Wednesday, 1 March 2017

PRÜGI

Täna kirjutan ma prügist. Minu arvates on meil siin Inglismaal väga hea prügi- ja taaskasutussüsteem. Eks see maakonnati natuke erine, aga üldjuhul peaks enam-vähem sama süsteem igal pool kasutusel olema.

Meie maakonnas (ja ka selles kus me enne elasime) on igal majal kaks (või kolm) suurt prügikasti ja üks biojäätmete väike kastike. Kastide värvisüsteem võib maakonniti erineda, aga meil on rohelise kaanega kast üldprügi, sinise kaanega taaskasutus ja pruuni kaanega aiaprügi. See aiajäätmete prügikast on ainuke mis ei ole kohustuslik, aga mida saavad majaomanikud ise vastavalt soovile aastamaksu eest vallalt tellida. Meie maksame aastas aiajäätmete veo eest £36.
Biojäätmetekast näeb välja selline. Sinna sisse pannakse biolaguneva kilekoti sees olevad toidujäätmed.
Selle suure rohelise kastiga käib ka kaasas samasugune väikene roheline kastike mida siis köögis hoitakse ja kuhu kogu kraam kõigepealt kokku korjatakse kotikese sisse. Kui kotike täis saab, siis tõstetakse kott õue suurema rohelise kasti sisse. 


Meie seda väikest kasti enam ei kasuta. Selle asemel on meil köögis kohe eraldi prügikast toidujäätmete jaoks kappi monteeritud. Oma vanas kodus me küll kasutasime ka seda väikest kasti mõnda aega, aga samuti mitte pikalt, sest sellele on siiski raske korralikus köögis oma kohta leida ning seda avada ja kinni panna nii, et kogu köök haisema ei hakkaks. 
Samas ma pean küll nentima, et meil näiteks ei ole kartulikoored ja muu toidukraam kunagi seal kastis või praeguses 'prügikastis' köögis nii kaua seisnud, et haisema oleks hakanud. Kuna me enamuses viskamegi sinna juurikate ja puuviljade koori või siis imepisikestes kogustes näiteks Greta järgi jäetud toitu või vana riisi, siis ega need asjad ei hakkagi kohe paari päevaga haisema.
Taaskasutuskasti võib panna klaasist pudeleid ja purke, konservkarpe ja purke, fooliumit, plastmassist pudeleid- karpe-tuube, paberit ja pappi. Mina olen alati ka kõik Tetra Pak -id pannud, aga praegu just loen valla lehelt, et neid ei tohiks sinna kasti panna, vaid tuleks ise lähimasse taaskasutuskeskusesse viia :I.

Samuti ei tohi sinna kasti riideid ära visata, aga kuna meie viime nagunii kõik riideesemed heategevuspoodi ka siis, kui asi on selline mis enam edasimüügiks ei kõlba, siis see pole meile kunagi probleemiks olnud.  
Nimelt öeldi mulle ühes heategevuspoes kord, et kuna mingi firma ostab neilt ka lihtsalt materjale kaalu järgi, siis nad võtavad vastu ka selliseid riideesemeid mis muidu neile poodi müümiseks ei kõlbaks. Nad lihtsalt eemaldavad sellistelt riideesemetelt nööbid, sest nööbid saavad nad poodi uuesti eraldi müüki panna ja sellega veel omakorda raha heategevus organisatsioonidele juurde teenida.

Taaskasutus asjade jaoks on meil köögis eraldi punutud korv kuhu me mööda minnes asju sisse viskame. 
Kui see korv täis saab, siis tühendame selle köögi ukse taga olevasse rohelisse plastmass kasti (mis on meile valla poolt antud). Enne viskasime kohe otse õue, aga see muutus tüütuks pidevalt mingi väikese paberilipaka või purgi pärast köögiust lukust lahti ja kinni keerata, seega võtsime tuppa veel omakorda eraldi korvi kasutusse.
Kui õues olev lahtine kast täis saab, siis tühjendam selle suurde sinise kaanega taaskasutuskasti, mis nurga taga asub.
Tavaprügi käib tavalistes mustades prügikottides ja kui köögis prügikast täis saab, viime kohe otse õue suurde prügikasti. 
Kui ma siin koguaeg viime ja viime räägime, siis tegelikult on see prügiviija siin meil ikkagi peamiselt Pete. Eks ma ikka ka mõnikord tühenda nii prügi kui toidujäätmete kaste ja viin neid õue, või siis prügikaste prügipäevadel tänavale, aga üldjuhul on see ikkagi Pete töö. 

Siit üks pilt aiajäätmete kasti kaanest, kus on kirjas mida võib ja mida ei või kasti panna. Panna ei tohi siis kive, mulda, kruusa, lillepotte, toidujäätmeid, kassiliiva, puitu.
Prügi äravedu toimub meil nii, et toidujäätmed viiakse ära kord nädalas ja taaskasutus ning olmeprügi iga kahe nädala tagant (ühel nädalal taaskasutus ja teisel olmeprügi). Aiaprügikast tühendatakse vist samal nädala kui taaskasutuskastki, aga ma ei ole hetkel kindel. 
Meie tööks on lihtsalt õigel päeval õiged kastid tänavale tõsta ja ongi kogu lugu.
Taaskasutus on üsna levinud ka tänavatel. See vist siiski oleneb ka sellest kus vallas kuidagi need asjad on organiseeritud, aga meil on igal juhul küll siin väljas sellised kahepoolsed prügikastid kuhu ühele poole saab ümbertöödeldavat prügi visata ja teisele poole tavaprügi. 
Leidsin ühe foto Gretast kus ühte sellist prügikasti natuke näha on. Sellised topelt osadega prügikastid ei näe alati just sellise kuju ja värviga välja, aga see lihtsalt siin üks näide. 
Meil on igal juhul prügisorteerimine nii sisse programmeeritud, et kui me näiteks Eestisse tuleme või oleme kuskil mujal kus  sama süsteemi ei kasutata, siis on ikka väga, väga imelik näiteks kartulikoori või konservkarpe tavalisse prügikasti visata. Käsi lausa tõrgub seda tegemast. 

8 comments:

  1. Mulle meeldis, kuidas Christchurchis prügikastide värvid olid valitud: biojäätmed oli roheline, recycling oli kollane, ja prügi punane. Et umbes nagu valgusfoor: roheline on hea, kollane on selline vahepealne ja punane paha.

    Biojäätmed läksid kõik ühte kasti: nii toidujäätmed kui ka aiavärk ning muru. Ei tohtinud ainult panna "cabbage tree" lehti (sest need on nii kõvad et jäävad masinatesse kinni) ja suuri oksi. Need pakendid, mis toidupoes "biolagunevad" on (näiteks saiakesi pannakse sellistele... alustele, mis on vist paberist tehtud, aga üsna paksud, nii et käes tunduvad nagu plastmass) võivad ka rohelisse biojäätmete kasti minna. Ja ajalehed, kui need näiteks märjaks on saanud.

    ReplyDelete
  2. Süsteem kui selline on väga mõnus, mul tekkis ainult küsimus, et ma olen aru saanud, et teil on oma aed ja seal kasvab ka üht-teist? Et miks te sel juhul biolagunevad jäätmed ära annate, mitte ei komposteeri? :) Või on selle ise komposteerimise kohta ka mingid reeglid?

    ReplyDelete
  3. Meie kandis on kaste isegi 5! Ühte paber ja papp, teise plastmass, metall ja klaas, kolmandasse mitte taaskasutatav prügi (kahjuks ei taheta selles näha jogurti, koore,kohupiima, marjade jms plastikkarpe), neljandas "aiasaadused" ja viiendas biojäätmed. Kompostitünn on aia nurgas, aga sinna ma ei viska näiteks konte ja avokaadokoori (need ei lagune),samuti mitte kuivand juustutükke jm vähemaid toidujäätmeid (võivad hiiri-rotte ligi meelitada). Talvel kasutame biojäätmete tünni rohkem, sest kompost ei lagune külmaga kiiresti, oli sügisel ääreni täis lehepuru. Alles nüüd on allapoole vajunud. Kõige selle kraami äraviimine on sarnane teie süsteemile.
    Mul Eestis käies ka käsi tõrgub kõike asju ühte prügikotti viskamast, aga vist vähestes kohtades on taaaskasutatava prügi äravedamine omavalitsuse poolt korraldatud nii, et sellele järgi tullakse. Pigem peab igaüks ise hoolitsema oma jääkide ja värkide äraviimise eest.
    Ü.

    ReplyDelete
  4. Maria, see valgusfoori värvisüsteem on ühelt poolt väga äge, aga teiselt poolt meie jaoks täiesti no-no. Mulle just praegu meeldib, et meie maakonnas on need kastid looduse värvi ja seega märkamatud. Suured värvilised prügikastid jääks igal pool liiga silma ja rikuks maja või tänava üldist vaatepilti. Mulle meeldib, et ikka värvilised puud ja lilled esiplaanil oleks :) Meil on siin isegi mõni oma rohelise prügikasti suure lillelise kleepekaga üle tõmmanud ja seega näeb välja kui õites puu :)

    Kylli, Nii vanas kodus, kui ka siin, oli meil aias eraldi suur kompostitünn. Siia kolides viskasime selle kohe välja, sest meie jaoks oli see täiesti mõtetu. Me täidaks selle tünni nii ruttu täis ja kogu see lagunemise protsess võtab nii kaua aega, et meil oleks neid tünne siia mingi kümme tükki vaja. Vanas kodus seisis meil see üks täis tünn aias ja haises. Mitte mingit kasu sellest ei olnud, juurde midagi panna ei mahtunud ja mingit komposti me sealt lõpuks ikkagi ei saanud. Muru niitmise hooaeg läheb kohe varsti lahti ja kestab pea oktoobrini välja, seega juba ainuüksi muruprügist saaks see tünn nädalatega täis. Puuja juurvilja koortest rääkimata. Aias meil õnneks kasvavad kõik sellised asjad mis ei vaja mingit lisa väetist või turgutamist (õuna, kirisi, kreegipuu ja viinamarjad) ja seega poleks meil sellest kompostist ka suurt mingit kasu.

    ReplyDelete
  5. Muideks, need värvid on KAANE värvid - kastid ise on sellised hallikas-rohelised - nii et ei ole nad hullult silmapaistvad midagi :)

    ReplyDelete
  6. No sel juhul ei ole nii hull jah :) Ma nägin silme ees midagi sellist sinu juttu lugedes :)
    http://www.yesrecycling.co.za/images/bincatalogue/new_mouldbinlrg.png

    ReplyDelete
  7. Eestis on nii hoolsaid sorteerijaid kui siis neid, kes ei sorteeri (üldse vist??). Meie peres on kõik näiteks teie omaga üsna sarnane. Paber ja muud pakendid on küll eraldi (meil on muuseas samuti korvid nende jaoks, aga kõrgemad ja kaanega:)). Pakend pannakse hiigelsuurde kollastesse kilekotti - seda hoiame kuuris ning selle äravedu on tasuta. Paberi viime ise lähedalasuvasse tasuta üldkasutatavasse konteinerisse, aga muidugi on võimalik tellida ka spetsiaalne konteiner (kortermajadel ongi see nüüd kohustuslik). Toidujäätmete jaoks on komposter. Ja taarat armastavad meie lapsed ise ära viia (et saadud raha eest kohe midagi osta:)). Mul on ka hirmus imelik väiksematki paberi- või kiletükki olmeprügisse panna...
    (Tervitused Tartust:))

    ReplyDelete
  8. Tsau Õnne :) Meil siin räägitakse ka nüüd sellistest Eesti tüüpi taaramasinate kasutusele võtmisest, et suurendada taaskasutust. Otse loomulikult kui sulle makstakse pudelite ja purkide tagastamise eest, siis inimesed on rohkem motiveeritud seda ka tegema, kui niisama kuskile kasti korjama. Taaramasinate olemasolul kaoks ka tänaval vedelevad pudelid kui imeväel ära, kuigi ma isiklikult ei ole kuskil tänaval pudeleid või isegi prahti vedelemas näinud. Taara tagastus on kohe kindlasti üks ere pilt minu lapsepõlvest ja nii tore oleks kui see süsteem ka meil kunagi kasutusele võetakse.

    ReplyDelete