Saturday, 30 March 2019

KOOLIJUTUD JÄTKUVAD

Selles postituses kirjutan ma lühidalt mida Y5 (3.klassi) lastelt oodatakse ja milline näeb välja nende õppimise süsteem. 
Juba sügisel räägiti meile, et Y5-s astub õpetaja klassis mitu sammu tagasi ja annab üsna suure osa juhtimisest lastele endile üle. See muidugi ei tähenda seda, et õpetaja lapsi enam ei õpetaks, vaid pigem seda, et õpetaja ei ole enam see inimene, kes klassi ees lastele käsklusi jagab, neid pidevalt juhendab ja keskpunktis on, vaid pigem seda, et lapsed saavad suurema kontrolli ja vastutuse nii enda, kui klassikaaslaste õppetöö ja õppimise/õpetamise/hindamise üle. Tundub uskumtuna, aga kuna ma olen seda kõike ka mingil määral juba kõrvalt näinud, siis proovin teile kohe varsti siin ka paar näidet oma jutu tõestuseks välja tuua. 

Selline näeb välja Greta klassi üks osa


Endiselt pannakse väga suurt rõhku kogu koolis õpilaste õpetamise juures edenemismõtteviisile (growth mindset) (olen sellest natuke lähemalt kirjutanud selles postituses), õpilasi innustatakse vastu võtma riske ja väljakutseid ning pidevalt rõhutatakse et vigade tegemine on üks osa õppimisest ja et vigu ei tohi karta. 
See pilt illusteerib hästi eduka õppija teekonda.


Ma ei tea kuidas neil klassis muusikaedetabelite valimine/koostamine täpselt toimub (tean, et vahel kuulavad nad kunstitunni ajal muusikat), aga aegajalt valivad nad teatud omaduse järgi laule ja panevad need meeldivuse järgi ritta. 
Näiteks vastupidavust väljendavate laulude nimekirja esimese koha lauluks valisid lapsed Queeni 'We are the Champions'. Kui nad eelmisel veerandil kosmoseteemat käsitlesid, siis valisid nad esikoha lauluks Coldplay 'A Sky Full of Stars'

Nii mõnelgi on raske uskuda, et Inglismaa algkoolis on kasutusel individuaalõpe, ehk siis iga lapse arengut jälgitakse eraldi ja igat last aidatakse või arendatakse  vastavalt tema vajadustele või võimekusele (minu teada kehtib sama ka keskastme kooli kohta, aga kuna mul hetkel puudub isiklik kogemus, siis räägin vaid algkoolist)
Panen selle tõestuseks siia ühe väljavõtte kooli uudistelehest, mis ilmus sügisel ja kus kooli direktor annab teada, et esimene õpilaste arengu koosolek on juba toimunud ja et ta on iga koolis käiva lapse arengut isiklikult iga klassiõpetajaga juba arutanud. Öeldi ka, et kohe varsti võetakse kasutusele uus süsteem, mille abiga on iga õpilase arengut ja koolis käimist veelgi rangemalt/põhjalikumalt võimalik jälgida. 

Iga laps peaks teadma mille kallal/nimel ta parasjagu koolis mingis tunnis töötab. Teemad ja ained on loomulikult kõigile lastele samad ning aasta (või kahe, kolme) lõpuks peaks kõik lapsed olema selgeks saanud ettenähtud teadmised, aga kuna lapsed arenevad erinevas rütmis, siis ei ole nii, et kõik lapsed peavad üheks ja samaks kuupäevaks näiteks korrutustabeli ära õppima või kokkukirja kasutama hakkama jne.  

Näiteks Greta kirjanduse eesmärgid, mille kallal ta hetkel, või mingi aeg tagasi töötas, on sellised.
Kasutama sõnastiku et kontrollida õigekirja, üle lugema juba kirjutatud tekst, et vead leida, koma kasutus.

Siit üks näide kuidas õpilaste kätte antakse rohkem kontrolli ja õpetaja justkui tagaplaanile jääb. Üheks selliseks asjaks on õpilaste vastastikune hindamine. 
Nad kirjutavad koolis HULLULT palju iga päev. Õpetaja ütles meile arenguvestlusel, et nad on sel aastal poole aastaga juba nii palju kirjutanud, kui eelmine aasta sama klass terve aastaga. Ehk siis akadeemilised nõudmised lähevad iga aastaga aina kõrgemaks. Need lapsed kes kolm või enam aastat tagasi samas klassis käisid, need lapsed tegid ikka palju, palju kergemaid asju ja palju vähem tööd, kui lapsed täna teevad. Ja see kehtib kõikide vanusegruppide kohta.

Ehk siis vastastikune hindamine kujutab endast seda, et lapsed ise hindavad aeg-ajalt üksteise kirjatöid.
Ma vist olen sellest oma blogis juba kirjutanud et WWW tähendab What Went Well (mis läks hästi) ja EBI-Even Better If (veel parem kui)
Kusjuures kui ma Greta vihikutest neid laste poolt kirjutatud kirjalikke hindamisi lugesin, siis olid need väga arukad ja tabavalt kirjutatud. Ma Greta enda poolt kirjutatud hinnanguid teiste laste töödele ei ole näinud, seega ei tea, kas ka Greta sama hästi teiste töid hinnata oskab, aga ma kujutan ette, et oskab küll. Ning minu arvates sellise hindamise juures ongi juba üheks boonuseks see, et lapsed ise õpivad ja õpetavad üksteist. Üks laps loeb kuidas teda on hinnatud ja kui ta ise ei ole algul võimeline adekvaatselt teist õpilast hindama, siis õpibki teiste laste kommentaaride abil mida lugemisel silmas pidada ja kuidas hiljem ka teisi hinnata.

Ning sellise hindamise juures meeldib mulle ka see, et lastele õpetatakse juba varakult konstruktiivset kriitikat, et tood välja vead, aga samas ei jäta ka positiivseid omadusi märkamata. 
Siit mõned näited:




Lapsed hindavad ja arvustavad loomulikult ka ise enda töid ja etteasteid. Selleks antakse neile vastavad tabelid kus on kirjas mida nad mingi kirjatöö või etteaste juures silmas pidid pidama ja nad siis ise kontrollivad kas nad täitsid need punktid või ei. Näiteks eelmisel trimestril õppisid nad elulugusid kirjutama (biography ja autobiography)

Õpetaja tahaplaanile jäämist illustreerib hästi ka see, et kui näiteks klassis otsitakse kõige paremat laste poolt kirjutatud luuletust või kui nad debate-ivad või kui valitakse klassi esindaja jne siis ei hinda ja tee valikuid õpetaja, vaid võitja valitakse demokraatlikul teel, ehk siis lapsed ise hääletavad ja otsustavad kes võidab...ja lapsed siis tavaliselt alati ka plaksutavad sellele võitjale ning õnnitlevad teda võidu puhul. Harjutavad juba varakult võitmist ja kaotamist demokraatlikul teel mitte läbi õpetaja   otsuse või hinnangu. 
Lisan igaks juhuks, et loomulikult ei tähenda see nüüd seda, et kogu võim päris laste päralt oleks. Õpetaja on ikka see liider ja kuigi lapsed teevad oma kaasõpilaste tööde suhtes hinnanguid jne, siis õpetaja ikka vaatab oma pilguga ka kõik tööd üle ja on ikka see peamine boss. Samas aga kui avaneb võimalus kus lastele juhtiv roll anda ja neile läbi selle midagi õpetada, siis seda ka neile koolis võimaldatakse, mis minu arvates on väga, väga tänuväärt lähenemine.
Ka matemaatikatunnis rakendatakse õpilased mõnikord õpetaja rolli. Näiteks need lapsed kes on mingist konspektist hästi aru saanud ja neil on materjal juba selge, siis laseb õpetaja neil teha ülejäänud klassile või vaid paarile eraldi mahajäänud õpilasele 'tutorial' (ehk siis nad seletavad konspetid oma sõnadega nendele lastele ise uuesti lahti ja näitavad kuidas midagi lahendama peab). Greta just üks päev rääkis mulle koos oma sõbrannaga, et nad olid koolis sel päeval tutorial andnud kolmele lapsele ja arutasid siis omavahel kuidas nad seda tegid ja kuidas lapsed olid nende õpetustele reageerinud. Seda oli ausalt niiiiii lahe kuulata. Ma ei teadnutki sellisest süsteemist enne midagi. 
Taas minu arvates nii äge võimalus lastele antud. Läbi selle nad ju õpivad juhtimist ja koolitamist ja igasugu muid omadusi mida neil hiljem elus vaja läheb ja mis neile igat pidi kasuks tuleb. 

Üks suvaline pilt

Ka meeldib mulle hirmsasti see, et koolis ei aeta kohe algusest peale taga laste täiuslikku käekirja, vaid et tõesti kõige esimese asjana keskendutakse laste teksti sisule ja eelkõige sellele, et lapsed üldse tahaks kirjutada. 

Ma olen märganud, et nii mõnigi mu blogi lugeja, kes mu varasemaid koolipostitusi on lugenud ja pilte Greta vihikutest näinud, on ära unustanud mis vanuses lastega tegu on ja seega just käekirja ja vihikute korrapärasuse suhtes üsna kriitiline olnud. See muidugi on kerge juhtuma, sest kui vaadata kui palju nad juba selles vanuses kirjutavad, kui Eesti lapsed pole veel kooligi läinud, siis tõesti võib tunduda, et tegu palju vanemate lastega ja seega peaks juba ka käekiri palju parem olema. Samas aga kirjutavad nad väga edukalt Eesti mõistes esimeses klassis juba nii pikki kirjandeid, kui võib-olla Eesti koolis alles kolmandas või neljandas klassis.

Aga ega ka siin ei jää lastel ilus käekiri õppimata. Algkooli lõpuks on eesmärgiks, et kõikidel lastel oleks ilus käekiri ja et nad kasutaks kokkukirja. Kuna Greta vanuses (9-10) olevate laste jaoks ei ole kirjutamine enam nii suur töö, siis otse loomulikult on neil nüüd ka kergem rohkem tähelepanu oma käekirjale pöörata. Ja eks väga paljud lapsed kirjutavad juba nagunii väga ilusa käekirjaga, vahe lihtsalt taas selles, et igale lapsele antakse piisavalt aega asju omas rütmis õppida. 

Samas ei unusta kool ära lapsi innustamast ja premeerimast. Näiteks on neil koolis kasutusel selline süsteem nagu pen licence, ehk siis otsetõlkes pastaka luba. Tavaliselt kirjutavad lapsed koolis pliiatsiga, AGA need lapsed kelle käekiri on jätkuvalt väga hea, nendele lastele antakse pidulikult üle (kooli assambleedel) pen licence ehk siis nemad saavad kooli poolt endale pastaka/vildika ja seega saavad loa hakata sellest päevast alates pastakaga/vildikaga kirjutama.

Greta sai ka mingi aeg tagasi pastaka omanikuks ja ei pea nüüd enam pliiatsiga koolis kirjutama. Tegin arenguvestlusel käies ta vihikutest taas pilte ja sellelt pildilt on seda pliiatsilt pastakale üleminekut hästi näha. 

Muideks oma pinaleid (pliiatseid, pastakaid jne) ei ole neil koolis üldse vaja. Aasta alguses olid lastel omad pinalid koolis kaasas, aga kuna ühel oli kirevam kui teisel ja pinalid laual hakkasid lapsi segama, siis õpetaja keelas kõik pinalid ära. Ja ega neil neid vaja polegi, sest kõik kirjutustarbed on neil koolis tasuta nagunii olemas...nagu ka kõik kunstitunniks vajaminevad materjalid
Sellelt pildilt on ka näha, et neil on olemas varu kehalise kasvatuse riided ja jalanõud nende laste tarvis, kel mingil põhjusel omi spordiriideid ei ole.

Koolikotis ongi neil seega igapäevaselt vaid (lugemis)päevik, pudel vett ja mingi puu- või juurvili snäkiks.
Päevikusse peavad nad märkima mida nad nii koolis, kui kodus loevad. Nad loevad koolis regulaarselt iga päev teatud ajal iseseisvalt raamatuid. Aegajalt loevad lapsed ka abiõpetajale, et kontrollida, et nende lugemine ikka tasemel on. Lapsed peavad seda päevikut nädala lõpus vanematele näitama ja neilt allkirja küsima. Õpetaja kontrollib igal esmaspäeval.
Lugemise innutamise ja premeerimise süsteemina kasutab õpetaja 'loteriipileteid' ja annab Team Points.
Vist iga nädala lõpus tõmbab õpetaja ühest purgist kaks (kolm, neli) piletit välja ja need lapsed kelle piletid need on, saavad valida enadale ühe väikese auhinna (õpetajal on eraldi purk kus on mingid väikesed auhinnad sees).

Uue direktoriga kaasnesid ka natuke uuemas formaadis 'tunnistused'. Nüüd on tunnistuste peal ka näha lapste foto 
:-)
Vanemad saavad tunnistused kätte paar päeva enne arenguvestlust. Aastas ongi kokku vaid kaks äreguvestlust. Üks kohe sügisel, paar kuud peale kooli algust ja teine kevadel ning 'tunnistusi' saab kevadel ning siis aasta lõpus.

Kirjalikult hinnatakse vaid kolme põhiainet: matemaatikat, inglise keelt ja loodusteadust, pluss siis õpetaja personaalne/üldine hinnang lapse kohta.

Inglise keel, matemaatika ja loodusteadus on siinsetes koolides ALATI kolm põhiainet.  
Põhiainetele lisaks on Y5 (3.klassi) lastel ka järgmised ained 

  • Kunst
  • Disain ja tehnoloogia
  • Geograafia
  • Ajalugu
  • Arvutiõpetus
  • Muusika
  • Isiklik, sotsiaal-ja terviseõpetus ning kodanikuõpetus
  • Kehaline kasvatus
  • Usuõpetus
  • Prantsuse keel


Arenguvestlus õpetajaga kestab alati 10 min ja oma 6- aastase koolikogemuse põhjal võin öelda, et sellest täitsa piisab. 

Õpetaja rääkis meile, et Greta õpib koolis väga usinasti igas aines ja teeb kõvasti tööd. Matemaatikas on tal vaid üks samm puudu kõrgema matemaatika tasemest, ehk siis ta teeb pidevalt tunnis rohkem kui ette nähtud ja töötab raskemate ülesannete kallal (näide individuaal õppest). Me muidugi olime seda kuuldes väga liigutatud, sest erinevalt nii mõnegist teisest lapsest nende klassi, siis ei ole Greta kunagi saanud eratunde või omanud eraõpetajat ja need ülesanded mida nad Eesti mõistes 3.klassis teevad on meie arvates ikka üsna rasked. Matemaatikast teen nagunii eraldi postituse.

Õpetaja rääkis meile, et neil on klassis üks väike grupp matemaatika poisse (ma tean, et nemad saavad eratunde, sest osa neist poistest tahab peale algkooli sisse saada erakoolidesse ja seega on nad matemaatikas üsna tugevad) kes pidevalt Gretaga matemaatikas mitte ametlikult võistelevad. Et poisid proovivad alati oma ülesanded enne Gretat valis saada, aga et Greta ei tee poiste võistlemistuhinast suurt midagi välja, vaid istub lihtsalt vaikselt ja gets on with her tasks ning tihti saab oma ülesanded (pluss lisaülesanded) rutem valmis kui poisid. Poisse ajab see aga veelgi rohkem võistlema :-) 

Ka üllatas meid see, et Greta on klassi top tüdruk lugemises ja teksti mõistmises. Kuna õpe on idividuaalne, siis meil ei ole kunagi õrna aimugi kuidas Greta teiste lastega võrreldes koolis hakkama saab. Vahel nad teevad teste kus antakse punkte ja siis Greta on mulle rääkinud mis punktid keegi teine klassis on saanud ja see annab mulle mingi ülevaate, aga sellegi poolest ei ole mul mingit võrdlus võimalust rohkem kui õpetaja juhtub rääkima (kuigi ka õpetajatel ei ole kombeks seda infot vanematega avalikult jagada, sest nagu öeldud iga laps areneb omas rütmis). Ma küll selle üle üldse ei kaeba, aga ikkagi oli tore kuulda, et Greta nii hea lugeja on. 

Õpetaja ütles, et nad valmistavad lapsi juba praegu ette järgmise aasta algkooli lõpu suurteks testideks (kuigi nende testide tulemused ei mõjuta kuidagi lapsi, vaid need on pigem õpetajate töö hindamiseks) ja et näha mis tasemel lapsed praegu on ja millised lapsed rohkem abi vajavad, siis nad olid osa neid järgmise aasta teste juba kontrolli mõttes teinud. Õpetaja ütleski et Greta oli lugemise ja teksti arusaamise testi klassi tüdrukute hulgast kõige kõrgemad tulemused saanud ja oleks oma punkti summaga selle Y6 'eksami' juba praegu Y5 läbinud. Õpetaja lisas ka et ta ei ole Gretale sellest midagi ise rääkinud ja me otsustasime Petega samuti jätta selle suurepärase uudise Greta eest peitu. 
Inglise keelest ja sellest mida õpetaja veel Greta kohta ütles kirjutan ma lähemalt juba eraldi postituses.


Siit tabelist on näha täpsed koolipäevad ja vaheajad ning mis päevadel ja miks laps koolist puudunud on. Nägu näha, siis Greta pole ühelgi päeval puududnu ja seega on tal kirja läinud 100% kohalolek.

Arenguvestluse ajaks oli kooli fuajeesse välja pandud tagasisideme tahvel kuhu vanemad said kirjutada kuidas neile uut stiili 'tunnistused' meeldivad. 
Kirjakesi lugedes jäi mulje, et jäädi rahule ja et eriti paistis vanematele meeldivat see, et nüüd on 'tunnistuse' esikaanel lapse pilt. Mulle meeldib see ka :-)

Ja siit lõpetuseks lihtsalt üks pilt Greta kooli arvutiklassist



Thursday, 28 March 2019

MUUSIKAST JA SPORDIST

Oeh, meeletult kiire nädal on see nädal olnud. Greta jaoks tegelikult palju kiirem ja tegusam, kui minu jaoks, aga millegipärast olen mina mitu korda rohkem väsinud, kui laps ise.

Esmaspäeval oli neil koolis Viikingite päev. Kuna neil on õppeplaani peateemaks hetkel 'uskumatud sissetungijad' mis käsitleb 5.sajandi Anglo-Saksoneid ja viikingeid, siis esmaspäeval toimus neil koolis viikingite päev, kus siis kõik Y5 (3.klassi) lapsed ja õpetajad ennast viikingiteks riietasid ja terve päeva nende rollis mööda saatsid. Loomulikult tuli kooli taas, nagu alati sellistel päevadel, oma ala viikingite ekspert, kes siis lapsed läbi erinevate rollimängude ja rekvisiitide otse viikingite ellu viis. Lapsed said viikingite relvi käsitleda, võidelda ja igasugu muid põnevaid asju teha. 
Kahjuks ei ole kooliveebilehel sellest päevast ühtegi pilti üleval (veel), aga Greta nägi meil sel päeval selline viikingi tüdruk välja. Nimeks valis ta endale HELGA (neile anti terve leht viikingi tüdrukute ja poiste nimedega, mille hulgast iga laps sai endal selleks päevaks uue nime valida)
Viikingite teemast kirjutan ma lähemalt ka ühe mu järgmise kooliteemalise postituse juures. Ma hetkel proovin kooliteemasid väiksemateks juppideks jaotada ja neid järgu kaupa postitada, sest pikema jutu kirjutamine võtab nii palju aega, et lõpuks venib asi nii pikale et ma ei saagi siia midagi postitatud. 

Teisipäeval oli neil koolis kevadkontsert (üks päeval ja teine õhtul). Kuna kevadkontserdile saavad alati kooli kahe vanema aastagruppi/klassi lapsed (Y5 ja Y6 /3 ja 4. klass) ennast esinema pakkuda, siis sel aastal tegi seda ka Greta. Kõik soovijad pidid eelnevalt muusikaõpetaja juures 'audition'-il käima ja muusikaõpetaja valis siis teatud arvu lapsi soovijate seast välja. Nagu alati, siis tahtjaid oli üsna palju ning õpetaja pidi seega välja valitud lapsed lõpuks lihtsalt kahe kontserdi vahel ära jaotama.

Greta esines päevasel kontserdil



Viiulisoolole lisaks esines Greta ka viiuligrupiga, kooli bändiga, koolikooriga ning aafrika trummi grupiga (ta mängi meil nüüd ka veel klaverile ja viiulile lisaks aafrika trumme!!)aga kahjuks kuna kõik teised videoklipid sisaldavad loomulikult ka teisi lapsi, siis ei ole mul luba neid klippe siia panna. Õnneks tegin siiski kontserdi ajal ühe pildi ka.



Muusikaklass näeb neil aga koolis välja selline. Pildil ühe klassi muusikatund.



Tänane päev on tal aga täielikult spordi päralt. Hommikul enne tunde oli tal koolis netball (selline korvpalli sarnane mäng, aga selle vahega, et palli ei tohi vahepeal põrgatada, vaid pead kohe kui kätte saad edasi viskama). Peale netballi pidi ta kohe kooli jalgapallivormi riietuma, sest teda oli valitud kooli jalgapallivõistkonda (kuigi ta kooli jalgapallitrennis ei käi) ja nad sõidutati ühele suurele jalgapalliturniirile oma kooli esindama. Sealt tulevad nad tagasi kella 15.30-ks, ehk siis kooli lõpuks. Siis on tal paar tundi hingamisaega ning siis viin ma ta kella 18.30-ks kriketit mängima (jalgpallitrennile lisaks käib ta meil nüüd ka kriketit mängimas).



Täna on viimane trenn siseruumides, peale koolivaheaega (mis algab järgmise nädala lõpus ja kestab 2 nädalat) hakkavad trennid toimuma korralikul kriketi väljakul õues. 

Mina aga valmistan siin pidevalt lapsele igale päevale vastavaid riideid ja toite ette. Eile otsisin tund aega ta jalgpallisaapaid ja loomulikult olid saapad seal kuhu ma kõige esimesena vaatasin. Täiesti hulluks olin juba minemas, sest ma teadsin, et ta ei ole nende jalgpallisaabastega viimase paari kuu jooksul kuskil käinud (trennis käib ta selliste jalgapallipapudega millega tehismurul mängitakse)

Eriti ajas mind see asi närvi sellepärast, et just kaks päeva tagasi otsisin ma ta teksaseid. Ma teadsin surmkindlalt, et ma ostsin talle alles hiljuti kaks paari tumedaid teksaseid, aga vat teist paari ei suutnud enam leida. Gretal muidugi endal ei olnud õrna aimugi kus püksid olla võiksid, või et tal üldse mingeid pükse kaks paari oleks...ma üldse ei hakka selle üle silmigi pööritama, sest kuna ta koolis on nii tubli ja õpib seal nii usinalt, on kohusetundlik ning mäletab alati mida kus tegema peab, siis lasen ma tal kodus vabamalt võtta ja ei nori iga väiksema pisiasja pärast. 

Otsisin siis neid pükse taas nii tema toast kui terve maja pealt. Otsimise käigus suutsin isegi kogu ta riidekapi sisu ära sorteerida ja korda teha, aga püksid olid endiselt kadunud.
Olin juba lootust kaotamas kui ma juba 100-ndat korda ta kappi püksiriiulile vaatasin ja kadunud teksad sealt leidsin?!?!?

No ja siis eile käisin Gretal peale kooli kunstiringis järgi. Ma toon alati siis ka ta sõbranna sealt ära ja viin ta koju kuna minu arvates on ta emal täiesti mõtetu ise lapsele järgi sõitma hakkata, sest mul ei ole mingiks probleemiks see väikene kõrvalepõige teha ja ta laps ise koju toimetada. Eile siis sama lugu, pistsin mõlemad lapsed autosse ja hakkasin sõitma. Poole sõidu peal küsib Greta sõbranna mu käest vaikse häälega, et kuhu me sõidame?? 

Tuli välja, et kuigi ma olin täielikult teadlik, et sõbranna meil autos istub, siis sellele vaatamata olin ma auotmaatselt meie koju sõitma hakanud. 

Ning pärast, kui me otsa ringi olime keeranud ja järgnevaks lapse kodu ees peatasime, õnnestus mul see sama laps peaaegu autost välja kukutada. Ta nimelt hakkas seest poolt autoust avama, hoides kätt autoukselingil, ise samal ajal Gretaga jutustades ja teisele poole vaadates, kui mina abivalmilt suure hooga ta ukse avasin ja lapse peaaegu tänavale pikali tõmbasin. 

Lisatud hiljem

Sunday, 24 March 2019

TERVISEÕPETUSE TUND


 Paar päeva tagasi saime koolist sellise kirja:
(ma eeldan, et ma ikka tohin neid kooli kirju siia postitada?!)

Kiri ei tulnud meile üllatusena, sest juba aasta algul toimunud lastevanemate infokoosolekul räägiti meile kõigile, et sel kooliaastal tuleb neile mingil ajal kooli üks medõde, kes lastele tervisetunni/seksuaalhariduse raames räägib puberteedist ja kõigist sinna juurde kuuluvast (koos klassiõpetajaga)

3.klassi (Y5) lastele räägitakse puberteedist ning puberteediga kaasnevatest kehalistest ja emotsionaalsetest muutustest. Tüdrukutele räägitakse eraldi ka lühidalt kuidas toime tulla menstruatsiooniga. Kogu tunni plaan ja materjalid on eakohased ning nendel vanematel, kellel on soovi ja huvi, on võimalus nende materjalidega ka eelnevalt tutvuda. 

4.klassi (Y6, ehk siis algkooli viimane klass) lastele aga räägitakse seksist ja suhtest, vahekorrast,viljastumisest ja sellest kuidas beebid sünnivad.

Kuna see tund ei ole kohustuslik, siis on nendel vanematel kes ei soovi et nende laps/ed sellest tunnist osa võtab, õigus paluda laps tunnist eemaldada. Kool siiski soovitab kõigil lastel osa võtta.

Meie poolt väga teretulnud tund ja meie arvates, lapsi arvesse võttes, ka just sobivas vanuses. Ma läheks hea meelega tunni materjaliga eelnevalt tutvuma ja seda lastele nädatavat filmikest kooli vaatama, aga mul on kahjuks sel ajal just üks teine koosolek. Samas ma usaldan kooli 100% ja kuna me oleme teemast Gretale nagunii juba mõni aeg tagasi rääkinud, siis ei ole ei meil, ega ka Gretal selle teemaga seoses mingit paanikat või saladusi. 

Kuna ma hetkel juba olen tervise teema juures, siis Greta rääkis mulle üks päev, et neil oli koolis olnud esmaabitund. Ta näitas mulle täpselt kuidas kas vigastatud või minestanud inimese peab maha lamama panema (mis asendisse inimese jalad ja käed panna ja kuidas siis ta küljeli pöörata) ning seletas ka juurde miks seda peab tegema. Ütles, et nad olid koolis klassikaaslastega seda ka praktiseerinud. Taas nii teretulnud, et kool lapsi juba nii noores eas sel teemal harib.


Saturday, 23 March 2019

EMADEPÄEV

Meil tähistatakse siin 31.märtsil emadepäeva. Greta tegi kunstiringis mulle emadepäeva kaardi ja kuna lapsed võisid selle juba eelmisel nädalal koju võtta, siis Greta küsis mu käest, et äkki tahan selle kohe kätte saada. Kuna me kodus ei pühitse otseselt emadepäeva (kuna mul endal on täiesti suva sellest päevast), siis loomulikult tahtsin kaardi kohe näha.


Mul teeb see alati südame soojaks kui Greta koolis tehtud kaartidesse eesti keeles kirjutab. Vigaselt küll, aga minu jaoks teevad need vead just kogu asja veelgi armsamaks. 

Thursday, 21 March 2019

SÜNNIPÄEVAPEOD

Mõned pildid nädalalõpu pidustustest

Greta oma sõbrannasid peole ootamas


Sel korral pidasime Greta sünnipäevapeo kodus. Mul ei olnud veebruaris veel ühtegi ideed mida ta peoga teha, kuigi sel ajal oleks pidanud ma juba kutseid laiali saatma. Greta soovis algul 'paintball' pidu, aga see oli natuke liiga kallis ja kuna see oleks õues toimunud, siis vihmase ilma korral oleks asi ka natuke liiga märjaks kujunenud. 

Juhtus aga nii, et Pete leidis täiesti juhuslikult internetist 'Print it' peo korraldajad. Gretale meeldis peo teema, meile hind ning neil juhtus ka vaba auk olevat just sel päeval kui me pidu pidada tahtsime. Nii saigi paari minutiga kogu me peo probleem lahendatud. 

Lastele anti kätte iPad minid mille abiga nad siis hakkasid pilte tegema ja erinevaid mosaiike koostama (kasutades erinevaid ikoone ja tekste ja raame jne). Kuna siin riigis ei ole enamustel 9-10 aastastel lastel veel omi mobiile, siis otseloomulikult oli peo  teema kümnesse. Kõik asusid kohe õhinaga tööle.



Kui kõik olid oma esimese mosaiigi valmis saanud, siis trükiti see T-särgile (iga lapse oma eraldi särgile). Nii huvitav oli näha kuidas iga tüdruku mosaiik oli just selle tüdruku 'nägu'/stiili. Kuna ma tundsin peaaegu kõiki neid tüdrukuid nagunii juba aastaid (üks tüdrukutest, keda ma hästi ei tundnud, oli aasta vanemast klassist ja üks tüdruk aasta nooremast klassist Greta koolist), siis mulle muidugi ei tulnud see üllatuseks, aga sellegi poolest oli huvitav seda nii selgelt pealt tunnistada. 
Pärast tegid tüdrukud veel ühe fotomosaiigi ja see trükiti siis kotile

Sel korral olin ma nii julge, et tegin sünnipäevakoogi ise, õigemine tegin ma neid kooke lõpuks kokku koguni kolm (üks oli proovikook). Gretal ei olegi kunagi varem olnud päris oma sünnipäevakooki (sellist mida ta ka ise teistega koos süüa oleks saanud)

Sel aastal aga palusin ma ühel meie heal tuttaval tädikesel Gretale sünnipäevaks (õigeks päevaks) ühe munata koogi teha. Ta küpsetas ühe sellise koogi kord kui me tal külas käisime ja Gretale see kook hullult maitses. Tädike oli lahkelt nõus ja Greta jäi oma koogiga väga, väga rahule. Minu töö oli vaid kook ise ära kaunistada, aga selle vastu polnud mul midagi.

Hiljem küsisin tädilt retsepti ja tegi ülejäänud kolm kooki juba ise. Ma küll ise neid maitsta ei saanud, aga välja nägid need koogid igal juhul nii mahlased ja isuäratavad ning lõhnasid ka peadpööritavalt hästi.








Party Bag-iks sai iga laps veel väikese ükssarve pinali/kotikese mis oli täis erinevaid väikeseid kommikesi/sokolaade.



Kui tüdrukute pidu sai läbi, siis hakkasin ma kolmandat kooki küpsetama. Järgmisel päeval tulid meie juurde pidutsema sugulased.






Mõnikord on täiskasvanud hullemad kui lapsed 
(kuigi pilt on pooleldi lavastatud)