Sunday, 25 August 2019

ISESEISVUSEST JA RONGIDEST

Greta selle suve Eesti reisi üheks suursündmuseks oli kohe kindlasti see, et ma lubasin tal Kristiine ostukeskuses täiesti omapead ringi käia. Jah ma tean et Eesti laste jaoks ei ole see mitte midagi erilist, aga kuna meie ei ela tillukeses ja 'inimtühjas' Eestis, siis Gretale oli see esimene korda elus sedasi üksinda ringi kolada.

Sellega seoses sai ta ka esimest korda elus enda valdusse mobiiltelefoni. Seda küll vaid Eesti sõidu ajaks ja vaid siis, kui me väljas olime või kui ta üksinda kodus oli (üksinda siis selles mõttes, et mina olin linnas ja tema jäi vanaema ja väikese R-ga koju). Sama mobiili saab ta täielikult endale mingil ajal selle (algava) kooliaasta jooksul, sest Inglismaal saavadki suurem enamus lapsi oma esimese mobiili kas algkooli lõpus või teiseastme kooli alguses ehk siis 10-11 aastaselt.

Kristiine keskuses ei olnud küll kahjuks palju selliseid poode mis Gretat oleks huvitanud (mänguasjade poest on ta märkamatult välja kasvanud), aga tema ise ei kurtnud. Kolas niisama ringi, vahepeal helistas mulle, vahepeal kutsusin teda mingeid riideid proovima, siis läks ta jälle omapäid uudistama jne. Ühesõnaga oli oma eluga väga rahul :-)





Järgmiseks suursündmuseks oli see, et ma lasin tal rongiga üksi linna sõita. Ma pakkusin talle seda varianti juba eelmise Eesti külastuse ajal, aga kuna see oli siis selline äkkmõte ja tal polnud küllaldaselt aeg selle pakkumisega harjuda, siis jäi ära. Sel korral oli ta juba ennast pikalt vaimselt ette valmistanud ja sai eelnevalt mitu korda pileti ostmist meiega koos harjutada ning seega tundis et on üksinda sõiduks igati valmis. Elioni rongis on alati väga sõbralikud ja viisakad piletimüüjad ka  ja seega mul ei olnud vaja muretseda selle üle, et keegi Gretaga kobisema hakkab. 

Laps oli isegi nii ettenägelik ja organiseeritud, et kui me hiljem Viru keskuses olime ja ma Greta korraks ühe poe ukse juurde ootama jätsin, siis tagasi tulles leidsin ma eest sellise vaatepildi



Rongiga meeldib meile väga sõita, aga mul tekib rongisõitudega seoses alati paar küsimust.
Näiteks miks ei ole rongis võimalik pangakaardiga maksta? Piletimüüjal on küll mingi masin millega ta saab neid oranže ja rohelisi kaarde lugeda ja rongis on ka eraldi puutetundlik piletiostu masin, aga pangakaardiga ei saa kummaski maksta. Alati käib mingi sularaha lugemine ja otsimine, et saaks ikka rongiga sõita.

Huvitav on ka see, et miks internetist ostetud rongipilet kehtib vaid teatud kellaajaks ostetud rongile, kuigi hind on igal kellaajal sama? Hea meelega ostaks need rongipiletid internetist ette, et ei peaks sularahaga jamama ja säästaks ka natuke, aga ei julge riskida juhul kui jääme rongist maha. Raske ju alati ette teada kui pikalt meil täpselt linnas aega läheb ja ei taha enda kulgemist otsese kellaajaga ka piirata. 

Miks ei eksisteeri edasi-tagasi piletit? Taas kuna hind on alati sama, misk ma ei võiks siis osta kohe edasi-tagasi piletit nened üksikute asemel? 

Uurisin ka seda, et kui mul on Saue-Tallinna pilet, et kas ma võin siis korraks Lillekülas maha tulla ja hiljem sama piletiga edasi sõita, aga ei võinud. Pidin uue pileti ostma, aga heakene küll.

Paaril korral (nii sel, eelmisel kui ka üleelmise Eesti reisi ajal) on Gretale piletit ostes küsitud ta õpilaspiletit. Kui ma olen öelnud, et tal pole õpilaspiletit, sest ta ei käi Eestis koolis, siis on küsitud ID kaarti (mida tal samuti pole) ja siis lõpuks passi. Minu meelest on see küsija olnud alati üks ja see sama naine, sest kõikidel teistel juhtudel ei ole keegi midagi küsinud. 
Kui ma olen öelnud, et me ei taha igapäevaselt passi linnas kaasas kanda, siis on talle täispilet müüdud. Sel korral juhtus meile taas ühel korral see sama piltimüüja ja ma siis küsisin, et kuidas passi ette näitamine aitab ja naine vastas, et sealt on näha Greta vanus!

Ma saan aru, et soodupileti kasutamise õigus on seadusega isikut tõendava dokumendi alusel, aga ma ei näe selles mingit loogikat, et Greta peab passi abil piletimüüjale tõestama, et ta on alla 19 aastane!? Ma saan aru, kui ta oleks 16, 17 või 18-aastane ja piletimüüjal on raske aru saada kas ta vanus annab talle veel õiguse sooduspiletile või mitte, aga mitte 8,9 või 10-aastase lapse puhul. 

Sel korral andis see naine vähemalt head nõu, et passi asemel võime ka lihtsalt passi koopiat näidata. Ega mul seda koopiat ka polnud nii lühikese reisi ajal kohe kuskilt võtta, aga tegin siis passist pilti juhul kui peaks taas sama piletimüüja peale sattuma. Õnneks ei sattunud, aga eks me ole siis järgmine kord rohkem ette valmistatud ja mitte sellepärast, et kindlasti sooduspiletit saada, vaid pigem sellepärast, et vältida järjekordset 'moraali' lugemist ja õpetamist :-)

Aga tegelikult ei ole mul Elron klienditeenindajate kohta ühtegi halba sõna öelda. Minu kogemuste põhjal üks väheseid kohti kus eksisteerib tõesti väga viisakas ja tipp tasemel teenindus.

Ja üldse läks meil selle Eesti reisi ajal selles mõttes hästi, et Gretal ei õnnestunud kuskil kellegi käest õiendada või manitseda saada. Pigem sai hoopis kaks korda kiita mis meie silmis tegelikult üldse kiitmist ei vajanud, aga parem ikka nii, kui vastupidi.

 Näiteks ühes Rimi poes sai ta kassapidaja käest hunniku ekstra Nature Spotters loomakesi (kampaania omi) kuna laps oli esimese tasuta paki eest nii ilusti tänanud!!! Hästi armas sellest kassapidajast, sest Greta tahtis algul neid ise eraldi osta, aga kui tuli välja et üks pakk maksis 90 penni, siis ta ei raatsinud (ta oli ühes teises Rimi poes aru saanud, et üks pakk maksis 35 penni). Meie standartite järgi ei olnud Greta tänamine küll mitte midagi erilist, täiesti normaalne käitumine, aga paistis, et kassapidajale läks hinge...no ja Greta oli loomulikult samuti väga õnnelik oma eksta loomakeste eest ning tänas veel mitu korda lisaks :-)

8 comments:

  1. Ma ei ole päris kindel, sest sõidan rongiga harva ja siis ka enamasti tasuta (Tallinna elanikuna), aga kas ei ole võimalik sellele "rohelisele kaartile" raha laadida ja siis saad pileti osta selle masina ees piiksutades?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eelmisel korral mu ema isegi ostis meile need rohelised kaardid, aga ka nende kasutamine oli nii keeruline ja segane. Ta laadis meile sinna mingid piletid või raha peale, et me saaks linnas vajadusel trammiga sõita. Ta ise ka ei tea kuidas see asi täpselt toimib, sest tal puudub kogemus. Olid vist mingid tunniajased piletid või ma ei teagi täpselt mis värk oli. Me kasutasime neid paaril korral, aga kuna mul polnud mingit ülevaadet kui palju üldse trammi või bussisõit maksab või kui palju mu kaardil raha järgi on, siis mul polnud neist suurt abi. Ei tahtnud ka olla situatsioonis kus ma astun trammi ja siis tuleb välja et mul on kaardil 50senti piletirahast puudu :-)
      R kioskis laadisin korra raha juurde, aga ei teadnud kui palju peaks (sest ei teadnud kui palju sõitmist ette tuleb) ja samas ei tahtnud ka liiga palju panna, sest me ju Eestis nii vähe aega ja pärast jääb raha sinna istuma. Sel korral unustasin need kaardid üldse koju kui Eestisse läksime ja ei näinud mingit mõtet neid uuesti kuskilt ostma hakata.

      Ehk siis igasugune jama ja palju sehkeldamist. Ma hea meelega oleks tahtnud kuskilt endale pataka paberpileteid osta ja siis neid trammis ja bussis augustada :-)

      Delete
  2. Kaugliinide rongides on võimalik kaardiga maksta,elektrirongides see aga võimalik ei ole.
    1. Kuna peatuste vahed on väga väikesed siis ei jõua klienditeenendaja just väga palju inimesi teenendada
    2. Interneti ühendus pole rongis hea ja on ka interneti auke,tänu sellele on kaardimakse ka väga aeglane
    Teine võimalus on osta endale elroni kaart ja sinna peale raha laadida aga sellel pole vist väga mõtet kui harva sõita.Võib osta ka 24 tunni pileti.

    ReplyDelete
    Replies
    1. 1. Aga rahas makstes läheb ju rohkem aega kui pangakaardiga ruttu piiksatades.
      2. Ok, võib-olla siis tõesti selle interneti ühenduse tõttu ei saa kaardiga maksta, aga kas kõik need teised kaardid, mida masina vasta piiksatatakse, ei tööta interneti teel?

      24 tunni pileti kohta uurisin piletimüüjalt. Ta sai mulle vaid selle hinna öelda, aga ise ta seda mulle oma masinast müüja ei saanud. Internetist arvatavasti saab, aga kui nende lehele minna, siis on see nii paksult igasugu infot täis, et ma pean seda kohe pikalt eelnevalt uurima. Ma tahan minna rongi ja oma pangakaardi piiksatada ja kogu moos :-)

      PS. Praegu sattusin, asja uurides, Elroni veebilehel sellisele väiksele lasusele kus on kirjas et piletimasin loob eeldused ka kontaktivaba pangakaardi kasutamiseks. Võimalus kaardimakseks elektrirongides saab teoks 2019. aasta jooksul :-) :-)

      Delete
    2. Pangakaardi piikustamisega oli minul sel suvel esmakordne kogemus. Mis siis, et põhimõtteliselt saab, see tundub ikka väga ebaturvaline - aga äkki on mul kellegi võõra kaart ja ma ostangi sellega 50 korda midagi odavat, põhimõtteliselt varastan? Piiksutamisega oleks selline asi ju väga lihtne. Ma kahtlustan, et ei ole ainus paranoiline.

      Eesti rongisüsteem on kindlasti mahajäänum kui Inglismaal, sest rong viib ikka väga vähestesse kohtadesse.

      Delete
    3. Kuigi UK-s võeti kontaktivabad kaardid kasutusse juba 2007 aastal, siis siin olid ka inimesed algul väga aeglased ja ettevaatlikud seda kasutama, aga nüüd viimas 5 aastaga on piiksutamine saanud täiesti tavaliseks maksmis vahendiks. Pigem sa märkad kohe kui kuskil piiksutamise võimalust ei ole :-)

      Loomulikult kaasneb iga kaardi maksega ka oma oht, aga tegelikult on piiksutamisega varguste number palju väiksem kui mõnel teisel viisil. Kohe nii väike, et pangad on nõus varastatud rahad ise tagasi maksma. Veelgi turvalisem on maksmine käekellade või mobiilidega, sest nendel on veel eraldi turvaelemendid peal, et kui keegi ka su kella ära varastab, siis kuskil poes ta maksta sellega ei saa. Petel on näiteks ka veel nii, et kui keegi varastakski (või Pete kaotaks oma mobiili) ja keegi saaks kuidagi mobiili sisse ja sellega maksta, siis ta käekella tuleks sellest kohe teada.

      See oleneb vist ka su pangast või millise lepingu sa oma pangaga oled teinud, aga meil on olnud ka nii, et pank helistab sulle või paneb su kaardi automaatselt kinni kui märkab mingit imelikku tegevust su kaardil (näiteks me oleme välismaale läinud ja seal esimese makse teinud, või siis oleme korraga mitut kallist ostu teinud (aga seda tavalise makse mitte piiksutamise läbi siis)).

      Ma ei ütleks, et Eesti rongisüsteem on mahajäätum, sest Eesti rongis saab ju igasuguste vidinate pidi muidu maksta, lihtsalt mul oli huvitav teada, et kui juba nii palju igasugu erinevaid meetodeid on kasutusel, siis miks ei saa ka lihtsalt otse kaardiga maksta.

      Aga paistab, et järgmisel korral kui ma Eestisse lähen on see probleem juba lahendatud :-)

      Delete
  3. Ma ostan Eestis koguaeg oma lastele taispileteid (Tallinn-Haapsalu buss) sest selle opilaspileti/passi jamaga ei viitsi enam tegeleda :(

    ReplyDelete
  4. see jut paneb nüüd täitsa imestama kuna arvasin et Eesti on kôige tehnoloogiaga esirinnas ja UK selline vanaaegne, aga vot sulle siis :)

    ReplyDelete