Saturday, 30 March 2019

KOOLIJUTUD JÄTKUVAD

Selles postituses kirjutan ma lühidalt mida Y5 (3.klassi) lastelt oodatakse ja milline näeb välja nende õppimise süsteem. 
Juba sügisel räägiti meile, et Y5-s astub õpetaja klassis mitu sammu tagasi ja annab üsna suure osa juhtimisest lastele endile üle. See muidugi ei tähenda seda, et õpetaja lapsi enam ei õpetaks, vaid pigem seda, et õpetaja ei ole enam see inimene, kes klassi ees lastele käsklusi jagab, neid pidevalt juhendab ja keskpunktis on, vaid pigem seda, et lapsed saavad suurema kontrolli ja vastutuse nii enda, kui klassikaaslaste õppetöö ja õppimise/õpetamise/hindamise üle. Tundub uskumtuna, aga kuna ma olen seda kõike ka mingil määral juba kõrvalt näinud, siis proovin teile kohe varsti siin ka paar näidet oma jutu tõestuseks välja tuua. 

Selline näeb välja Greta klassi üks osa


Endiselt pannakse väga suurt rõhku kogu koolis õpilaste õpetamise juures edenemismõtteviisile (growth mindset) (olen sellest natuke lähemalt kirjutanud selles postituses), õpilasi innustatakse vastu võtma riske ja väljakutseid ning pidevalt rõhutatakse et vigade tegemine on üks osa õppimisest ja et vigu ei tohi karta. 
See pilt illusteerib hästi eduka õppija teekonda.


Ma ei tea kuidas neil klassis muusikaedetabelite valimine/koostamine täpselt toimub (tean, et vahel kuulavad nad kunstitunni ajal muusikat), aga aegajalt valivad nad teatud omaduse järgi laule ja panevad need meeldivuse järgi ritta. 
Näiteks vastupidavust väljendavate laulude nimekirja esimese koha lauluks valisid lapsed Queeni 'We are the Champions'. Kui nad eelmisel veerandil kosmoseteemat käsitlesid, siis valisid nad esikoha lauluks Coldplay 'A Sky Full of Stars'

Nii mõnelgi on raske uskuda, et Inglismaa algkoolis on kasutusel individuaalõpe, ehk siis iga lapse arengut jälgitakse eraldi ja igat last aidatakse või arendatakse  vastavalt tema vajadustele või võimekusele (minu teada kehtib sama ka keskastme kooli kohta, aga kuna mul hetkel puudub isiklik kogemus, siis räägin vaid algkoolist)
Panen selle tõestuseks siia ühe väljavõtte kooli uudistelehest, mis ilmus sügisel ja kus kooli direktor annab teada, et esimene õpilaste arengu koosolek on juba toimunud ja et ta on iga koolis käiva lapse arengut isiklikult iga klassiõpetajaga juba arutanud. Öeldi ka, et kohe varsti võetakse kasutusele uus süsteem, mille abiga on iga õpilase arengut ja koolis käimist veelgi rangemalt/põhjalikumalt võimalik jälgida. 

Iga laps peaks teadma mille kallal/nimel ta parasjagu koolis mingis tunnis töötab. Teemad ja ained on loomulikult kõigile lastele samad ning aasta (või kahe, kolme) lõpuks peaks kõik lapsed olema selgeks saanud ettenähtud teadmised, aga kuna lapsed arenevad erinevas rütmis, siis ei ole nii, et kõik lapsed peavad üheks ja samaks kuupäevaks näiteks korrutustabeli ära õppima või kokkukirja kasutama hakkama jne.  

Näiteks Greta kirjanduse eesmärgid, mille kallal ta hetkel, või mingi aeg tagasi töötas, on sellised.
Kasutama sõnastiku et kontrollida õigekirja, üle lugema juba kirjutatud tekst, et vead leida, koma kasutus.

Siit üks näide kuidas õpilaste kätte antakse rohkem kontrolli ja õpetaja justkui tagaplaanile jääb. Üheks selliseks asjaks on õpilaste vastastikune hindamine. 
Nad kirjutavad koolis HULLULT palju iga päev. Õpetaja ütles meile arenguvestlusel, et nad on sel aastal poole aastaga juba nii palju kirjutanud, kui eelmine aasta sama klass terve aastaga. Ehk siis akadeemilised nõudmised lähevad iga aastaga aina kõrgemaks. Need lapsed kes kolm või enam aastat tagasi samas klassis käisid, need lapsed tegid ikka palju, palju kergemaid asju ja palju vähem tööd, kui lapsed täna teevad. Ja see kehtib kõikide vanusegruppide kohta.

Ehk siis vastastikune hindamine kujutab endast seda, et lapsed ise hindavad aeg-ajalt üksteise kirjatöid.
Ma vist olen sellest oma blogis juba kirjutanud et WWW tähendab What Went Well (mis läks hästi) ja EBI-Even Better If (veel parem kui)
Kusjuures kui ma Greta vihikutest neid laste poolt kirjutatud kirjalikke hindamisi lugesin, siis olid need väga arukad ja tabavalt kirjutatud. Ma Greta enda poolt kirjutatud hinnanguid teiste laste töödele ei ole näinud, seega ei tea, kas ka Greta sama hästi teiste töid hinnata oskab, aga ma kujutan ette, et oskab küll. Ning minu arvates sellise hindamise juures ongi juba üheks boonuseks see, et lapsed ise õpivad ja õpetavad üksteist. Üks laps loeb kuidas teda on hinnatud ja kui ta ise ei ole algul võimeline adekvaatselt teist õpilast hindama, siis õpibki teiste laste kommentaaride abil mida lugemisel silmas pidada ja kuidas hiljem ka teisi hinnata.

Ning sellise hindamise juures meeldib mulle ka see, et lastele õpetatakse juba varakult konstruktiivset kriitikat, et tood välja vead, aga samas ei jäta ka positiivseid omadusi märkamata. 
Siit mõned näited:




Lapsed hindavad ja arvustavad loomulikult ka ise enda töid ja etteasteid. Selleks antakse neile vastavad tabelid kus on kirjas mida nad mingi kirjatöö või etteaste juures silmas pidid pidama ja nad siis ise kontrollivad kas nad täitsid need punktid või ei. Näiteks eelmisel trimestril õppisid nad elulugusid kirjutama (biography ja autobiography)

Õpetaja tahaplaanile jäämist illustreerib hästi ka see, et kui näiteks klassis otsitakse kõige paremat laste poolt kirjutatud luuletust või kui nad debate-ivad või kui valitakse klassi esindaja jne siis ei hinda ja tee valikuid õpetaja, vaid võitja valitakse demokraatlikul teel, ehk siis lapsed ise hääletavad ja otsustavad kes võidab...ja lapsed siis tavaliselt alati ka plaksutavad sellele võitjale ning õnnitlevad teda võidu puhul. Harjutavad juba varakult võitmist ja kaotamist demokraatlikul teel mitte läbi õpetaja   otsuse või hinnangu. 
Lisan igaks juhuks, et loomulikult ei tähenda see nüüd seda, et kogu võim päris laste päralt oleks. Õpetaja on ikka see liider ja kuigi lapsed teevad oma kaasõpilaste tööde suhtes hinnanguid jne, siis õpetaja ikka vaatab oma pilguga ka kõik tööd üle ja on ikka see peamine boss. Samas aga kui avaneb võimalus kus lastele juhtiv roll anda ja neile läbi selle midagi õpetada, siis seda ka neile koolis võimaldatakse, mis minu arvates on väga, väga tänuväärt lähenemine.
Ka matemaatikatunnis rakendatakse õpilased mõnikord õpetaja rolli. Näiteks need lapsed kes on mingist konspektist hästi aru saanud ja neil on materjal juba selge, siis laseb õpetaja neil teha ülejäänud klassile või vaid paarile eraldi mahajäänud õpilasele 'tutorial' (ehk siis nad seletavad konspetid oma sõnadega nendele lastele ise uuesti lahti ja näitavad kuidas midagi lahendama peab). Greta just üks päev rääkis mulle koos oma sõbrannaga, et nad olid koolis sel päeval tutorial andnud kolmele lapsele ja arutasid siis omavahel kuidas nad seda tegid ja kuidas lapsed olid nende õpetustele reageerinud. Seda oli ausalt niiiiii lahe kuulata. Ma ei teadnutki sellisest süsteemist enne midagi. 
Taas minu arvates nii äge võimalus lastele antud. Läbi selle nad ju õpivad juhtimist ja koolitamist ja igasugu muid omadusi mida neil hiljem elus vaja läheb ja mis neile igat pidi kasuks tuleb. 

Üks suvaline pilt

Ka meeldib mulle hirmsasti see, et koolis ei aeta kohe algusest peale taga laste täiuslikku käekirja, vaid et tõesti kõige esimese asjana keskendutakse laste teksti sisule ja eelkõige sellele, et lapsed üldse tahaks kirjutada. 

Ma olen märganud, et nii mõnigi mu blogi lugeja, kes mu varasemaid koolipostitusi on lugenud ja pilte Greta vihikutest näinud, on ära unustanud mis vanuses lastega tegu on ja seega just käekirja ja vihikute korrapärasuse suhtes üsna kriitiline olnud. See muidugi on kerge juhtuma, sest kui vaadata kui palju nad juba selles vanuses kirjutavad, kui Eesti lapsed pole veel kooligi läinud, siis tõesti võib tunduda, et tegu palju vanemate lastega ja seega peaks juba ka käekiri palju parem olema. Samas aga kirjutavad nad väga edukalt Eesti mõistes esimeses klassis juba nii pikki kirjandeid, kui võib-olla Eesti koolis alles kolmandas või neljandas klassis.

Aga ega ka siin ei jää lastel ilus käekiri õppimata. Algkooli lõpuks on eesmärgiks, et kõikidel lastel oleks ilus käekiri ja et nad kasutaks kokkukirja. Kuna Greta vanuses (9-10) olevate laste jaoks ei ole kirjutamine enam nii suur töö, siis otse loomulikult on neil nüüd ka kergem rohkem tähelepanu oma käekirjale pöörata. Ja eks väga paljud lapsed kirjutavad juba nagunii väga ilusa käekirjaga, vahe lihtsalt taas selles, et igale lapsele antakse piisavalt aega asju omas rütmis õppida. 

Samas ei unusta kool ära lapsi innustamast ja premeerimast. Näiteks on neil koolis kasutusel selline süsteem nagu pen licence, ehk siis otsetõlkes pastaka luba. Tavaliselt kirjutavad lapsed koolis pliiatsiga, AGA need lapsed kelle käekiri on jätkuvalt väga hea, nendele lastele antakse pidulikult üle (kooli assambleedel) pen licence ehk siis nemad saavad kooli poolt endale pastaka/vildika ja seega saavad loa hakata sellest päevast alates pastakaga/vildikaga kirjutama.

Greta sai ka mingi aeg tagasi pastaka omanikuks ja ei pea nüüd enam pliiatsiga koolis kirjutama. Tegin arenguvestlusel käies ta vihikutest taas pilte ja sellelt pildilt on seda pliiatsilt pastakale üleminekut hästi näha. 

Muideks oma pinaleid (pliiatseid, pastakaid jne) ei ole neil koolis üldse vaja. Aasta alguses olid lastel omad pinalid koolis kaasas, aga kuna ühel oli kirevam kui teisel ja pinalid laual hakkasid lapsi segama, siis õpetaja keelas kõik pinalid ära. Ja ega neil neid vaja polegi, sest kõik kirjutustarbed on neil koolis tasuta nagunii olemas...nagu ka kõik kunstitunniks vajaminevad materjalid
Sellelt pildilt on ka näha, et neil on olemas varu kehalise kasvatuse riided ja jalanõud nende laste tarvis, kel mingil põhjusel omi spordiriideid ei ole.

Koolikotis ongi neil seega igapäevaselt vaid (lugemis)päevik, pudel vett ja mingi puu- või juurvili snäkiks.
Päevikusse peavad nad märkima mida nad nii koolis, kui kodus loevad. Nad loevad koolis regulaarselt iga päev teatud ajal iseseisvalt raamatuid. Aegajalt loevad lapsed ka abiõpetajale, et kontrollida, et nende lugemine ikka tasemel on. Lapsed peavad seda päevikut nädala lõpus vanematele näitama ja neilt allkirja küsima. Õpetaja kontrollib igal esmaspäeval.
Lugemise innutamise ja premeerimise süsteemina kasutab õpetaja 'loteriipileteid' ja annab Team Points.
Vist iga nädala lõpus tõmbab õpetaja ühest purgist kaks (kolm, neli) piletit välja ja need lapsed kelle piletid need on, saavad valida enadale ühe väikese auhinna (õpetajal on eraldi purk kus on mingid väikesed auhinnad sees).

Uue direktoriga kaasnesid ka natuke uuemas formaadis 'tunnistused'. Nüüd on tunnistuste peal ka näha lapste foto 
:-)
Vanemad saavad tunnistused kätte paar päeva enne arenguvestlust. Aastas ongi kokku vaid kaks äreguvestlust. Üks kohe sügisel, paar kuud peale kooli algust ja teine kevadel ning 'tunnistusi' saab kevadel ning siis aasta lõpus.

Kirjalikult hinnatakse vaid kolme põhiainet: matemaatikat, inglise keelt ja loodusteadust, pluss siis õpetaja personaalne/üldine hinnang lapse kohta.

Inglise keel, matemaatika ja loodusteadus on siinsetes koolides ALATI kolm põhiainet.  
Põhiainetele lisaks on Y5 (3.klassi) lastel ka järgmised ained 

  • Kunst
  • Disain ja tehnoloogia
  • Geograafia
  • Ajalugu
  • Arvutiõpetus
  • Muusika
  • Isiklik, sotsiaal-ja terviseõpetus ning kodanikuõpetus
  • Kehaline kasvatus
  • Usuõpetus
  • Prantsuse keel


Arenguvestlus õpetajaga kestab alati 10 min ja oma 6- aastase koolikogemuse põhjal võin öelda, et sellest täitsa piisab. 

Õpetaja rääkis meile, et Greta õpib koolis väga usinasti igas aines ja teeb kõvasti tööd. Matemaatikas on tal vaid üks samm puudu kõrgema matemaatika tasemest, ehk siis ta teeb pidevalt tunnis rohkem kui ette nähtud ja töötab raskemate ülesannete kallal (näide individuaal õppest). Me muidugi olime seda kuuldes väga liigutatud, sest erinevalt nii mõnegist teisest lapsest nende klassi, siis ei ole Greta kunagi saanud eratunde või omanud eraõpetajat ja need ülesanded mida nad Eesti mõistes 3.klassis teevad on meie arvates ikka üsna rasked. Matemaatikast teen nagunii eraldi postituse.

Õpetaja rääkis meile, et neil on klassis üks väike grupp matemaatika poisse (ma tean, et nemad saavad eratunde, sest osa neist poistest tahab peale algkooli sisse saada erakoolidesse ja seega on nad matemaatikas üsna tugevad) kes pidevalt Gretaga matemaatikas mitte ametlikult võistelevad. Et poisid proovivad alati oma ülesanded enne Gretat valis saada, aga et Greta ei tee poiste võistlemistuhinast suurt midagi välja, vaid istub lihtsalt vaikselt ja gets on with her tasks ning tihti saab oma ülesanded (pluss lisaülesanded) rutem valmis kui poisid. Poisse ajab see aga veelgi rohkem võistlema :-) 

Ka üllatas meid see, et Greta on klassi top tüdruk lugemises ja teksti mõistmises. Kuna õpe on idividuaalne, siis meil ei ole kunagi õrna aimugi kuidas Greta teiste lastega võrreldes koolis hakkama saab. Vahel nad teevad teste kus antakse punkte ja siis Greta on mulle rääkinud mis punktid keegi teine klassis on saanud ja see annab mulle mingi ülevaate, aga sellegi poolest ei ole mul mingit võrdlus võimalust rohkem kui õpetaja juhtub rääkima (kuigi ka õpetajatel ei ole kombeks seda infot vanematega avalikult jagada, sest nagu öeldud iga laps areneb omas rütmis). Ma küll selle üle üldse ei kaeba, aga ikkagi oli tore kuulda, et Greta nii hea lugeja on. 

Õpetaja ütles, et nad valmistavad lapsi juba praegu ette järgmise aasta algkooli lõpu suurteks testideks (kuigi nende testide tulemused ei mõjuta kuidagi lapsi, vaid need on pigem õpetajate töö hindamiseks) ja et näha mis tasemel lapsed praegu on ja millised lapsed rohkem abi vajavad, siis nad olid osa neid järgmise aasta teste juba kontrolli mõttes teinud. Õpetaja ütleski et Greta oli lugemise ja teksti arusaamise testi klassi tüdrukute hulgast kõige kõrgemad tulemused saanud ja oleks oma punkti summaga selle Y6 'eksami' juba praegu Y5 läbinud. Õpetaja lisas ka et ta ei ole Gretale sellest midagi ise rääkinud ja me otsustasime Petega samuti jätta selle suurepärase uudise Greta eest peitu. 
Inglise keelest ja sellest mida õpetaja veel Greta kohta ütles kirjutan ma lähemalt juba eraldi postituses.


Siit tabelist on näha täpsed koolipäevad ja vaheajad ning mis päevadel ja miks laps koolist puudunud on. Nägu näha, siis Greta pole ühelgi päeval puududnu ja seega on tal kirja läinud 100% kohalolek.

Arenguvestluse ajaks oli kooli fuajeesse välja pandud tagasisideme tahvel kuhu vanemad said kirjutada kuidas neile uut stiili 'tunnistused' meeldivad. 
Kirjakesi lugedes jäi mulje, et jäädi rahule ja et eriti paistis vanematele meeldivat see, et nüüd on 'tunnistuse' esikaanel lapse pilt. Mulle meeldib see ka :-)

Ja siit lõpetuseks lihtsalt üks pilt Greta kooli arvutiklassist



6 comments:

  1. Endiselt väga vahva. Tindipliiatsilube on meie koolis ka vähemalt üks õpetaja väljastanud, meil minnakse harilikult pliiatsilt kõigepealt üle kustutatavale tindipliiatsile, mis on paras peavalu, sest ei müüda kõikjal ja saab kiiresti tühjaks, ja neljandas klassis seda enam keegi ei jälgi, siis hakkavad pastakat kasutama. Aga käekirjale pööratakse eesti koolis tõesti päris palju tähelepanu… samas tulevad nüüd kooli ka lapsed, kes nutimürgituse tõttu ei oska pliiatsit käeski hoida, nii et igasugune käeline pingutus kulub neile väga ära.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma mäletan, et mingi aasta tagasi oli Gretal koolis üheks eesmärgiks vähem kustutada :-) ja siis mingi aja pärast neil ei lubatud enam kustutada, vaid nad pidid lihtsalt vale sõna maha tõmbama. Küsisin just Gretalt uuesti kuidas neil selle kustutamisega praegu lood on (kuigi ega vildikat/pastakat ei saakski nad kustutada) ja Greta ütles, et nad küll võivad kustutada, aga kuna kustutamise peale läheb tavaliselt palju rohkem aega (tihti sinna sisse ka kustukale järgi minemine), kui lihtsalt maha tõmbamisele, siis õpetaja soovitab pigem valesti läinud sõnu maha tõmmata. Saan sellest täitsa aru, sest kui ma nägin kui palju nad koolis kirjutavad, siis tõesti aeglustaks kustutamised kirjutamise tuhinat.

      Samas kui ma Greta kirjanduse, inglise keele või ajaloo vihikutest tehtud pilte nüüd vaatan, siis vähemalt tema puhul ei olegi eriti maha tõmbamisi või kustutatud sõnu näha. Pigem rohkem õigekirju vigu :-)

      Delete
  2. Mis on teadus?
    Aga kustutavad pastakad on head, see umbes nagu harilik, saab kustutada jne. Kustutavad tintekad on vastikud, seal märg kustukas ja ei saa kohe paeandada.
    Kas Inglismaa süsteem on igal pool sama või varieerub kooliti?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vabandust, teaduse asemel oleks õigem loodusteadus, teen kohe paranduse.
      Ma olen nii harjunud sõna 'sciense'-iga kogu aeg, et ma ei osanud seda loodusteaduseks tõlkida :-)

      Süsteem ja suhtumine on riigikoolides enam-vähem sama, sest sellised on üleriigilised nõudmised ja neid kontrollitakse, aga eks kooliti ikka ole mõningaid väikeseid erinevusi, sest õpetajad ja koolijuhtkond peab töötama eelkõige selliseid meetodeid kasutades mis nende kooli lastele kõige paremini sobivad ja kõige paremaid tulemusi toovad.

      Delete
  3. Wau...
    Imestan, et miks küll mul tütre koolis ei rakendata laste individuaalset arendamist. Arenguvestlusest õpetajaga sain teada, et enamus auru läheb nö nõrgemate järele aitamisele ning seetõttu ei jää aega tugevamatega tegalamiseks, nemad peavad iseseisvalt hakkama saama. Samuti sätitakse nõrgemate järgi klassi õpetamise plaanid, klassi enamus on sellega rahulolematud, sest neil on igav, samuti on rahulolematud nõrgemate laste vanemad, kuna kui nende lastega ei arvestata, siis nad jäävad hoopis jänni. See ajab mul juhtme krussi. Olen hoolekogu liikmena seda juhtkonnalt küsinud, kuid kahjuks on rahalisi vahendeid napilt ja kõigi vajajate jaoks lihtsalt väikeklasse (so õpiraskuste või muude käitumislike probleemidega) ei jagu.
    Mulle Inglismaa koolisüsteem meeldib ja lähenemine, et koos raskustest üle saada.

    ReplyDelete
  4. Minu lapse koolis saavad lapsed aegajalt teiste laste töid parandada. Näen nende postituste pealt, et palju on Inglismaalt üle võetud. Muidugi ma ei tea nii täpselt, kust muudatuste ideed täpsemalt on alguse saanud. Kõige rohkem meeldib mulle hetkel koolis see, et ained on seotud. Näiteks nad lugesid läbi raamatu, kirjutasid selle põhjal etenduse, meisterdasid käsitöös/tööõpetuses lavamaketi, meisterdasid tegelased ja nüüd etendavad näidendi nii, et on ise osatäitjad. Selle raames on siis seotud vähemalt kolm erinevat õppeainet, ma arvan, et see on Eestis pigem haruldane.

    Kuna tegemist on nagunii kallakuga kooliga, siis teatud õppeainetes on kõigil lisaülesanded. Pean silmas seda, et õpitakse rohkem kui riiklik koolikava nõuaks. Kujundavat hindamist olen vist juba kunagi maininud.

    ReplyDelete