Wednesday, 3 May 2017

KASSIKOHVIK JA KASSID

Meil oli plaan kassikohvikusse minna juba kas eelmine või isegi üle-eelmine aasta, aga ju siis mingil põhjusel, mida ma enam ei mäletagi, jäi käik ära. Mina oli kogu kassikohviku olemasolu juba ammu ära unustanud kuniks Greta mulle sellest paar nädalt enne Eesti reisi uuesti mainis. 

Sel korral siis käisime ära. Enne helistasime kohvikusse ja uurisime, et kas kohvik üldse veel lahti on, sest ma olin kuskilt lugenud, et neil ei lähe väga hästi. Greta õnneks oli kohvik täitsa olemas ja ühel päeval võtsimegi sinna mineku ette. Tänu Stockmann-i hulludele päevadele saime me veel ka täiesti tasuta Stockmann-i parklasse parkida :)

Kohvikusse sisenedes lõi küll korraks kassihais ninna, aga sees olles polnud enam midagi tunda. 

Greta õnneks oli nädal varem kohvikusse toodud väikene kassipoeg (nimeks oli vist Kipsik või midagi sellist) kes oli väga mänguhimuline. Greta siis teiste tüdrukutega väntsutas seda kassi seal nii mis jaksas. Teisi kasse oli seal vist kokku 3 või 4, aga kuna nemad olid juba palju vanemad kassid, siis mängimisest polnud nad eriti huvitatud. 



Mina seal kahjuks süüa ei saanud, aga menüü muidu paistis OK olevat. Greta sai väga maitsva kanapasta ja vanaema jõi kakaod. Toiduhinnale lisandus 5 eurot täiskasvanu pealt nii-öelda pileti raha (õpilased ja pesionärid 2.50, lapsed tasuta). Kui ma ei eksi, siis kohapeal sai ka eraldi kassidele kassitoitu osta (selles mõttes siis, et see raha läks kassitoidu ostmise tarbeks, mitte et kassitoit siis kohe kassidele ette serveeriti :). Tegelikult enne kui me üldse midagi tellima saime hakata pidime me läbi lugema ja allkirjastama kohviku reeglid, et me teaksime kuidas kassidega ümberkäia. 
Mingi aeg hiljem toodi meile lauda ka kasse tutvustav kausti. Seal oli kirjas kohvikus elavate kasside nimed ja iseloomukirjeldused.
Ma ei teagi kui pikalt me seal kohvikus olime, aga Greta jaoks kindlasti liiga vähe aega. Pidime ta lõpuks sealt peaaegu välja tirima. Laps jäi kohvikuga väga rahule ja tahtis järmine päev juba uuesti minna, aga kahjuks-õnneks ei mahtunud kuidagi plaanidesse. 

Tegelikult oli Gretal üldse see nädal Eestis väga kassirohke. Vanaema kodu juures jalutas samuti kaks kassikest ringi, kellele vanaema maja juba varsemast ajast tuttav ja isegi nii palju tuttav, et vahel tuleb üks nendest kassidest lausa tuppa mängima. 
Greta Robertiga (minu vennapojaga) kasse nautimas





Veel nii umbes kuu aega ootamist ja siis saame ka meie kassiomanikeks. 

3 comments:

  1. Ega sa ei tea, kus need kassid öösel on või ajal, mil pood kinni?

    ReplyDelete
  2. Kahjuks ei tea, aga ma kujutan ette, et seal samas kohvikus. Neil seal kõigil omad pesad ja ronimisatribuudid, nii et peaksid öösel igati hakkama saama. Vaevalt neid iga päev transporditakse kohvikusse ja kohvikust jälle ära kuhugi mujale.

    ReplyDelete
  3. Olen sealt öisel ajal mööda kõndinud ja põõnavaid kasse aknalaual näinud, nii et eks nad seal elavad jah:)

    ReplyDelete