Saturday, 7 July 2018

NÄITUSEÕHTU KOOLIS

Nagu ma siin oma blogis olen juba mitmeid kordi kirjutanud, siis Inglismaa algkoolides toimuvad arenguvestlused kaks korda kooliaasta jooksul (sügisel ja kevadel)
Greta koolis saadavad õpetajad nädal enne arenguvestlust lastega koju õpetaja kirjaliku ülevaate lapse arengust ja LAPSE ENDA kirjutatud ülevaate tema senisest arengust ja eesseisvatest eesmärkidest. Lapsed õpivad kohe kooli alguset peale (4-5 aastaselt) oma arengut jälgima ja endale õppealaseid eesmärke seadma. Siit kaks näidet varasematest aastatest

Esimese kooliaasta lõpu'tunnistus' (lapsed 4-5 aastased)

ja teise kooliaasta kevade kokkuvõte (5-6 aastasena)

Hindeid siin ei panda ja Eesti mõistes klassikalisi tunnistusi ka ei jagata. Kooliaasta lõpus antakse paber kus on kirjas kas laps on ettenähtud tulemused saavutanud, ületanud või vajab veel tööd nende saavutamiseks ning sellega asi piirdubki. 

Kevadine arenguvestlus toimus juba märtsis, aga kuna sel ajal oli meil palju muudki tegemist, siis mul ei olnud lihtsalt aega sellest siin blogis kirjutada. Mitte et ma peaksin igast arenguvestlusest eraldi postitusi tegema, aga kuna arenguvestlused on ainuke aeg kui vanemad oma silmaga saavad näha laste koolivihikuid ja seda mida nad koolis teevad ning õpivad, siis kuna minu jaoks on see kõik uus ja huvitav siis tahan tihti neid külastusi ka oma blogis oma lugejatega jagada.

Arenguvestlus õpetajaga kestab tavaliselt 10 min ja see toimub lapse klassis. Kõik laste koolivihikud on aga tõstetud selleks ajaks klassi ukse taha kus siis vanemad saavad nendega tutvuda nii pikalt kui ise soovivad. 

Nagu ma juba kirjutasin, siis lapse arengu kirjaliku ülevaate saavad kõik vanemad nädala varem kätte, et sellega eelnevalt tutvuda ja vajadusel arenguvestlusel õpetajalt küsimusi esitada. 

Panen siia Greta selle kevadise arengu ülevaate. Kuna siin vahetuvad õpetajad igal kooliaastal, siis ma alati loen neid kokkuvõtteid suure huvi ja elevusega. Kuna Greta kooli kokkuvõtted on aastast aastasse üsna sama sisulised olnud, siis võin ma julgelt uskuda, et just selline laps ta koolis ongi nagu nendes kokkuvõtetes kirjas on, sest kokkuvõtete kirjutajaks on alati erinevad õpetajad olnud.

Siin siis kevadine kokkuvõte

Ma ei jõua siia kogu seda teksti ära tõlkida, aga kuna lapse vanaema inglise keelt ei valda, siis ma siiski teen ühe lühikese kokkuvõtte.

Ehk siis õpetaja kirjutab, et Greta on uskumatul rõõmus, viisakas ja energiline Mulberry (mooruspuu) klassi liige. Tal armastab õppimist ja tal on äärmiselt positiivne, 'saan teha' suhtumine õppimisse.
Siis tuleb kirjeldus asjades mida ta on kirjanduse tundides saavutanud ja mis ei vaja erali välja toomist. 
Greta pingutused matemaatikas on toonud talle kaasa jätkuvalt kõrged 'testi'tulemused. Kui ta ei ole kindel mõnes raskemas teemas, siis ta on võimeline erinevaid meetodeid efektiivselt oma partneriga arutama ja iseseisvalt vastutama oma arusaamiste ja tulemuste eest. 
Greta töötab grupis hästi, kuulab teisi ja panustab väärtuslike ettepanekute ja ideedega. Greta viib läbi teaduseeksperimente grupis täpselt ja arukalt. Ta on võimeline osa võtma aruteludest, ennustama tulemusi ja edastama neid asjakohaselt.  
Gretale meeldib kehalise kasvatuse tund ja ta on suurepärane meeskonamängija. Ta toetab oma meeskonda, pakub julgustus ja alati annab endast parima, et tema meeskond oleks edukas. 
Greta on väga organiseeritud ja vastutustundlik liige klassis ja ta hindab kõrgelt klassiruumi välimust ja korraldust. Tal on igaks tunniks olemas vajalikud vahendid ja ta on alati valmis teisi aitama.
Greta pingutab kõvasti kõigis ainetes ja tema suhtumine õppimisse on kiiduväärt.

Õpetaja poolsed eesmärgid Gretale:
  • Jätka mõtlemist oma tööde esitluse peale, kanna hoolt et su käekiri oleks korralikult joonel ja kõik tähed õige pikkusega 
  • Loe alati juba kirjutatud tekst üle, et veenduda et teksti sisu on loogiline
  • Jätka korrutustabeli õppimist
Greta enda ülevaade tema senistest saavutustest ja ootustest näeb välja aga selline:

Greta (lapsed) ei tea ette mis on õpetaja eesmärgid talle ja seega kui need 'tunnistused' koju tulevad (need saadetakse kinnises ümbrikus vanematele), siis Greta tahab alati kohe näha kas õpetaja eesmärgid ka tema enda eesmärkidega kattuvad :)

Greta enda eesmärgiks edasiseks olid:
  • Parandada matemaatika ülesannete esitlust, et numbrid oleks kirjutatud nii, et õpetajal oleks parem neist aru saada. (tegelikult oli tal see eesmärk juba saavutatud nagu õpetaja kokkuvõttest lugeda võib)
  • Panustama rohkem klassitöösse, sest ma tihti lihtsalt istun vaikselt ja kuulan (pidades silmas siis kui õpetaja klassi ees räägib ja õpilased peavad kaasa mõtlema/rääkima)
  • Pean parandama oma käekirja, sest ma tavaliselt kiirustan ja siis tuleb mul kole käekiri.
Osa õpetaja eesmärkidest on ka juba tänaseks täidetud ja eks näe mis kooliaasta lõpu'tunnistusel' kirjas saab olema. Lõpu'tunnistused' saavad nad kätte kas järgmisel või ülejärgmisel nädalal, sest kool lõppeb 20.juulil. Eks ma siis kirjuta sellest siin eraldi.

Arenguvestlusel küsis õpetaja et kas me oleme kokkuvõttega tutvunud ja et kas meil on äkki küsimusi selle kohta. Kuna Greta kokkuvõtted on läbi aastate väga positiivsed olnud, siis ma hakkasin mõtlema, et võib olla on koolil selline lähenemine kus nad kirjutavadki need kokkuvõtted alati positiivses vormis. Küsisingi siis seda sama ka õpetaja käest mille peale õpetaja tegi suured silmad ja küsis vastu et miks ma nii arvan. Ütles et ei, ei, nii see kohe kindlasti ei ole, et ta ei saa mulle küll kahjuks näidata, aga 
kui mõne lapsega probleeme on, siis laotakse ikka kõik ilusti 'letti'. Samas aga on kooli juhtkond loomulikult soovitanud, et kokkuvõtetesse ikka ka midagi positiivset iga lapse kohta alati leitakse ja kirja pannakse.

Veel uurisin ma selle kohta, et kuidas neil tunnis toimib see süsteem kus lapsed ise (või nende partnerid) töid kontrollivad. No näiteks tegid nad sel ajal pea iga nädal korrutustabeli teste mida siis ise kontrollisid ja hindasid.  Y4 (Eesti 2.klass) on neil alati korrutustabeli test. See käib nii, et kooliaasta algul teevad nad esimese testi kus lapsed peavad 5 min jooksul ära lahendama nii palju korrutustabeli tehteid kui nad selle ajaga suudavad. Kuna nad on korrutustabelit juba järkude kaudu paar aastat õppinud, siis on kõik seda mingil määral võimelised tegema. Siis õpivad nad intensiivselt korrutustabeleid edasi ja kooliaasta lõpupoole teevad uue testi, et näha oma arengut. Vahepeal teevad nad aga tunnis prooviteste ja neid prooviteste nad kontrollivad ja hindavad siis ise. See test näeb välja umbes selline
Mina tahtsingi õpetajalt teada, et kas lapsed ei hakka sohki tegema, kui nad ise omi töid kontrollivad, seda enam, et kirjutavad nad ju hariliku pliiatsiga ja saaksid kergelt valed vastused ära parandada. Õpetaja ütles sellepeale, et kas ma kuulsin juba Greta käest mis just paar päeva tagasi oli juhtunud. Nimelt oli üks laps just sedasi sohki teinud, aga kuna õpetaja ju teab üldjuhul kõikide laste võimeid, siis see sohitegu jäi loomulikult talle kohe silma (õpetaja kontrollib ikka hiljem ise ka laste poolt parandatud tööd üle). Õpetaja sõnul ei oleks see mingil juhul võimalik olnud, et see laps nii kõrge tulemuse oleks saanud. 
Õpetaja oligi siis järgmisel päeval klassi ees väga kurva näo pähe teinud ja kõigile öelnud, et ta oli eile kodus avastanud, et keegi tegi sohki ja see valmistas talle väga suurt pettumust. Ma nüüd kahjuks enam ei mäletagi täpselt kuidas neil see lugu lõppes, aga sohitegija vist lõpuks siiski tunnistas oma 'kuriteo' ülesse.

Õpetaja sõnul aga juhtub selliseid asju väga, väga harva, sest lapsed teavad ja neile on korduvalt räägitud, et nad õpivad iseendale. See kui nad kellegi pealt maha kirjutavad või sohki teevad ei aita neid eksamitel või edaspidises elus. Õpetaja jutu järgi pidavat enamus lapsi selle korrutustabeli testiga veel eriti motiveeritud olema, sest iga proovitesti ajal nad näevad kuidas nende tulemuste protsent aina kõrgemale ronib ning kuna test on ajaline, siis see lisab veel omakorda hasarti juurde. Ja see hasart ei paista olevat see, et saa kellegist paremini asja teed, vaid et sa ise arened ja järjest paremaid tulemusi saavutad.

Selle ise parandamise kohta ütles õpetaja veel ka seda, et ta ei jõuaks mingil juhul iga päev ise kõikide laste töid tunni ajal ära parandada, aga kui lapsed seda ise teevad, siis see mitte ainult ei aita teda, vaid lapsed ise õpivad ju ka automaatselt uuesti selle parandamise käigus, ükskõik kas nad siis parandavad enda või oma partneri töid.
Nii palju siis arenguvestlusest.

Sel teisipäeval toimus neil koolis aga VAHETUSPÄEV. See tähendab seda, et kõik lapsed veetsid ühe tunni oma uue (järgmise aasta) õpetjaga oma uues klassiruumis. Greta jaoks oli see väga tähtis ja ärevust tekitav päev, sest Greta aastagrupi lapsed segatakse järgmiseks aastaks jälle ära, ehk siis lapsed said uuele õpetajale lisaks sel päeval ka teada millised lapsed saavad nende klassis järgmisel kooliaastal olema. Greta nii kartis, et äkki ta lahutatakse ta parimast sõbrannast ära. Etteruttavalt võin öelda, et meie kõigi suureks rõõmuks õnnestus tal oma sõbrannaga ka kaheks järgmiseks aastaks kokku jääda. 

Ma tegelikult rääkisin õpetajale sellest soovist juba kevadisel arenguvestlusel, sest kuna nad tõesti on head sõbrannad ja neil on õnnestunud siiani kõik need 5 aastat koos samas klassis püsida, siis oleks nii tore kui nad kogu algkooli ajaks kokku saaksid jääda. Me Petega muidugi rõhutasime õpetajale ka seda, et me saame aru kui õpetajal ei ole võimalik tüdrukuid kokku jätta või mõnel temale pädeval põhjusel nad siiski lahutab, aga kui võimalik, siis me oleks väga tänulikud kui ta nad kokku jätaks. Teisipäeval siis selguski, et tüdrukud jäeti kokku :)

Vahetuspäevale järgnes ka kohe EXHIBITION NIGHT ehk siis otseses tõlkes näituseõhtu. Kolmapäeva õhtul (18.00-20.00) oli kõikidel vanematel võimalik tulla kooli ja tutvuda laste uute õpetajate, uute klassiruumide ja laste koolitöödega. Tavaliselt laulavad ka kooli laulukoori lapsed külastajatele sel õhtul paar laulu. See on mõeldud lihtsalt niisama möödaminnes, aga iga jumala kord kujuneb see ikkagi täiesti korralikuks kontserdiks mida kõik vanemad suure huviga kuulata tahavad. Sel korral siis sama lugu, aga sellest täpsemalt juba natuke hiljem.

Kooli plaan näeb välja selline. Igale klassile on antud ühe puu nimi. Greta klass on hetkel Mulberry (moosurpuu) klass ja järgmisel aastal saab ta olema Aspen (haavapuu) klassis. Kuna terve kooli peale on vaid Greta aastagrupis kolm paralleelklassi, siis peavad nad iga aasta ühe uue puu juurde mõtlema. Järgmisel aastal on uueks puuks 'Pine' (mänd).

Panengi siia nüüd nii kevadise arenguvestluse ajal tehtud pilte, kui ka kolmapäevasel vahetuspäeval tehtud fotosid.

Kevadel oli neil klassiseinal selline mõtlemisviisi muutev plakat, ehk siis näited kuidas oma kinnist mõtteviisi muuta.

  • Ma ei ole küllalt tark et seda teha = Ma õpin kuidas seda teha
  • Ma ei saa seda enam paremaks muuta = Ma saan alati oma tööd paremaks muuta
  • Kuidas küll mu sõbrad saavad seda teha? = Ma õpin oma sõpradelt

Sel korral märkasin et seinal olevad pildid olid juba uute vastu vahetatud. Hea märk sellest, et plakatid ei ole seinal vaid niisama seina katteks, vaid neile pööratakse ikka ka tähelepanu ja uuendatakse.

  • Ma ei ole küllalt tark et seda teha = Ma õpin kuidas seda teha
  • Ma ei ole osav selles = Mida ma saaksin teha selle heaks et osavamaks saada?
  • See käib kah = Kas see on minu kõige parem töö tulemus?
  • Kuidas küll mu sõbrad seda teha oskavad? = Ma õpin sõpradelt
  • Ma lihtsalt ei oska/saa seda teha = Ma proovin erinevat strateegiat/meetodit
  • Ma ei suuda seda kunagi teha! See on liiga raske! = See võib võtta aega ja pingutus

Kevadel oli nende õppeprogrammi teemaks 'Meie maailm' (Our World) mille raames õpiti ja arutati palju selle üle kuidas maailma eest hoolitseda. Eraldi teemadeks oli taaskasutus, plastmassi vähendamine, ookeanide puhtus/reostus jne. 
Näiteks olid nad koolis arvutitunnis teinud endale Twitter kontod (ma ei saanudki aru kas iga laps eraldi või kogu klassiga üks, või eraldi gruppidena paar tükki. Igal juhul oli kogu protsess ikka õpetaja juhendamisel toimunud ja oma iskilike nimesid ei kasutatud) ja saatnud igale suuremale Inglismaa toidupoele säutsu küsimusega miks nad kurke kilesse pakivad. Greta arutas neid teemasi tihti ka minuga kodus. See kurgi teema oli meil üsna pikalt päevakorras, sest kuigi ka mina ise ei ole üleliigse plastmassi kasutamise poolt, siis samas ei soovi ma ka osta kurke mis poes ära kriimustatud või katkised mis omakorda tähendaks et rohkem kurke läheks ära viskamisele. Nii me siis arutasimegi ja proovisime kuldset keskteed leida sellele kurgi probleemile.

Leidsin Greta koolivihikust ka ühe keskonnateemalise luuletuse mille ta oli ise kirjutanud
Ja niisama keskonnateemalise jutukese
Sügisel mainis õpetaja meile arenguvestlusel, et Gretal lipsavad mõnikord kirjatöödesse sisse nats imeliku ülesehitusega laused (kirjutasin sellest siin)
Sel korral näitas ta meile aga sptsiaalselt ühte Greta kirjatööd ja ütles, et see olevat kirjutatud justkui täiskasvanu poolt ja et nii Greta, kui ka meie peaksime olema selle töö üle väga uhked.

Nad olid parasjagu õppinud päeviku pidamist ja päeviku sissekannete kirjutamist ja kuna nad õppisid sel ajal ka geograafiatunnis vulkaane, siis lapsed pididki kirutama päevikusse sissekande nagu nemad oleks Jaapani koolilapsed kes elavad vulkaani lähedal. 
Nagu ma kuupäevast näen, siis oli Greta samal päeval ka veel teise sissekande teinud. Ma ei teagi täpselt kuidas neil see kirjutamine seal koolis toimub, aga kirjutavad nad igal juhul küll hirmus palju.
Mingil ajal kevadel oli neil koduseks projektiks koosatada ühe Lõuna-Ameerika riigi kohta informatiivne plakat. Sel ajal ei antud mitu nädalat eraldi kodutöid, vaid ainukeseks kodutööks oligi selle plakati koostamine.


Plasteliinist tehtud mudel maakera erinevatest kihtidest

Greta praegune klassiruum näituseõhtu ajal. Laste tööd ja vihikud on eraldi laudadele pandud vanematele vaatamiseks
Greta praegune hästi tore klassiõpetaja 
(samas ka kõik teised Greta õpetajad läbi aastate on olnud meeltult toredad õpetajad)
Greta klassiruumi ühest aknast avaneb selline vaade. 
Kuna meil on siin kuumalaine juba peaaegu kuuaega kestnud, siis sellest sõltuvalt on ka rohi igal pool juba kollaseks läinud
Klassi seinal on nii söögisaali kui ka vahetundide reeglid kirjas (neil on aastaringselt kõik vahetunnid õues. Õue ei pääse nad vaid siis kui kõvasti sajab või kui õues on väga palav ilm). Need reeglid on kirja pandud koolinõukogu poolt kuhu kuuluvad igast klassist üks poiss ja üks tüdruk. Ehk siis reeglid on laste endi koostatud.
Õue reeglid:
  • Me kuulame ja jagame
  • Me austame ja hoolitseme üksteiste eest
  • Me vastutame iseenda eest
  • Me käitume turvaliselt ja tervislikult
  • Me kutsume teisi mängima, aga ka austame nende soove
  • Me mängime kõigiga, mitte ainult oma aastagrupi lastega
  • Me hoolitseme oma mänguväljaku eest ja kasutame aparatuure korrapäraselt
Söögisaali reeglid:
  • Me kasutame siseruumide häält
  • Me näitame kõigile korralike lauakombeid
  • Me hoiame ümbruse kus me sööme puhtana
  • Me peseme käsi enne söömist
  • Me siseneme ja väljume saalist kõndides
  • Me sööme oma sööki (jagada ei tohi)
  • Rohkem söömist, vähem rääkimist
Kirjandusetunnis lugesid nad ühte raamatut ja tegid selle põhjal siis igasugu töid. Õppisid läbi selle raamatu sünonüüme ja antonüüme ning igasugu muid asju mida ma isegi ei oska siia täpselt tõlkida.



Millegipärast pööratakse neil hästi suurt tähelepanu igasuguste graafikute ja tabelite moodustamisele ja lugemisele. Mitte et need tähtsad ei oleks, aga lihtsalt et juba 2. klassis nendega tegeletakse. Samas kuna neis graafikutes ju tegelikult midagi keerulist ei ole, siis miks ka mitte.
Iga laps pidigi ise klassis küsitluse tegema ja vastuste põhjal graafikud koostama. Greta küsitles lapsi nende lemmik sokolaadi kohta. Teised olid küsinud lemmik spordialasid, lemmik aastapäevi, lemmik kirjanduslike kangelasi, lemmik värve, lemmik jalgpallimeeskondi jne.
Õpetaja ütles mulle, et nende graafikute koostamine võttis neil aega ja mitu korda pidid lapsed oma joonised ringi tegema, aga lõpp tulemus tuli hea. 

Siis oli neil mõnda aega teemaks 'The Greatest Showman' film (Maailma suurim showmees) mis meil siin mingi aeg tagasi ka kinodes jooksis ja mida nad oma kirjandustunnis kirjutamise õppimiseks kasutasid. Filmi vaatasid nad klassis, aga kuna Gretat ei ole hetkel kodus, siis ma ei saa küsida kas kogu filmi korraga või juppide kauppa. Eeldan et juppide kaupa, sest vaevalt nad koolispäeva jooksul kaks tundi järjest filmi vaatamisele kulutavad.
Meil Petega ei olegi õnnestunud seda filmi veel näha, kuigi tegu siin VÄGA menuka ka kuulsa filmiga.

Pärast kirjutasid juturaamatu või siis täpse kirjeldusega plaani oma kujundatud showst


Pärast tehti igast lapsest ka 'showman' foto
Sel ajal Greta muud ei teinudki kui laulis kodus selle filmi laule. Nad moodustasid oma sõbrannadega ka mingi bändi ja  siis käisid vahentundide ajal muusikaruumis bändiproovil. Muusikaõpetaja oli neile öelnud, et nad võivad ruumi neil päevadel kasutada kui tema koolis ei ole. Ise kirjutasid endale sõnad välja ja jaotasid ära kes mingit lõiku laulab. 
Nad vist isegi kasutasid mingeid instrumente, sest Greta teatas mulle üks päev, et tema mängib oma bändis basskitarri, et ta sõbranna õpetab talle kuidas!?! 

No ma ei hakanud ka rohkem süvenema, sest kui muusikaõpetaja oli loa andnud, siis ju nad tohtisid ka muusikaruumi pille kasutada, või siis ise teavad ja vastutavad selle eest mida teevad.


Siin näited nende muusikasõnadest


Ma postituse algul mainisin et näituseõhtul esines ka kooli koor. Repertuaaris oli jälle 4 uut lugu. Ma ei saa aru kuidas nad küll jõuavad neid laule nii ruttu ja nii palju ära õppida. Alles neil ju oli mitu suurt esinemist mille tarbeks hunnik laule ära õpiti.
Koorilauludele lisaks õpivad kõik kooli lapsed veel ka eraldi laule lahkuva kooli direktori ja lauluõpetaja hüvastijätu kontserdiks. Meie seda kontserdit kahjuks kuulata ei saa, aga Greta vahel ikka jagab mulle sellest kontserdi proovidest väikeseid killukesi. 

Näiteks rääkis ta mulle, et neile on öeldud, et see kontsert on test, et kas nad suudavad oma esinemisega kooli direktori ja lauluõptaja nutma ajada :D :D (no ma arvan, et selleks ei peagi nad eriti pingutama). Kontserdi kavast ei tea direktor ja lauluõpetaja midagi, sest laulud ja tantsud on neile üllatuseks. Isegi viiulitunnis kirjutas Greta ise ja ka teised õpilased eraldi väikese lookese muusikaõpetajale, mille nad siis talle isiklikult ette mängivad ja kingiks nende palade noodid (muusika) annavad.  
Greta ütles, et laulmisele lisaks õpivand nad ka charleston-i tantsima, sest direktorile meeldib see tants ja seda toredat laulu (Anna Kendrick -Cups) laulma. Et kõik laulavad ja algkooli vanema klassi lapsed koputavad topsidega siis seda rütmi kaasa.
Nii väga tahaks seda esinemist ise ka näha, aga eks see ole jah kooli õpilate ja õpetajate vaheline asi rohkem ja vanemad sellesse asjasse ei puutu. 

Näituseõhtu ajal aga laulsid lapsed meiel ühe laulu 'The Greatest Showman' filmist. Lapsed ei kanna koolivormi, kuna üritus toimus kella 7 ajal õhtul ja oli kooliväline ning kõik lauljad olid kohal vabatahtlikult. 

Kui ma neid lapsi seal laulmas vaatasin, siis ma mõtlesin et nii tore ikka et neil koolis koolivorm on. Õpetajatel ka kohe kindlasti silmadele rahulikum kui kõik lapsed ühtemoodi riides ning koolivormiga paistavad lapsed palju paremini välja kui erariietes. 

Lapsed ise aga olid ikka hirmus tublid küll. Neil oli ju niigi juba pikk koolipäev selja taga, aga neil jätkus endiselt jõudu ja tahtmist veel hilisõhtul laulma tulla. SEDA ENAM, et nii õues, kui ka saalis oli HIRMUS KUUM. Laste pealt ei paista eriti väljagi, et ruumis nii palav oleks olnud, aga meil, täiskasvanutel, nirisesid küll väikese higiojad nii seljal kui laubal. 

(Laulu saatis muusikaõpetajale lisaks ka üks õpilane kitarril ja üks trummil. Trummiks aga ei olnud tavaline traditsooniline trumm, vaid justkui üks puidust kast. Ma ei saanudki algul aru, et ta trummi tagus, aga ma hiljem uurisin seda asja täpsemalt ja sain teada, et tegu oli Peruust pärist CAJóN drummiga.)
  

Aga tagasi klassiruumi. 
Kuna hetkel on käimas Jalgpalli Maailmameistrivõistlused, siis otseloomulikult kajastatakse seda ka koolis. Ma ütlen asualt, et me ei ole Petega mitte kunagi jalgpallist hoolinud. Meid on alati jalgpalliteema täiesti külmaks jätnud. AGA nüüd, kui Greta ise ka jalgpalli mängib ja nüüd kooli mõjutusel Maailmameistrivõistluste vastu suurt huvi välja näitab, siis on ka meist Petega justkui üleöö jalgpalli huvilised saanud!!! 
Ok, Inglismaa mängu ikka vaatad, aga nii mõnelgi õhtul on Pete ka täiesti suvalisi MM mänge telekast otsast lõpuni jälginud.

Ega ma ka jälle 100% ei tea kuidas ja mida nad koolis sel teemal täpselt teevad, aga kirjutan sellest mida tean.
Koolis on neil mängude graafik seina peal. 
Mängude alguses tõmbas iga laps endale loosiga ühe mängudes osaleva maa nime. Greta ja keegi veel said endale kaks maad, sest nemad olid sel päeval midagi väga hästi teinud ja õpetaja premeeris neid siis ühe ekstra riigiga. Greta sai endale Venemaa ja Jaapani.

Lapsed koostasid tunnis ise erinevaid jalgapalli 'chants' (ma ei teagi mis see eesti keeles oleks-lööklaul!?), mille seast siis üks välja valiti ja Greta nüüd hüüab seda siin Inglise matsided ajal. Ma alles peale näituseõhtul käimist sain aru, et see chant oli nende endi poolt koolis välja mõeldud. Ma algul arvasin et ongi mingi päris jalgpalli 'lauluke' :) , kuigi neid päris laulukesi teab ta ka nüüd tänu sellele, et nad koolis neist rääkisid ja laulsid.

Siis pidi iga laps oma meeskonna maast eraldi faktiuuringu tegema (koolis) ja oma maa klassis seinal oleva suure maailmakaardi peal üles leidma ning kaardile märkima. 
Greta faktileht oli siis Venemaast. 
Mul oli natuke imelik ja natuke naljakas ja natuke ma ei teagi mis tunne seda Greta faktilehte lugeda. Eriti seda kohta kus ta Vene hümni nime oli kirjutanud. Imelik ja naljakas siis selles mõttes, et kunagi oli ju nii öleda Venemaa ka minu riigiks. 
Lippude tundma õppimine ja Greta grupi koostatud chant 
Siin on laste jalgpalliteemaline kirjalik töö mida lastele endale teadmata ka hinnati (writing assesment) 
Nad õppisid seda kuidas kirjutades pingelisi situatsioone kirjeldada. Töö kujutas endast järgmist - õpetaja näitas neile video pealt David Beckhami 2001 aasta vaba lööki Kreeka vastu ja peatas video just enne löögi toimumist. Valgele lehele pidid lapsed kirjutama mida Beckham võis tunda paar sekundit enne löömist. Sinisele paberile pidi lapsed kirjutama mis jutus siis, kui Beckham väravast mööda lõi ja roosale paberile mis juhtus ja mis emotsioonid valdasid Beckhamit siis, kui ta palli väravasse lõi.

Kui me Greta kirjatöö läbi lugesime, siis me ei uskunud hästi et see tema kirjutatud oli. Või noh, uskusime küll, aga arvasime, et õpetaja oli neile enne üsna palju infot ette andnud ja nad siis kasutasid juba läbi arutatud lauseid või kirjeldusi. Õpetaja aga ütles meile et ei, et kõik lapsed kirjutasid täiesti iseseisvalt need tekstid ja et see on 100% Greta oma töö. Seda öeldes näitas ta käega OK märki ja lisas vaikselt, et see on suurepärane töö.


Õpetaja riiul laste vihikutega


Siit veel üks lauluke


ja siin laul muusikalist 'Matilda' (Revolting Children)



Matemaatikavihikust ei hakanud ma pilte tegema, kuna ma kirjutasin siin alles hiljuti mida nad praegu matemaatikas õpivad. Õpetaja ütles mulle, et Greta tegi matemaatika testid väga heale tulemusele. 

Rohkem vist ei olegi enam midagi lisada. Tuli isegi juba palju pikem jutt kui ma algselt plaanisin. Palavus hakkab ka vaikselt ära tapma, nii et ma lähen nüüd aeda ja pistan jalad titebasseini. 

No comments:

Post a Comment