Sunday, 10 September 2017

KIRBUKA JÄRELKAJA

Ma olen varem Eestis vist küll vaid korra ühes kaltsukas käinud. See ei jätnud üldse head muljet ja kuna mul otseselt kaltsukast midagi vaja ei olnud või sealt otsima ei läinud, siis uuesti ma oma jalga Eestis kaltsukatesse tõstnud ei ole...kuni siis selle korrani.

Eelmisel suvel (mitte siis see suvi mis just lõppes, vaid üks enne seda) võtsin ma osa ühest Sauel toimuvast taaskasutuslaadast, kust ma vennanaisega beebiriideid müüsin ja müüki ka paar Gretale napiks jäänud asja panin (mis ma talle Eestisse kaasa olin võtnud mõttega, et pärast ei ole siis enam vaja neid väikseks jäänud riideid tagasi Inglismaale tassima hakata)
Laadal märkasin, et üsna hea äri oli just neil, kel oli mitte beebi, vaid natuke vanemate laste korralike riideid pakkuda. Kuna ma teenisin laadal vaid paari asja müügiga juba ühe Lasse Maja Detektiivibüroo raamatu raha ja Greta sai samuti oma vanade mänguasjade eest endale natuke taskuraha, siis sealt saingi mõtte, et võib olla tasuks mõnda Greta riietuseset just Eestis proovida müüa ja sedasi meile tulevikus Eestis olles raamatuosturaha teenida (Eestis on ju raamatud nii meeletult kallid)

Kuna sel korral lendasime British Airways lennukiga, kus kohvrid juba hinna sees olid ja eraldi neid ostma ei pidanud hakkama, siis oli meil ootamatult suurepärane võimalus üks kohver lihtsalt Gretale väikseks jäänud riideid täis toppida. 
Kahjuks tuli mul see mõte alles siis, kui ma just mitte väga kaua aega tagasi olin just kotitäie ilusaid riideid heategevuspoodi viinud ja paar asja ka ühele tuttavale andnud, aga mõned asjad õnnestus siiski veel kodust leida.

Kõigepealt külastasime Paavli kaltsukat, et saada mingi ülevaade hindadest. Paavli lasteosakonnas oli minu arvates väga palju väga kulunud, aga samas üsnagi kalleid asju. Me küll vaatasime enamuses Greta vanuste riideid ja 3 aastaste poiste riideid ja võimalik, et sattusime sinna ka lihtsalt valel ajal. Täiskasvanute saalis viibisime me vist aga küll rohkem kui tunni. Mu ema leidis sealt endale väga ilusad pidulikud kingad ja paar pluusi, ning mina leidsin sealt endale ka ühe kleidi, kaks pluusi ja seeliku. Gretal oli seal üsna igav, aga ka tema leidis sealt endale terve hunniku raamatuid. Enamuses neist olid talle juba tuttavad sarjad mida ta kohe usinalt lugema asus. Jätsime kõik raamatud vanaema juurde, et tal oleks siis järgmisel korral taas midagi seal lugeda, kui igav peaks hakkama.

Sarapuu kirbukast kuulsin ma esimest korda, kui ma ei eksi, läbi kellegi blogi ja kuna minu Eestis oleku ajal ei toimunud Sauel sel aastal enam seda taaskasutuslaata, siis tundus mulle, et Sarapuu kirbukas oleks ideaalne koht riiete müügiks. Käisimegi siis kõigepealt kohapeal asja uurimas.
Süsteem siis selline, et valikus on kolmes suuruses bokse. Kõike suurema boksi hind on 17 eurot nädal ja kõige väiksema 12 eurot nädal. Sarapuu kirbukas asub kohe Tallinn-Väike rongijaama kõrval.
Seest näeb välja selline



Kui aus olla, siis minu arvates on seal palju raskem ostelda, kui mõnes teises kaltsukas. Kui kaltsukates on kõik riided liikide ja suuruste järgi välja pandud, siis Sarapuus on ju kõik täiesti läbisegi. Neid bokse on seal vist kokku mingi 300 ja see on ikka üsna aeganõudev töö kõik need boksid läbi vaadata et endale midagi sobivat nii suuruse kui väljanägemise poolest leida. 
Nii et jah, müüja seisukohalt väga mugav viis asju müüa, aga ostja seisukohalt palju väsitavam ja kallim kui tavalised kaltsukad. 

Mul oli algul plaan üks väikene boks nädalaks rentida, aga kuna neil ei olnud hetkel ühtegi vaba väikest boksi, siis olin sunnitud suurema boksi võtma. Tegelikult ega mul ei olekski väikesesse boksi asjad ära mahtunud, seega selles mõttes läks väga hästi. Võtsime sealt endale koju sildid kaasa, et need siis aja kokkuhoia mõttes juba eelnevalt kodus ära täita (hinnasildid koos suuruste ja toote kirjeldustega), broneerisime boksi ära ja tulime tulema. 

See siltide kirjutamine oli tegelikult üks hirmus suur töö. Ma ei mäletagi enam palju mul neid riideesemeid lõpuks kokku oli, aga 50 kohe kindlasti. Greta riietele lisaks panin ka mõned vennapoja väikseks jäänud riided müüki. 
Riideid sinna müüki pannes ei olnud mul endal mingeid ootusi. Mõtlesin seda süsteemi vaid proovida ja oleks õnnelik olnud, kui olek jälle kasvõi ühe uue Lasse ja Maia raamatu jaoks raha kokku saanud. 

Tegelikult läks mul aga üle igasuguste ootuste super hästi!

Ma ei olnud veel oma asjade väljapanemistki lõpetanud, kui juba olin teeninud üle 50 euro. Siinjuures tahan ma suured tänud öelda ühele mu toredale, siis veel anonüümsele, blogilugejale K-le, kes mu blogisse pandud kuulutuse peale kell 11 kohal oli ja suure hulga riideid ära ostis. Tervitused sulle K :)!
Seda ma ei tea, kas teine ostja oma väikese tüdrukuga ka mu blogilugeja oli või lihtsalt juhtus seal meiega samal ajal olema, aga tänan teda samuti ostude sooritamise eest :)!
Sarapuu töötajad ise ka ei suutnud uskuda, et ma veel enne kui ära olin jõudnud minna, juba nii palju teeninud. Nädal hiljem nad uurisid, et kas ma olen kindel, et ma ei taha oma boksi veel nädala võrra pikenda, sest mu boksil on nii hästi läinud. Ma siiski piirdusin vaid algselt plaanitud nädalaga.
Selle nädalaga teenisin ma kokku napilt alla 118 euro, ehk siis puhtalt kätte 100 eurot!!!

Ma olen tulemusega super rahul ja plaan ongi nüüd Greta riideid tulevikus Eestis müüma hakata, sest miks mitte? Enamus müüki pandavad riided on nagunii väga vähe kasutatud ja heas korras ning tore kui ma siis vähemalt mingigi summagi nende eest tagasi saan. 

Kõige parem minek oli muidugi jopedel, pükstel ja minu suureks üllatuseks T-särkidel. Mind see T-särkide asi isegi natuke üllatas, sest kuna minu arvates ei olnud tegu üldse mingite eriliste või eriti ilusate T-särkidega, siis ma algul üldse mõtlesin need müügist välja jätta, aga pärast tuli välja, et kõik osteti ära. 
Greta kapis on hetkel palju palju ilusamaid T-särke, nii et kord kui need on talle väikseks jäänud hoian kindlasti müügi jaoks alles.


Greta kirbukal uudistamas

Minupoolne ainuke soovitus kibukale oleks see, et nad paneks poodi teisele korrusele mineva trepi juurde välja sildi, et pood jätkub ka teisel korrusel. Meie algul arvasime, et see WC ukse juures olev trepike kuulub töötajatele ja kui sealt ei oleks just sel hetkel alla tulnud üks ostleja, siis me ei oleks osanudki ülesse vaatama minna. 
Ma mainisin seda ka ühele kirbuka töötajale, aga sain vastuseks, et väljas ju on suur silt olemas, et kirbukas on kahekorruseline. Kindlasti oligi, aga ma ei tea paljud seda silti seal enne kirbukasse sissenemist lugema hakkavad. Meie isiklikult sammusime kohe õhinal uksest sisse, kui aru saime et tegu on õige kohaga, ilma siltidesse pikemalt süvenemata :) 
Aga noh see selleks, mina igaljuhul jäin selle kohaga väga rahule ja arvan, et järgmisel suvel läheb asi taas kordamisele. 

6 comments:

  1. Tere!
    Olen see väikese tüdrukuga ostleja. Olen blogi lugenud juba 6-7 aastat küll, ajast mil ise ka Londonis elasime. Asjadega oleme super rahul. Kollast lindudega kleiti peab tüdruk nüüd oma lemmikuks.
    Aitäh ja jääme uusi müüke ootama!

    ReplyDelete
  2. Appi kui tore :) :)

    Ma tegelikult meelega ei hakanud ise seal eriti kellegiga rääkima, sest eelmise laada kogemus näitas, et suurem osa inimesi eelistab ise vaikselt ostelda ja nendega rääkimine pigem hirmutab nad ära. No ja naljakas oleks ka hakata võõraste käest küsima, et kas oled mu blogi lugeja :) Teine asi kui ise seda öeldakse.
    Aga väga tore, et siin nüüd tsau tulid ütlema :)

    Mul on nii hea meel, et su lapsele see kollane kleit meeldib. Mulle meeldis ka väga, aga kahjuks sai Greta seda tõesti vaid kaks või kolm korda kanda ja oligi juba väike. Ostsime selle pulma minekuks ja pärast ei olnudki enam sobivat kohta kuhu seda selga panna nii ta ruttu väikseks jäigi. Seda littritega punast Gapi pluusi kandis ta ka vaid jõulude ajal paar korda ja juba kasvaski välja, nii et tõesti paljud asjad on väga vähe kasutust saanud, sest suurem osa ajast veedab Greta ju koolivormis.

    Kohtumiseni järgmisel aastal :)

    ReplyDelete
  3. Jaaa, ka minu tütar on soetatud kleitide, seelikute ja muu üle väga rõõmus. Mu enda lemmikuks on šoti terjeriga roheline kampsun :) Olen väga tänulik selle üle, et võtsid ette sellise keeruka kirbukal käigu. Ootame järgmist korda!
    Tervitades, K
    Eraldi tervitused Gretale!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Rõõm kuulda! Mini Bodenil on jah minu arvates väga ilusad ja nunnud riided. Õnneks küllaltki kallid, et sealt tihti osta, aga vahel on rasek end tagasi hoida :)
      Andsin Gretale tervitused edasi, ta juba vaikselt muigab siin, et nii palju inimesi teda tervitavad :)

      Delete
  4. Tänan vihje eest! Käisin ka eile esimest korda seal kirbukas ja poleks ka osanud kahtlustada, et seal veel teinegi korrus on. Seda valget treppi poleks ma ilmselt üldse tähelegi pannud:) Kirbukates läheb kuidagi meel hajevile, erinevad riided segi-läbi, kuskil keegi alles paneb oma kaupa, teises vahes pakitakse kokku tagasi; kui midagi ilusat leiad, siis kulub veel aega, et leida suurusnumber (kui on alles jäetud), veenduda, et on ikka terve ja korralik igast otsast... Õnneks on Sarapuus päris laiad stangede vahed, aga mõnes kohas on valgustus niruvõitu.

    ReplyDelete
  5. No näed siis, me ei olnudki ainsad kellele see teine korrus peaaegu kahe silma vahele jäi.
    Ma arvan, et ega töötajad enne mingeid vastavaid silte välja panema ei hakka, kui küllaldaselt külalisi neile seda probleemi esile ei tõsta.
    Samas võib-olla kuna nemad on ju juba oma bokside eest raha kätte saanud, siis neid eriti ei huvitagi see kui hästi müüjatel äri läheb ja kas kõik külastajad ikka tee teisele korrusele leiavad.

    ReplyDelete