Sunday, 29 September 2019

NATUKE JUTTU ÜHEST INGLISMAA TEISEASTME KOOLIST

Käisime eile (loe paar päeva tagasi) meie kodu lähedal asuva keskastmekooli avatud uste päeval. 

Nutta tahaks!
Kohe sedasi pisaratega!


Kooli direktori kõne ajal oleksingi peaaegu paar pisarat poetanud, aga õnneks suutsin siiski 'normaalseks' jääda. 

Te võite mulle rääkida nii palju kui te tahate, et UK-s on sitt koolisüsteem ja haridus ning kõik lollid või kuidagi imelikud (nagu ma aegajalt ikka kuulen või loen), või tuua näiteks nii palju PISA testide tulemusi kui te tahate, aga ma ei vahetaks oma lapse jaoks mitte mingil juhul välja siinset koolisüsteemi Eesti oma vastu. 
Jah, võib-olla oleks targem sellist asja välja hüüda alles 6 või 10-aasta pärast, aga kuna Greta on tänaseks juba peaaegu 7 aastat koolis käinud ja ma leian end endiselt iga aasta aina uuesti ja uuesti vaimustuses olevat siinsest koolisüsteemist, siis mul on suur usk, et see vaimustus saab mul ka jätkuma järgmise kuue või enam aasta jooksul...ja sellele andis taaskord kinnitus ka eelmise nädala koolikülastus.

Mul on nii kahju et mul ei ole kunagi olnud võimalust siinses alg-ja teiseastmekoolis käia. Greta ei tea kui palju tal on vedanud ning ta vist ei oska selliste võimaluste eest tänulik olla (vähemalt mitte veel), aga tühja sellest, ma olen ise siis ka tema eest tänulik. 
Kuna me kolm aastat tagasi juba käisime seda kooli vaatamas ja ma kirjutasin pärast väga pika postituse sellest koolist, siis ega mul sel korral ei olegi enam midagi erilist siia juurde lisada. 

Ühte asja aga kinnitan veel kord. Nimelt kui kooli juhtkirjas on kooli eesmärgiks igat kooli õpilast inspireerida olema
enesekindel (omada enesekindlust ja suhelda selgelt igas olukorras)
hooliv (austada teiste vaateid ja veendumusi/uskumusi), 
tahtejõuline (teha kõvasti tööd, et saavutada kõigis eluvaldkondades võimalikult kõrged standardid/tulemused), 
entusiastlik (olla valmis vigadest õppima ja säilitama positiivset väljavaadet) ja
iseseisev (vastutada iseenda ja oma õpingute eest), siis need ei ole vaid sõnad paberil, vaid kool ka päriselt IGAPÄEVASELT panustab oma lubadustesse...ja seda on kooli külastades väga kerge märgata.



Science klassis (bioloogia, keemia, füüsika) sai igasugu katseid teha ning isegi lamba südant katsuda ja uurida




Õueala. 
Spordiväljakuid siit kahjuks hästi näha ei ole ja eraldi meid nendele ka ei viidud.


Viimastel päevadel on mitmed blogijad erinevatel kooliteemadel kirjutanud. Ma loen neid postitusi ja hingan kergendatult. Inimesed kirjutavad probleemidest, mis siin on juba ammu lahendatud. Paljudes Eesti koolides ei oleks aeg nagu üldse edasi liikunud, ok paberil võib-olla ehk küll, aga mitte päriselus. No näiteks kasvõi see käsitöötundidega seotud teema.
Siin ei ole sellega mingit probleemi. Käsitöötunnid, mida siin nimetatakse disaini ja tehnoloogia tundideks, on jagatud neljaks osaks: 
3D disain, 
Mood ja tekstiil
Toit ja toitumisõpetus
Graafiline disain
5,6 ja 7.klassis (Y7,Y8,Y9) õpivad kõik õpilased neid aineid teatud arvu nädalaid, et saada ülevaade, mida iga aine endast täpselt kujutab. Peale 7.klassi peab iga õpilane enda jaoks neljast ainest välja valima kaks, mida ta siis põhjalikumalt õppida tahab ja milles soovi korral ka eksami teeb. 

Näiteks 5. klassi õppeplaan näeb välja selline

Eesti mõistes keskkooli õpilased (kooli kaks viimast klassi ehk Sixth Form) õpivad üldse teistest kooliõpilastest eraldi ja vaid neid aineid mida nad hiljem ülikooli või kuskile mujale edasi õppima tahavad minna (tavaliselt kolme) ja milles nad kooli lõpus A-level eksami teevad. Sixth Form õpilased ei pea ka koolis koolivormi kandma.

Selles koolis kus meie käisime on Disaini ja Tehnoloogia osakond üldse eraldi majas





Siin on see täiesti loomulik et ka poisid saavad võimaluse tutvuda õmbelmise ja toiduvalmistamise ja tehnoloogiaga, samamoodi nagu tüdrukud metalli ja puidutööga.







5,6 ja 7 klassi kunstitööd 













Usuõpetus

5,6 ja 7.klassi õppeprogramm

Geograafia klassis said külastajad ehitada maja, mis maavärina korral püsti püsiks. Kui lauda väristades maja püsti jäi, siis said auhinna (no õigemini siis Greta, või teised lapsed. Auhinnaks oli komm).
Igas klassis oli võimalik rääkida aineõpetajatega. KÕIK õpetajad olid nii lahedad ja hästi palju oli just meesõpetajaid. Selle meessoost matemaatikaõpetajaga, keda mina nägin, oleks ma nõus ka kõige raskemat matemaatikat õppima. Ta rääkis nii entusiastlikult ja hoolivalt, et mul läksid teda kuulates peaaegu põlved nõrgaks :-)
KS3 (Key Stage 3), mis tähendab 5,6,7.klassi ehk siis 11-14-aastastele õpilastele antakse nädala sees korra kodus õppida inglise keeles, matemaatikas ja teaduses. Iga kahe nädala tagant ka geograafias, ajaloos ja võõrkeeltes. Kõikides teistes ainetes aga korra veerandis.

Kogu kooli tunniplaan näeb aga välja selline (väljaarvatud siis Sixth form, mis on keskkooli kaks viimast klassi,sest nemad õpivad teistest eraldi)


Draama klass


Võimla

Söögisaal

Kadettidest kirjutasin ma juba oma vanas postituses pikalt , seega ei hakka siin eraldi uuesti kirjutama. Panen vaid paar pilti



Võõrkeelte osakonnas olid väljas Bake Off võistluse koogid mille poolt oli võimalik hääletada. 
Eesti lipust pidin ju ka pilti tegama

Viiendas klassis õpivad kõik lapsed prantsuse keelt. 
6 ja 7 klassis õpivad nad kas prantsuse ja saksa keelt VÕI prantsuse ja hispaania keelt (kool määrab grupid ise, kuigi kui on soov et su laps tingimata daksa keelt õpik, siis saab koolile sellest teada anda).
Peale seitsmendat klassi on õpilastel valik, kas nad soovivad mõnda võõrkeelelt põhjalikumalt õppida ja selles eksamit teha. 

Arvutiklassi õpetaja rääkis kuidas nad proovivad rohkem tüdrukuid IT alale meelitada. Amazon firma korraldab koolis  tüdrukutele lausa eraldi workshop-e ja muid konkursse, mille käigus ongi nii mõnigi tüdruk hakanud IT vastu rohkem huvi tundma. Huvi siis selles mõttes, et Eesti mõistes nii 5,6 kui ka 7-nda klassi lapsed õpivad ikka kohustuslikus korras arvutitehnoloogiat, aga peale seda peavad ju õpilased valima mis ainetes nad GCSA eksameid tegema hakkavad ja sel juhul valivad IT ikka vaid need, kes seda ise põhjalikumalt edasi õppida tahavad. Eralti IT ruume on neil koolis kokku 5.

5,6 ja 7.klassi arvutiõppe programm

Inglise keele klassis oli välja pandud ka mõned nuputamisülesanded. Sellised tüüpilised inglise stiili. 
Kindlasti oskab nii mõnigi lugeja vähemalt paar tükki nendest ära lahendada.

Rohkem ei hakkagi praegu kirjutama, sest kui Greta peaks sellesse kooli sisse saama (mida me väga loodame), siis eks ma järgmise kooliaasta alguses juba kirjuta kõikidest asjadest palju täpsemalt. 
Hoiatan aga samas juba eelnevalt ette ära, et suure tõenäolisusega saate siis mu blogi vaid salasõna teades lugeda, sest mul on plaan mu blogi varsti lukku panna...aga sellest mõnel teisel korral lähemalt. 

Lisan siia veel mõned numbrid.
UK on kokku 32 113 kooli
20 925 nendest on algkoolid
4168 teiseastmekoolid
2381 erakoolid
1256 erivajadustega laste koolid

Enamik UK koole asub Inglismaal (24 281 kokku-16 776 algkooli, 3408 teiseastmekooli, 2297 erakooli).

Õpilasi on kokku UK-s 10 259 840
nendest 8 669 080 Inglismaal

Täiskohaga õpetajaid 506 400
216 500 algkoolides
208 300 teiseastmekoolides
  61 500 erakoolides
  16 700 eravivajadustega laste koolis

Alates aastast 2009 on õpilaste arv iga aastaga märgatavalt tõusnud ja praeguseks on koolides 643 000 rohkem õpilasi kui aastal 2009. 
Paljudes piirkondades on õpilaste arv tõusnud nii palju et õpilasi on tunduvalt rohkem kui koolikohti. Ka meie piirkonnas on suur koolikohtade puudus. Näiteks sellesse meie koduläheduses olevasse kooli on viimaste aastate jooksul olnud üle 700 tahtja, aga vastu võetakse igal aastal vaid 220! See muidugi ei tähenda, et need 500 õpilast kes kohast ilma jäävad, siis koolita jäävad, aga nii mõnigi neist on sunnitud, kui rahakott vähegi lubab, erakooli minema või siis kodukohast palju kaugemal koolis käima. 


Juba paari päeva pärast läheme veel ühe teise teiseatme kooliga tutvuma ja teisipäeval on Greta koolis koosoleks nii teiseastem koolide teemal, kui ka suvel toimuvast nädalasest koolireisist.