Friday, 15 December 2017

JÕULUKONTSERT LONDONIS

Ühel õhtul eelmisel nädalal hõikas Pete mulle ülevalt korruselt, et kuule kas sa tead midagi järgmise nädala kontserdile minekust? Et tema kalendris ei ole midagi kirjas, et kas minu omas on? Nimelt oli talle just helistanud ema, kes soovis teada mis kell me neile järgmisel nädalal järgi läheme et kontserdile minna. Ema lisas veel, et nad isaga juba ootavad suure elevusega Londonisse minekut. 

Minu kalendris ei olnud samuti ühtegi märget mingist kontserdist, kuigi ma mäletan, et kuskil oktoobri alguses või isegi septembri lõpus me Petega mööda minnes rääkisime jõulukontserdile minekust ja ka ta vanemate kaasa kutsumisest. Kuna Pete broneeris enam-vähem sama ajal ka mitmeid teisi teatripileteid ja ühed neist ka taas koos ta vanematega, siis eeldasin et kõik soovitud piletid said ostetud.

Nüüd aga tuli välja, et Pete vanemad ootasid pikkisilmi minekut kontserdile mille piletid me olime unustanud osta. Juhtus see arvatavasti nii, et Pete oli neile juba mitu kuud tagasi helistanud ja uurinud, et kas nad on ühel kolmapäeval detsembris vabad ja kas nad sooviksid meiega koos Londonisse kontserdile tulla. Peale kõnet oli Pete ema kohe kalendris vastavale kuupäevale ringi ümber tõmmanud ja nende poolt oli asi otsustatud. Pete aga polnud millegipärast pileteid kohe peale kõnet ära tellinud ja pärast arvatavasti kogu asja täielikult ära unustanud. 

Pete ei tunnistanud emale kohe, et tal piletid puuduvad, vaid lubas asja minuga arutada ja siis talle tagasi helistada.
Lootust paar päeva enne jõulukontserdit viiele inimesele The Royal Albert Hall-i pileteid saada oli väike, aga Pete siiski proovis oma õnne ja helistas piletikassasse. Mina hüüdsin veel vahele, et kui neil on vaid saali kõige ülemisse osasse pileteid pakkuda, siis jääb asi ära. Mina ja kindlasti ka ta vanemad ei suudaks seal allakukkumise hirmus minutitki vastu pidada. 

Meie suureks üllatuseks õnnestus meil aga broneerida lausa isiklik box viiele inimesele ja kui Pete emale tagasi helistas, siis juba täpsete juhistega mis kell me nad kolmapäeval kodust auto peale korjame.

Minu ja Greta jaoks sattus see kontserdile minek küll natuke pahale päevale, sest eelmine päev olid just Greta sõbrannad külas käinud ja kontserdi järgsel päeval pidime me Josteni hommikul juba kella 7.45-ks loomaarsti juurde viima. Ehk siis mitu hilist magamaminekut ja varajast ärkamist. 

Kontsert algas õhtul kell 7.30, ajal mil Greta tavaliselt juba voodis on. Londonisse hakkasime sõitma pea kaks tundi varem ja jõudsime kohale just õigeks ajaks. Tipptunni ajal venib liiklus nagu tatt. Samas on aga õhtune London NII IMELINE. No täiesti teist nägu kui päeval. Kõik majad ja väikesed butiigid mis päeval paistavad justkui päevaunes olevat, ärkavad õhtupimeduses ellu. Jõulude-eelsel ajal muutub tänavapilt veel eriti muinasjutuliseks. Kõik need vanaaegsed ja võimsa arhitektuuriga majad näevad tänavavalgustuses nii ilusad ja veelgi võimsamad välja. Akendest paistavad kaunistatud jõulupuud, ustel imelised jõulupärjad. Mida kallimas linnaosas, seda maagilisem pilt. Lumi oleks veel vaid kirss tordil olnud, kuigi lumega ei oleks me vist ka veel järgmisel päeval The Royal Albert Hall-i jõudnud :)



Paar pilti ka saalist eri nurkade alt. Nende jõulupuude ees mängis orkester ja laulis koor
 Lavalt avaneb saali selline vaade
 Meie väikene box oli justkui väikene korter. Oma vannituba vaid puudus, kuigi WC asus meil kohe paari sammu kaugusel koridoris. Kuigi kontserdimajas on olemas ka eraldi garderoob, siis neid inimesi kes garderoobi teenuseid kasutavad on ikka üldiselt väga vähe.  Meil oli boxis aga olemas eraldi nagid mille üle meil kõigil hea meel oli. 
Samuti oli ruumis veel ka suur peegel ja peegli ees kummut kus sööke ja jooke hoida. Meie tellisime vaid väikesed snäkid ja Petele võileiva ning joogid, aga soovi korral on sul võimalik endale ka rikkalik söömalaud tellida
Foto The Royal Albert Hall-i veebilehelt
Kontserdi algust oodates

Nendel kes arvasid et Greta istus eelmisel pildil jalad üle äära soovitan pilti uuesti vaadata :)
Me oleme ehk küll kohati hullud, aga nii palju meil siiski viisakust ja kombeid jagub, et sellises esinduslikus kohas nagu The Royal Albert Hall me huligaansusega ei tegele :) Tegelikult seal üleval on ikka sedavõrd kõhe olla, et ma ei julgeks seal hästi kätki üle äära riputada, istumisest rääkimata. Ma arvan et kui keegi peakski nii julge olema, et seal sedasi istuda, siis see tegelane visatakse turvatöötajate poolt otsekohe saalist välja ja see inimene saaks veel ka mitmeaastase keelu Royal Albert Halli külastamiseks.


Tegu oli siis klassikalise Briti jõulukontserdiga kus klassikaliste lugude vahele mängiti ka kuulsaid jõuluhümne mida kogu rahvas entusiastlikult kaasa laulis ning sekka ka palju mõnusat Briti huumorit. 

(Neid jõulukontserde on detsembris The Royal Albert Hallis mitut erinevat stiili. Meie käisime sellisel rohkem kiriklikul kontserdil 'Cristmas Classics', aga nende progrmmis on ka 'Christmas Singalong' kontsert kus lauldakse natuke popimaid klassikalisi jõululaule. Mulle meeldib kiriklik variant natuke rohkem). 

Sellised kontserdid on alati hästi 'inimesi siduvad' ja ühtehoidvad ning liigutavad. Pole just palju kohti kus sul on võimalus fanfaaride saatel 5000 inimesega koos laulda. Natuke Eesti laulupidude moodi, kuigi palju väiksemas skaalas, aga siiski täiesti teise atmosfääriga. Laulupeod on minu jaoks nende kontserditega võrreldes natuke liiga 'kurva' või melanhoolse maiguga. Rahvas laulab küll ka laulupidudel kooridega kaasa, aga need kaasa lauldavad laulud on enamuses kannatust täis laulud (arusaadavalt), samas kui suure impeeriumi laulud on palju võimsamad. 

Kiriklikud jõuluhümnid on küll täitsa klass omaette, aga ka neid kaasa laulda on ütlemata võimas tunne, nii seal kontserdisaalis, kui mõnes väikeses kirikus.
Neid hümne hakkavad siin riigis lapsed juba väikesest peale laulma ja laulavad neid suuremalt osalt kuni elu lõpuni välja. 
Siit üks udune pilt kontserdikavast. Need valgel põhjal olevad laulud on laulud mida rahvas kaasa sai laulda. Kokku mängiti õhtu jooksul 24 lugu.
Kuna meie boxi ukse peal oli suur silt, et kontserdi ajal ei tohi pilti teha ega filmida, siis ma seda reeglit rikkuma ei hakanud, küll aga lisan siia ühe youtubest võetud video jutu illustratsiooniks. See on küll mingi vana video ja mitte just kõige parema kvaliteediga, aga annab siiski väga hea ülevaate kontserdil toimuvast atmosfäärist. Kõikide hümnide viimased salmid on need kõige võimsamad ja meie kontserdi ajal liitusid viimase salmiga ka fanfaarid. 
          
Gretal on muideks IMELINE lauluhääl. Eks igaüks ikka kiida oma last, aga ta tõesti peab nii hästi viit ja ta häälel on nii ilus kõla. Seda on meile korduvalt ka öelnud Greta sõbranna ema, kes on ise muusikaõpetaja ja kes on Gretat mitmel korral laulmas kuulnud. Kodus käib mulle Greta lõõritamine pidevalt närvidele, aga sellistel kontserditel ma lausa naudin ta kaasa laulmist...ja sellel kontserdil nautisid seda ka meie kõrval boxides istuvad (või õigemini siis seisvad, sest ühislaulmine toimus seistes) inimesed :) 

Greta kontserdi lõpus vaatamata väga hilisele kellaajale ikka veel rõõmus ja täitsa üleval. Muideks me ei näinud Gretale lisaks saalis ühtegi teist last mis on nädalapäeva ja kellaaega arvesse võttes igati arusaadav. 
Koju jõudsime me täpselt südaööl ja olime järgmisel päeval kõik väga väsinud. Meie küll rohkem kui Greta, aga eks temagi oli omajagu väsinud. Tal vaesekesel juhtus veel nii, et koolis oli üks poiss talle mänguhoos küünarnukiga silma löönud ja kuigi koolist tulles ei olnud silmal midagi viga, siis mida õhtu edasi läks, seda verisemaks ja kibedamaks Greta silm muutus. Ta küll eriti ei teinud sellest numbrit, aga mina kartsin küll vahepeal, et peame veel öö hakul traumapunkti sõitma hakkama. Isegi öösel ei saanud ma rahulikult magada, sest kujutasin koguaeg ette kuidas Greta silm on kinni paistetanud. Hommikuks oli silm aga õnneks juba palju parema välimusega, kuigi veits verine veel ka täna. 

7 comments:

  1. FBs juba r22kisime ja sellest pildist ka:) Nii, et palju ei ahheta ohheta, kyll ma ka ykskord sinna kontserdile v6i m6nele muule l2hen. Aga meil juhtus sarnane lugu eile. Poisil orkestriga see R ja L kontserdid. 6de sai tasuta pileti ja vanaemale ostsin laupaevaks, aga eile helistas vanaema mobiilile, kui olin poissi kohale viimas, et ta on meie majas ?!? Ma ei tea, kuidas see segadus juhtus. 6nneks sain piletid reede vastu vahetatud ja talle ei hakanud seletama, et ta oleks v6ib-olla tyhjalt koju tagasi pidanud minema. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Teil läks siis õnneks samuti hästi nende piletite ja vanaemaga :)

      Delete
  2. oeh, veel kiiresti sirvides, et teine sarnane asi, mu tydrukul oli paar aastat tagasi j6uluks sinine silm. Jooksis teise lapsega peol peadpidid kokku. Loodan, et j6uluks Greta silm juba korras.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Õnneks Gretal silm siniseks ei läinud, aga silmavalge on veel natuke punane. Tegelikult mulle tundub, et tal on võib-olla on selles samas silma ka sisemine odraiva tulnud (või mis iganes seda meditsiiniliselt kutsutakse) mis silma natuke paiste teeb.

      Silm küll paraneb, aga meil läks eile boiler katki ja oleme nüüd juba 24 tundi ilma sooja vee ja kütteta olnud. Torumees käis täna vaatamas, aga saab alles esmaspäeval tagasi tulla ja ära parandada (loodetavasti saab ära parandatud). Hirmus külm on ikka küll ilma kütteta :(

      Delete
  3. See rõdu ääre peal pilt Gretaga küll on hirmus�� Te olete ikka hulljulged.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kõik kes seda pilti vaadates arvavad, et Greta seal äärel jalad üle ääre istub, peavad prillid ette panema ja uuesti vaatama :D

      Delete
  4. Selle pildi v6id kuskile peite vms v6istlusele saata:)

    ReplyDelete