Monday, 18 September 2017

TELETORNI KÜLASTUS

'Banaane ei ole' näituselt astusime põhimõtteliselt kohe lifti ja sõitsime teletorni tippu, aga kuna ma unustasin need paar Pirita männimetsa pilti eelmise postituse juurde panemata, siis panen nüüd siia postitusse. 

Ehk siis sõit läbi männimetsa teletorni juurde

Mul on tunne, et viimati käisin ma teletornis kui ma väikene olin ja siis vit ka vaid selle läheduses jalutamas, sest sisse siis vist üldse sinna ei lastutki. 
Igal kord kui me Eestisse oleme tulnud on ka olnud plaan teletorni minna, aga iga kord on asi ühel või teisel põhjusel soiku jäänud. Sel korral siis käisime ära ja seda eelkõige tänu sellele Banaane ei ole näitusele. 

Veel enne kui me liftiga taevasse sõitma hakkasime, jäi meile silma selline vanaaegne teletuba (see asus kohe suveniiripoe kõrval). Kohapeal eeldasime automaatselt, et tegu lihtsalt näidis teletoaga ja kuna me seda puutetundliku ekraani näppima ei hakanud, siis jäigi meil üks tore võimalus proovimata. 

Nimelt ma alles hiljem, teletorni veebilehte lugedes, sain teada, et me oleks saanud seal 'teletoas' uudiseid lugeda ja siis selle uudiseklipi kas e-posti või Facebooki kaudu sõpradele saata. Pete oleks kindlasti sellise uudiseklipi üle rõõmustanud.

Teletorni jalamil asus ka üks väikene teletroni tutvustav muuseum-näitus, aga meie läksime algul kohe tippu ja muuseumit külastasime alles enne lahkumist. 

Ma ütlen ausalt, et lifti astudes oli mul natuke kõhe tunne. Mulle üldse ei meeldi need liftid mis hirmus kiiresti sõidavad ja justkui kõrgusse sööstavad. Kes Londonis Shard tornis on käinud, need teavad mida ma silmas pean. Õnneks oli teletorni lift piisavalt aeglane, aga samas mitte ka nii aeglane, et paanikahoog oleks jõudnud peale tulla. Liftis oli eraldi ekraan kust sai jälgida 170 meetri pikkust teekonda vaateplatvormini.





Üleval oli meil võimalik näha veel ühte tillukest näitusest nimega 'Kittel ja põll'
Kitleid oli ka võimalik selga proovida. Minu arvates oleks võinud seal olla ka laste suuruses olevaid kitleid, sest palju neid täiskasvanuid ikka leidub, kes 'kostüüme' vabatahtlikult selga tahavad proovida. 
Greta krabas endale kohe ühe kitli selga ja muutus, minu arvates, täiesti Merleks :)





Põrandal olevale nupule vajutades saab need põrandaaknad kas siis kinni katta või 'lahti' teha. Nii et nõrganärvilistel ei ole vaja neid aknakesi karta.


Ma ei tea kuidas teiga, aga mina olen küll täielikult igasuguste arvutite-ekraanide vastu muuseumites ja näitustel. Ma ei saa aru mis mõte on tuua lapsed, või tulla ise, kodust arvutiekraani eest välja muuseumisse ja siis leida end jälle mõne ekraani ees seismas. See on minu arvates sama jabur kui multifilme näitav telekas mänguasjade poes. 
Mulle meeldivad palju rohkem sellised väljapanekud kus saab midagi ise katsuda või midagi ise liikuma panna või midagi ise teha. Õnneks on Inglismaal veel paljudes muuseumites ja näitustel laste jaoks just sellised 'hands on' väljapanekud ülekaalus. 

Aga tänapäeva laste jaoks on muidugi igasugused ekraanid suured magnetid. Eestis vist tasubki kaduma läinud last kõigepealt kuskilt ekraani juurest otsima minna :) 
Sama muidugi kehtib ka meie lapse kohta. Ka temale ei jäänud teletornis märkamata need omapärase disainiga suured ekraanid. Samas ma ei saa eriti kurta, sest just tänu Gretale oleme me nüüd ühe ilusa 'tüdrukute' foto võrra rikkamad. 
Nimelt oli ühe sellise ekraaniga võimalik erinevate taustadega pilte teha. Mingi hetk märkasin ma silmanurgast kuidas Greta ühe arvuti ees edasi tagasi jooksis, vahepeal isegi pingi peale püsti seisis ja kätega vehkis. Läksin siis uurima, et mida ta seal sedasi sebib ja imelikul kombel käitub. Greta oli kärme mulle demonstreerima kuidas arvutiga pilte saab teha ja kus mingi pildi tegemise ajal kõige õigem koht seista oleks ning kuidas siis pärast neid fotosid ka oma Facebooki või e-posti aadressile saata. 
Siit üks näide
Asi tundus üsna meelelahutuslik. Tegime prooviks Gretaga koos ühe selfi ja lõpuks kutsusime ka vanaema kampa pilti tegema. Tulemus tuli nii ilus, et otsustasime selle koguni välja printida (see võimalus oli ka olemas ja maksis 3 eurot pilt)

Ma tavaliselt selliste fotode lõksu siin Inglismaal just eriti kergesti ei lange, aga Eesti 3 eurot meie 13 naela kõrval on ikka nii väike raha, et selle summa eest ostsime me lausa topelt pildid, üks meile ja teine vanaemale. (Tegelikult maksis piltide eest vanaema, nii et tema jaosk oli see siiski nii tühine summa siiski ei olnud).
Foto ise nägi välja selline
Vanaema fotode ja kukekommide eest maksmas

Hulljulgematel oli võimalus teletorni äärel Servakõndi teha või koguni teletorni serval istuda ja jalgu üleääre kõigutada. Me jätsime selle meelelahutuse vahele, kuigi see ei paistnudki nii hirmus olevat, kui ma algul ette kujutasin. 






Siit paar pilti ka sellest väikesest muuseumist (inforuumist) mis teletorni külastuse alguses asus. Seal jätkus tegemist ja lugemist nii täiskasvanutele kui ka lastele. Just parajas koguses pilte, lugemist ja mänge nii suurtele kui väikestele.  


Meie puzzlet tegemas. Soovitan soojalt, sest... eks te ise kohaleminnes näe miks ;)
Teletorni juures on ka väga lahe mänguväljak, aga meie seal aega ei veetnud. Õnneks on Greta jaoks juba aastaid olnud kohad kus me käime sama huvitavad kui mänguväljakud (õigemini isegi huvitavamad) ja seega me ei pea losside või mõisate külastusi kunagi mänguväljakutega siduma. Samas kui mõni mänguväljak jääb tee peale ette, siis otseloomulikult saab ta sinna jooksma ja ronima minna kui ta seda tahab. 

Kuna meil aga sel korral ei olnud palju aega, sest tahtsime veel ühele näitusele kiiresti sõita, siis teletornist lahkudest ma hoopis proovisn seda mänguväljakut Greta eest varjata, juhtides ta tähelepanu teisele poole torni. Kui aega oleks rohkem olnud, siis oleksin kindlasti lasknud tal sealt korraks läbi joosta ja võib olla isegi samal ajal vanaemaga mänguväljaku kõrval olevas vabaõhukohvikus kohvitanud. Aga aega meil kahjuks ei olnud. Pärast autos tuli välja, et Greta oli seda mänguväljakut juba ülevalt tornist näinud, aga ta lihtsalt ise ei olnud sellest eriti huvitatud ja seega ei hakanud seda meile üldse mainimagi.


Proovisime Gretaga teletorni taustal selfit teha, aga kahjuks õnnestus teletornist vaid paar esimest korrust pildile saada :)
Pildid tehtud, tagasi autosse ja suund järgmise näituse poole, aga sellest juba järgmises postituses.

No comments:

Post a Comment