Saturday, 14 December 2019

Friday, 13 December 2019

ÄRRITUS ÄRRITUSE OTSA

Nii, võin nüüd kuulutada, et meie autosse sisse murdjad  (või varas, ma ei tea täpselt) on juba kinni nabitud!

Viisin ühe meie naabri eile arsti juurde (ta ei tohi tervislikel põhjustel enam autoga sõita) ja ta teadis rääkida, et autovaras olevat politsei poolt kinni võetud. Kuna paar inimest meie naabruskonnast said autovarga tegevusest koheselt oma uksekellakaamerate abil teada ja helistasid politseisse, siis oli politseil selge pilt kus pätid tegutsesid ja sõitsid välja asja uurima ning saidki päti/pätid kinni nabitud. Vangi neid muidugi ei pandud, pigem neile anti piirkonna sisenemise keeld ja vist mingi hoiatus ning mingi teatud aja tagant peavad kohtusse minema. Naaber muidugi täpseid detaile asjast ei teadnud, aga arvata võib, et mingil ajal kirjutatakse sellest ka meie kohaliku politsei lehel.

Tegelikult oli mul hoopis plaan kirjutada sellest, et ma ei ole kogu Greta kooliaastate jooksul (neid on kokku üle 7 aasta) kordagi veel kooli peale ärritunud olnud, aga nüüd eelmisel ja üle-eelmisel nädalal kasvas mu rahulolematus ikka üsna kõrgele. Õnneks tänaseks olen ma juba maha rahunenud ja aru saanud, et osa ärritusest oli minu enda tekitatud, aga siiski. 

Teadusetunni ja Aafrika drummide probleemist ma juba mainisin siin paar postitust tagasi. See probleem lahendati, nagu ma ka eeldasin, paari päevaga ära. Ma hakkasin esmaspäeva õhtul Gretale ütlema, et kui õpetaja ta homme tunni ajal Aafrika drumme mängima saadab, siis öelgu, et ta vanemad käskisid tal sel korral teadusetundi jääda. Ma sain vaevalt oma lause lõpetada kui Greta teatas, et neil oli juba teadusetund ära. Võin sellest järeldada, et probleemiga tegeleti koheselt ja teadusetund tõsteti teisele päevale. Olen rahul.


Osa asju millest Greta teadusetunnist puudumise tõttu ilma on jäänud
Kolme viiulitunniga ühel nädalal ei olnud ma samuti rahul, aga siis rääkis Greta mulle veel sellele lisaks, et kolmas tund toimus tal koos sõbrannaga (kes samuti viiulit mängib, aga ühe astme võrra madalamal tasemel). See ajas mind veelgi rohkem närvi, sest kuigi see võimalus on täitsa olemas, et võtta ühiseid viiulitunde, siis sellise viiulitunni (õigemini pooltunni) hind on odavam kui individuaaltund JA sel juhul on tunnis kaks (või enam) ühel tasemel olevat õpilast. 
Seega tähendas see seda, et Greta ei mänginud selles tunnis neid lugusid mida ta parasjagu õpib, vaid midagi sellist mida mõlemad tüdrukud said koos mängida. Viiuliõpetaja see eest sai tunni raha kätte poole tunniga.

Õnneks viiulitundide peale ma pikalt kuri ei olnud, sest ühel korral oli see hoopis kooli viga, et nad viiuliõpetajale ei teatanud, et lastel on sel päeval viiulitunniga ühel ajal üks workshop ja teisel korral oli viiuliõpetaja laps (või ta ise) haige ja ta pidi koju jääma. Juhtub! 
Ning nagu hiljem Greta ja ühe teise koolis õpetava õpetaja jutust välja tuli, siis olid tüdrukud viiulitunnis koos kooli jõulukontserdiks (carols) harjutanud. Nad nimelt mängivad kontserdil ühe laulu ajal ka viiulit. No ja sellise asja peale ma otseloomulikult ju ka kuri ei ole.

Siis käis Greta eelmisel reedel ühe sõbranna juures mängimas. Tüdruku ema oli eelmisel ja üle-eelmisel aastal Greta koolis õpetaja. Kui ma Gretale kella 7-ks õhtul järgi läksin, siis jäime me tüdruku emaga taaskord pikalt jutustama (nagu alati) ja loomulikult ikka kooliteemadel. Kuna ta on Greta koolis õpetaja olnud, siis on tal alati palju siseinfot ja kuna mind kooliteema alati huvitab, siis me võime lõputult haridusteemadel jutustada.

Minu jaoks oli see aga sel hetkel kui õli tulle valamine, sest ma olin ju niigi juba ärritunud kooliasjadest. Ma muidugi hiljem, kui kaine peaga taas mõtlema hakkasin, sain aru, et selle naise rahulolematus kooli suunas on hoopis suuremalt osalt ta enda isiklikust suhtest kooliga ja sellest et ta ei saanud kooli uue direktoriga hästi läbi ning osaliselt ka sellepärast lahkus töölt (ta oleks soovinud poole kohaga jätkamist, aga direktorile ei sobinud see ja kuna ta ema jäi ka järsku haigeks ning viimase aasta algkooli lapsega on nagunii palju tegemisi ja toomisi-viimisi ning lisaüritusi, siis oli talle kasulikum täielikult töölt lahkuda)

Kriitikaga Greta õpetaja suhtes olen ma aga natuke nõus küll. Tegu on kooli jaoks täiesti uue õpetajaga, kes on küll igati pädev oma töös, aga kuna ta on ka ühtlasi määratud kooli vanemaastme juhiks ja õppeprogrammide koostajaks, siis käib ta tundide ajal tihti ära ja teda katab sel ajal Greta klassi abiõpetaja või mõni teine õpetaja (see ei ole midagi erilist, sest õpetajad peavad ikka koolitustel või koosolekutel käima ja sellisel juhul on täiesti normaalne, et puuduvat õpetajat katab siis mõni teine õpetaja või õppealajuhataja). Samas paljud Greta klassi lapsevanemad aga ei tea, et see abiõpetaja on tegelikult ühtlasi ka praktikant ja sellega seoses hakkab ta aja möödudes üha enam ja enam Greta klassi õpetama. Ka selles ei oleks mingit probleemi, AGA sel abiõpetajal ei ole klassis mingit autoriteeti. Ta räägib väga vaikse häälega või siis karjub...samuti vaikse häälega ja osadele poistele pakub see loomulikult nalja ning mõnikord, kui asi päris koomiliseks läheb, siis ka kogu klassile. 

Teil ei tasu nüüd ette kujutada mingi pidevalt kõvasti lärmavat klassi, sest seal koolis ei jääks selline asi mingil juhul märkamata ja ei oleks lubatud, aga mulle ei meeldi, et algkooli viimast ja kõige tähtsamat klassi üha rohkem ja rohkem ajast selline praktikant õpetab. 
Ja kui õpetaja tihti ära on, siis ei ole tal ju aega oma klassile korralikult pühenduda ja lastega koos igasugu asju teha ning seda on juba nautke ka märgata. Klassiseinad on neil võrreldes teiste klassidega nii tühjad ja kuidagi õnnetud ning kui paralleelklassidel on detsembris klassis kasutuses sokolaadi advendikalender (igal päeval saab vaid üks laps ühe sokolaadi), siis nende klassis ei ole.

Siis läks meil jutt ka kodutööde peale, sest kuna ka tema tütar mängib jalgpalli, siis jäi ka tema tütrel üle-eelmisel reedel kodutööd saamata, sest nad olid sel ajal võistlustel (nad saavad kodutööd alati reedel ja tagasi peab viima kolmapäeval). Kui tüdrukud esmaspäeval kodutöid küsima läksid (eraldi), siis oli õpetaja öelnud, et tal pole olnud aega neid veel kokku panna ja et ta annab need järgmisel päeval ning et nad saavad kodutööde tegemiseks lisa aega!! Kust?  Ma ei tea mida tal oli seal üldse kokku panna, sest töö on sama kõigile lastele ja ta oleks võinud vabalt need lehed ka samas meie tüdrukute vihikutesse panna. 
Teisipäeval rääkisin õpetajaga ise, aga kolmapäeval ütles Greta, et sel ajal kui õpetaja oleks pidanud kodutöid andma ei olnud teda enam ja tundi andis üks teine õpetaja!

Rohkem ei olnud seda asja enam mõtet ajada, sest kohe oli tulemas reede ja arvata oli, et reedel saab Greta lihtsalt siis kahe nädala kodutööd korraga. Kuna nad ei saa eriti palju kodutöid nagunii, siis ma ei näinud selles erilist probleemi, sest nädalalõpul on kodutöid nagunii kergem ära teha kui nädala sees, mil 'kooli'päevad nagunii pikad. 

Noh, nii oligi, AINULT selle vahega, et Greta sai ühe matemaatika lehe ja ta parim sõbranna (kes samuti jalgpalli mängib) teistsuguse, ehk siis nad ei saanud ikkagi korralikult mõlema nädala matemaatikatööd!!! GRrrrrrr!

See probleem (kui seda nüüd otseselt üldse on vajagi probleemiks nimetada, sest üks puuduv matemaatikaleht ei ole just katastroof) sai lahendatud nii, et me lihtsalt teise emaga tegime lehtedest pilti ja saatsime teineteisele ja siis printisime välja (aga kuna see tuli välja paha kvaliteediga, siis ma ütlesin, et Greta ei pea seda kooli viima).

Pigem aga oli meie (vanemate) jaoks nüüd hoopis probleemiks need ülesanded mida neile juba nädalaid järjest antakse. Põhiülesanded on vaid ümardamine ja ümardamine ja ümardamine ja siis lisaülesanded on nii rasked, et me ise ei oska neid tihti hästi lahendada.


Siin üks ümardamise näide. Tavaliselt on olnud vaid arvud (miljoni piires).

Siin Greta parima sõbranna ema appihüüe mulle, et kas ma olen juba nende matemaatika ülesannet näinud, et ta (ema siis, mitte laps) ei saa hästi selle lahendamisega hakkama. Natuke hiljem saatis ta mulle uue sõnumi kus ta ütles, et lahendas küll ülesande ära, aga kasutas väga keerulist kõrgema astme matemaatika võrrandite meetodit. (meie lapsed käivad 4.klassis).

 Ülesanne nägi välja selline
Ma ei tea kas ma seda üldse korrektselt tõlkida oskan, aga proovin
Mo ja Annie mõtlevad mõlemad ühe numbri. 2/3 Mo numbrist on võrdne 2/5 Annie numbriga. Nende mõlema numbri vahe on 72. Mis on Mo ja Annie numbrite summa?

See oli see hetk kui ma avastasin, et Greta kodutöö on teistsugune ja kuigi ma olin selle emale just samal hommikul kooli jõuluaadal öelnud, et ma luban et järgmiseks nädalaks olen ma kooli jamadest maha rahunenud, siis kui ma neid matemaatika üelsandeid nägin siis saatsin talle sõnumi, et ma vist ikka ei saa veel päris maha rahuneda :-) 

Samal ajal Greta matemaatikalehel oli hoopis ümmardamistele lisaks selline ülesanne.
Filipil, Lisal ja Han-il on (ütleme) kommid.
Filipil on 1/4 kommidest.
Lisal on 1/12 kommidest.
Ülejäänud kommid kuuluvad Han-ile.
Filipil on 16 kommi rohkem kui Lisal. 
Kui palju komme on Han-il?

Me olime reedel just selle õpetajast emaga ka rääkinud nendest matemaatika ülesannetest ja sellest, et ühed ülesanded on nii lihtsalt ja pidevalt sama tüüpi ja siis neile lisaks antakse neile täiesti kontimurdvaid ülesandeid (kuigi nende tegemine ei ole kohustuslik). Et miks nad ei võiks anda ülesandeid ühtlaselt selliseid millest lapsed ka otseselt mingit kasu saavad ja juurde õpivad.

Siit veel üks näide

Peter-il, Ned-il ja Morris-il on õunad.
Ned-il on 2 1/3 rohkem õunu kui Peter-il
Morris-il on poole rohkem õunu kui Ned-il
Kokku on neil 999 õuna.
Kui palju õunu igal poissil on?

Kui ma hiljem lasin Gretal seda kommidega ülessanet lahendada, siis läks tal selle lahendamisega vaid mingi 5 minutit aega!! Hiljem vastust nähes olin kindel, et see on vale, aga tegelikult oli õige ja hommikul ta veel seletas meile (väga matemaatiliselt) kuidas ta seda tegi!! Ehk siis õpetajal oli õigus kui ta meile arenguvestlusel ütles, et kuigi selliseid ülesandeid lahendavad koolis 15-16 aastased (GCSE tasemel) teatud valemitega, siis nooremad lapsed on neid samuti võimelised lahendama teistsuguse lähenemisega. Et need meetodid millega nad lapsi nüüd matemaatikas õpetavad, aitavad neile asju näha eri valguses ja tasemel. 

Ühesõnaga ma olen nüüd ka matemaatika teemal maha rahunenud, seda enam, et lõputestides neilt nii keerulisi ülesandeid ei küsita. 

Tegelikult on mul veel paar kooliga seotud asja mille suhtes ma rahutu olen (näiteks ka nende uus lugemisskeem), aga kuna ma olen siin juba küllaltaselt halanud, siis kirjutan nendest asjadest mõnel teisel korral. 

PS. Ah jaa, seda ka veel, et mul õnnestus viimase kahe kuu jooksul juba KOLMANDAT korda haigeks jääda!!! Ma ei saa sellest lihtsalt aru!?! 
Mu nohu algas ühel õhtul põhimõtteliselt kella pealt. Ei mingit aevastamist, ei valusat kurku, lihtsalt tundsin äkki kuidas tatt peas liiguma hakkas ja vahel kurku tilkus ning nina oli kord kinni kord lahti. Olin surmkindel, et see oli reaksioon mingile toidule, AGA järgmise päeva õhtuks tõusis mul ka palavik (38,2) mis toiduallergi muidugi välistas. Järgmiseks hommikuks oli palavik kadunud ja järgi jäi vaid nohu, aga samas taas mitte selline tappev nohu. Nüüd, kaks päeva hiljem tunnen kuidas vaid tatt rinnus istub ja aeg-ajalt köhima ajab. Ma ei tea mis kummaline viirus see selline on ja miks ta just mulle nüüd nii tihti külla tuleb. Ma pole aastaid mingis päris nohus olnud (ainult piimamürgituse omas vahel)


Tuesday, 10 December 2019

PAAR TUNDI LONDONIS

Käisime pühapäeval Londonis nagu me jõulunimekirjas kirjas oli, et nii mulle, kui ka Greta õpetajatele Fortnum ja Mason kaubamajast kingitusi osta. (täpsem jutt sellest kaubamajast SIIN)
Tavaliselt on pühapäev hea päev Londonisse autoga sõitmiseks, sest kui hommikul vara minna, siis on liiklust vähe ja parkimiskohti kerge leida (pühapäeval saab ka kollasele joonele tasuta parkida, ehk siis ei pea palju raha parkimise peale kulutama).
Me unustasime aga ära, et Gretal on ju pühapäviti jalgpallivõistlused ja seega saime Londoni poole alles kella 12 ajal sõitma hakata. Õnneks olid teed üsnagi tühjad ja seega sõidu peale meil palju aega ei läinud.
Ok, sellel pildil oleme me juba Londonis sees ja seal oli autosid loomulikult märgatavalt rohkem.




Tee viis meid ka Buckingham Palace'st mööda.

Parkimiskohaga vedas meil samuti, sest kuigi kõik võimalikud kohad olid juba teiste autode poolt hõivatud, siis meil õnnestus leida üks koht, mis ühe suure loigu all peidus oli.





Pete ütles neid saapaid nähes: 'No, no, NO, NO!'. Ta ei oleks mingi juhul nõus neid kandma või isegi jalga proovima, nii et kahjuks jäi mul kõrgete saabastega Pete'st pilt tegemata :-). 
Fortnum and Mason kaubamajas oli taas meeletult palju inimesi, eriti esimesel ja keldrikorrusel kus söögikraami müüakse. Me käime seal alati enne jõule ja seega ei oska öelda kas seal on alati nii palju külastajaid või on tegu vaid pühadeeelse ajaga. Igal juhul on seal pea võimatu ringi liikuda ja ega me peale minu vahukommide ja veel paari nipet-näpet asja tavaliselt ei ostagi. Eelmisel korral ostsin ma sealt nii endale kui Petele mince-pies, aga minu omad vähemalt ei olnud küll nii head kui meie kohaliku poe gluteenivabad mince pie'd ja seega sel korral ma isegi ei vaadanud nende poole. 

Aga rahvamassile vaatamata meeldib meil seal alati enne jõule käia, sest sellest on saanud osa meie jõulutraditsioonist.





Ma hakkasin vaatama mis nende cracker'site sees ka on ning kui olin karbi ringi keeranud, siis nägin ka hinda!!!!


Need piparkoogid nägid nii ilusad välja...aga ma ei tea kas maitse ka nii hea on.

Gretale meeldis hirmsasti see hiireks (mulle ka) ja seega otsustasime Petega salaja et Pete vanemad saavad talle selle jõuludeks kinkida. Nagunii peame ka nende poolt Gretale mingi kingituse välja mõtlema ja parem siis juba midagi sellist, mida Greta ise ka kindlasti tahaks ja mis talle saades üllatust valmistaks. 


Minu vahukommidega läks aga nii, et me ei saanudki neid sel korral osta. Nimelt öeldi meile, et kui me need sel päeval ostame, siis need ei kehti kuni jõuludeni, seega meil ei jäänud muud üle kui vaid Greta klaveriõpetajale üks väikene karp neid osta. Greta viimane klaveritund on juba sel laupäeval ja seega pole ohtu, et vahukommid selle aja peale pahaks läheks. 
Ilma vahukommideta ma siiski ei jää, sest Pete läheb järgmisel pühapäeval uuele ringile ja saab siis ka Gretale selle väikese hiire ära osta (kusjuures see hiir oli seal odavam kui üheski teises poes või internetis). Mul on tegelikult isegi hea meel, et uuesti peab minema, sest sel korral ei olnud neil neid ilusaid pealt läbipaistva kaanega karpe kuhu vahukomme panna, aga just nendes karpides näevad need vahukommid eriti ilusad välja. 
Kohe Fortnum ja Mason poe kõrval asub ka üks raamatupood. Pealt näha on see väga väikene pood, aga kui sisse lähed, siis tuleb välja, et poel on 5 korrust ja iga korrus on paksult raamatuid täis. Me Gretaga oleks võinud seal loomulikult mitu tundi aega veeta, aga pidime tagasi koju kiirustama, sest nii Greta kui Pete tahtsid kodus kuusepuu püsti panna ja kaunistama hakata.

 Rahvas tee ääres Fortnum ja Mason kaubamaja imetlemas. 
Kuna me üle tee ei läinud (oleks hea meelega läinud ka üle tee asuvasse kunstimuuseumisse, aga kuna me tulime alles poole päeva pealt Londonisse, siis meil polnud kunstimuuseumi jaoks enam aega), siis me ei pannud üldse tähele, et kaubamaja fassaad oli kaunistatud kui advendkalender. Alles pärast kaubamajast mööda sõites ja pilti tehes nägin millega oli tegu. 


Tõsi, mis tõsi ;-)

Monday, 9 December 2019

HULLUD LOOD

Täna hommikul autosse minnes tervitas mind selline vaatepilt
Tegu ei ole niisama segamini autoga, vaid keegi oli öösel mu autosse sisse murdnud. 

Ma ei tea kas me siis tõesti unustasime eile autost kuuske välja tõstes pärast mu autouksed lukustada või uksed avati raadiosignaalide lugeja abil, sest ma tõesti ei hoia kodus oma autovõtmeid vastavas signaale blokeerivas karbis/kastis. Me oleme sellisest karbist Petega paaril korral rääkinud, aga kuna Pete autot ei ole nagunii võimalik varastada ja kes mu Volvot ikka tahaks, siis me pole näinud erilist mõtet seda karbikest soetama hakata.

Õnneks ma ei hoia autos midagi hinnalist ja seega ei olnud neil midagi varastada. Tänapäeval ei viitsi keegi isegi vana Tom-Tom navigaatori varastamisega tegeleda, sest sellega ei ole neil pärast suurt midagi peale hakata.

Võimalik, et kuna nad nägid et mul olid tagaistmed alla lastud, siis arvasid, et ehk mul on midagi suurt ja väärtusliku pagasnikus, aga nende pettumuseks oli ka mu pagasnik täiesti tühi. Sellele vaatamata ei olnud just meeldiv tunne hommikul lastega autosse minna ja siis sedasorti vaatepilt eest leida. 

Meil on küll nii maja ees, kui ka taga, uksekellakaamera ja niisama turvakaamera mis iga väiksemagi liigutuse peale kohe filmima hakkavad ja siis me mobiilile sellest märku annavad, aga kuna mu auto ei asu otseselt kaamera vaateväljas, siis meil mingit videosalvestust kuritööst ei ole. 
Hiljem lugesin internetist, et ka kellegi teise autosse meie kõrvaltänavas oldi eile öösel sisse murtud ja nende uksekellakaamera sai ka tegelase videole. Kohe kindlasti on tegu inimestega, kes öösiti lihtsalt kõnnivadki ringi ja otsivad autosi mis lukustamat on jäetud. Ma loen kohaliku piirkonna naabrite lehelt pidevalt sellistest juhtumitest ja näen inimeste videolindistusi kuidas käiakse autouksi katsumas. Samas sellise pisikuridegevusega ei ole politsei aega tegeleda, kuigi me kindlasti teatame sellest ka kohalikku politseikeskusesse.

Me elame muidu väga turvalises piirkonnas, aga viimase kahe aastaga on vandalism ja sissemurdmiste arv tunduvalt kasvanud. Eelmisel aastal läks asi nii hulluks, et nii meie küla kui ka Greta kooli küla inimesed hakkasid isegi rääkima sellest, et mingi erafirma palgata kes siis me küla tänavaid valvama hakkaks. Greta kooli külas käis siis pidevalt üks suur kamp noori (kes sõitsid rongiga kuskilt mujalt siia) vandaliseerimas, pisikuritegevusega tegelema kuni isegi selleni välja, et leiti noori pikkade nugadega ringi liikumas. Mingi gäng proovis isegi kohaliku teiseastmekooli juures koolilastega kaklust alustada ja näha oli ka nugasid, aga õnneks seal midagi siiski ei juhtunud ja politsei kutsuti kohe kohale. 

Samas aga jälle ühte 15-st aastast poissi pussitati kolm korda ühe 14 ja kahe teise 15-aastase poisi poolt väga lähedal meie kodule. Poiss jäi õnneks ellu ja pätid saadi küll juba järgmisel päeval politsei poolt kinni püütud ja kannavad tänaseks juba oma karistust, aga õudne ikkagi. Kannatanud poiss ja tema sõber (kes küll vaid peksa saamisega pääses) olid korralike ja Greta kooli külas tuntud perede lapsed, nii et see oli suur šokk kõikidele kohalikele inimestele.

Eelmisel aastal murti ka meie tänaval kahte majja sisse ja veel mitmesse kõrvaltänaval asuvasse majja ning seda tihti isegi päise päeva ajal. Üks mees rääkis et ta oli oma ema eesaiast leidnud kaamera mis filmis ta kodust välja minemisi ja tulemisi, et siis näha mis ajal suure tõenäolisusega kedagi kodus ei ole. Kellegil teisel juhutus aga nii, et sel ajal kui toidukuller toidukotte majja tõstis tormas üks naine majja, krabas toast paar asja ja jooksis tagasi tänavale kus teda juba ootas auto, et siis kiiresti põgeneda. Kõik toimus nii kiiresti et toidukulleril ja majaomanikul ei olnud aega reageerida. 

Osa sissemurdmistest pandi kindlasti toime mustlaste poolt, sest nad maksid külale kätte selle eest, et me nad me piirkonnast suvel minema ajasime (kirjutasin sellest siin). Mul ei olnud sellest aega eelmisel aastal blogida, aga isegi mina panin enda sellisesse olukorda kus ma hakkasin ühtesid kahtlaseid noormehi, kes me ukse taga käisid, jälitama ja tegin neist pilti ning saatsin politseisse. Pärast ma muidugi värisesin nagu haavaleht, sest need poisid nägid mind neist pilti tegemas ja samas nägid nad ka mu autot ja oleks pärast kergelt saanud jälile millises majas ma elan. 

Ülejäänud kuritööd on aga kas siis mingite kindlate professionaalsete kuritegijate poolt toime pandud, kes spetsiaalselt erinevatesse jõukatesse piirkondadesse sõidavad ja seal korraga mitu sissemurdmist korraldavad või siis niisama pisikuritegijad kes juhuse peale välja lähevad. 

Kuna asi läks üks vahe juba päris hulluks ja kohalikud inimesed olid vaikselt paanikas sellest kuritegevuslikust olukorrast, siis kohalik politsei korraldas mitmeid küsimuste-vastuste õhtuid kohalikele inimestele ja oli teatud päevadel inimestele kättesaadaval kohaliku poe juures. Pete käis ka ühel sellisel õhtul ja sai sealt väga palju kasuliku ja ka rahustavat infot. See oli ka see aeg kui kõik me naabrid (meie kaasaarvatud) endale lindistavad (RING) uksekellad muretsesid, sest see hoiab vargad eemale ja annab ka endale südamerahu kui me kodus ei ole (või oleme)

Igal juhul tundub asi hetkel palju rahulikum olevat (välja arvatud siis need autodesse sissemurdjad), aga eks ise peab ka koguaeg ettevaatlik olema ja kontrollima, et sissemurdmjatele sissemurdmist lihtsaks ei tehtaks.

Tuesday, 3 December 2019

KIIRE ELU

Blogimine on hetkel täiesti tagaplaanile jäänud. Põhjused selleks on üldine kiire elu, väga pikale veninud nohu, üks sari mille peale ma pea iga vaba minuti olen kulutanud ning lähenevad jõulud. 

Nohuga olen õnneks ühele poolele saanud (vist...ei julge veel päris kõva häälega hõisata). Kokku kestis kogu see lõbu natuke üle 4- nädala. Vahepeal sain juba peaaegu terveks, aga siis alustasin uuesti otsast peale. Kui mul lõpuks hääl kolmeks päevaks ära kadus, siis läksin isegi arsti juurde kontrollima, et kas on OK edasi venitada või peaks meditsiiniliselt sekkuma hakkama. Huvitav lugu oligi see, et mu enesetunne oli tegelikult täiesti OK, lihtsalt tatt oli peas kinni või siis tilkus pidevalt kurku. Arst tunnistas mind terveks, välja arvatud siis kurku tilkuv tatt mis ka mu hääle kadumises süüdi oli ja mis siis hiljem üldse öiseks köhaks üle läks. Mingit rohtu ma ei vajanud, ega ka ei tahtnud, seega kui vajadus oli, siis sõin lihtsalt Nurofeni mis iga häda vastu hästi aitab.

Tegelikult on mul karvane kahtlus, et selle teise ringi nohu tekitajaks olid hoopis need võiga valmistatud sidruni muffinid mida ma 4 tükki järjest ära sõin ja kuigi ma olen neid samu muffineid ka varem ilma probleemideta söönud, siis arvatavasti just nohust paranedes see piimatilgake seal sees siiski 'andis mulle peksa' (nimelt mu piimaallergia üheks peamiseks tunnuseks ongi see, et see tekitab mulle automaatselt täisvõimsuses nohu/põsekoopa põletiku).
Aga see selleks, olen nüüd eriti ettevaatlik ning ei plaani ennast enam tahtlikult 'mürgitada'. 

Eluke on aga viimasel ajal tõesti väga kiire olnud nii minul endal, kui ka Gretal. No Pete tööelu on ka pea alati kiire ja stressirohke, aga tema tegemiste üle ei pea ma kalendris sõrmega järge pidama või teda ja ta sõpru ühest kohast teise sõidutama. 
Õnneks sai minu 7-nädalane kursus läbi (sellest kunagi hiljem...mjah...te kõik kindlasti juba teate mida see hiljem tähendab!?) ja selle võrra on nüüd kuni uue aastani vähemalt rahu majas. 

Sarja vaatamises teen nüüd ka väikese pausi sisse, kuigi kolmas hooaeg on veel vaatamata. No vähemalt praegu ma mõtlen nii, sest ei tundu õigena enne jõule 20 naela sarja vaatamise peale kulutada kui kingitused vajavad ostmist ja jõulupeod korraldamist, aga mul on tunne, et ma murdun üsna pea ja Amazon saab taas ühe mu 20 naelase endale.

Vähemalt 1.detsembriks olin ma korralikult ette valmistanud. Greta raamatute advendikalendri jaoks olin juba varakult raamatud valmis ostnud (kaks on ainult veel puudu, aga need leian ma kindlasti järgmisel nädalal mõnest heategevuspoest) ja ka šokolaadikalendri juba mitu nädalalt tagasi poest koju toonud. 
Pete-le tegime ka sel aastal Gretaga taas ise šokolaadikalendri, sest tavalise šokolaadikalenderi sees olevad imepisikesed šokolaaditükid oleks tema jaoks vaid narrimine. 
Mul endal on samuti sel aastal nii šokolaadikalender, kui ka üks imelilus (minu lemmik illustraatori tehtud) piltidega 3D adventkalender, aga sellest teen ma pilti mõnel teisel päeval.

Vaikselt olen ka juba mõned kingitused valmis ostnud. Täiesti kogemata õnnestus mul Petele juba 4 kingitust leida ning ka ära tellida ja Greta kingituste ideed on mul ka täitsa olemas, vaja vaid osta. Pete õelaste, Greta sõbranna (ja ta vendade) ning paari tuttava kingitused muretsen jooksvalt ning rohkem vist ei olegi kellegile vaja midagi osta! Praegu tundub asi igati kontrolli all olevat ja loodetavasti nii see ka jääb.

Eesolevaid üritusi on aga küll kuhjaga tulemas. Trall läks tegelikult juba eelmisel nädalal lahti. Eile käisime Greta kooli küla jõulutulede süütamisel. Ise poleks sinna läinud, aga kuna Greta kooli koor esineb seal igal aastal ja Greta tahtis ka sel aastal laulma minna, siis loomulikult olime sunnitud kohale minema. Ma muidugi oleks võinud vaid Pete Gretaga kaasa saata ja ise koju sarja passima jääda, aga õnneks sai mul sari just otsa ja mõte värskest õhust ei olnud just paha.

Eelmise reede peale sattus ka Greta klassi koogimüük koolis. Neil toimub igal reedel peale tunde kooli ees koogimüük. Eelnevalt on ära otsustatud milline klass millisel reedel müügiga tegeleb ja saadud raha läheb täisulatuses selle klassi tarbeks. Kuna algkooli viimaste klasside lastele korraldatakse alati kooli lõpus hirmus palju erinevaid üritusi, sest see on nende viimane aasta algkoolis, siis tuleb iga 'kopikas' kasuks. 
EDIT: Tänaseks tean, et koogimüügiga teenis Greta klass sel korral £107!

Sellepärast otsustasingi sel korral poest ostetud kookide asemel ise 45 lumememme valmistada. Mul on nende tegemine juba nii käpas et see tuleb mul juba nagu tehaselindilt ning ei võta üldse palju vaeva ega aega.  


Siis oli neil mingi aeg tagasi koolis kiusamisvastane nädal (mida tähistatakse kõikides koolides Inglismaal iga aasta novembris) ja ühel päeval selle nädala jooksul pidid kõik lapsed erivärvi sokke kandma (et tähistada seda et me kõik oleme erinevad/ainulaadsed)

Igaks juhuks täpsustan, et kiusamise ennetamine ja sellega tegelemine käib ikka iga koolipäeva juurde mitte ainult kord aastas, aga see üks nädal on lihtsalt selline kui teemat üleriigiliselt käsitletakse. 
Isegi direktor kandis sel päeval erivärvi kingi


Siis sai Greta endale uue viiuli. Kuna ta mängib nüüd juba Grade 4 tasemel ja on kasvult ka suurem, siis oli tal vaja täismõõdus korraliku viiulit. Suuremal viiulil on ka parem heli mida kõrgema taseme eksamitel kindlasti nõutakse. Kui Greta eelmised viiulid olid ostetud kasutatult, siis see viiul on täiesti uus. 

Ma olen seda siin juba varem ka koolipostituste all kirjutanud, et Greta koolis on kanadele lisaks ka jänesed ja merisead ning vahel käib neil koolis külas ka ühe õpetaja koer. 
Igal nädalalõpul lähevad merisead kellegi koju ja ühel nädalalõpul olid nad taas Greta sõbranna pere hoida. Kuna ma transpordin tihti Greta parimat sõbrannat nii hommikuti kooli kui ka õhtuti koju, siis õnnestus ka mul neid loomakesi lähemalt näha. Nad on tõesti nii nunnud ja nii suured.


Koer kes vahel koolis käib

Nii, ja otseloomulikult ei saa ma olla rääkimata jalgpallist. Vähe sellest et Greta igal jumala pühapäev võistlustel käib, siis millegipärast on neil ka kooli jalgpalligrupiga PIDEVALT mingid võistlused. Vahepeal nad juba võitsid kohaliku piirkonna/maakonna karika (trophy) ja ma eeldasin et sellega on need mängud selleks aastaks lõppenud, aga kus sa sellega. Nüüd mängivad nad liiga 'cup games' mänge ja said just edasi poolfinaali. Mina ei saa muidugi sellest jalgpalli süsteemist mitte midagi aru ja seega mul pole õrna aimugi kui kaua need mängud veel üldse edasi kestavad, aga lootust on et ehk enne jõule rohkem võistluseid koolide vahel ei tule.
Ja ega mul ei olegi otseselt nende mängude vastu midagi, AGA kuna õhtuti läheb talvel palju varem pimedaks, siis toimuvad kooliga seotud võistlused samuti nüüd enamalt kooli ajal ja mitte enam peale kooli. Mõnikord algavad võistlused kell 14.30, aga mõnel korral lahkuvad nad koolist juba lõuna ajal. See aga tähendab ka tundidest puudumist ja taas ma ei kobiseks üldse, AGA neid tundidest puudumisi on Gretal kooliüritustega seoses viimasel ajal nii palju olnud. 

Võistlustega seoses jääb tal tihti ka minemata peale kooli toimuvasse kunstiringi (mille eest ma maksan 12 naela ühe korra eest, või isegi rohkem) ja ka draamaringi kus enamus Y6 (ehk siis 4.klassi) lapsi käib, sest nad harjutavad seal koolilõpu etenduse jaoks ja see ring ongi vaid nende tarbeks korraldatud. Õnneks eelmisel reedel õnnestus jalgapllitüdrukutel draamaringist siiski osa võtta ja nad said oma 'audition'-i ära teha (kõik lapsed saavad ise otsustada millist rolli nad etenduses saada tahavad ja peavad siis selle rolli jaoks esinemiseproovi tegema). Eelmisel nädalal aga toimusid võistlused taas reedesel päeval ja sellega seoses jäi neil taaskord draamaringi minemata. 

Sama probleem on hetkel ka Aafrika trummi klubiga mis eelmisel aastal toimus peale tunde, aga mis sel aastal on tõstetud teisipäevase koolipäeva viimasele tunnile. Kuna lapsi kes Aafrika trumme mängida tahavad on palju, aga trumme nii palju ei ole, siis on lapsed kolme erinevasse gruppi jagatud ja grupid mängivad vaheldumisi. Kuna Greta aga käis Aafrika trummi klubis ka juba eelmisel aastal, siis tema (ja teised pikaajalised trummeldajad) saavad/peavad iga nädal mängimisest osa võtma, mis aga omakorda tähendab seda, et Greta jääb igal teisipäeval teadusetunnist ilma. Õigemini ta jõuab seal tunnis just nii kaua olla kui õpetaja räägib teema lahti ja seletab mida nad katsetena tegema hakkab ja siis peab Greta ära minema.

Kui ma seda Greta käest kuulsin, sest ta kurtis siin ükspäev, et teised teevad teadusetunnis katseid ja tema ei saa teha, siis ma läksin kohe õpetajaga rääkima. Õpetaja kinnitas, et kahjuks toimub trummeldamine jah teadusetunni ajal, aga nad ei ole eriti palju katseid teinud ja et ta proovib need tunnid kuidagi tagantjärgi tagasi teha!!! 

Ma ei ole selle lahendusega rahul, sest kuna teadus on matemaatika ja emakeelele lisaks õppeprogrammi üks tähtsamaid aineid, siis ma ei taha et Greta nendest tundidest puuduks. Arutan seda asja veel ühe emaga, kelle tütar samuti Gretaga koos teadusetunnist iga kord puudub ja lähen siis räägin kas õppealajuhataja või direktoriga. Ehk neil õnnestuks see trummeldamine mõnele teisele päevale või tunnile või üldse peale tunde tõsta, et lapsed ei peaks päris tundidest puuduma. 

Seda enam, et viimasel ajal on neil ka olnud ekstra koorilauluproovid, mis küll peale tunde on toimunud, aga hiljuti oli neil üks suuremat sorti workshop ja siis võeti kooris käivad lapsed taas tundidest ära. Nimelt lähevad nad kevadel Wembley Arenale esinema (üks suur ja kuulus kontserdihall Londonis) ja selle ürituse zürii tuli lastega workshopi tegema ja hindama kas Greta kooli koor on nii hea, et pääseks pealavale esinema. 
Ma ei tea kas selleks üldse mingit lootust on, sest seal kontserdil esineb kokku üle 5000 koolilapse aga proovida ju tasub alati. Eks ma kirjuta sellest üritusest täpsemalt siis, kui see toimumas on.

Ja siis on tal veel ka kaks viiulitundi kaks nädalalt järjest ära jäänud (need toimivad tal samuti neljapäeviti koolis mingi päris tunni ajal, viiulitund kestab küll vaid 30 min). Ühel korral oli õpetaja ise haige ja teisel korral toimus neil koolis mingi üritust kust kõik lapsed pidid osa võtma ja viiuliõpetaja ei teadnud seda. Kuna viiulitunnid on meil terve veerandi eest ette makstud (ja mitte just odavad), siis tuleb õpetajal need tunnid järgi teha ja nüüd ongi selline loll seis, et viiuliõpetaja peab selle nädala sisse kuidagi KOLM viiulitundi ära mahutama!!! Raha mõttes on see raiskamine, sest ega siis kolme järjestiku tunni jooksul ei ole võimalik vahepeal harjutada, et tunnist maksimaalset võtta ja areneda ning kolm viiulitundi nädalas tähendab ka seda, et Greta võetakse siis ju kolmel korral koolitundidest ära... aga noh...

Nii et jah, see jalgapall ja muud 'hobid' on hakanud viimasel ajal häirivalt palju koolitunde ära sööma. 
No ja jalgpalliga seoses olen ma ju ka sunnitud PIDEVALT mudaseid jalgpalliriideid pesema. Päris trennis käies ta mudaseks ei saa, sest nad mängivad kunstmurul ja seal ei ole porist haisugi (kuigi higist haisevaid riideid pean ikkagi pesema), aga kooli jalkatrenni ja võistluste riided liiguvad vaid pesumasina vahet, mõnikord isegi 4 korda nädalas. 
Kusjuures seda kollast väravavahipluusi pean ma enne pesumasinasse panekut veel ka käsitsi pesema. Ma ei tea miks, aga millegipärat ei tule see muda pluusilt pesumasinas pestes üldse ära, käsitsi pestes aga küll.

Pesemisele lisaks pean ma nii mõnelgi korral ka veel Greta kooli jalgpallivormi sokke lappima. Need vormid ei ole isiklikud kuigi kooli spordikordinaator jagab neid lastele välja vastavalt pluusil oleva numbri järgi (Greta on nr.9), sest nii on lihtsalt lihtsam. Peale võistluseid ma pesen vormi ära ja Greta viib kooli tagasi. Seda ma ei tea kas poistel ja tüdrukutel on eraldi jalgpallivorm või nad kasutavad võistluste ajal kõik sama vormi (mängud ei toimu samadel aegadel). Igal juhul tuleb Greta tihti koju katkiste sokkidega ja ma siis pärast võistluseid lapin neid, et järgmistel lastel oleks terved sokid jalga panna. Ma ausalt kaalutlesin juba koolile paar paari uusi sokke osta, aga ma ei tea kust selliseid sokke osta saab.

Eelmisel nädalal nägid Greta sokid välja sellised

Siit üks väikene video jalgpalliklubi võistluste võistkondade vahelisest lõputervitusest. Sel korral pidid meie tüdrukud kaotusega leppima 3-5.

Ühel nädalalõpul oli neil võistluste ajal 'VAIKNE NÄDALALÕPP' mis tähendas seda, et pealtvaatajatel ei olnud lubatud platsi äärest mängijatele ja treeneritele/kohtunikele midagi hüüda. Tihti on nii, et pealtvaatajad lähevad võistluseid vaadates nii hoogu, et hakkavad mängijatele igasugu õpetusi hüüdma või saavad kohtunike peale pahaseks ja see segab ning paneb nii mängijaid kui ka kohtunikud suure stressi alla. 

Mina olen igaljuhul igati selliste 'vaiksete võistluste' poolt, sest see kui närvi ja stressi osad lapsevanemad mänge vaadates lähevad on ikka uskumatu. Üks osa miks ma jalgpalli ei armasta ongi just need platsi kõrval karjuvad vanemad, sest ma lähen ise ka nende kaasaelamise peale nii stressi. 
Ühe kooli jalgpallivõistluste ajal hüüdis ka üks isa (kes tegelikult on ka üks tüdrukute treeneritest jalgpalliklubis) õpetusi ja samal ajal teisel pool platsi karjus kooli spordikordinaator teisi õpetusi ja Greta oli siis peaaegu nutu äärel, sest ta ei teadnud keda kuulata. Kuna see isa teadis kuidas tüdrukud trennis mängivad ja oli jalgpalli alal teadlikum kui kooli 'treener' (kes tegelikult on lihtsalt üks naisõpetaja kes võistlustele kaasa tuleb, aga kes koolis olevaid trenne ei juhi ja kes jalgpallist suurt midagi ei tea), siis Greta järgis selle isa juhiseid ja sai õpetaja pahameele osaliseks. Õnneks lahendati see asi pärast ära ja lastel ei olnud sellega hilisemate koolivõistluste ajal enam probleeme, aga jah tõesti parem kui head mängu ja väravaid pealtvaatajad vaid plaksutades tunnustavad.

Pühapäevaselt võistluselt koju jõudnud laps

Aga nüüd aitab jalgpalliteemast ja tagasi jõulude juurde.

Detsembri sisse peavad kõik need üritused ja tegemised ära mahtuma:

  • Koogimüük (möödas)
  • Küla jõulutulede süütamine (möödas)
  • Sel reedel koolis Mufty Day (lapsed saavad kooli ilma koolivormita minna ja toovad vastutasuks kas alkohooli või alkohoolita joogi või sokolaadi).
  • Kooli jõululaat (mina olen seal abis ja Greta laulab paar laulu kooriga niisama uudistamisele lisaks).

  • Jõulukuuse ostmine ja ehtimine (viimane on üsna suur töö).
  • 'Fortnum and Mason' kaubamaja külastamine Londonis. (sellest on meil juba igaaastane traditsioon saamas, sest läheme sinna taas mulle jõulukingiks vahukomme ostma ja õpetajatele kingitusi).
  • 'Anxiety in Children' loeng lastevanematele koolis.
  • Sõidutada naabrimees arsti juurde ja sealt tagasi.
  • Jõulukampsuni päev koolis
  • Õpilaste jõululõuna koolis.


  • 16. dets. õpetajate jõululõuna koolis. See üritus on korraltatud lastevanemate poolt õpetajatele tänutäheks nende töö eest. Lapsevanemad organiseerivad kõik söögid.
  • Greta kooli õhtune jõulukontsert kirikus
  • 17.dets Minu hambaarsti visiit (lihtsalt kontroll).
  • Greta kooli õhtune jõulukontsert kirikus mida ka meie Petega vaatama läheme. Kontserdeid on kaks kus kõik Y5 ja Y6 lapsed (3 ja 4 klass) esinevad, aga kuna vanemaid on palju, siis korraldatakse alati kaks kontserdi
  • 20. dets. järjekordne Mufty Day ja ühtlasi ka laste viimane koolipäev enne jõuluvaheaega.
  • 21. dets. Greta parima sõbranna pere tuleb meie juurde jõululõunale (nagu ka eelmisel aastal).
  • 23. dets. Läheme Pete vanematega Londonisse jõulukontserdile Royal Albert Hall-i. 
  • Tahame korraldada meie naabritele (kokku 5 maja inimestele meile lisaks) Xmas drinks meie juures, aga me ei ole veel otsustanud kas see ajaliselt ja rahaliselt ka võimalik on. 
  • JÕULUD (Pete vanemad tulevad meie juurde)
  • Samuti otsustasime sel aastal kõik sugulased enda juurde peale jõule kutsuda. Kuna Pete vend korraldas suvel Pete ema juubelipeo nende juures, siis tundub vaid ausana kui nende õlgadele ei langeks ka suguvõsa jõulupeo korraldamine. Pete üks õde elab liiga kaugel ja teise juures ei ole väga palju ruumi).
  • 28.dets. lähme ühtede meie heade sõpradega jalutama ja pärast restorani jõule tähistama. (Vanasti tulid nad meile külla, aga kuna nad elavad meist nüüd nii umbes tunnise autosõidu kaugusel ja neil on nüüd ka väike koer, siis nad ei saa teda terveks päevaks üksinda koju jätta. Üleeelmisel aastal kohtusime poolel teel, nad võtsid koera kaasa ja me läksime koeraga jalutama ning siis ühte hubasesse pubisse sööma ja me kõik nautisime seda täiega. Sedasi ei pea ka keegi midagi korraldama, vaaritama ja pärast koristama, kuigi meil ei ole otseselt midagi korraldamise vastu. Sel aastal otsustasime samamoodi teha).

Sellele kõigile lisaks muidugi ka veel kingituste ostmine ja pakkimine ja muud poes käimised (kuigi enamus kinke ostame me nagunii internetist/Amazonist).
Kuigi Greta oleks hirmsasti tahtnud, siis Päkapikk meil sel aastal ennast kuskile igal hommikul ära ei peida...ega ei tee ka erinevaid lollusid nagu ühel aastal.  Ma lihtsalt ei jõua sellega tegeleda.
Eile õhtul aga avastasime Petega magama minnes üleval korrusel sellise vaatepildi. ..Greta mängis hoopis meile Päkapikku :-)


Mul on tegelikult veel ka hunnik uusi naljakaid kassipilte ja paar kooliteemalist juttu, aga kuna see postitus on juba niigi meeletult pikaks veninud ja ma pean kohe Gretale järgi minema, siis jätan need teemad praegu siit välja.