Wednesday, 20 June 2018

NELI NÄDALAT VEEL


Kaks viimast kuud enne kooliaasta lõppu on alati väga kiire aeg koolilaste jaoks. Greta koolis ei ole kunagi kooliaasta viimastel nädalatel olnud niisama virelemist ja lihtsalt aja surnuks löömist. Toimuvad spordipäevad, ujumis gala, näitusteõhtu, suvelaat, klasside vahetuspäev, igasugu erinevad kontserdid ja esinemised ning sellele lisaks ikka ka kogumahus normaalne õppetöö.

Eile toimus kooli vanemate klasside spordipäev. Eelmisel aastal sattus just spordipäeva ajal olema meeletult kuum ilm ja kool oli seega sunnitud spordipäeva uuele kuupäevale edasi lükkama. Sel korral oleks peaaegu sama asi juhtunud, aga õnneks andis ilm siiski armu. Õues oli küll väga, väga soe, aga päike püsis õnneks suurema osa päevast pilev taga ja andis lastele võimaluse ilma suurema piinata terve päeva sportida (neil on ju spordipäev kahes osas-hommikul ja pealelõunat paar tundi).

Mulle nii meeldib kuidas siin on sport kõigile lastele kättesaadavaks tehtud. Innustust ja tuge ei saa mitte ainult need, kel spordi peale annet, vaid innustatakse ja hinnatakse ka neid lapsi kel jalad palju aeglasemalt liiguvad. Kui andekamad ja osavamad jooksevad esikoha peale, siis aeglastema laste võiduks on juba pelgalt osavõtt ja mitte alla andmine ning seda tunnustatakse sama palju kui võidu karikat. Ja just tänu sellele võtavad erinevatest jooksuvõistlustest osa suurem enamus lapsi (kõik jooksud ei ole kohustuslikud).


Harukorde nähtus pole ka selline vaatepilt
või kui kõige aeglasema või väsinud jooksjaga liituvad kuni lõpujooneni ta klassikaaslased. 
Sel korral läks näiteks üks õde oma nooremale vennale 'appi' jooksma ja temaga liitusid ka kõik õe sõbrannad ning ma ei teagi miks, aga mind alati liigutavad pisarateni sellised väikesed asjad ja momendid. 
Jumal tänatud, et lapsevanemaid Ujumis Galale ei lasta, sest ma leiaks kindlasti ka seal midagi mille pärast pisaraid poetada.

Uskumatu et 4 nädala pärast lõpetab Greta juba Y4 ja tal ongi vaid veel kaks aastat järgi algkoolis käia. Kuidas see on võimalik, et 5 kooliaastat on juba nii kiiresti mööda lennanud. Ma üldse ei taha mõeldagi kui ruttu need järgmised kaks aastat käest kaovad...

Ja nagu näha, siis peale pikka ja kuuma koolipäeva jätkub lastel veel ka jaksu jalgpalli taguda

2 comments:

  1. Sa isegi ei jõua ümber pöörata ja juba on need aastad möödas. Ausalt. Sellest hetkeni kui lapsed käisid veel lasteaias, läks aeg aeglasemalt. Aga nii kui laps kooli läks oli aasta selline: 1.september-jõulud-klass jälle läbi. Jube kiiresti läksid need aastad. Nüüd mul lapsed jub täiskasvanud ja mu lapselaps (kes alles sündis) läheb juba 3 aasta pärast 1.klassi. 😐

    No igatahes ei tahtnud ma Sind nüüd hirmutada, vaid öelda, et naudi seda aega kui laps on veel väike. ☺

    ReplyDelete
  2. Jah, just nii ongi. Ma juba täiega tunnetan seda. Eriti kui vadan näiteks aasta või kahe taguseid pilte ja näen kui väike Greta siis oli võrreldes praegusega. Ilma piltideta on seda muutust raskem märgata.

    ReplyDelete