Saturday, 3 March 2018

MINU PÄEV

Tegelikult mul ei olnud üldse plaanis sellise peakirjaga postitust teha, aga kuna lumi tuli maha ja mina aina klõpsisin pilte teha, siis poole päeva peal hakkasin mõtlema, et kui ma samas vaimus edasi jätkan, siis on mul õhtuks 'Minu päeva' materjal olemas.

Siit siis üks minu, mitte küll üldse tavaline, päev. Tegu kolmapäeva 28.veebruariga.

Nagu te eelmisest postitusest lugeda ja näha võisite, siis lund hakkas meil sadama juba teisipäeval. Teisipäevane lumi oli küll selline mis kaua maas ei püsinud, kuigi seda pidevalt taevast alla sadas. 
7.26 Kolmapäeva hommikul vaatas meile aknast vastu aga selline ilus vaatepilt
10 min hiljem oli Greta juba õues. Kuigi ma ei pea teda kunagi hommikuti voodist välja tirima ja riidesse panema utsitama ning hommikusöögi valmistamisega saab ta tihti ka täiesti ise hakkama, siis 10 minutiga ei ole ta küll varem ennast valmis saanud.
Lumeolude tõttu ei olnud Petel võimalik tööle sõita ja seega töötas tema sel päeval kodus (ja ka järgmisel ja ülejärgmisel)
7.47 Ma ei mäletagi millal meil viimati lumi elutoa aknast tuppa vaatas. Selles kodus kohe kindlasti mitte kunagi. 
8.30 lahkusime kodust et kooli poole sõitma hakata
Enne kui sõiduks sai minna oli vaja auto lumest puhtaks pühkida.
8.40 Õues oli mäletamist mööda -4 kraadi külma, aga päike paistis. See lumine tänav tegi mind küll algul natuke kõhedaks, aga otsustasin siiski kooli poole sõitma hakata. 
Greta tegi sõidu ajal autoaknast paar pilti

8.45 Kooliväravad on lahti tehtud ja me oleme kohe kooli juurde jõudmas. Hoidisin hinge kinni, et selle tee peal ühelegi autole tagant sisse ei libiseks. Sellel pildil on näha vaid paari autot, aga mida lähemale me koolile jõudsime, seda rohkem autosid mõlemale poole teeäärt pargitud oli ja seda ohtlikum sel teel siis ka sõita oli.
8.51 parkisime auto ja hakkasime kooli poole kõndima. Kui ma tavaliselt 'viskan' Greta juba kuskil teeääres maha ja ta siis kõnnib ise kooli, ilma et ma peaks autost ise välja tulema, siis sel korral (ja nendel kordadel kui tal on viiulikotid tassida) kõndisin ma temaga kooliväravateni kaasa. 

Saatsin Greta sel korral saabastega kooli, et tal oleks võimalus vahetundide ajal õues lumes mängida. Koolikingad võttis ta kotiga kooli kaasa.
Kool oli hommikul twitteri konto vahendusel palunud neid vanemaid kel võimalik kooli natuke varem kohale tulla ja luuad kaasa võtta, et aidata koolilähedased kõnniteed puhtaks ja ohutuks teha. Kuna minul twitteri kontot ei ole, siis sain ma sellest üleskutsest alles hiljem teada, küll aga panin ma kooli kõndides kohe tähele kui puhtad kõnniteed olid.
8.55 Greta jõudis just 5 min enne väravate sulgemist kooli. Teel tagasi autosse tegin ühe selfika ja põgenesin kiirsti autosse.
Algne plaan oli kohe otse koolist toidupoodi sõita, sest kodus vaatas meile külmutuskapist vastu vaid tühjus. Kuna aga teed olid veel lumised ja autosid samuti üsna palju liikvel, siis otsustasin tagasi koju sõita ja poodi sõiduga natuke oodata. Lootsin et ehk on tunni aja pärast teeolud natuke paremad. 

Sõit koolist koju võttis tavalise 5-7 minuti asemel 20 min. 
10.45 otsustasin toidupoodi sõitma hakata. Teel poodi tuli mõte korraks ühe meie tuttava juurest läbi hüpata ja uurida kuidas tal läheb ja et kas tal on äkki soovi et ma talle midagi poest tooks. Kuna tegu oli ikkagi vanema inimesega, kuigi väga tegusa ja hakkaja prouaga, siis tahtsin kontrollida, et ega ta ootamatult pole lumelõksu jäänud ja et kas tal ikka maja soe ja söök laual.

Rõõm oli näha, et proua oli igati heas vormis ja parasjagu just lõunasööki oma tütrele ja lastelastele valmistamas, kellel lume tõttu kool oli ära jäetud ja kes talle kohe külla olid tulemas. Pildil on ta parasjagu Lemon Meringue Pie-d valmistamas.
Umbes pool tundi hiljem jätsin prouaga hüvasti ja suundusin esimesse toidupoodi. Kuna sel ajal ma ei teadnud veel, et teen hiljem postituse 'minu päevast', siis poes ma pilte kahjuks ei teinud. 
Esimese poe parklas ootas mind ees suur järjekord. Paistis et kõik inimesed olid suurema lume kartuses otsustanud poodi toiduvarusi täiendama tulla ja seega oli parkla juba nii vara hommikul täis. Õnneks väga pikalt ma siiski ootama ei pidanud. Küll aga oli minu ees üks vanem daam kes tõkkepuu ees lihtsalt ootas ja ootas. Järjekord aina kasvas meie taga. Ma sain üsna varsti aru, et ta vist ei tea, et nupule peab vajutama ja ta vist arvab, et kui tabel näitab, et parkla on täis, et siis ta peab seal lihtsalt ootama. Lõpuks tulin ma autost välja ja läksin ning vajutasin ise tema eest nupule. Tõkkepuu loomulikult tõusis kohe ülesse ja naine sõitis parkima. Jooksin autosse ja sõitsin ise tõkkepuu ette ning kui ma hakkasin masinast piletit võtma, siis sain aru, et see naine ei olnud sealt oma parkimispiletit kaasa võtnud. Haarasin siis nii tema pileti, kui ka enda pileti, aparaadist välja ja kihutasin kiirsti parkima lootes, et äkki õnnestub mul see naine veel kuskilt parklast üles leida ja talle ta pilet tagastada. 

Kui ma olin auto ära parkinud, siis avastasin, et ma ei tea enam kumb parkimiskaart selle naise oma on ja kumb minu oma, kuna kaarid näevad välja lihtsalt valged kaardid ilma ühegi numbri või kirjata. Ilma õige kaardita sa aga hiljem parklast välja ei saa. 
Egas midagi, läksin siis parklameest otsima, et talle kogu lugu ära rääkida. Mees tegi automaadi abiga kohe selgeks milline parkimispilet mulle kuulub ning lubas hiljem ka selle piletita daami parklast välja lasta. 

30 min hiljem sõitsin juba järgmisse toidupoodi. Kuna mõlemad poed asuvad väga lähestikku, siis sõidu peale kulus kõige rohkem ehk 5 min. Kahes poes käisin sellepärast, et me ostame tihti teatud asju ühest poest ja teatud asju teiset poest. 

14.03 jõudsin £153 võrra vaesemana tagasi koju. 
Pete tegi tööd ja kass mõnules toolil
14.15 hakkasin kiiresti poekotte tühendama.

Kuna mul ei olnud hommikul enne poodi minekut aega kööki koristada ja põrandaid puhastada (kogu aeg läks vist hommikusöögi söömisele ja internetis surfamisele), siis hakkasin nüüd kiiruga koristama. 

Jõudsin vaid ülemise korruse põrandad ära imeda kui Pete juba hõikas et ma lõpetaks. Nimelt olevat tolmuimeja tema internetiühendust seganud ja ta internetist välja visanud, aga kuna ta pidas just oma kolleegidega koosolekut, siis oli talle hea videoühendus väga tähtis. Mul ei jäänudki muud üle kui koristamine pooleli jätta. Kirusin vaikselt lund ja seda, et Pete lume pärast kodus töötama pidi, kuigi ega mul tegelikul ei olekski olnud enam palju aega koristamiseks jäänud, sest pidin kohe varsti hakkama Gretale kooli järgi minema. 
14.45 ajal sõin kiiresti midagi väikest lõunaks.
15.07 hüppasin autosse ja hakkasin kooli poole sõitma.
15 minutit hiljem kõndisin juba läbi kooliväravate Greta klassiukse poole
15.24 saabus uksele Greta klass
Greta oma parima sõbranna kaksikutest vendadega koolist lahkumas ja auto poole kõndimas
Kuna ma ei julgenud hommikul lumiste teeolude tõttu aianduskeskusesse Jostenile sööki ostma minna, siis otsustasin seda teha Gretaga koos otse koolist tulles.
15.47 jõudsime aianduskeskusesse

16.35 aianduskeskusest kodu poole sõitma hakates tegime veel ühe kiire peatuse teele jäänud poe juures, et sealt odavaid liiliaid ja tulpe osta. Kella 16.48 ajal oli õues -2 kraadi. See küll ei ole Eesti mõistes üldse külm ilm, aga meil on siin ikka haruarva talvel keset päeva miinus kraadid. 

17.04 jõudsime tagasi koju ja Greta tormas loomulikult kohe õue lumega mängima.
Josten käis küll õues, aga ega ta lumest suurt vaimustatud ei olnud ja tuli kohe, kui me ukse lahti tegime, tagasi tuppa. 
17.19 Mina proovisin kiiruga hommikul koristamata jäänud  köögi ära koristada. Olin küll juba täiesti väsinud ja hea meelega oleksin tahtnud teleka ette sohvale sooja teki sisse istuda, aga midagi polnud parata. Ega ma poleks nagunii saanud rahus sohval mõnuleda teadmisega, et köögi- ja esikupõrand Josteni karvu ja muud sodi täis on. 
Istumisest võisin ma tõesti vaid unistada, sest tegemata asjade nimekiri oli veel üsna pikk. Nimelt oli mul vaja veel ka korraks pöönigule ronida, et sealt Gretale järgmiseks päevaks kostüüm leida, kuna järgmisel päeval tähistati Greta koolis ülemaailmset raamatu päeva (World Book Day).

Pööningul oli VÄGA külm ja minu suureks ehmatuseks vaatas mulle sealt ka vastu lumi. Arvatavasti oli mingi katuseplaadi alt kuidagi lumel õnnestunud sisse puhuda ja nüüd olid pooled pööningul olevad kastid kergelt lumega kaetud. Õnneks küll väga kerge lumega, aga siiski midagi mida ma ei osanud sealt eest oodata. Ega mul ei jäänudki muud üle, kui pidin siis seal külmas veel ka seda lund koristama hakkama. 

Samal ajal kui mina pööningul lund rookisin puuris Pete köögis kapile jalgu alla ja tegi ikka veel koristamata põrandale puru juurde.
18.22 otsustas Josten oma villasse lume eest peitu pugeda ja meie sahmerdamist sealt pealt vaadata. Ma kujutan ette, et seal villas võis tal tõesti väga mõnus ja soe olla, sest põrandaküte küttis maja seest ju kindlasti ekstra soojaks. 
19.03 alustasin ma lõpuks õhtusöögi valmistamisega. Lumi oli me päevaplaani nii segamini löönud, et isegi õhtusöök hilines tunni võrra. Tavaliselt läheb Greta sel kellaajal juba voodisse. Söögitegemise kõrvalt jälgisin Greta klaveriharjutusi. 
19.54 oli enam vähem vaikus majas. Kõigil söödud, köök ära koristatud, põrandad pestud, laps voodis. 
Nii harjumatu oli aknast lund näha. Tavaliselt me õhtuti köögiaknast (uksest) välja vaadates ei näe midagi, sest kõik on ühtlaselt must ja pime, aga lumega jäi mulje nagu meil põleks õues tuli. 
21.44 Igal normaalsel õhtul oleks ma sel kellaajal juba ammu pillid kotti pannud ja sohval lihtsalt kui zombi unisena istunud ning siis tuimalt kas arvuti või teleka ekraani passinud. Tavaliselt mõlemat korraga. 
Sel õhtul aga pidim ma veel ühe tööga ühele poole saama. Nimelt oli mul vaja veel Gretale Pippi kostüüm õmmelda, õigemini siis paar lapikest Pippi kleidi peale. 

Ma pikalt kaalutlesin, et kas tasub üldse selle kostüümiga jändama hakata, sest suur tõenäosus oli, et järgmisel päeval jääb kool lume tõttu ära. Samas ma teadsin, et kui ma ei õmble, siis kindlasti on kool ja kui ma õmblen, siis jääb ära ning kuna ma tahtsin, et kool jääks ära, siis ma otsustasin siiski need lapid sinna kleidi peale ära õmmelda. Jõuvarud olid küll täiesti otsas, aga kuna ma olin otsustanud, et ma ei raatsi 15 naela mingi kostüümi peale raiskama hakata, siis kõige odavam ja vähenõudlikum valik oli Greta Pippiks muuta. Õnneks oli laps sellega lõpuks nõus, kuigi tema esimene soov oli end mõneks Harry Potteri tegelaseks kehastada. 
23.26 Mõne jaoks oli elu täiesti chill
Mingil ajal ei suutnud Pete enam vastu panna ja kobis ära magama. Tavaliselt on ta sunnitud juba kuskil 10 ajal õhtul magama minema, sest hommikul lahkub ta kodust juba enne 6, aga kuna ta teadis et töötab ka järgmisel päeval kodust, siis venitas ikka kuskil kella 23.30 välja. 
Tund hiljem ei suutnud ka mina enam silmi lahti hoida. 

00.21 Siit aga üks näide kuidas ma enamustel õhtutel Jostenit magama panen. Tõstan ta tema kollase tekikese peale, kratsin natuke aega teda lõua alt ja nii ta sinna minust maha jääbki magama. Isegi kui ma lähen vahepeal veel hambaid pesema (kõndides temast mööda), siis ta püsib oma tekil, ega liigu sealt ära. Mõnikord kui ta natuke rohkem ärkvel on, siis ta hakkab me ukse taga korraks häält tegema, aga kui ma siis toast uuesti välja tulen ja ta tagasi voodisse panen, siis sinna ta ka jääb. Täiesti uskumatu kuidas üks kass saab nii beebi olla!
Ma ei tea kas ta päris hommikuni seal tekil magab, aga kui meist keegi öösel juhtub vetsus käima, siis tavaliselt magab ta endiselt seal (mitte küll enam teki all :).
Voodis proovisin ma veel paar lehekülge raamatut lugeda, aga ega mul tavaliselt sellest lugemisest enne magama minekut suurt midagi välja ei tule. Silmad vajuvad vägisi juba pärast paari rida kinni...

1.00 ei olnud me majas enam kedagi ärkvel.

4 comments:

  1. Nii tore postitus! :) Peaks täitsa isegi üle pika aja midagi sellist tegema.

    ReplyDelete
  2. Meeldiv lugemine.
    Hea näide ka sellest, et koduperenaisel pole midagi nii palju vaba aega laisklemiseks.

    ReplyDelete
  3. Tihe päevakava.... Mulle meeldis kõige rohkem, et vanemad ise puhastasid kooli ümbruse teed ära. Väga tublid!

    ReplyDelete
    Replies
    1. :) Neil muidu koolis ikka ka 'majahoidja' kes selliste asjadega tegeleb, aga kuna öösel sadas lund juurde, siis ta üksi ei oleks jõudnud enne kooli algust kõiki teid üksi puhtaks teha. Ta pidi kindlasti ju ka kooliõue laste jaoks turvaliseks tegema. Õnneks elab kooli lähedal küllalt hakkajaid lapsevanemaid kes alati on nõud appi tulema kui vaja :)

      Delete