Wednesday, 9 January 2019

JÕULUPÄEV 2018

Nats imelik on siia praegu seda jõuluteemalist postitust postitada, sest me oleme oma mõtete ja plaanidega juba kevades ning suves, aga mis teha kui varem polnud aega kirjutamiseks. 

Sel aastal (pidades siis silmas tegelikult juba eelmist aastat) ei tulnudki meil üldse seda õiget jõulude või pühade tunnet peale. Kohati tundus isegi kuusk justkui võõrkeha me toas. Aru me ei saa mis siis sel aastal nii teistmoodi oli kui eelmistel aastatel, et jõulutunne meist nii suure kaarega mööda hiilis, aga nagu hiljem välja tuli, siis enamus inimesi meie tutvusringkonnast kaebasid sama probleemi üle. Või noh, päris probleemiks ma seda muidugi nimetada ei saa, sest pühad olid ka jõulutunde puudumisest vaatamata väga toredad.

Isegi kingituste pärast ei olnud mul sel aastal mingit stressi. Kinke teeme suguvõsas ja tutvusringkonnas nagunii vaid lastele ning nendega on kerge. Lapsevanemad annavad eelnevalt vihjeid mida osta ja kingi hind jääb alati £15 sisse. 
Meie Petega aga kingime küll igal aastal üksteisele kingitusi ja kuigi sel aastal ei olnud mul ühtegi head kingiideed Petele isegi veel kaks nädalat enne jõule, siis jõulupäevahommikuks olin ma suutnud ilma väiksemagi stressita ka talle jõulukingid hankida. 

Greta jaoks on aga kogu detsember kui üks suur kingikuu. Kinke saab ta juba nädalaid enne ja pärast jõule nii et vähe ei ole. Me ümber on nii palju armsaid ja lahkeid inimesi, et kuidagi ei ole võimalik sellele kingivoolule pidureid peale panna. 

Ühed naabrid jätsid Gretale sokolaadimõmmi ukse taha...
Teine naabriproua kinkis Gretale raamatu, mida Greta juba loeb ja kiidab. Seda kinki ei osanud me küll oodata, sest proual on endal mitu lapselast kelle eest hoolitseda ja kellele kinke osta ning see oli väga liigutav, et ta ka meie Gretale jõulude ajal rõõmu soovis valmistada.
Kingitusi saabus ka Eestist 
Vanasti tähistasime me natuke ka 24.detsembrit, valmistasime suurema õhtusöögi ja Greta avas Eestist saadetud kingitusi. Aastatega hakkab aga see traditsioon meil üha enam ja enam välja surema, sest mitu päeva järjest sa ikka jõuad pidusööke süüa ja ega tegelikult ei tähenda 24. detsember meile kellegile siin midagi erilist. See õige päev on ikka 25-nda hommik. Ja kui aus olla, siis ma ise eelistan ka hommikust jõulukinkide avamist palju rohkem õhtusele, kuigi see automaatselt tähendab varajast ärkamist. Esiteks saavad siis lapsed kohe oma kingitustega terve päeva mängida ja teiseks jäävad automaatselt ära igasugu suguvõsa sisesed konfliktid kelle juures jõule pidada jne. Hommikul kell 7 (või mis tahes kell kellegi lapsed üles ärkavad) on ikka nii mõnus vaid oma pere keskel ja oma jõulupuu alla oma pere kingitusi avada, kui seda kogu suguvõsaga koos teha. Suguvõsa koosviibimised kuuluvad kohe kindlasti ka meie jõulude juurde, aga jõuluhommikul tahan ma ikka oma kingid koos oma abikaasa ja lapsega avada. 

Selle kuuseehte saatis mulle üks mu hea sõbranna (kelle poeg Gretaga ühes klassis käis, aga kes Inglismaa teise otsa eelmisel aastal kolis). Mulle nii meeldivad need ehted mis me sõbrad lähedalt ja kaugelt meile aastate jooksul kinkinud on. Jõulude ajal võtan need ehted alati kastist välja ja enne kuusele riputamist mõtlen siis nende inimeste peale kes meile need kinkinud on ning naeratan :)

Selle aasta jõulud olid esimesed jõulud kui me ei pidanud Gretale enam 'jõuluvana' mängima. Eks ta teadis juba mitu aastat varem ka et jõuluvana ei ole päris, aga kuna ta ise tahtis seda võlu ja muinasjuttu enda sees pikemalt kanda, siis läksime ka meie selle 'mänguga' loomulikult kaasa. Õnneks säilis tal sel aastal sama ärevus ja ootus, aga lihtsalt ilma Santata :)

Greta enda kingisoovid on alati olnud igati mõistlikud ja küllaltki tagasihoidlikud. Kõige rohkem soovis ta sel aastal saada kitarri ja ühte väikest robotit ning et ma ta kadunud kaisujänkust fotoalbumi talle mälestuseks teeksin. Ning siis veel ühte TY Beanie Bood. Kõik soovitud asjad, pluss veel paar väikest asja lisaks, ta ka sai.


Jostenile me kingitust ei ostnud. Ei näinud sellel mingit mõtet, seda enam, et ta on nagunii nii valiv et sööb vaid ühte teatud toitu ja mängib vaid oma kindla mänguasjaga. Ta hängis niisama meie seltsis mõnda aega, mängis kingipaki küljes oleva nööriga natuke ja küsis siis hoopis õue. 

Petele (kodule) ostsin ma 'draught excluder' padja. Ma ei teagi mis see asi eestikeeles oleks. Tuuletõmbepeatamispadi?
Meil käib see pikk padi välisukse ette, sest ukse alt tuleb külmemate ilmade ajal nats külma õhku sisse ja kuna esik on meil pikk ja jookseb avatud kööki, siis on ka külmal õhul hea võimalus kohe maja peale laiali jooksma minna. See külmaperiood on meil siin küll nii lühike ja pisteline, et saaks ka ilma padjata ilusti hakkama, aga ikkagi mõnus kui esikusse minnes põrandal tuul vastu jalgu ei 'puhu', seda enam et esikus me eriti põrandakütet ei kasuta.

Karp Fortnum & Mason mince pies-i (koogikesed mis Inglismaal alati jõulude juurde kuuluvad) Petele ja karp Fortnum &Mason gluteenivabu mince pies-i mulle.  

Greta oli oma kitarri üle üli õnnelik
Pete häälestas pilli kohe vastava äppi abil ära ja trükkis Gretale paar akordi välja mida ta harjutada saaks. Idee ongi et ta youtube-i abil ise kitarri tinistama õpiks, sest päris kitarritundide eest me hetkel küll maksma ei tahaks hakata. Ta viiuli- ja klaveritunnid (õigemini pooltunnid, sest üks tund nädalas kestab ju vaid 30min) lähevad meile juba isegi nädalas £44 maksma ja sinna otsa ei tahaks kuidagi veel ka kitarri pooltunni eest £20 välja käia.
Greta kingitused olid sellised. Pildil oleva nuku sai ta eelmisel aastal jõuludeks, sel aastal sai ta kingiks vaid nuku jalgpallikostüümi. Pete oli veel eraldi Gretale ostnud tuulelohe ja ühe legoraamatu - asjad mida nad kahekesi koos teha saavad. Beanie Bood-ega juhtus nii, et kogemata sai ta neid korraga nüüd üsna mitu. See ei olnud küll üldse nii plaanitud, aga juhtus, et me just enne jõule nägime ühes heategevuspoes vaid paari naela eest kolme looma mida tal veel ei olnud, nendele loomadele siis lisaks mis mina juba ebayst talle tellinud olin (need olid sellised mida poest enam osta ei saa). Ja kui me ta sõbrannale ja ta vendadele Beanie Boosid poest jõuludeks ostma läksime, siis tuli poes välja, et neil oli parasjagu selline pakkumine kus ostes kolm asja saad valida kolm asja tasuta veel juurde. Otseloomulikul lasin siis Gretal kaks looma ka talle endale valida, sest ta tahtis peale jõule neid sealt nagunii oma raha eest ostma minna. 

Mina tellisin jõuluvanalt endale puidust suure vikerkaare, vahukomme ja nahast mobiiliümbrise (seda pildil ei ole). Mu vanad kaaned olid mingid odavad ja juba nii jubeda välimusega, et ma ei julgenud oma mobiili avalikus kohas isegi enam välja võtta. Peaaegu olin juba ise endale seda ümbrist ostmas, aga kuna mul ei olnud mingit muud kingisoovi Petele selle asemel öelda, siis proovisin ikka kuidagi selle vanaga hakkama saada kuni jõuludeni.

Ja lõhnaõli ostis Pete mulle tegelikult juba oktoobris. Viini lennates nägin et see oli lennujaamas palju odavam kui meil siin poodides ja mõtlesin, et see oleks midagi mida ma jõuludeks sooviksin. Ma ostan ja kasutan tegelikult üli harva lõhnaõlisid, sest suurem osa lõhnu tekitavad mulle migreeni ja seega ma olen lõhnade suhtes väga valiv ja ettevaatlik. Kui aga leian mõne sellise lõhna, mida mu pea välja kannatab, siis seda ma ikka vahel välja minnes ka siis hea meelega kasutan. Hakkasingi tegelikult seda lõhnaõli kohe peale ostmist kasutama, aga jõulude ajal tõstsin kotikese sellegi poolest kuuse alla, sest tegu ju oli ikkagi minu jõulukingiga.

Ja paari uusi saapaid ostsime me Petega ka endale jõuludeks. Minu vanad lühikesed saapad nägid sama kulunud ja koledad välja kui mu vana mobiiliümbris ja sel ajal kui me minu saapaid ostsime jäi üks saapapaar ka Petele poes silma ning lõpuks kõndisimegi kahe karbiga poest välja. 

Greta aga kinkis mulle ühe ise tehtud kindalooma (sest minu sooviks oligi mõni tema tehtud asi) ja ükssarve pildi tikkis ta mulle koolis. Raamatu võitis ta kooli jõululaadal ja kuna ma olen seda raamatut juba pikka aega tahtnud, aga pole raatsinud ise ostma hakata, siis palusin et ta ka selle mulle jõuludeks kingiks. 
Seda värvilist puidust vikerkaart olen ma aga juba aastaid imetlenud. Kuna tegu on üsna kalli mänguasjaga, siis pole lihtsalt raatsinud ei endale, ega Gretale, seda varem osta. 3 aastat tagasi kinkisin Gretale jõuludeks sama vikerkaare natuke väiksema versiooni ja see oli suur hitt. Samas see suur vikerkaar jäi sellegi poolest ikkagi mulle hingele kripeldama kuniks ma siis eelmisel suvel lõpuks Petele teatasin, et tahan seda jõuludeks saada. Mõtlesin et kaua ma ikka ootan, praegu saaks ka Greta sellega veel mängida. 
Aga jah, tegu ühe sellise mänguasjaga mis lausa kutsub katsuma ja ehitama. Petelt tellisin juba sünnipäevaks ka sama firma väikesed puidust vikerkaare inimesed kingiks mis ma siis paari päeva pärast juba kätte saan... Ja ma üldse ei häbene, et ma oma kingitusteks laste mänguasju soovin :)



Petele kinkisin ma uue jope ja muud nipet-näpet mida tal vaja läks ning Greta ostis talle oma taskuraha eest joonistustarbeid (Pete soovis neid)
Pete hakkas kohe samal õhtul juba joonistama. Siin on vaid üks väike näide, aga ma just vaatasin et ta on juba jõudnud kaheksa lehekülge erinevates asendites käsi joonistada. Eriti hästi tulevad tal välja sellised koomiksi tüüpi inimesed, kuigi sellelt pildilt ei ole seda just kõige paremini näha. Neid on ta juba aastaid joonistanud kui tal aega ja tuju on olnud.
Kui kingid olid avatud sõime hommikusööki ja hakkasime jõululõunasöögiks ettevalmistusi tegema (no õigemini rohkem siiski Pete, sest meie peres on tema suurte pidusöökide kokkaja). Pete pistis kalkuni ahju ja läks oma vanematele järgi.





Pete vanematel täitub sel aastal 59 aastat abielu, ehk siis teemantpulmapäev on peaaegu käegakatsutav







Päev möödus kiirelt süües, juues, mänge mängides ja niisama jutustades ning naljatades. Meie jaoks ideaalne perekeskne jõulupäev.
350 päeva kuni järgmiste jõuludeni!

No comments:

Post a comment