Monday, 9 October 2017

LAPS ÕMBLEB

Greta on meil üks kange 'õmblejatar'. Juba siis kui ta veel väike oli, õmbles ta vahel oma kaisukate auke ise kinni, kui mina seda nii ruttu ei teinud kui tema soovinud oleks. 

Siis oli pikka aega vaikus kuniks kuskil eelmise kevade algul tuli lapsele taas uus õmblemistuhin peale. Võib olla oli asi selles, et raamatukogus käib ta tihti raamatuid valimas non-fiction riiulitelt ja kord leidis ta seal ühe väga hea lastele mõeldud õmblusraamatu. 

Greta asus selle raamatu järgi kohe ühte ahvipoissi õmblema. Kuna ühel päeval oli tal suur õmblemisehoog peal, aga järgisel enam mitte, siis venis tal selle ahvi tegemine üsna pikaks. Raamatut ta aga raamatukokku tagasi viia ei lubanud ja nii ma siis pikendasin seda raamatut kolm korda jäejest, ehk siis hoidsime raamatut enda käes vähemalt kaks kuud kokku.

Ma ei tea kuidas see küll juhtus, aga täiesti juhuslikult kinkis üks Greta sõbranna Gretale sünnipäevaks JUST selle sama raamatu. Gretal vedas sest näiteks Amazonis täpselt seda sama raamatut enam ei müüda (vist kasutatud kujul on, aga kui mul on tahtmine seda raamatut kellegile teisele sünnipäevaks kinkida, siis tahaks ikka uut). Küll on Amazonis aga müügil üks teine sama autori raamat, mis erineb vaid selle poolest, et seal ei ole nii palju erinevaid õmblus-kudumis-heegeldustöid sees, kui selles esimeses raamatus.

Raamat on võrratu selle poolest, et esiteks on raamatus nii palju väga nunnusid asju mida teha ja teiseks on juhised nii lihtsalt ja selgelt välja toodud, et lapsed peaks väga hästi kogu tööga ise hakkama saama. Vaja läheb muidugi veel ka materjale ja lugemisoskust, aga kui need kõik olemas, siis vaid õmblema.

Panen siia mõned näited teile vaatamiseks (praegu vaatan, et ma ei teinud ühtegi pilti kudumis ja heegeldamis asjadest ning tikkimistöödest, aga ka need on raamatus täitsa olemas) 









Esimene töö mille Greta raamatust välja valis ja tegema hakkas oli see triibuline ahvipoiss.
Mina sain õmblustööst alles siis teada, kui Gretal tuli minu juurde palvega, et ma ta niidile sõlme teeks.  Enne seda oli ta iseseisvalt ja omaalgatuslikult juba materjali välja valinud (oma koolisokid!!!) ja ka juba vastavad lõikused ära teinud. Õnneks on tal neid koolisokke nii palju, et ühe paari kaotus ei olnud märkimistki väärt, küll oleks ma talle aga küsides natuke parema materjali kätte andnud. Need koolisokid olid sellised pitsilised ja seega üsna suurte aukudega, aga õnneks ajas asja ära. 


Kõigepealt õmmeldi üks osa ahvi ära ja siis jäi kogu asi mõneks ajaks soiku, kuniks siis ühel hommikul enne kooliminekut leidsin ta teleka vaatamise asemel hoopis õmblemast. 

Järgmisel päeval ei tuntud õmblustöö vastu taas mingit huvi, kuniks siis jälle ühel päeval võeti ahvipoisi õmblemine taas ette. 
Greta sai kunagi sünnipäevaks kellegi käest ühe õmbluskomplekti. Kuna see oli mõeldud väiksematele lastele, siis päris nõela asemel oli seal komplektis plastmassist nõel. Seda nõela kasutaski Greta ahvi õmblemisel. 
Te kindlasti mõtlete nüüd, nii nagu minagi tegin, et kuidas on võimalik üldse mingi plastmassist nõelaga õmmeda, aga tõesti nii uskumatu kui see ka pole, siis täiesti edukalt. Proovisin ise ka ja täitsa töötas :)
Mingi aeg aprillis leidsin ma ühel nädalalõpul ta taas õmblemast. Ma alati hirmuga vaatan kuidas ta materjali kasutab, kuidas ta neid oma kujukesi sealt alati välja lõiganud on. No vahel isegi nii, et kohe keset tükki ja mitte kuskilt äärest. Ma küll proovin talle õpetada, et arukam on materjali kasutada nii, et palju raisku ei läheks, aga ei paista hästi kohale jõudvat. 
Sel korral hakkas ta mingit väikest mõmmid õmblema. Mina sain sellest teada jälle siis, kui oli vaja niidile sõlmi taha panna. Kui ma algul seda väikest nikerdust nägin, siis ma vaikselt mõtlesin, et oh jummal küll, miks sa ta nii väikese pidid tegema ja kuidas sa nii väikese nikerduse suudad kokku õmmelda.
Vähe sellest, et mõmmi õmmeldi ilusasti kokku, meisterdati  talle ka veel eraldi käekott ja vöö ning joonistati ülejäänud kehaosad. Silmad õmblesin küll lõpuks mina, aga neid oligi üsna raske sinna väikese näo peale õmmelda. 
Pärast kirjutati väike lipik ka veel juurde ja kingiti mulle. Väike mõmmi (1 aastat vana!?!) nimega SUDA (Süda) istubki nüüd me magamistoas mu ehetekarbil.
Greta pärast näitas mulle millise joonistuse järgi ta selle mõmmi õmbles, ehk siis enne kujundas paberil valmis ja alles siis hakkas selle joonise järgi õmblema.
Veel leidsin ma sellest samast kaustikust ühe sellise huvitava eesti keelse 'sõnamängu' mille ta ise oli sinna kirjutanud (kuigi kohati vales eesti keeles). Sõna 'hiir' ma lasin tal ära parandada, sest tema kirjutas inglise keelsed ii-d ehk siis 'heer' ja samuti 'cutsicas' sõna esimese K. Siis aga mõtlesin just nii jätta nagu ta ise kirjutanud oli, sest see oli nii naljakas ja armas ja samas näitas kuidas ta eesti keeles kirjutades mõtleb. 
Mängi mäng
Eesti eestlane
loomad
karu mõmm
õri orav
nalja hiir
Miisu kiisu
kutsikas
kaka
jani jänes
enda issi
enda ema (emme)
Ühel nädalalõpul mais asuti siis taaskord selle õnnetu pooliku ahvipoisi kallale ja peale mõningat pusimist oli ahv lõpuks valmis. Ma pidin küll pidevalt niidi otsa sõlmi taas tegema ja vahepeal ka mõnda ahvi kehaosa vatiga täitma, sest ma kartsin, et kui Greta seda teeb, siis hakkavad ta õmblused rebenema. See pitsiline materjaal ei hoidnud 100% neid õmbluseid tugevalt kinni ja iga venitusega oleks väikesed augub lihtsalt lõhki veninud.

Tulemus siis selline

Isegi väikese tikandi ja nööbiga vestike õmmeldi ahvile selga
Vaadake kui lahedad kaenlaalused vestile lõigati, et ikka vest ilusti seljas istuks ja hea välja näeks :) :)

6 comments:

  1. Kui vahvad tööd. Ma juba ootasingi seda postitust. Tuli kohe väga hea idee - peaks Luisale ka vaatama mõne sedasorti raamatu. Ta ikka ise joonistab paberile oma ideid ja käsib siis mul välja lõigata, aga sellised vahvad elukad annaksid talle ka uusi mõtteid. Kohe lähe uurin, kust saab... Peaks ehk jõuluvanaga juba rääkima hakkama :-)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kirjutasin sulle vastuse FB-i :)

      Delete
  2. Niii tubli tüdruk!:)

    Kirjutasin kohe oma klassi vanematele, et ärgu üksikuid sõrmkindaid ära visaku - hakkame mänguasju õmblema! Sinu kindamänguasjadega pilt oli lihtsalt nii inspireeriv:) (ja pinterest häid ideid täis, kontrollisin:))

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma selle mõttega valisingi selle pildi blogi jaoks, et see tundus nii lihtne ja samas nii äge idee sedasi kinnastest elukaid teha ja ehk siis mõni saab järgi teha :)

      Delete
  3. KaKa Kana. Tubli 6mbleja t6esti..

    ReplyDelete