![]() |
Pilt siit |
Juhtuski nii, et nii umbes aasta tagasi sain Petelt sõnumi küsimusega, et mida ma teen 25 juunil 2017?! Võttes arvesse, et tegu oli alles aasta 2016, siis vastasin talle, et näe õnneks on just see päev veel vaba, aga kõik teised nädalalõpud nii juunis, kui ka juulis, kahjuks juba täis broneeritud.
See oli muidugi naljaga öeldud, sest come on, kui suur on see võimalus, et ma olen ise endale mingi nädalalõpu aasta jagu ette ära broneerinud :)
Pete saatsis uue sõnumi küsimusega, et kas ma tuleksin temaga Penn ja Teller show-le, et ta on just pileteid ostmas.
Uskumatu kui kiiresti ikka aeg lendab. Siis tundus, et 2017 aasta juuni on alles nii kaugel, aga nüüd juba minevik.
Greta jaoks oli see esimest korda nii hilja väljas käia. Show algas 19.30 ja lõppes kuskil 22 ajal, koju jõudsime natuke enne 23.00. Tavaliselt läheb ta kodus 19.30 ajal voodisse lugema ja kella 22 on ta juba üle tunni maganud.
Etenduse lõpu poole ta küll korra küsis, et kas ta võiks seal tooli peal magama jääda, aga kuna siis hakati just ühte põnevad trikki tegema, siis jäi see magamise osa ära.
Uskumatu, aga need kaks meest on juba üle 40 aasta koos töötanud. See väiksem mees, Teller, ei räägi kunagi show ajal, vaid kasutab kehakeelt pealtvaatajate ja Penniga suhtlemisel. See ei tule sellest, et ta rääkida ei oskaks või saaks, vaid see on lihtsalt selline tema lava imago.
Üsna karjääri alguses, kui Teller teistele omi trikke näitas, proovisid inimesed talt alati teada saada kuidas üks või teine trikk tehtud oli ja see oli tema jaoks üsna piinarikas. Teller otsustas siis, et lõpetab oma trikkide tegemise ajal rääkimise ära ja võtab endale tumma roll. Seda tehes sai ta vabaks pingest, et ta pidi pidevalt teistele inimestele pettumust valmistama keeldudes oma trikkidest rääkimast.
Kaua sa ikka tumma pinnid.
Show oli vägev. Ma küll olin osasid trikke juba varem telekast näinud ja paari triki juures oli hästi näha kuidas see tehtud oli. Seda vaid küll tänu Petele, kes mulle on ajapikku rääkinud kuidas mõnda trikki tehakse ja ma seega oskan vaadata sinna kuhu teised ei vaata. Telekast selliseid saateid vaadates on veel eriti hea trikkide üle arutada, sest siis on tagasikerimise võimalus olemas.
Ühest nende trikist said ka kõik pealtvaatajad osa võtta. See oli siis see koht kus läks vaja seda joogitopsi ja neid nelja erinevat mängukaarti mis me saali sisenedes endaga kaas pidime võtma.
Need kaardid pidime kõigepealt keskelt pooleks murdma, mitu korda segama, ühe kaardi kõrvale panema, ühe kõrvalistujaga vahetama, ühe siia, teise sinna, ühesõnaga tegime täpselt nii nagu kästi ja lõpuks jäi meile kätte vaid üks kaart (pluss siis see mis me algul kõrvale panime).
Kui me siis selle kätte jäänud ja kõrvale pandud kaardi ümber keerasime avanes meile selline piltSee küll ei ole tegelikult mingi imetrikk, vaid lihtsalt matemaatika, aga ikkagi oli võimas näha, et see nii suure hulga inimeste peal töötas. Kõigil meie ümber istuvatel inimestel sobisid nende kaardipooled kokku. Saalis oli ka neid kellel need kokku ei läinud, aga ju nad siis ei teinud täpselt nii nagu Penn ja Teller juhendasid.
Greta oli väga õnnelik, et ka tema kaardid kokku sobisid.
![]() |
Ühel etenduse külastajal oli selline huvitav käekott. Pildilt ei saa võib olla nii hästi aru, aga see kott on nagu teekann või pall. Selline ümmargune :) |
Põhjus oli aga selles, et Penn ja Teller andsid maja ees külastajatele autogramme ja lasid endaga selfisid teha.
Meie sinna kauaks imetlema ei jäänud, sest vaja oli Greta kiiresti koju toimetada, et ta magama saaks. Järgmine päev oli ju koolipäev ja mitte ainult tavaline koolipäev, vaid pikk kooli ja spordipäev.
No comments:
Post a Comment