Friday, 1 December 2017

1.DETSEMBER

Ja ongi 1. detsember käes. Greta ei jõudnud eile õhtul järgmist päeva ära oodata. Ta ütles, et tal oli juba eile nii hea päev, sest kohe, kohe oli tulemas Harry Elf. Ma ei tea miks ta oma päkapikku just Harry-ks kutsub, aga Harry on ta algusest peale olnud ja Harriy-ks ta ka jääb.

Palju on viimasel ajal juttu olnud sellest kas lastele tasub päkapiku juttu kokku 'valetada' või ei. Mina jätan selle iga vanema enda otsustada kas nende laps vajab päkapikke või ei, aga seda võin ma küll kindlalt öelda, et meie laps jumaldab kogu seda päkapiku muinasjuttu 100%-selt. Greta hakkas vaikselt jõuluvana ja päkapikkude olemasolu üle küsimusi esitama juba üleeelmisel aastal, aga iga kord kui ta küsimuse esitas, siis oli näha, et ega ta tegelikult vastust kuulda ei tahtnudki. Sel aastal on ta juba nii suur, et ta on aru saanud, et see on vaid üks 'mäng', AGA ta ei taha selle mängu mängimist veel lõpetada. Ta tahab päriselt ka uskuda, et see tema päkapikk on päris, kuigi ta teab et see nii ei ole. 

Kui me kaks aastat tagasi selle päkapiku 'mänguga' kodus algust tegime, siis ma ise mõtlesin, et ehk saame aastakses, kaks seda mängu veel mängida, sest Greta oli juba siis 6 aastane ja minu arvates kohe, kohe sellest päkapiku east välja kasvamas. Täna tundub mulle aga et päkapikk jääb meie jõulude lahutamatuks osaks veel vähemalt järgmiseks kaheks või kolmeks aastaks, kui mitte isegi Greta lapseea lõpuni. Harry Elf on saanud ootamatult üheks meie jõulutraditsiooniks.

Lugesin ühte artiklit kus oli juttu sellest kuidas üks selline päkapikk Elf on the Shelf) rikkus ühe pere jõulud täitsa ära, sest kui tuli kätte päkapiku aeg ära minna muutus pere 6 aastane laps nii kurvaks ja nutuseks, et isegi jõuluhommikul saadud kingitused ei toonud enam lohutust. Kui ma algul seda artiklit lugesin, siis esimese hooga mõtlesin, et see on ikka üsna ekstreemne juhtum, seda enam, et tegu ikkagi 6 aastase ja mitte enam 3 või 4 aastase lapsega. Siis aga hakkasin mõtlema, et tegelikult oli Greta ka väga kurb kui Harry enam peale 24-ndat detsembrit ei tulnud ning rääkis temast veel ka järgmise aasta alguses. Sel korral oli Greta üheks jõulusooviks, et Harry Elf saaks jääda pikemaks ajaks kui vaid jõulud (kuni vana-aasta õhtuni), ehk siis see on selge näide sellest, et tal oli juba enne kui päkapikk käima oli jõudnud hakata samuti juba väike stress ja mure selle üle, et varsti Harry enam ei tule ta juurde. 

Tavaliselt oleme me Gretale detsembrikuuks ostnud ka ühe sokolaadi advendikalendri, aga sel aastal otsustasin ma hoopis ise talle ühe kalendri teha (eelnevalt temaga kooskõlastades).   Suur oli lapse rõõm kui ta siis hommikul ärgates eest leidis nii oma päkapikk Harry, kui ka isetehtud advendikalendri. 
Ka Petele ostsime me Gretaga juba mitu nädalat varem valmis ühe SUURE sokolaadikalendri. Tavaliselt ta seda ei saa, aga kuna ma varem polnud nii suurt kalendrit näinud, siis otsustasime Gretaga ka issile ühe kalendri selleks detsembriks osta. Ma jätsin selle talle vannituppa, sest Pete lahkub hommikul juba enne 6 tööle ja on seega esimene kes vannituba hommikuti kasutab.
Mina sokolaadikalendrit ei soovinud, kuigi meil müüakse poodides ka piimavabu advendikalendreid, aga selle eest meeldivad mulle HIRMSASTI väikeste luukidega pildiadvendikalendrid. Pete ja Greta ostsidki mulle ühe sellise (ma ise valisin selle teiste hulgast välja, sest minu lemmikud on just sellised vanad saksaaegsed pildikesed). Ma küll ei tea miks need piltidega advendikalendrid nii kallid on? Kallimad kui sokolaadi omad. See pildil olev kalender on postkaardi suurune ja maksis pea 6 naela. 
1.detsembriga ilmus me majja järjekordselt ka raamatute advenikalender. See on Greta SUUR lemmik ja mulle meeldib ka hullult selle tarbeks raamatuid heategevupoodidest otsida ja hiljem paberisse pakkida. 
Kuna meie jõulud vaevalt valged tulevad, kuigi hetkel on õues väga külmad ilmad, siis otsustasin, et sel aastal toome ise lume meie hoovile. Nimelt saab Greta nüüd igal hommikul ühele aknaruudule ühe lumehelbe joonistada. Kuu lõpuks peaks 'hoov' seega lund tais saama :)
Ise tehtud advendikalendrist aga nii palju, et selle tegemine läks kuidagi väga valutult. Ma olin juba mitu, mitu aastat tagasi IKEA-st ostnud ühed kotikesed selle tarbeks valmis, aga kuna Greta oli siis veel nii väike ja järgnevatel aastatel oli jõulueelseid tegevusi alati liiga palju, et veel ka eraldi isetehtud kalendriga jamama hakata, siis nii need kotikesed seal kapis vaikselt istusid. 
 Kotikeste sisse ostsin natuke küpsiseid
 ja natuke kommi-sokolaadi (osa pärit Eestist)
 ja paar nipet-näpet asja (mitte iga koti sisse)
Et Greta neid nipet-näpet asju kottide seest ei näeks, pakkisin need eraldi paberisse
Täiesti juhuslikult leidsin kuurist ühe Greta poolt sinna pandud paksu jalutuskepi moodi oksajupi, mille ma valgeks värvisin. Nöör külge ja seina peale ning kotid pulga külge rippuma. Ei võtnud üldse palju aega. 

Siin meie õnnelik laps oma Harry Elf-iga täna hommikul kooli poole sõitmas

2 comments:

  1. Isver kuidas sa viitsid. Meil pole mingeid kalendreid ega kaunistusi. Loodan et kuuske ka see aasta tuppa ei too. Poisid ütlevad et neile kingitusi pole vaja. No täiega non-Christmas :) Jõulud me tegelt veedame ameerikas sugulastega ja eks seal saab seda joulutralli küllalt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Eks igal pere ole omad traditsioonid ja kombed :) Me teeme , sest meile meeldib. Kui me ise jõuludeks ära läheks, siis ei ostaks ka kuuske, ega panustaks eriti kodu kaunistamisele, aga kuna me oleme kodus, siis ma hästi ilma kuuse ja muu sinna juurde kuuluvata jõule ette ei kujutaks. Seda kõike on meile endile vaja, et elu üheks rutiinseks halliks massiks ei muutuks ja niisama maha magatud ei saaks :)

      Delete