Thursday, 10 May 2018

MILLINE ON KOOL

Ritsik tegi oma lastega intervjuu teemal 'Milline on kool?'. Hästi huvitav (samas ka kurb) oli nii tema laste, kui ka paari teise lugeja laste, vastuseid lugeda. 

Ritsiku postitust lugedes tuli mul mõte ka Gretalt samu küsimusi küsida ja näha mida tema nendele küsimustele vastaks. Ma tegelikult teadsin juba alguses, et Greta vastused saavad olema ikka palju, palju positiivsemad. 
Ma olen igal juhul väga õnnelik, et Greta ei pea Eesti koolisüsteemis õppima, sest see mida nad siin koolides lastega teevad on ikka nii fantastiline, et ma jätkuvalt ahhetan ja ohhetan. 

Kui ma Greta vastused olin kätte saanud, siis tärkas mul mõte oma küsitlust laiendada ja veel paari koolilapse arvamust küsida.

Paar päeva hiljem tuli Gretale sõbranna külla ja mulle avanes hea võimalus temaga väikene intervjuu teha. Olgu eelnevalt öeldud, et Greta vastuseid ta ei teadnud, enne kui oli oma küsimustele ära vastanud.

Hiljem saatsin küsimused ka ühele mu sõbrannale, kes elab Inglismaa teises otsas ja kellel on kodus kaks last (Greta vanune poiss ja Gretast aasta vanem tüdruk). Mainin ka ära, et need lapsed on selle pere poolt 2,5 aastat tagasi lapsendatud ja nad on oma lühikese elu jooksul juba kolmes erinevas algkoolis käinud (algul kasuspere piirkonna koolis, peale lapsendamist elasid nad meie kandis ja käisid Gretaga ühes koolis ja eelmisel aasta lõpul kolisis pere Inglismaa teise otsa, et elada lähemal oma vanavanematele ja teistele sugulastele). Poiss oli algul üsna rahutu hingega ja tal oli käitumisega probleeme. 

Ma jagan seda infot siin vaid sellepärast, et teile näidata, et minu küsitlusest ei võtnud osa vaid eeskujulikulikud ja eesrindlikud lapsed, kuigi selle poisi puhul ei ole kohe kindlasti mitte tegu rumala või halva lapsega. Tegelikult ei kutsutagi siin koolides kedagi rumalateks või pahadeks lasteks, vaid kui keegi käitub või õpib halvasti, siis uuritakse kohe milles on probleem ja tegeletakse selle probleemiga nii palju ja nii põhjalikult, kui see koolile võimalik on. 

Selle kahe lapsega tegi intervjuu nende ema, kes vastused ülesse kirjutas ja mulle saatis.

Kuna kõik need 4 last on algkooli õpilased ja alla 11- aastased, siis mõtlesin 'mängu' võtta ka mõne vanema koolilapse. Kellegi, kes juba teise kooliastme koolis õpib. Kuna algkoolid on üsna erinevad teise keskastme koolidest, siis oleks paljudel kindlasti huvitav kuulda mida siinsed vanemad lapsed koolist arvavad. Helistasin taas ühtedele meie tuttavatele, kes meist nii umbes tunnise autosõidu kaugusel elavad ja kelle kaks last teiseastme koolis käivad. Nende kahe lapsega tegin ma intervjuu telefoni teel. Minu teada käivad nad erinevas koolis. 

Saatsin küsimused ka ühele teisele perele, kus samuti kaks vanemat last peres, aga kahjuks ei ole ma nende vastuseid veel kätte saanud. Ma ei taha väga pinda neile ka käia, sest kuna vanim laps on just kooli lõpetamas, siis on tal hetkel meeletult palju eksamiteks õppida ning aega seega vähe. Eks ma lisa siis nende vastused siia kunagi hiljem. 

EDIT: Kohe kui olin postituse ära postitanud sain ka vastused selle pere käest. Hakkan nüüd kohe neid vastuseid siia lisama :)

Ütlen etteruttavalt, et mind nende laste vastused eriti ei üllatanud. Ma tean, et siin riigis suuremale enamusele lastest meeldib koolis käia ja ma üldse ei imesta selle üle, sest nad tõesti õpivad ja teevad koolis nii fantastilisi ja huvitavaid asju. Ja kuigi see võib kõrvalt vaadatuna tunduda kui mänguna, siis tegelikult õppivad nad väga palju ja väga keerukaid asju (pean hetkel silmas just algkoolilapsi)

Ma just eelmine nädal nägin Y4 (Eesti 2.klassi) matemaatika testi pabereid (neil on iga aasta mais üks suurem test) ja see on minu ja Pete arvates ikka 2.klassi lapse kohta meeletult raske. Eile sattusin Greta õpetajaga rääkima sel teemal ja ta ütles samuti, et riik on lati nii kõrgele tõstnud viimase kahe aasta jooksul, et praegused Eesti mõistes 2.klassi lapsed peavad teadma eelmiste aastate 4.klassi materjali. Ma teen kohe varsti sellest ka eraldi postituse ja näitan neid matemaatika ülesandeid mida 8-9 aastased lapsed siin maal lahendama peavad.

Öeldes seda, siis näiteks Greta ise ei ole kordagi kurtnud, et matemaatika tema jaoks raske on. Mina ju tegelikult ei teagi mida ta koolis õpib ja alles nüüd, kui need proovitesti paberid korraks koju tulid, nägin (ja see oli täiesti juhus et tulid, sest enne ma isegi ei teadnud, et nad mingit teste tegema hakkavad ja ei olekski pidanud teadma)
Minu küsitlustest on ka näha, et minu arvates 'raske matemaatika' ei paista ka teistele lastele eriti raske või eemale tõukav olevat, kuigi kohe kindlasti on ka palju neid lapsi kellele matemaatika üldse ei meeldi ja kelle jaoks see aine väga raske on.

Aga hakkame siis pihta. 

Ma alustan kõigepealt ühe tabeliga, kust on näha meie ja Eesti koolisüsteemi vanuseline erinevus. Nii et kui Gretal oleks Eestis elades hetkel vaid kaheaastane koolikogemus, siis siin riigis on ta juba viiendat aastat koolis ning seega on tal (ja teistel temavanustel) juba väga hea ülevaade mida kool endast kujutab.  

Jaotasin küsitluse kahte gruppi. 
Esimese grupi lapsed käivad kõik algkoolis.

Greta       (9.aastane, Y4, Eesti 2.klass)
Sõbranna (9.aastane, Y4, Eesti 2.klass)
Tüdruk (10-aastane, Y5, Eesti 3.klass)
Poiss    (  9-aastane, Y4, Eesti 2.klass)


Iseloomusta kooli kolme sõnaga.
G: Imeline (amezing), lõbus, huvitav (lisas ruttu juurde hariv)
S:  Lõbus, sa õpid palju, natuke igav
T: Fantastiline, hot , heatahtlik/lahke (kind)
P: Huvitav, lõbus, tore

Mis on koolielus positiivset?
G: Õpid palju uusi ja huvitavaid asju, saad sõpru. Mõtles natuke veel ja ütles: Kõik asjad on positiivsed.
S: Saad sõpru näha, õpid igasuguseid asju.
T: Matemaatikatunnid, sõbrad, õpetajate 'rõõmustamine' hommikuti (cheering up my teachers in the morning)
P: Palju matemaatikat, natuke ajalugu, Bee Bot robotite kasutamine ICT-s (informatsiooni ja kommunikatsiooni tehnoloogia, ehk siis arvutiõpetus ja need Bee Bot-id on sellised mesilase kujulised väikesed robotid mille abiga lapsed juba 5 aastaselt hakkavad koolis programmeerimist õppima. ), aju treening/soojendus enne registreerimist (tegemist arvatavasti mingi õpetusmeetodiga/tehnikaga mida õpetajad kasutavad päeva alguses, et häälestada lapsed õppimisele. Registreerimine toimub igas koolis päeva alguses ja see tähendab, et õpetaja kontrollib, kes on koolis ja kes puudub). Vahetunnid-paus õppimisest.

Mis on koolielus halvasti?
G: Ei midagi (nothing)
S: Ei midagi tegelikult (nothing really)
T: Mulle meeldivad tegelikult kõik asjad 
P: Ei midagi 

Mida sa direktorina teeksid, et koolis oleks parem elu?
G: Et kooli tohiks võtta ühe mänguasja kaasa, millega tohiks vahetunnis mängida. 
Mitte et see juhtuks, aga ma tooks loomad kooli. Loomadele tegelikult ei meeldiks vist koolikeskkonnas elada, aga ma ju ütlesin, et see nagunii ei juhtu, kuigi mulle meeldiks :)
S:  Koolireisid lõbustusparki. 
Lemmikloomapäev koolis (Bring the pet to school day) 
See vastus tektitas Gretas suurt elevust, sest tema oli ju samasuguse vastuse andnud :) Mõlemad tüdrukud olid äkki nii rõõmsad nagu nad oleks loterii peavõidu võitnud :)   
T: Segatud klassid läbi aastagruppide matemaatikas ja inglise keeles (emakeeles).
P: Söömine vanuse järjekorras ja rohkem õpetajaid söögisaali valvama/jälgima kes sööki maha kukutavad/pillavad.

Milline on hea õpetaja?
G: See, kes ei ole liiga range, aga samas siiski range. See, kes oskab hästi küsimusi lahti seletada kui vaja. See, kes lastest hoolib.
S: See, kes on lahke/heatahtlik ja kes ei saa kurjaks kui me midagi koolitöös või muidu valesti teeme. Lisas siis ruttu: ega õpetajad ei saagi tegelikult selliste asjade peale pahaseks.
T: See, kes on naljakas, range, lahke/heatahtlik.
P: Heatahtlik, arukas/mõistlik, mõnikord naljakas.

Mida kool sulle on peale teadmiste andnud?
G: Sõpru, armastust, good mind*, meeskonnatööd (team work).
S: Uusi sõpru, õpetanud kuidas käituda, kuidas kuulata ja keskenduda, iseseisvust.
T: Grupp sõpru, rühmatöö/meeskonnatöö, ideede jagamist.
P: Võimaluse olla koos teiste inimestega-õpetanud kuidas käituda gruppis, koostööd/meeskonnatööd.
'Three before me' - KOLM ENNE MIND - ise, raamat, sõber ja alles siis õpetaja. Järjekordne õpetusviis/õpetusmeetod kuidas õpetada lapsi ise küsimustele vastuseid leima või infot otsima ning alles siis, kui tõesti häda käes, õpetaja poole pöörduma.

*Palusin Gretal täpsemalt seletada mida ta selle 'good mind' all mõtleb. Sain aru et ta pidas silmas Mindfulness-i. Nimelt õpetatakse (või õpetati üks vahe, ma täpselt ei tea mida nad täpselt iga päev koolis teevad) neile koolis erinevaid meetodeid ja viise kuidas hoolitseda oma vaimse ja emotsionaalse tervise eest. Kuidas maandada stressi, ärevust, viha või agressiivsust, kuidas keskenduda, kuidas lõdvestuda jne. Leidsin kiiruga sellise lehe kust saate huvi korral rohkem infot.

Mida kool pole õpetanud, aga oleks võinud?
G: (Mõtles pikalt) Kuidas hoolitseda beebide ja loomade eest.
S: Erinevaid spordialasid.
*Ma märgin siinkohal ära, et koolikavas on neil tennis, netball, ragbi, jalgpall, kriket, ujumine, võimlemine, korvpall :)
T: Laskma meil õues vihma käes olla - vallatu olla.
P: Kuulama rohkem mu lugemist 
(kooli algusaastastel lugesid kõik lapsed vähemalt korra nädalas üks ühele õpetajale (või abiõpetajale või kellegile vabatahtlikule vanemale, kes käis/käib koolis lastega lugemas) oma kooliraamatut. 

Kas õppekavade maht on liiga suur?
G: Ei
S: Ei
T: Ei
P: Ei

Mida teed, kui kool saab läbi?
G: Lähen teise kooliastme kooli. Hiljem õpin loomaarstiks.
S: Lähen teise kooliastme kooli. Tahab õppida videomängude kodeerimist ja filmide tegemist.
T: Tahan õppida loomaarstiks, kes on spetsialiseerunud põllumajandusloomadele.
P: Lähen ülikooli.


Noormees 1 (12-aastane, Y8, Eesti 6.klass)
Neiu 1(17-aastane, Y13, Viimast aastat koolis ehk siis nagu Eesti 12.klass)
Tegin nendega intervjuu telefoni teel.

Noormees 2 (13-aastane Y9, Eesti 7.klass)
Neiu 2 (17-aastane, kooli viimane klass)

Iseloomusta kooli kolme sõnaga.
Noormees: Lõbus, seltskondlik, mõnikord igav.
Neiu: Avatud mõtlemisega, arendav, elu muutev (open minded, developing, life changing)
Noormees: Pikk,väsitav, igav.
Neiu: Lõputu, hariv, väljakutseid esitav.


Mis on koolielus positiivset?
Noormees: Et sa saad hea hariduse, saad sõpru.
Neiu: Et sa õpid paljusid asju, arendad oma iseloomu, leiad uusi sõpru, avastad mis sind huvitab/mis su huvid on.
Noormees: Sõpradega kokkusaamine.
Neiu: Uute asjade õppimne ja uute inimestega kohtumine.

Mis on koolielus halvasti?
Noormees: Mitte kõik ei ole kenad (nice) inimesed.
Neiu: Alati ei ole korraldus nii hea kui olla võiks.
Noormees: Pinge, õpetajad karjuvad mõnikord
Neiu: Mõninkord võib olla väga igav ja võtta sult viimast.

Mida sa direktorina teeksid, et koolis oleks parem elu?
Noormees: Paneks rohkem koolitöötajaid 'mänguväljakule' valvama, kasutaksin koolirahasid paremini ja viisil mis toetaks rohkem õppimist.

Neiu: Oh God! (ta ei osanud selle küsimuse peale algul midagi kosta :) Suurendaks kooliraamatukogu pinda, et rohkem õpilasi saaks seal iseseisvalt õppida ning ostaks rohkem raamatuid.

Noormees: Viskaks koolist välja need õpilased kes õppida ei taha ja kes tundi segavad.
Neiu: Ei paneks õpilasi nii suure pinge alla.


Milline on hea õpetaja?
Noormees: See, kes on valmis lapsi aitama ning on heatahtlik nende õpilaste suhtes kes vastuseid ei tea. See, kes teeb tunni lõbusaks/huvitvaks. 
(Kui ma küsisin, et kas tema õpetajad on sellised, siis ta vastas, et suurem osa õpetajatest on OK, aga mitte 'brilliant') 

Neiu: See, kes on võimeline õpetama ühte asja läbi mitme erineva õpistiili nii, et sellest saaks kõik kasu. 
Neiu pidas silmas seda, et iga õpilane õpib omal viisil. Mõnele jõuab materjal paremini kohale läbi visuaalsete vahendite, teistele aga läbi auditiivsete või kinesteetiliste vahendite.

Noormees: Kes on õpilaste vastu lahke, kes oskab klassi kontrolli all hoida ilma karjumata,kes seletab asju selgelt ja ilma kurjaks saamata.
Neiu: Keegi, kes teeb õppimise toredaks ja muudab klassi kokkuhoidvaks/ühtseks.


Mida kool sulle on peale teadmiste andnud?
Noormees: Team work (rohkem ei osanud midagi nii ruttu öelda)
Neiu: Kuidas olla iseseisev ja organiseeritud, kuidas iseseisvalt infot otsida/leida.
Noormees: Sotsiaalseid oskuseid.
Neiu: Kommunikatsiooni oskuseid ja aja planeerimist.

Mida kool pole õpetanud, aga oleks võinud?
Noormees: Ei osanud midagi vastata
Neiu: Rohkem elulisi asju (more life skills)- finance 

Noormees: Elulisi asju, asju mida sa peaksid teadma kui täiskasvanud inimene.
Neiu: Teadmised kuidas ümberkäia rahaga, eluaseme ja elukalliduse võrdlemine keskmise palgaga. 
Kas õppekavade maht on liiga suur?
Noormees: Mõnikord satub nii, et korraga on palju asju vaja teha, näiteks kordamisperioodidel.

Neiu: Ma saan aru, et õpetajad peavad lühikese aja sisse palju materjali ära mahutama ja siis on tõesti maht väga suur. Samas ma eelistan pigem pikemaid koolitunde, kui ekstra kodutöid.
Noormees: Jah.
Neiu: JAH!

Mida teed, kui kool saab läbi?
Noormees: Sixth form college 
(teise kooliastme kooli kaks viimast klassi, mis ei kuulu enam kohustusliku koolisüsteemi alla, aga on Eesti mõistes nagu keskooli kaks viimast klassi). Peale seda võib-olla ülikooli (sõltub mis vanemad arvavad ja kas see rahaliselt talle võimalik oleks) või siis kolledžisse.

Neiu: Lähen kolledžisse 
(Ma tean, et tal oli algul plaan Itaaliasse ülikooli minna ja käis seal isegi intervjuul (ta ema on itaallanna ja neiu ise räägib ka üsna hästi itaalia keelt), aga see plaan jäi tal ära, sest Itaalia ülikool tahtis 3aasta õppemaksu ühe korraga kätte saada ja juhul kui ta oleks tahtnud peale aastast õppimist kooli pooleli jätta, siis ülikool ei oleks talle ettemakstud raha enam tagasi maksnud. Ka UK ülikooli jaoks ei jätku perel raha ning neiu ei taha elu nii suure võlaga alustada.)

Noormees: Õppida automehaanikuks.
Neiu: Lähen kolledžisse Music Business õppima.

Lisan siia ka natuke muud koolijuttu. Greta suveveerandi õppeprogrammi teemaks on hetkel 'The Tudor Times'. See tähendab seda, et nad õpivad kõike mis seotud kuninganna Elisabeth I, Mary I, King Henri VII ja VII-ga, Rooside Sõda, Thomas Cromwelli jne. Eelmisel nädalal veetsid nad terve koolipäeva Hampton Court lossis, mis on üks kahest säilinud King Henry VIII lossidest (teine loss on St James's Palace Londonis)
Kuna see loss asub koolist vaid mingi 15 min auto/bussisõidu kaugusel, siis läks see visiit ühtlasi ka kirja kohaliku ajaloo õppimise tähe all. 
Lapsed lahkusid koolist kell 9 hommikul ja tulid tagasi kuskil kella 3 ajal, just enne kojuminekut. Kohapeal toimusid neil igasugu erinevad õpitoad ja vestlused ning lapsed pidid ise igal pool märkmeid tegema, sest nagu arvata võib, läheb neil hiljem koolis neid märkmeid kirjandi kirjutamisel vaja. Õpikuid neil ju koolis ei eksisteeri, kust maha kirjutada või tekste pähe tuupida. 
Ühel teisel päeval olid nad koolis teinud sellise asja (ma ei mäletagi enam kuidas seda eesti keeles kutsutakse, aga lapsepõlves sai sellega palju mängitud). No ega neil tegelikult ei olnudki suurt midagi teha, kui vaid üks paber kokku voltida ja siis sellega kas siis iseennast või sõpru vahetunnis testida, või hoopis näha kui paljudele küsimustele vanemad kodus oskavad vastata. 
Ühesõnaga selline lõbus faktide õppimise viis.
Järgmisel reedel on aga Greta klassi assamblee kuhu on ka vanemad kutsutud ja kus lapsed näitavad väikese show kaudu mida nad on sel veerandil koolis õppinud. Loomulikult on suur osa sellest show-st siis ka Tudoritele pühendatud. Greta juba teataski mulle, et tema osaks on olla kuninganna Elizabeth ja üks King Henry VIII naistest (ta veel ei teadnud milline)
Kuigi tegu on väikest viisi show-ga, siis sellise show puhul ei ole kunagi tähtis kujundus, vaid ikka sisu, ehk siis keegi ei pea tegema või muretsema mingeid suurejoonelisi kostüüme või muid värke, ega kulutama millegi peale ekstra raha. 

Eile õhtul sõitsime autoga Greta koolikontserdilt koju ja Greta avaldas soovi kuulata 'Greensleevs' laulu. Ma siis veel ei teadnud, aga nüüd tean, et tegu ühe väga kuulsa Inglise rahvalauluga. Nimelt on levinud uskumus, et King Henry VIII kirjutatud selle laulu oma armsamale, Anne Boleyn-ile. Tegelikult ta vaevalt selle laulu autor oli, aga võite ette kujutada, et kui King Henry ütleb, et tema on selle laulu autor, siis arusaadavalt ta seda ka on :D.
Mulle see lugu väga meeldib.
      
Igaljuhul tuli välja, et Greta õppis seda laulu koolis muusikatunnis ja tänu temale tean nüüd ka mina nii seda kuulsat laulu, kui ka ühte huvitavat bändi nimega 'The King's Singers'. Kui ma selle bändi nime autos Spotify-sse toksisin, siis minu suureks üllatuseks tuli ühe nende albumi esimeseks lauluks Cyrillus Kreek 'Õnnis on inimene'. Hakkasime seda laulu siis kohe õhinaga kuulama, aga kuigi mehed laulsid eesti keeles, siis ainuke sõna millest me aru saime oli 'Halleluuja' :D. Laulu saate kuulata siit.

Tegelikult tahtsin ma siin ka veel kirjutada Greta eilsest suurest kontserdist, kuhu kooliga mindi (mis toimus ühe teise linna suures kontserdimajas ja millest võtsid osa ka meie maakonna teiste koolide Y4 lapsed), aga jätan selle siiski eraldi postituse jaoks. Lühidalt ütlen, et tegu igaaastase üritusega millest võtavad 100-d koolid osa ja mis on seotud õppeprogrammiga. Nimelt oli eilse kontserdi teemaks 'Viikingid' ja see kuidas lapsed laulsid ja milliseid laule ning üldse kogu see sündmus oli lihtsalt VÕRRATU!!!...aga sellest juba mõnes mu järgmises postituses.

Lõpetuseks jagan veel ühte videot mille on teinud Greta kooli Y6 lapsed (algkooli viimane klass ehk siis 10-11 aastased). See video on tehtud koostöös LitFilmFest üritusega millest võtavad  tuhanded koolilapsed osa ja mis kujutab endast emakeeletundi, mille käigus lapsed õpivad emakeelele lisaks ka loovust, globaalseid probleeme, digitaalsete oskuste arendamist, näitlemist, avaliku kõne pidamist ja meeskonnatööd. Ühesõnaga lapsed teevad ise ühe lühifilmi mingil globaalsel teemal. Nad ise kirjutavad, toimetavad, esinevad ja filmivad kogu materjali ja jagavad siis oma tulemust kogu ülejäänud avaliku publikuga. LitFilmFest zürii valib iga kuu välja võitjad kelle auhinnaks on Youtube Kids filming day nende koolis, või siis nende filmi näitamine Londoni ühes suurimas ja kuulsamas kinos IMAX (või mõlemad auhinnad). Greta kooli lapsed võitsid oma filmiga samuti auhinna ja sõidavadki nüüd juunis Londoni IMAX kinno oma (ja ka teiste koolide) filmi suurelt ekraanilt vaatama. 

Rohkem infot siit ja panen siia ka ühe tutvustava video
    


Kuna meil Inglismaal on hetkel väga päevakajaline teema plastmassi ületarbimine, siis nii Greta kool üldse, kui ka Greta aastagrupi eelmise veerandi õppeprogramm oli täielikult pühendatud keskkonna teemale ning plastmassi vähendamisele meie igapäevaelus. Nad tegid koolis järjekordselt nii super huvitavid asju, aga sellest taas juba mõnes mu järgmises kooliteemalises postituses. 

Greta kooli LitFilmFest-i video aga näeb välja selline, lahendus kahele probleemile ühe hoobiga :)

        

EDIT kuuaega hiljem. Greta kooli Y6 laste külastus IMAX-i kinno oma filmi suurelt ekraanilt vaatama.

18 comments:

  1. Väga huvitav lugemine kuigi kaldun arvama et vanus mingil määral ka määrav. Kui ritsiku lapsed puberteedis ja Greta vanused vaatavad elu läbi erineva prisma. Selles mõttes ei saa vastuseid võrrelda.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga mu küsitluses on ju ka Ritsiku lastega enam-vähem sama vanad lapsed (ehk siis nii koolilõpetajad, kui ka 12 ja 13 aastased). Võrdluseks tõin ka Ritsiku blogi lugejate lastega tehtud küsitlused, kellest üks käis 3.klassis ja teine 5.klassis :)

      Delete
  2. Selles mõttes et ritsiku lapsed vanemad kui 13a. Võib ka mingil määral olla määrav et ritsik oma lapsi küsitles ja sinu saadetud küsimused said mingil moel rohkem "viisakaid" vastuseid.

    ReplyDelete
  3. Väga põhjalik töö, Alice, aitäh Sulle!
    Lahe tundus see mindfulnessi tehnika ja three before me.
    Aga suuremad lapsed su intervjuus siiski samamoodi kurtsid pinge ja õppimise surve üle.
    Huvitav, kui palju neil suurtel aineid õppekavas on? Katil on praegu 15 ja see annab tõesti suure koormuse, praegu nt neil on iga päev olnud kaks kontrolltööd. Seevastu pojal gümnaasiumis ühes semestris vaid viis ainet, mis olevat jõukohane.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga ma ei olegi öelnud, et vanemate laste maht väike oleks :) Alates teisest kooliastmest tõuseb õppe/kodutööde maht ikka kohe tunduvalt, samas õppemeetodid ja suhtumine on hoopis teine kui Eesti koolides ja selliseid pidevaid testimisi ja kontrolltöid ei tehta. Ka Greta vanuste maht on üsna suur (võrreldes Eesti 2. või 3.klassiga) ja nad teevad päeva jooksul ikka väga suure töö koolis ära, aga kuna lähenemine on teine ja puuduvad pidevad kontrolltööd, numbriline hindamine ning igapäevased kodutööd, siis ei ole kool laste jaoks üldse nii koormav kui see muidu olla võiks ning ei võta ka lastelt õpihimu ära.

      Ma väga palju ei julge keskasteme kooli kohta kirjutada, sest mul ei ole sellega veel otseselt küllaldaselt isiklikke kogemusi. Kõiki aineid nad minu teada küll korraga ei õpi või ei peagi kõiki aineid õppima,. Neil on teatud ained, mis on kindlasti kohustuslikud, ja siis ülejäänud ained valivad nad ise vastavalt oma huvidele või vajadustele.
      Siin on üks valitsuse link kus on välja toodud need ained mis mingis kooliastmes on kohustuslikud (KS3 kuuluvad õpilased vanuses 11-14 ja KS4 14-16). https://www.gov.uk/national-curriculum/key-stage-3-and-4
      Siin ka üks leht mis secondary kooli süsteemi natuke lahti seletab
      https://www.internationalstudent.com/study_uk/education_system/secondary_education/
      Siin on ka ühe kooli Y11 (ehk siis klass kus Kati õpiks) õppeprogramm. Seal on kirjas mida kooliaasta jooksul õpitakse ja mida testitakse. Ma taas ei ole kindel, kas kõik need ained siis kehtivad kõikide õpilaste kohta, sest ma tean et osasid aineid õpitakse eri tasemetel (näiteks kõik ei õpi kõrgemat matemaatikat või keemiat), või kuidas see värk täpselt käib. Ehk mõni lugeja, kelle lapsed secondary koolis õpivad oskavad paremini täpsustada.
      https://4905753ff3cea231a868-376d75cd2890937de6f542499f88a819.ssl.cf3.rackcdn.com/hinchleywood/uploads/document/Curriculum-Map-for-Year-11-2017.pdf?ts=1519117628

      Üsna hea ülevaate secondary koolist annab ka see blogi mida ma juba üehs oma eelmises postituses linkisin
      https://kurvitsinglismaal.wordpress.com

      Aga jah, nii GCSE, kui ka A-level eksamite jaoks peavad õpilased ikka hirmus palju tööd tegema ja õppima. Ma ise ei kujutaks küll ette, et peaks tegema 5-10 (või isegi rohkem) eksamit ühekorraga :0

      Delete
    2. Keskooli viimased aastad siin valivad ôpilased ainult 3 ja mônel pool 4 ainet mida ôpitakse ja milles siis eksam tehakse. Valik on täiesti vaba ja ei ole mingeid kohustuslikke aineid. Vaja on vaid silmas pidada, mida sa edasi ôppid tahad kas siis ülikoolis vôi collegis ja siis valida vastavalt sellele. Minu tütar valis Graafilise disaini, sotsioloogia ja geograafia.

      Delete
    3. Aitäh Kaie info eest! See käib Sixth Form kohta, eks? KS3 ja KS4 peaks neil ju ikka kohustuslikud ained ka veel õppeprogrammis olemas olema ja kohustuslikud GCSE eksamid on Math, English ja Science -pluss siis need mis nad veel ise juurde valivad või ei ole nii?? Kas ma olen õigesti aru saanud, et õpilased saavad neid eksameid teha kahe aasta jooksul (14-16 aasta vanuselt), või teevad nad esimesel aastal vaid proovieksameid?

      Delete
  4. Ma leian, et Eesti koolil on kindlasti kohti, kus areneda - meil on palju koole, kus lapsed vastaksid nendele küsimustele samamoodi nagu Greta ja temavanused briti lapsed, aga kindlasti ka piisavalt selliseid koole, kus vastused sarnaneksid Ritsiku lastele.

    Isiklikum näide: sugulane elab UK-s ja lapsed käivad seal koolis - Y4 (või Y5) ja Y1 või Y2. Nooremale meeldib, v.a. mõned õppeained, aga suurem peab kooli igavaks ja mõttetuks, paljud ained ei meeldi - tegemist on väga andeka ja asjadest huvitatud lapsega, aga tema jaoks (see on tema isiklik arvamus) ei anna see kool palju juurde, mida ta ise raamatutest juurde ei loe. Kumbki laps pole Eesti koolis käinud, seega sellega võrrelda ei saa. See on muidugi anekdootne näide ja ma pole isiklikult kindel, kui palju on seal asi koolis ja kui palju näiteks konkreetse(te)s õpetaja(te)s või klassis - ka heas koolis võib olla üks kehv õpetaja vms.

    Mind huvitab see, et kas küsitletud õpilased käivad nö. tavalistes koolides või juhtuvad nad käima koolides, kus pole nö. probleeme (näiteks võib kool asuda piirkonnas, kus on palju uusi sisserändajaid jne).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Loomulikult ei saa minu küsitlust võtta kui üleriigilist küsitlust. Ainuüksi Inglismaal (mitte UK-s) on kokku 16,786 algkooli (4,689,660 õpilasega) ja 3408 secondary kooli (3,223,090 õpilasega) otseloomulikult on nende seas palju neid lapsi kes kooli vihkavad ja kel on kooliskäimisega ühel või teisel põhjusel suuri probleeme.
      Mina võtan malliks 'tavalise' lapse. Kõik siin küsitletud lapsed käivad kõige tavalistemas riigi koolides. Ma ei tea kui suur protsent uusi sisserändajaid neis koolides on, aga miks see peaks probleemiks olema või mis tähtsus sel üldse on?

      Sisserändajad ei muuda ju siinset haridussüsteemi või õppeprogramme või üldiseid õpetamismeetodeid. Jah tõesti, kui klassis (või koolis) on suur number sisserännanute lapsi ,kes üldse ei oska või kelle emakeeleks ei ole inglise keel, siis on see koolile suur majanduslik väljaminek ja koormus, aga samasuguseks koormuseks on ka need lapsed kes tulevad probleemikatest peredest või peredest kus haridust üldse ei hinnata ja selliseid lapsi leidub pea igast koolist. (Inglismaal on hetkel üldse probleemiks see, et lapsi on rohkem kui koolides kohti ja raha uute koolide või ka olemasolevate koolide toetamiseks ei ole piisavalt.)
      Sisserännanute laste puhul on vähemalt see suur pluss, et väga suur enamus nendest lastest on väga motiveeritud õppima ja parema hariduse ning elukvaliteedi nimel kõvasti pingutama ning nad hindavad kõrgelt siinset haridust.

      Ma võin samas ka võtta 10 suvalist lapsevanemat Greta koolist ja küsida neilt kas nad on siinse koolisüsteemiga rahul ja ma tean juba ette, et osa neid ütleks, et kool nõuab lastelt liiga palju ja teine osa vaidleks vastu ja ütleks et ei, hoopis liiga vähe...ning mingil osal vanematest oleks täiesti suva mida kool nende lastega teeb või ei tee.
      Samas paljudel nendel vanematel ei ole millegi muuga võrrelda, kui vaid ehk mõne teise siinse kooliga või oma koolikogemustega, sest ega nemad ju ei tea, näiteks, kuida Eesti koolisüsteem toimib. Minu jaoks on aga siinne koolisüsteem palju, palju inimlikum, individuaalsem ja huvitavam. Algkooli eesmärk ei ole vaid lapsi harida ja neile teadmisi anda, vaid väga suurt tähelepanu pööratakse ka laste õpihimu kasvatamisele ja loovusele. Neid innustatakse oma arvamust avaldama ja olema loovad ning suurt tähelepanu pööratakse ka nende enesekindluse ja iseseisvuse kasvatamisele ning TOLERANTSUSELE!. Keegi ei ole kellegist halvem, vaid igast lapsest proovitakse midagi positiivset leida ja siis selle najal teda edasi arendada. Ja see sama süsteem kehtib kõikide koolide kohta, mitte ainult teatud koolide ning seda süsteemi kontrollitakse iga kooli puhul regulaarselt.

      Siin hakkavad lapsed juba varakult koolis lugema ja kirjutama (4 aastaselt), aga kuna õpetamine on täiesti teine, kui Eestis, siis ei võta see paljudelt lastelt mitte õpihimu ära, vaid pigem annab hoopis juurde.

      See ei tähenda aga üldse seda, et siinses haridussüsteemis ei oleks mingeid probleeme ja puuduseid. Otse loomulikult et on ja mitte üldse vähe, AGA kui ma näiteks võtaks Greta ja paneks ta suvalisse tavalisse Eestis kooli (ka kõige paremasse), siis minu jaoks jääks Eesti koolisüsteem ja sealne lähenemine kõvasti alla siinsele (Rocca al Mare kool Eestis on ehk kõige rohkem inglise kooli moodi) just kõigi nende ülal toodud näidete põhjal :)

      Delete
  5. Akki kusitleks oma teismelist ka. Huvi parast. Tal on see aasta eriti suur tamp peal olnud, ei tea mis vast :P

    ReplyDelete
    Replies
    1. Erakoolid on ju riigikoolidest erinevad nii seal ōppivate laste, kui ka õppeprogrammide poolest :)

      Delete
  6. Oi kui huvitav lugemine. Ja vastused ei üllata üldse. Minu lapselapsed inglise-iiri koolides on väga rahul oma koolidega. 10-aastasel on ehk vahel igav, sest ta on eriliselt nutikas, aga põhiline on, et kool meeldib ja seal on siiski huvitav. Eesti koolis on, eriti põhikoolis, koormus väga suur. Gümnaasiumis (töötan nn puhtas gümnaasiumis) püüame võimalikult palju tunnis ära teha, et kodus oleks vähem vaeva. Aga motivatsiooni õppida on vähestel, sest enamus õpib vaid hinde pärast. Alles sel nädalal rääkisin kümnendikega, kes oma hindeid välja arvutada püüdsid, et mis tähtsus on hindel. Hoopis olulisem on see, mis sa tead, sest tulevikus ei huvita kedagi, mis hinne sul mates oli, vaid tõesti see, kas sa selle seaaediku suuruse välja arvutada suudad. Päris huvitav oleks oma õpilastele samad küsimused esitada. Meil küll korraldatakse ka igasuguseid rahuloluküsitlusi, aga seal on valikvastused ja see ei anna sellist ülevaadet nagu ise moodustatud vastused.

    ReplyDelete
  7. Sorry Alice, just alles nägin su küsimusi. Jah, keskkolli all môtlen ma 6th formi. ehk siis year 12 ja 13. KS4 on ikka kohustuslikud ained veel ja mu tütar praegu hakkaski eksameid tegema. Eksameid tehakse ikka ainult Year 11 lôpus ja minu teada ei saa neid küll üle kahe aasta jaotada. Kuigi nad vist mingi aine tegid year 10 lôpus aga see ei olnud mingi oluline aine. Ja muidugi erineb kooliti ka natuke, mis süsteemi järgi nad eksameid teevad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suured tänud :) See võib vist kooliti nats erineda jah, pluss riiklikud nõuded muutuvad ka aastatega. Alles hiljuti ju võetud kasutusele ka uus hindamissüteem (9-1) vana A*-G gradede asemel.

      Delete
  8. Mindfulness on vaikselt jõudmas ka Eesti koolidesse. Lasteaedades on programm nimega Vaikuseminutid ja vist ka osades pilootkoolides. Kõik Viljandimaa koolitused on nt läbinud Teadliku muutuse kunsti koolituse esimesed tasemed (sarnane kontseptsioon kui mindfulness) ja Rakveres pidi olema erakool, mille gümnaasiumi osas on vastav kursus õpilastele ka tunniplaanis.

    Sinu koolipostitused on alati huvitavad, suur tänu!!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tasapisi tulevad jah ka uued asjad Eesti koolisüsteemi, kuigi jah rohkem ikka erakoolidesse kui tavakoolidesse, sest eks erakoolides ole neid asju palju kergem rakendada.

      Delete
  9. Väga äge lugemine! Minul lapsevanemana pole veel UK koolikogemust aga natuke olen siseelu näinud ja võrdlen enda eesti koolis käimisega. Mina aga olen siiski siiani seda meelt et mulle meeldiks midagi nende kahe süsteemi vahepealset hoopis.
    Mulle meeldib UK kooli lähenemine ja meetodid. Aga kohati jääb minu arust mõnda faktilist teadmist puudu. Kahjuks eestis on sellel aga liiga suur rõhk. Et tahaks midagi natuke mõlemast :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma secondary kooli kohta ei oska praegu isiklike kogemuste puudumise pärast palju rääkida, aga algkooli ei vahetaks ma küll Eesti süsteemi vastu välja. Siin ei panda võib olla jah nii palju rõhku faktide pähe õppimisele, vaid pigem teemade arutelule, analüüsimisele, seostamisele ja iseseisvalt info otsimisele ning seda juba väga noorest east peale. Nad õpivad siin algkoolis ikka väga palju erinevaid asju võrreldes Eesti algkooliga, aga kuna ained on seotud, siis maht igas aines ei ole nii koormav kui Eestis.
      Samas kuna siine ühiskond on väga erinev Eesti ühiskonnast, siis eks sellest sõltuvalt ka koolisüsteem teine. Kindlasti mitte ideaalne, sest õpilased ju ka kõik erinevad ning kui üks asi sobib ühele, siis ei pruugi see sama asi sobida kellegile teisele, või kolmandale, ehk siis süsteem peab olema selline mis enam-vähem kõigile sobiks :)

      Delete