Monday, 15 May 2017

SALISBURY

Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, siis Stonehenge-st lahkudes seadsime kohe suuna ühe ajaloolise linna Salisbury poole, mis asus Stonehenge-st nii umbes 15km kaugusel. Siit mõned pildid sellest teekonnast.

Muideks sõna 'Salisbury' ei hääldata üldse nii nagu kirjapildist võiks arvata, vaid hoopis 'Solzbrii'! 



Läbi väikeste ajalooliste külade
(klikkige piltidele et suuremalt näha)



Ja olimegi kohal. Parkisime auto parklasse, mis tänu pühadele (Bank Holiday weekend) oli täiesti tasuta ja läksime kõigepealt restorani sööma. Juhtus just nii, et sel ajal kui meie sõime, sadas õues vihma ja kui olime söömise lõpetanud, lõppes ka vihm.
Meil oli plaan külastada ühte linnas olevat ajaloolist maja nimega Mompessoni House ja selle poole me peale sööki jalutama hakkasimegi.
Majast endast teen ma eraldi postituse, aga Salisbury linn ise oli juba nagu ajaloomuuseum. Üks maja ilusam kui teine. Kuna selleks ajaks kui me söömise olime lõpetanud oli kell juba kuskil 3 ringis päeval, siis ega meil palju aega ei jäänudki linna peal ringikolamiseks. Muuseumid pandi pühapäeval kella 5 ajal kinni ja meil oli veel ees nii umbes kahetunnine sõit koju. Seega jalutasime vaid natuke Mompessoni maja lähistel. 

Seda meie jalutuskäiku on näha sellelt kaardilt (Google map asetab Mompessoni maja küll natuke valesse kohta, aga kaardilt on ka maja õige asukoht näha)
Selles piirkonnas oli üks maja ilusam kui teine. Ma tegin seal vist küll pea igast majast eraldi pilti. 
Nagu näha, siis on selle lühikes vahemaa jooksul seal päris mitu muuseumi Mompessoni majale lisaks ning veel ka väga kuulus Salisbury katedraal. Meil oli nii hea meel, et see Mompessoni maja juhtus just olema sellises piirkonnas, kus meil õnnestus isegi katedraal samas ära näha, sest eraldi kuskile katedraali juurde sõitmiseks meil sel päeval enam aega üle ei oleks jäänud.
Alustasime oma jalutuskäiku Mompessoni majast vasakult allapoole Salisbury muuseumi poole kõndides ja need järgnevad pildid ongi kõik sellelt jalutuskäigult. 















Kui me katedraali juurde olime jõudnud avastasime, et olime oma vihmavarju Mompessoni majja unustanud. Kuna kell lähenes juba 5-le ja maja hakati sulgema, siis Pete ja Greta pöörasid otsa ringi ning jalutasid vihmavarjule järgi ja mina jäi ümbruskonda edasi pildistama.



Kui ma juba sellise suure katedraali juures seisin, siis loomulikult oli mul vaja nina korraks ka pühakotta sisse pista. Kas või ainult korraks, sest ajaga oli kitsas. 





Kui Greta Pete käest kuulis, et mina kirikus olen ja nemad vaid niisama ringi jalutavad, siis hakkas laps kohe nõudma, et teda ka kirikusse viidaks. Ta on meil ikka selline Jumala laps, et vähe ei ole. Pärast oli meil raskusi teda sealt kirikust välja saada, sest tema oli kindel, et soovid just alganud jumalateenistust kuulama jääda. Istusimegi siis lõpuks seal natuke aega ja kuulasime ilusat koorilaulu ja oleksime hea meelega ka kauem kuulanud, aga kuna kell oli juba palju ja meil veel kojusõit ees, siis tahtsime liikuma hakata. 
See võis vist teistele üsna koomilisena näida, kuidas me seal Gretat vaikse häälega veenda proovisime, et nüüd on aeg lahkuda ja tema siis mitte nii vaikse häälega vastu kaebas, et see ei ole aus, et me teda kunagi kiriku ei vii ja nüüd kui ta siin on, siis ei lase tal siin olla! 



Teel autosse hüppasime veel korraks FUDGE poodi sisse, sest me kõigi hinged ihkasid midagi magusat. Fudge on midagi pehme iirise taolist. Poes oli valikus vist küll mingi 10 eri sorti ja seda iirist sai sealt kaalu järgi osta. Sellelt pildilt on näha milline see fuge välja näeb.
Kuna mina fudge süüa ei saa, sest see on võist ja piimast tehtud, siis minule ostsime me kommi üle tee asuvast vanaaegsest kommipoest. 

No comments:

Post a Comment