Thursday, 15 March 2018

SÄÄSTUNÄDAL

Hoiatan ette, et see postitus saab olema üks HÄSTI pikk toidupostitus. 

Te kõik kindlasti olete kuulnud ja arvatavasti paljud teist ka võtavad osa Eestis toimuvast 'Kogumispäeviku' kampaaniast.  
Ma ise küll avalikult sellest kampaaniast osa ei võta, aga see liikumine on ka mind innustanud järge pidama hakkama, et kui palju täpselt iga kuu toidu peale raha kulub ja kui palju oleks võimalik toidu pealt kokku hoida. Fakt on see, et kuigi mul on alati plaan iga kuu kasvõi natuke raha kõrvale panna, siis kuu lõpuks on ikka plats alati rahast täiesti tühi (räägin siin hetkel minu enda rahast ja vaid toidu pealt säästmisest. Kuna kogu me ülejäänud raha on nagunii juba nii mitmeks erinevaks potiks jagatud ja juba aastaid peensusteni kirja pandud ja läbi analüüsitud, siis ülejäänud kogumispäeviku nipid ja soovitused meid ei aitaks ning ei tuleks meile kasuks) . 

Seega hakkasin ka mina alates veebruarist tegema täpset arvestust kui palju meil kuus toidu peale raha kulub. Kõigepealt koostasin nädalamenüüd, siis täpsed ostunimekirjad, tegin ostetud toiduainetest pilte, hoidsin alles kviitungid ning klõpsisin fotosid tehtud toitudest selle postituse tarbeks.

Mida rohkem ma neid söögifotosid klõpsisin, seda rohkem ma hakkasin mõtlema kui imelik see ikka on, et me toidule nii palju tähelepanu viimasel ajal pöörame, nii palju toidust räägime, kirjutame ja isegi oma toitu teistele näitamiseks pildistame. 

Lugesin erinevate inimeste toiduteemalisi postitusi ja mida rohkem ma neid postitusi lugesin ning samas ka ise pilte klõpsutasin, seda kummalisemana mulle kogu see protsess tunduma hakkas ja seda enam ma hakkasin endalt küsima, et miks ma seda üldse siin teen? Mul on endal täitsa ükspuha kuidas keegi võõras toitub. On ta vegan või ei ole, väldib ta gluteeni haiguse pärast või soovib niisama gluteenivabaelu katsetada, sööb ta kooke või ei söö jne. Seega miks peaks üldse kedagi teist huvitama mida meie sööme või poest koju ostame?

Mul ei ole plaan, ega ma ka ei taha, oma toidupostitusega kellegile midagi õpetada või eeskujuks olla, sest minu poolest toitugu kõik just nii nagu nad ise heaks arvavad. Ma ise söön samuti just nii kuidas mulle endale õige (või vale) tundub ning mitte sellepärast, et keegi kuskil ütleb, et just nii oleks ainuõige või eetiline toituda. Loomulikult on meil peres omad reeglid ja tõekspidamised, aga samas ei ole ükski me reegel kivisse raiutud. 
Samuti ei ole mul mingeid erilisi või huvitavaid retsepte jagada, sest maitsed on ju nii erinevad ja me tavaliselt armastame just sellist kõige lihtsamat ja ehtsamat toitu. Võimalik, et ilma allergiateta ma katsetaks rohkem erinevaid retsepte ja küpsetaks rohkem, aga samas on mul taas väga hea meel, et kõik need küpsetamata ja katsetamata retseptid minu poolt ka söömata jäävad :)

Nii et kuigi ma veebruari lõpuks olin otsustanud, et toiduteemaline postitus jääb ära, sest see tundus nii mõtetuna, siis ometigi olen ma ikkagi just praegu seda postitust siin kirjutamas.

Ja selleks on kaks põhjust. Esimene on see, et kuna ma juba olin oma energia ja aja nende toiduteemaliste fotode tegemise peale kulutanud ja see töö ei olnud just kõige lihtsam töö, siis ma ei tahtnud seda tööd päris niisama ka nüüd raisku minna lasta.

Teine põhjus on seotud sellega, et kuigi ma ütlesin, et mind eriti ei huvita mis toite teised kodus söövad, siis samas mulle taas jälle pakub üsnagi palju naudingut ja huvi näha mida teised oma ostukorvi toidupoes panevad ja kui palju mingi asi neile maksma läheb (eriti kui jutt käib mõnest teisest riigist). Ma tean, et sedasi riikide vahel toiduhindu võrrelda on üsna mõtetu, sest hinnad kõiguvad erinevate poodide vahel üsna palju (vähemalt meil siin küll) ja ega see mingit kindlat ülevaadet ei anna, et kus riigis siis need munad kõige kallimad on, aga sellegipoolest huvitav. 

Mis aga puutub minu ostukorvi ja miks ma selle lõpuks siiski otsustasin siia blogisse ülesse panna, oli see, et ma tean, et paari aasta pärast pakuks see mulle endale huvi.

Näiteks kurtsin ma Petele alles hiljuti, et hakklihapakid on kuidagi väga väikeseks jäänud. Olin enam kui kindel, et nad on paki sisu grammide poolest vähendanud, aga hinna sealjuures samaks jätnud. Selliseid asju tuleb viimasel ajal üsna tihti ette. 
Siis tuli mulle meelde, et ma olin paar aastat tagasi ju ühe ostukorvi postituse siin blogis juba teinud ja seega kontrollisin sealt kohe üle kuidas selle hakklihaga siis õige lood on. Minu üllatuseks (ja ka mõningaseks pettumuseks, sest ma oli ju endas nii kindel eelevalt) tuli välja, et paki kaal on siiski sama mis paar aastat tagasi. Kuna ma aga ei olnud sinna vanasse postitusse ostutšekki lisanud, siis aastatetagust hinda pragusega ei ole mul võimalust võrrelda.

Mäletan kui mingi aeg tagasi munade hind tõusis. Keegi kuskil hinnatõusu ette ei reklaaminud, aga poes hinnasilti vaadates tundus kohe midagi valesti. Samas mul ei olnud õrna aimugi, et palju need munad siis varem maksid ning vanu hindu ei olnud ka hiljem kuskilt võimalik kontrollida. Oleks ma aga oma vana postituse juurde ka ostutšeki lisanud, oleks olnud kohe võimalik kontrollida, kui suur see hinnatõus siis oli (kuigi päeva lõpuks ei ole sel ju mingit tähtsust, sest ega see teadmine ju tegelikult enam midagi muuda)

Seega sel korral panen ma siia postitusse kõik andmed täies hiilguses kirja, et siis kunagi hiljem, kui tahtmine peaks tulema, on midagi millega võrrelda. 

Aga nüüd tagasi 'Kogumispäeviku' teema juurde.

Kuna mu igakuisest rahast läheb maha ka koduloomakindlustus, Greta kooli maks, Greta üks trenn, iga veerandi algul Greta kunstiringi ning ka igasugu muud vajalikud ja vähem vajalikud ostud toidule lisaks, siis ega mul ei olegi kindlat ülevaadet kui palju täpselt iga kuu (iga nädal) toidule kulub. Eks nädalad ole ka erinevad. Vahel tulevad külalised külla või käime ise külas ja eks siis neil nädalatel kulub toidu peale tunduvalt rohkem raha kui tavalistel nädalatel. Samas mõnel nädalal käib Pete sõpradega õhtul väljas või peab tööle kauemaks jääma ja nendel juhtudel sööb ta siis kodust väljaspool, mis omakorda tähendab, et mina ei pea suurt õhtusööki selleks õhtuks valmistama. Sama kehtib ka nende õhtute kohta, kui Greta peale kooli sõbrannade juurde mängima läheb, sest siis sööb ta oma õhtusöögi seal ja meie Petega oleme rahul ka lihtsalt kapis olevate jääkidega.

Vahel juhtub ka seda, et ma ei tea mida õhtuks süüa teha või mul lihtsalt on täiesti kopp eest kogu söögitegemisest ning sellistel kordadel palun ma siis Petel töölt tulles poest läbi hüpata ja midagi söödavat kaasa haarata ja see söök siis ei lähe minu arvelt maha. Üldjuhul on meil küll nii, et nädala sees teen mina süüa ja nädalalõpu söögitegemised on kõik Pete rida, aga vahel meelitan ma ka nädala sees Pete minu asemel kokkama :) Õnneks tal ei ole selle vastu midagi.

Alustasingi kõigepealt nimekirja koostamisest kõikidest nendest toitudest mida me sööme või süüa võiksime, et oleks mille hulgast valida ja et ei tekiks situatsiooni kus me söömegi nädalast nädalasse vaid mingit 5 või 6 erinevat õhtusööki. Siis panin ma selle nimekirja põhjal kokku järgmise nädala menüü ja tegin vajaminevate toiduinete poenimekirja. 

Üks asi on kindel, meie pere küll 50 euroga nädalas hakkama ei saaks (see oleks siis kuskil £44). Ei saaks ei ole võib-olla päris õige öelda, sest kui muud võimalust ei oleks, siis tegelikult saaks küll hakkama, aga kuna meil otsest vajadust oma söögiraha nii alla lasta ei ole, siis me pigem ikka eelistame kvaliteetset toitu suurele säästmisele. 

Mul oleks hea meel kui ma suudaks majandada nii, et meil kuluks nädalas vaid £100 (kuskil 114 eurot) toidu peale. See summa on siis vaid meie kolme peale, kassitoit on eraldi. 

Kassitoidu peale kulutame me kuus umbes £70 (kuivtoit sinna otsa, aga kuna me ostame kuiva toitu korraga suure koti, siis seda jätkub mitmeks kuuks). Kassitoitu tellime me Amazon-ist ja see on meil regulaartellimus, ehk siis iga kuu 10-ndal kuupäeval saabub kast toitu ukse taha ilma et me sellele ise eraldi peaksime mõtlema.
Kuna minu palgapäev on iga kuu 28-ndal kuupäeval, siis minu 'säästlik' toidukuu algaski esmaspäevast 29. jaanuarist. Mäletan, et kuna meil sai paar päeva varem külmutuskapp täitsa tühjaks, siis olin sunnitud poodi juba päev-kaks varem minema ja üsna mitu asja juba eelnevalt valmis ostma (näiteks munad mida me nädalas väga palju tarbime)

Tavaliselt käime me kahes erinevas toidupoes. 

28.jaanuaril nägi mu ühe poe ostukorv välja selline

Samaaegselt tellisin teisest toidupoest ülejäänud toidu koju. Ma olen paaril korral varem ka toitu interneti teel koju tellinud, aga minule isiklikult see koju tellimine ei istu. Olen katsetanud paari poega ja kui üldse, siis kõige paremini sobib mulle Ocado. 
Mõtlesin siis sel korral uuesti proovida lootes, et saan koju tellides ennast poes olevates ahvatlustest säästa. 

Miinused:
  • Miinimum tellimus £40
  • Pean arvestama, et järgmiseks päevaks ei ole alati enam vabu kojutoomis aegu järgi või kui on, siis osa asju ei ole võimalik järgmiseks päevaks tellida.
  • Kõrge kohaletoomistasu (£3.99, £4.99 vastavalt ajale ja kas auto minu piirkonnas juhtub olema minule sobival ajal) Odavamad £2.99 ajad 'bookitakse' kiiresti ära. Ma praegu just avastasin, et Ocado on mulle kinkinud 3 kuud tasuta kojutoomist :) Aitäh! Võimalik et tänu sellele tellin ehk isegi uuesti.
  • Ma ei saa ise juurikaid ja puuvilju valida.
  • Tellimusega tuleb kaasa palju kilekotte
Plussid:
  • Interneti teel saab tellida palju selliseid asju mida poes kunagi ei müüda
  • Säästetud tunnike mis muidu poeskäigule kuluks
Koju tellitud toidukorv nägi välja selline
Tavaliselt ostame me pastat harva, sest sööme seda ka harva, aga kuna internetis on müügil ühte gluteenivaba pastat mida poest ei saa, siis ma kasutasin juhust ja ostsin kohe kaks pakki.

Alumisel pildil olevad asjad olid sellised asjad mida ma oleks vabalt ka võinud ostmata jätta. Jäätise ostsin endale sellepärast, et seda mandlijäätist ei ole kunagi poes saada ja ma tahtsin seda proovida, aga tavaliselt ma kodus jäätist ei söö. 
Gluteenileib olen ma vaid viimasel ajal sööma hakanud. Enne sain täitsa vabalt ka ilma leivata hakkama ja plaan on ka edaspidi leiba vältida. Samas selle tellimusega tellisin ma täiesti vale firma leiva, sest internetist tellides ei pannud ma kohe tähele, et see ei ole mu lemmik (samas ikkagi täiesti OK leib ja raisku ei läinud). Leiba hoiame me tavaliselt sügavkülmas ja võtame sealt vastavalt vajadusele paari viilu haaval välja. 

French creme fraiche ostsin vaid sellepärast, et üks retsept nõudis seda, aga pärast kasutasin selle asemel hoopis kookospiima ja see potike koort läks lõpuks äraviskamisele.
Sellelt (alumisel) pildilt vist ei ole võimalik väga hästi aru saada, aga kõik need kolm asja on imetillukesed. Kui ma poes nuikapsast või brokkolit valiks, siis ma ise võtaks ikka palju suuremad. Sellest üheks tillukesest brokkolipeast ei jätku kohe kuidagi meile kolmele isegi mitte üheks söögi korraks, mitmest rääkimata ja just sellepärast ei meeldi mulle internetist juurikaid või puuvilju tellida.
Ühe arve andis mulle kuller
ja sama arve saadeti mulle ka juba varem emailile

Üks asi mis mulle kohe üldse ei meeldi on see, et tellimusega tuleb hirmus palju kilekotte kaasa. Need kilekotid saab küll pärast kullerile tagasi anda (mugav neile kes regulaarselt tellivad) ja siis saad raha tagasi. Mina tühendasin juba uksel osa kotte, sest no tõesti mis mõte on panna vaid üks võikarp või kaks leiba eraldi kottidesse. Kaebasin sama asja ka kullerile ja tema ütles, et see on tõesti nõme, aga kahjuks ei saa tema sinna midagi teha, et mõnikord pakivad neid asju üldse robotid. Ma ei saanudki aru, et kas ta tegi nalja või ongi pakkijateks robotid, sest ta paistis naljamees olevat.
Mõni minut hiljem, kui kuller lahkunud oli, saingi juba emaili kus mulle anti teada, et mu tagastatud kilekottide eest on mu arvele 40p tagasi makstu.

Praegu toidupilte vaatama hakates tuleb välja, et ma olen mitmel korral unustanud õhtusöökidest pilte teha. Plaaniks oligi tegelikult vaid nädala sees söödud sööke pildistada, sest nädalalõpu söömised ja tegemised ei ole nii regulaarsed kui nädala sees.

Esimesel päeval tegin ma keedukartulit ja kanarindu ahjus. Juurde praadisin käharkapsast. Toidu pildistamine tuli alles siis meelde, kui me söömisega juba lõpetama hakkasime.
Vaja läks selliseid asju

Järgmisel päeval sõime kartuliputru vorstikestega

Siis tegin ma ühte pastat Jamie Oliveri uuest (või siis nüüd juba mitte enam nii uuest) raamatust. See nüüd küll ei ole mingi eriline roog, vaid täitsa tavaline pasta seentega. Tavaliselt sööme me pastat väga harva ja enamalt siis, kui Pete näiteks kodus ei ole, sest tema ei ole suur pasta fän. Tema tahab päris toitu :).

Mul oli algul plaan teha seda sööki kahe erinva pastaga (mulle siis gluteenivaba pastaga ja teistele tavalise pastaga), aga lõpuks otsustasin siiski kahe erineva pannitäie söögi asemel ikka vaid ühega piirduda. Seega kasutasin minu gluteenivaba pastat ja koore asmel kookospiima. Seened olid meil ka tavalised, mitte metsikud, sest metsikute seente pakk oli poes nii väike, aga maksis palju. 
Lisasin pasta hulka ka kana (või oli see kalkun), sest me ei saaks vaid pastast sööduks. 
Juurde siis veel 'flat beans' ja 'kale' ja värviks natuke kirsstomateid.
Järgmisel päeval sõime me vist järgi jäänud pastat ja ülejärgmisel kala 

ESIMESE NÄDALA KOGUSUMMA £93

Järgmisel esmaspäeval (5 veebruar), või tegelikult oli see vist juba pühapäeval, läksime uuesti poodi toiduvarusid täiendama.  
See oli see päev, kui me poes käies oma ostud kolme eri gruppi jagasime, et sedasi rohkem boonuspunkte teenida (kirjutasin sellest ühes oma Belgia reisi postituses).
Siia panen ülesse küll vaid ainult kaks ostutšekki, sest kolmas oli Greta botased, mis maksid 10 naela ja mida ma toiduraha hulka ei lugenud. 

Järgmisel päeval läksin uuesti poodi, sest eelmisel päeval poes käies ei olnud seal väga laialdast 'roheliste asjade' valikut ning kuna see pood asus meie kodust üsna kaugel (sest mäletamist mööda käisime IKEA-s ja kuna poed pannakse pühapäeviti kell 16.00 kinni, siis meil ei olnud enam aega kodulähedasse poodi sõita), siis oli mul vaja Gretale ja ta sõbrannadele magustoiduks jäätist osta. 
Meie peres sööbki magustoitu peale õhtusööki vaid Greta ja tavaliselt on selleks kas siis jäätis või mõni magusam jogurt, või küpsis või pontsik või sokolaad või lihtsalt mõni puuvili. Meie Petega sööme midagi magusat või puuvilju alles palju hiljem teleka ees.
Waitrose toidupoest oli vaja aga liha osta, sest tavaliselt me ostame liha ja ka enamus toiduasju just sellest poest.

See alla joonitud £75.82 on mu selle poe boonuspunktide väärtus mitte mu ostude kogusumma. 
Waitrose-ist ostsin siis juurde liha ja rohelist ning veel paar nipet näpet asja. 

Menüüks oli:
  • Jacket potatoes tuunikalaga
  • Risotto
  • Mina pizza, teised eelmise päeva risotto
  • Chili con carne 
  • Jamie Oliveri pähklivõiga kana
  • Nädalalõpus olime Belgias
Esmaspäeval sõime Jacket potatoes. Siin sain ma natuke kasutada seda koort, mille ma olin eelmisel nädalal ostnud ja siis kasutamata jätnud. Kuna Greta ei tohi majoneesi süüa, siis ma kasutasin tema tuunikala jaoks seda koort. Peale seda läks koor kahjuks äraviskamisele. Kuna me aga viskame toitu väga harva ära, siis ma eriti sellepärast ei põdenud. 

Risotto

Enamuses näevad mu hommikusöögid välja sellised
Chili con carne

 Jamie Oliver-i maapähkli kana
Kuna ma ise unustasin taas sellest valmis kanast pilti teha, siis panen siia pildi Jamie raamatust. Meie kana päris selline välja ei näinud, aga vahet ei ole. Minule maitses väga, Petele ka, aga Greta kooris kogu pähklivõi kanalt maha. Kana kõrvale sõime riisi ja rohelisi ube. 

Nädala kogusummaks tuli £154.58. Mul kõike tšekke järgi ei ole, aga ju ma käsin siis poest nädala jooksul veel üht- teist juurde ostmas.

Selleks ajaks olin ma juba otsustanud asja katki jätta (pean siis silmas blogi postituse mõttes) ja seega jäi üks nädal vahele kus ma ei teinud ei pilte, ega pannud kirja palju raha kulus. Elu läks vahepeal nii kiireks, et ma ei jõudnud enam järge pidada mida me täpselt sõime ja palju poes raha kulus. Viimasel nädala paar viimast päeva sõime neid asju mis järgi oli ja eraldi suurt poeskäiku ei teinud. 

Üldse märkasin ma, et kui ma peensusteni nädalalplaani ette teen, siis jääb meil palju poolikuid sööke üle ja et meie puhul on kõige parem kui sööme nädala sees kolm etteplaanitud õhtusööki ja ülejäänud õhtud kas siis sööme jääke või kombineerime nendest asjadest mis muidu seisma jääks mingi eine kokku. 

Panen siia lõppu veel ühe 'poekorvi' sisu. Poes käisin 28.veebruaril, ehk siis need ostud lähevad juba selle kuu arvestuse sisse. Selle toiduga oleme me peaaegu tänaseni vastu pidanud. Vist paar asja tõin nädalalõpul poest juurde (mandariine, arbuusi, maasikaid, piima, kana ahjukana tarbeks). Liha, kala ja kartulit on veel järgi ning kuivaineid on ka kapid täis, nii et homme pean vaid poodi rohelise kraami järgi minema (rohelised oad, kale, brüsseli kapsad, brokkoli jn)
Puu- ja juurviljad. 
Friikartuleid ostame me tegelikult väga, väga harva. Sel korral ostsin lihtsalt vahelduse mõttes nädalalõpuks, sest tavaliselt teeme me nädalalõputi grillkana koos ahjukartulite ja röstitud juurikatega.
 Liha/kala
 Leivalised ja piimalised
 Kappi
 Maiustused

Ma olin ära unustanud, et samal päeval tuli meile koju ka mahekast. Kast tuuakse koju kord nädalas, aga igal tellijal on võimalus internetis oma konto all kirja panna kui on soov mõni kast vahele jätta. Ma olengi seda mitmel korral teinud (ehk siis kasti kojutoomise edasi lükanud), aga sel korral unustasin seda teha või siis unustasin üldse ära, et meil ka mahekast käib :) 
Ühe kapi sisu näeb välja aga selline. Mulle muideks üldse ei meeldi, kui kapid täiesti tühjaks on söödud. Nii hea on mõnikord jooksu pealt õhtusöök välja mõleda, kui kapis kõik vajalikud asjad juba eelnevalt olemas on. 
Selline nägi ühel õhtul minu õhtusöök välja, kui Gretat kodus polnud ja me Petega vaid jääke sõime
ja selline Pete õhtusöök
NÄDALA KOGUSUMMA £150.92+£28.75(mahekast)= £179.67 


Summa on suurem kui plaanitud, aga samas jätkus/jätkub seda toitu palju pikemaks ajaks, kui vaid üheks nädalaks.

'Kogumispäeviku' eksperimendist õppisin ma seda, et hirmus raske on iga nädal kindla summaga hakkama saada. Eelarve ajab tihti lõhki (minu puhul) just väikesed poeskäigud. Juhul kui minna kindlalt, näiteks, vaid porgandeid ostma, siis on OK, aga kahjuks juhtub tihti nii, et kord kui ma juba poes olen, siis haaran endaga kaasa ka veel midagi sellist mida läheks vaja, aga ilma milleta saaks samas ka väga hästi hakkama. 

Plaan on endiselt poes nimekirjaga ostmas käia (olen seda tegelikult alati teinud, sest muidu läheks mul meelest ära mida kõike vaja läheb) ja rangemalt igat kulutust kontrollida, et kuu lõpuks ei oleks pangaarve miinustes. Samas kindlast nädalasummast ei tule meie peres küll vist midagi välja. 
Tegelikult minu puhul ei olegi toit see, mis kogu raha kuu lõpuks ära sööb, vaid pigem igasugu teised väljaminekud. Näiteks nagu sel kuul Greta matkavarustuse muretsemine tema kooliekskursiooni tarbeks. Või näiteks järgmise kuu Eesti reis, või mõni sünnipäevade rohke kuu jne. Samas poode vältides ja mõistlikult ostes peaks küll ka kuu lõpus midagi järgi jääma, või siis vähemalt ots otsaga välja tulema. 

14 comments:

  1. Mulle väga meeldib teiste toidupostitusi lugeda - mõnikord saab sealt häid nippe või retseptisoovitusi. Eks paraku ole tõsi, et ka hind huvitab, sest nii palju kui ma vaatan, mõned asjad maksavad teil sama raha, mis meil - teil on lihtsalt euro asemel naela tähis; ja mõned asjad on enam-vähem sama kallid, Eestis lihtsalt maksabki inimene nende asjade eest rohkem.

    Ja ma pean tunnistama, et teie lihavalik tundub... ilusam, lisaks sellele, et paljud neist on nö vabakasvatusel (küllap hind väljendab ka seda vabakasvatust, ent ikkagi) - ma sooviks, et Eestis oleks tavapoes rohkem öko- ja kana, lihatooteid, mis on nö organic või free range. Ilusalt värvilised on teie toidud ka :)

    ReplyDelete
  2. Mulle on ka Eestis käies jäänud mulje, et Eestis on toit palju kallim kui meil siin. Või siis mõne asja puhul palju väiksem valik. Hindadega on küll nii, nagu kirjutasin, et oleneb poest. Kui näiteks Tesco või Asda poodidest süüa osta, siis on võimalik nii mõndagi asja veelgi odavamalt saada, no ja kui veel eriti odavalt tahad läbi ajada, siis Lidl või Aldis. Me väga odavat ei jahi, sest mõnikord jätab nende kvaliteet soovida.

    Mahe kraamiga on meil siin aga tõesti head lood. Iga suurema keti toidupoodides on väga suur mahetoodete valik (nii toidu, kui majapidamistarbeid silmas pidades) ja kui aus olla, siis nii mõnelgi korral on tava ja mahetoodete hindade vahe väga väike. Liha on jah kallim, aga samas jälle mitte nii kallis, et ostmata jääks. Küll aga on mahetooted farmipoodides väga, väga kõrge hinnaga ja sealt toitu ostes jääksime küll üsna ruttu pankrotti :)

    ReplyDelete
  3. Imestan, et te pere lambaliha ei söö. See on brittidel nii maitsev!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Lambakintsu sööme ja armastame väga, aga kuna selle küpsetamine võtab mitu tundi aega, siis väga tihti seda meie menüüs ei ole jah. Kui on, siis tavaliselt nädalalõppudel ja siis kui külalised külla tulevad.

      Delete
  4. Väga tore postitus! Toiduteema mulle meeldib ja sel teemal lugemisi naudin. Et mida poest ostetakse ja mida sellest valmistatakse. Meeldisid teie nö “lihtsad “ söögid ja mõnus lähenemine toidule. Ei miskit vigurdamist. Tore, et vahepealne kõhklus, kas seda postitust avaldada või mitte, lõppes ikka avaldamisega :)

    ReplyDelete
  5. Ma väga vabandan isikliku küsimuse eest, kuid olen aru saanud et oled koduperenaine, seega mis palgapäev sul iga kuu on? Mingi toetus? Kas teil pole ühist rahakotti?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Et palka saada ei pea ju alati füüsiliselt iga päev kuskil tööl käima :)
      Makse maksan, toetuseid ei saa.
      Rahakott on meil ühine, sest me pere on ühine. Erinevad kontod ja erinevad sissetulekud ei takista rahal olemast ühine :) Me oleme lihtsalt jaotanud nii, et kuna mina tegelen nagunii toidu ostmise ja suuremal osal toidu valmistamisega, siis kasutan selleks 'oma' raha, sest nii on lihtsalt mugavam.
      Meil on mitu erinevat pangakontot millele meil mõlemal on ühine ligipääs (välja arvatud Pete firma pangakontod mis ei ole ühised).

      Vabandan et ma ei soovi ega saa isiklikumaid detaile siia avalikustada :)

      Delete
  6. Minule ka meeldib teiste poekotti (korvi vaadata) :) Väga huvitav ja meeldib et palju köögivilju. Paar tähelepanekut, kuna ise ka Inglismaal ja vôib olla pakub huvi. John West tuna on olnud üks väheseid UK-s, mis ei vasta"sustainabiliti" nôuetele. Kus juures Sainsbury enda brand on 100% sustainable. Vôib olla on see nüüdseks küll muutunud. Ma ei ole kül pidev Aldi külastaja aga kui vahel sinna satun siis pean küll ütlema, et nende köögivilja valik on fantastiline ja väga normaalsete hindadega. Samuti on neil enda gluten free range, mis ei maksa hingehinda ja palju moodsaid tervise toite, mis on väga môistlike hindadega. Neil on lihtsalt teistsugune äri mudel, mis lubab neil hinnad madalad hoida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tänud selle tuna info eest. Me poleks ise sellise asja peale isegi mitte tulnud. Ostame just John West No drain margi tunat, sest neid karpe on kerge ja mugav avada ning ei pea selle vedelikuga seal karbis jamama hakkama ning maitse samuti parem kui mõnel teisel tunal. Viskasin kiirelt nende veebilehele pilgu peale ja sealt jäi mulje, et nende kala peaks ikka täitsa ok olema. Kalakarbi peal on vastav 'tempel' olemas, aga eks ma uuri hiljem asja lähemalt.

      Olen täitas nõus, et nii ALdis kui ka Lidl-is näevad alati juurikad ja puuviljad väga head välja ja maksavad ka uskumatult vähe (ma küll satun Aldisse vaid paar korda aastas, sest meie lähedal seda poodi ei ole). Aga eks ta vist nii ole, et kõik oleneb mis poes sa oled harjunud käima ja mis tooteid seal õppinud usaldama. Mõnes teises poes käies ei ole paljud tooted tuttavad ja vajavad katsetamist või tundma õppimist enne, kui saab kas siis heaks või mitte nii heaks kiita. Oma poes on seega lihtsam käia ja lihtsalt automaatselt neid asju osta mis juba tuttavad :)

      Aga gluten free asjadega on tavaliselt nii, et ega ma väga palju eraldi selliseid tooteid ei ostagi. Esiteks ei ole nagu otsest põhjust, sest kuna teeme kodus suuremalt osalt ise süüa, siis juurikad, liha, kala, riis jne on ju nagunii gluten free. Ma vahel ostan vaid pastat ja pizzat ja leiba, aga õnneks mitte väga tihti, sest hind on jah üsna rasvane (samas aga kui Eesti gluten free hindu vaadata, siis ei ole hullu midagi :) Osa gluten free kaupa on ka täielik s--t ja paksult suhkrut täis kraam nii et ega ma väga ei tahagi neid asju osta või nende maitsetega katsetada.

      Delete
  7. Pühade eel on meedias edetabelid peoroogade testimisest ja sageli võidavad seal Lidl ja Aldi tooted, jättes Waitrose'i ja muud poed kaugele maha. Ekslik pidada neid odavava=viletsa toidu müüjateks. Ja alati tasub toidukraami, eriti liha-kala osta kohalikult lihunikukt või kalapoest. Meie kandis on need väga head.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ega ma ju ei öelnudki, et Aldi ja Lidl viletsad poed on. Ütlesin et me kõige odavamat sööki ei jahi, sest tihti jätab selle kvaliteed soovida, olgu siis mis tahes poega tegu. Näiteks on meil väga jubedada kogemused odavate munadega. Nii palju kui meie oleme neid sattunud ostma (ühel või teisel põhjusel) ei näe need munad seest üldse munade moodi välja. Maitsest rääkimata. Samas see nüüd loomulikult ei tähenda ka seda et KÕIK odavad munad samasugused oleks, aga meie lihtsalt oleme otsustanud et ostame vaid mahe munasid või siis vähemalt free range omi.

      Poodide edetabelid jätavad meid aga üsna külmaks, eriti veel peoroogade omad, sest süüa ostame me ju ikkagi enda maitse mitte kellegi teise maitse järgi ja koostisosadel peame nagunii ise silma peal.
      Oma kohalik lihunik on rikkus ja hea vedamine. Meie kandis küll on üks butcher, aga ma usaldan poe mahetoodet rohkem, kui selle lihuniku liha. Farmipoest saaks aga tõesti väga kvaliteetset lihatoodangut, aga seal on ka hinnad nii kõrged, et jääb lihtsalt ostmata :(

      Delete
  8. Tere! Elan ka uk-s :) Vaatasin sinu tšekilt, et käid Sainsburys and Waitrose. Need kallimad poed, ise käin Asda ja Morrisons. Neil odavamad hinnad nt juba kanafilee 1kg on 5.99 ja lõhe on ka odavam. Ise ostan kalasid Morrisonist kuna neil väga hea kala lett, kus alati värske ja hea kala ning hind odavaim teistest. Lõhe, cod ja räime ostan kogu aeg.
    Kuna ise olen erialalt kokk, siis hindan ka väga, et oleks kvaliteetne ja värske kõik. Samas mõned üksikud asjad ostan poe enda odav brandi kuna mõnel asjal ei ole maitse ega kvaliteedi vahet.

    ReplyDelete
  9. Tere, tere :) Tore et kommenteerisid!

    Morrisoni meie lähedal ei ole ja Asda jääb ka kaugeks, et seal iga nädal shoppata. Asdas küll vahel saab käidud, aga mina ei ole seal kunagi rahule jäänud maheda värske kraamiga. Tihti väga väike valik, kuigi tegu väga suure poega. Eks poodides ole ka müügil asjad vastavalt nõudlusele ja võimalik et seal kandis lihtsalt inimesed ei osta nii palju mahekaupa, kui mõnes teises poes.
    Ma tegelikul väldin nendes megasuurtes toidupoodides käimist, sest ma kulutan seal alati palju rohkem raha kui tegelikult tarvis oleks. Vaatad, et nii hea hind ja see ja teine asi pakkumisel ja siis ostad igasugu kraami kokku, aga pärast jätab see jälle endale paha tunde.
    Samas ma olen kindel, et kui meil Asda või Morrison kodulähedane pood oleks, siis ajapikku kujuneks ka nendest poodides oma kindel ostunimekiri välja.
    Liha ja kalaga on tegelikult nii, et ma keeldun väga odavat liha ostmast, nii et me suuremalt osalt maksame just seda hinda mida me oleme nõus maksma, kuigi teame, et saaks ka odavamalt :)

    ReplyDelete