Monday, 25 June 2018

MALLORCA JUTT JÄTKUB

Proovin enne kui me Pete venna juurde külla läheme taas ühe väikese Mallorca postituse siia postitada. Sel korrast siis pildid meie rannakülastustest. Ega me tegelikult iga päev rannas ei käinudki. Kuna olime reisil vaid nädala (sellest täitsa piisas), siis osadel päevadel päevitasime hotelli basseini ääres või reisisime niisama natuke ringi. 

Randa sai meie hotellist kas tasuta hotelli minibussiga, taksoga või jalutades. Meie kasutasime randa minnes sel korral enamuses hotelli minibussi, aga eelmisel aastal mäletamist mööda ka paaril korral taksot. Tagasi tulime samuti enamustel kordadel minibussiga, aga kuna minibuss käis vaid täistundidel ja kella 3 ja 4 ajal ei käinud üldse, siis  kasutasime hotelli tagasisõiduks ka vahel taksot. Sõit kestis kuskil 4 min.

Hommikul minibussi väljumist ootamas
ja hiljem taksot 

Peguera ostutänav mille moodustasid suveniiri ja niisama pudi-padi poed vaheldumisi restoranide, baaride, mini supermarketite ja hotellidega 




Kõik kohad ja isegi poodide müüjad olid meile juba nii tuttavad, et meil ei olnud suurt midagi enam seal kandis avastada või imetleda. Samas jälle kui midagi vaja oli (taksopeatust, pangaautomaati, gluteenivabu tooteid jne), siis teadsime kohe kuhu sammud seada ilma et oleksime pidanud palavuses lõputult ringi kappama.
Kommitutud

Siit pildilt ei paista välja, aga need apelsiinid olid hiiglama suured
Kui poes maksis 5 liitrine pudel vett 99 senti, siis hotellis maksis liitrine pudel pea 7 EUROT ja väike pudel vett või karastusjooke 3.50!!! Kuna meie tedsime seda juba ette, siis meid see ära ei ehmatanud, aga jube kirves hind ikka küll. Õnneks hommikusöögi juurde sai nii vett, mahla, kohvi, teed, kui ka sampust täiesti tasuta. 


Kuna Greta veedab rannapuhkuste ajal enamuse ajast vees, siis me oleme talle tavaliselt alati mingi täispuhutava ujumis'rõnga' reisil olles ostnud. Ka sel korral oli me esimeseks eesmärgiks Gretale mingi ujumis'rõngas' muretseda. 4Mulle meeldisid väga need suured ükssarved :), aga kuna 'rõngas' pidi olema selline mis hotelli basseinis ka teistele suplejatele ruumi jätaks, siis otsisime midagi väiksemat. 
Valik oli muidugi väga suur, aga sellele vaatamata oli Gretal seda õiget 'rõngast' raske leida (no ja me ikka vaatasime ka selle pilguga, et asi liiga kallis ei oleks)

Lõpuks õnnestus meil ühest väikesest toidupoest riiuli tagumisets nurgast üks delfiin leida. Just midagi sellist mida Greta oma vaimusilmas igalt poolt otsinud oli. 


Ühel päeval olid rannas lained eriti suured ja siis oli selle delfiiniga lausa lust ja lillepidu mööda laineharjasid rallitada.

Isegi mina käisin delfiiniga ujumas :)

Väga mõnus oli, kuigi delfiini 'õmblused' äärtes kriipisid pidevalt mu nahka. Ma ei tea kuidas küll Greta seda kriipimist päev päeva järel suutis kannatada? Ma isegi ei kuulnud kordagi, et ta selle üle kurtnud oleks, samas kui mul olid reied peale ühte ujumist juba nats marraskil.

Mina võin rannapuhkusel tegelikult vabalt ka nii käia, et kordagi vette ei lähe. Mind otseselt see ujumine ei kutsu, kuigi iga kord kui ma olen vees ära käinud, on pärast väga mõnus tunne. Ma ei teagi miks see nii on, lihtsalt kogu see vette minemine tundub alati nii vaevalise protsessina ja mulle ei meeldi eriti pärast ka märgade päevitusriietega olla. Samas ma ikka olen igal puhkusereisil vähemalt korra vees käinud ja nii ka sel korral. Seal meie rannas on veel ka see hea asi, et ei pea üldse sügavasse vette minema. Allapõlve vees löövad lained juba vaat et üle pea ja saab vabalt sulistada.
Vesi oli ka mõnusalt soe, nii et jäime väga rahule.


Greta meistriteos
Eelmine aasta kirjutasin ma kuidas politse rannas mustalt töötavaid hiinlannasid jahtis. Sel korral nägin ma vaid ühte päevitajate vahel jalutavat hiinlannat massaaži pakkumas. Küll aga oli taas kohal meile juba tuttav puuviljamüüja, kes kõva häälega 'Ananas, wassermelonen, kokosnuss' karjus. Tema äri õitses kõige paremini keskpäeva paiku. 
Meie jätsime puuviljad vahele ja jahutasime endid lõuna ajal hoopis jäätistega. Minu lemmik oli sel aastal kotike väikeseid mahlajäätiseid. 
Neid individuaalseid plastmassist jäätisepulki oli küll väga valus vaadata, aga mis teha, minu jaoks oligi valik vaid ühe arbuusikujulise jäätise ja nende mahlajäätiste vahel ja see arbuusi oma mulle eriti ei maitsenud. 

No comments:

Post a Comment