Thursday, 21 February 2019

EESTI KEELE LOOD


Kuivatasin ükspäev Greta juukseid. Kuna tal on hästi paksud ja pikad juuksed, siis võtab mul ta juuste föönitamine vähemalt 20 min aega ja et tal igav kogu see aeg niisama istuda ei oleks, siis ta tavaliselt loeb sel ajal raamatut. Sel korral aga juhtus nii, et ta oli just raamatu läbi saanud ja polnud jõudnud veel uut alustama hakata ja seega ma andsin talle kätte mu kapiserval juba aasta aega kasutamist oodanud Aabitsa töövihiku.
Greta hakkas sealt rõõmsalt igasugu ülesandeid tegema. Kuna tegu on esimese klassi töövihikuga, siis on seal loomulikult nii kerged eesti keele ülesanded, et isegi Greta sai nendega suures osas täiesti iseseisvalt hakkama.
Tuli välja et lapsele meeldis see vihik nii palju, et ta võttis selle hiljem oma tuppa ja ma nägin teda ka järgmisel päeval sealt veel ülesandeid tegemas. 
Eile õhtul jäi mulle see vihik juhtumisi taas ette ja ma siis viskasin korraks pilgu peale, et näha kuidas ta hakkama on saanud. Ütleme nii, et ma naersin paaril korral päris südmest.
PS. Greta jaoks on nii harjumatu kirjutada trükitähtedega. Alustab suurte tähtedega, aga peale kahe sõna kirjutamist läheb juba automaatselt kirjatähtedele üle.


Meie läheme ka pühapäeval määle :D :D


Selle ülesande juures kihistasin ma eriti naerda, sest mulle ei jõudnud kohe kohale kuidas Gretal oli võimalik peegelpildi tekstiks 'Lahke ja sõbralik' välja lugeda. Kui ma Gretalt küsisin, siis tuli välja, et ta oli SIIM-u asemel MIS lugenud ja saanud lause MIS ON HEA SÕBER ning siis sellele küsimusele vastanud. Mingit peeglit ta muidugi ei kasutanud ja ülesande teksti kindlasti ka ei lugenud, sest pealtki vaadates ju aru saada mis tegema peab...ning ta on harjunud ka et kui juba midagi küsitakse, siis ikka midagi sisuga, mitte niisama lihtsalt maha kirjutamist :D


Selle teemaga seoses tuli mulle meelde et lugesime ükspäev 'LasseMaia Detektiivibüroo Moemõistatuse' raamatut. Mina loen talle neid raamatuid ette, aga meil on kombeks, et tema loeb peatükkide pealkirjad ise ja vahel ka mõne tegelase tekstid. Moemõistatuse loos varastati/kadus üks kass ära ja kuna Greta on meil üks suur loomaarmastaja, siis tema jaoks loomulikult väga haarav teema. Loebki laps siis ühe peatüki pealkirja ette ja teeb ise samas suured silmad ning hakkab ohhetama.
Tema oli teksti lugedes automaatselt arusaanud/järeldanud, et keegi peab füüsiliselt kassil silma PEAS hoidma :D :D 

Me küll kodus tihti seda sõnamängu ei mängi, aga kui juhtume mängima, siis mind alati meeldivalt üllatab kui kiiresti Greta suudab erinevate eestikeelsete sõnadega lagedale tulla. Mitte et sõnad ise mingid erilised sõnad oleks, vaid et ta võtab tähed ja suudab kohe teises keeles selliseid sõnadekombinatsioone kokku panna. 


Kakskeelse lapse jaoks on aga minu arvates väga heaks keeleõppematerjaaliks lastele mõeldud ristsõnad. Meie kasutame Pere ja Kodu ajakirjas olevaid ristsõnu (vahel oleme ka Eestis olles RIPSIK-ut ostnud). Need on piisavalt lihtsad ja kirjutades on kohe näha kas sa kirjutad õige arvu tähti, või et kas kõik tähed ka õiged saavad.

Greta on meil ka ise osav uute eestikeelsete sõnade leiutaja. Mul ei tule hetkel muidugi nüüd kõik need tema poolt leiutatud sõnad meelde, aga näiteks kutsub ta silmaklappe (neid mis magades pähe saab panna) KAPLITEKS ja eile hommikul mu voodisse kaissu tulles ütles ta mulle et ta tuli minuga natuke LAISUTAMA (kaisutama ja laisklema).

Lõpetuseks üks mitu aastat vana 'Karu sampuse' laul ka


No comments:

Post a comment