutes majades aatrium, mis on kasutusel nii sööklana kui aulana, raamatukoguna, ikka sellepärast, et ükski ruum kasutult ei seisaks, vaid kõikjal kogu päev midagi toimuks. Hoiab kokku kütet ja valgust, aga kelle arvelt. Pole abiruume, pole laoruume - ja see on 21. sajandi kool. Muidugi võib öelda, et seinad ei tee kooli, aga kui seinad on hallid, siis ei saa ka sisu eriti värviline olla.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kas sa kunagi ei öelnud, et su lapselapsed õpivad Dubai Inglise koolis, või ajan ma midagi segamini??

      Ma olen kindel, et ka mujal UK-s on koolide üldine suhtumine õpilastesse ja koolikord sama kui Inglismaa ja lapsed samamoodi motiveeritud ja käivad koolis rõõmuga. Erinevused on aga rohkem koolisüsteemis ja algkoolis ka ainetes mida õpetatakse. Igal UK osal on oma haridussüsteem ja omad õppeprogrammid ning eksamisüsteemid. Koolide kontroll on erinev ja igal 'maal' on oma organisatsioon kes seda teeb. Samuti vanus millal esimest korda kooli minnakse või teiseastme kooli alustatakse või siis millal näiteks suve koolivaheaeg algab ja milla sügisel uuesti kooli minnakse (Interneti andmete järgi lähevad Iirimaal lapsed kooli 1septembril ja lõpetavad 1juulil, kui Sotimaal näiteks minnakse kooli juba augustis ja kool lõppeb juuni keskel või lõpu poole ja Inglismaal ja Walesis lähevad nad kooli mingil ajal septembri alguses ja lõpetavad juuli kolmandal nädalal). :-)

      Delete
  9. Ja, nad olid Dubais, aga ühe lapse allergiate tõttu kolisid jahedamasse kliimasse. Brexiti pärast Inglismaad ei valinud, aga Iirimaaga on väga rahul. Ja naljakas on see, et meie seitsmeaastane Vica, india-eesti segatõugu, on kahel korral võitnud iiri tantsu võistlused ning kahel korral saanud auhinna kui klassi parim iiri keele oskaja.:) Kui meie siin Eestis peame nii oluliseks eesi keele oskust, siis ma ei mõistagi, miks Iirimaal iiri keelt vaid tänavasiltidel näeb ja enamus koole ingliskeelsed on ning iiri keelt räägitakse vaid maakohtades.Ju neil ei ole oma identiteedi puhul emakeeleoskus oluline. Samas, koolis on see õppekavas sees.

    ReplyDelete
    Replies
    1. No selge pilt :-)
      Kurb et lapsuke allergiaid põeb ja veel ka kohe nii kõvasti, et nad sellepärast elukohta vahetama pidid :-( Aga rõõm kuulda et nad Iirimaaga rahul on. Dubais ongi suviti nii meeletult kuum ju. Ma ei peaks seal vist nädalatki vastu.

      Delete