Sunday, 26 March 2017

MAGAMISTUBA

Magamistoa remondist on juba rohkem kui poolteistaasta möödas, aga ma pole ikka veel jõudnud neid töid siin kajastada.

Tegelikult olen ma nende ehitustööde postitustega tahtlikult venitanud, sest mul on kuidagi vale tunne nendega olnud. Ma ei oskagi seletada mida ma selle vale tunde all silmas pean, aga mõnikord on mul hirmus suur remondipostituste kirjutamise tuhin peal ja siis mõnel teisel päeval tundub see mulle nii valena siin blogis ehitustöid lahkama hakata, sest see tundub kohati kuidagi väga isiklik. 
Võib olla ka sellepärast, et kuna me majalaen on nagunii meeletult suur ja nüüd siis veel ka ehitustöödega kaasnevad laenud sinna otsa, siis ma kardan, et võib olla siin kirjutamine oleks kui mingi risk või hea õnnega mängimine. 

Vat ei teagi mis värk sellega on, aga igal juhul on asi venima jäänud ja sellest on tegelikult väga kahju. Ma oleksin pidanud ikka kohe tööde kõrvalt oma esmatunded ja emotsioonid kirja panema, aga ma olin siis igal õhtul nii meeletult väsinud, et hea kui süües kahvlit jõudsin suu juurde tõsta. Nüüdseks on muidugi kõik need tunded nii mitu korda lahjamad ja paljud naljakad või pingelised seigad ka juba unustatud.
Huvitav on aga see, et kui tööde käigus ma otseselt nii palju väsimust ei tundunudki, no olin muidugi suurest segadusest ja pidevast koristamisest väga väsinud küll, aga otsest stressi tunda ei olnud. Nüüd aga, kui kogu sellele ajale tagasi mõtlen, siis tunnen seda väsimust vaat et veel rohkem kui ehitustööde käigus nädalaid põrandaid päevas 5 korda järjest pestes... Noh see selleks, eks näis kas ma kunagi ka need remondipostitused kirjutatud saan. Enne tahaks ikka me eelmise suve puhkusereisist kirjutada. 

Aga tagasi magamistoa juurde. Akende vahetusest kirjutasin ma juba eelmisel aastal SIIN ja SIIN, tapeedi ning voodi valikust SIIN. Kokkuvõttes oli see üks üsna valulik protsess, sest raske oli kiiruga või vähem kiiruga neid õigeid tapeete, voodit, madratsit (see on üldse veel omaette blogipostituse teema), värve jne leida. 
Õnneks tänaseks, märtsi lõpp 2017, on meie magamistuba peaaegu valmis. Ainult voodi kõrval olevad väikesed öökapid puuduvad, aga kuna me pole veel suutnud leida selliseid mis meile meele järgi on, siis lihtsalt ootame millal nad ise me ellu ühel päeval ilmuvad. 

Algul oli mul soov ka laes olev lamp ära vahetada mingi lühtri taolise asja vastu, aga mida aeg edasi, seda väiksemaks mul see soov jääb. Need kõige tavalisemad ja odavamad ümmargused laelambid on nii head ja nähtamatud ning jätavad sellise kerge tunde tuppa, et ma ei kiirusta neid enne välja vahetama, kui tõesti midagi jalustrabavat ja otse kümnesse lamp kuskilt silma peaks jääma.   

Tööde käik aga oli järgmine. Kui aknad olid vahetatud, siis oli kord tapeedi ja värvimistööde käes. Meie maaler sai õnneks nende töödega suurepäraselt hakkama ja tulemus nägi hea välja. Neid töid tehti oktoobris 2015, ehk siis nii umbes 3 kuud peale majja kolimist (kolisime 26 juunil 2015).


Järgnevaks oli kord vaiba käes. Olime kindlad, et soovime magamistuppa kogupõranda vaipa, aga taaskord seisime valiku ees, et millist vaipa. Esiteks oli valik nii meeletult suur nii välimuse, materjali kui hinnaklassi poolest. Loomulikult soovisime me vaiba peale kulutada nii vähe kui võimalik, aga samas ei tahtnud me ka seda kõige odavamat vaipa osta. Ma teadsin vaid, et vaip peab olema pigem hele, kui tume ja enam vähem ka seda mis koega. Ainuke probleem sellega oli see, et kohe kui sa lähed kuskile vaibapoodi, siis on seal alati nii meeletult suur valik, et kui enne poodi astumist olid sa veel enam vähem kindel mida sa ostma lähed, siis peale viie minutilist poes viibimist oled sa peast nii segi aetud, et nutt tuleb peale. Vaibaekspert muidugi aitab nii palju kui tal võimalik kedagi aidata on, aga päeva lõpuks ei ole ju inimeste maitsed samad ja see vaip ei lähe ju poemüüja koju ning seega pead lõpliku valiku ikka ise langetama.

Lõpuks siiski suutsime meile meelepärase vaiba selle suure valiku seast välja valida. Pärast kui vaip juba koju maha pandid, siis ma algul küll vaatasin, et appikene kuidas ma küll nii valge vaiba valisin, aga nüüd olen juba nii ära harjunud, et ei kujutaks midagi muud siia ettegi. 
Omateada me ei valinud mingit hullult kallist vaipa, aga päeva lõpuks läks meie toa vaip ikka mingi natuke alla 1000 naela maksma. Üldse nii remondi, kui ehitustööde, käigus tuli välja, et ega midagi eriti alla 1000 naela ei saagi. Ma nüüd muidugi ei mäleta enam mingeid täpseid näiteid siia tuua, aga kui mõnikord mõni asi maksiski näiteks 800 või 700 naela, siis see tundus pidevalt 1000 naelaste arvete kõrval kuidagi NII odav. 

Need fotod siin ei ole küll eriti hea kvaliteediga ja värv ei ole ka päris sama mis päriselus, aga noh mingi ülevaate siiski annavad. 
(Vaiba vahetus toimus 2015 aasta novembris).
Järgmiseks tööks oli selle jubeda kapi muutmine natuke modernsemaks ja vähem ehmatavaks. Loomulikult oleks targem olud kõigepealt kapp ära värvida ja siis alles vaip maha panna, aga kuna meie puusepal ei olnud varem aega kappi tegema tulla ja me tahtsime siiski ka lõpuks korralikult päris voodis magada, siis läks tööde järjekord natuke sassi.  Seega ostsime vahepeal endale hoopis uue voodi.

Otsustasime kapilt need jubedad käepidemed ära võtta ja lisada mõned ekstra liistud ning siis lihtsalt heledaks värvida. See oli odavam ja kiirem töö kui uute uste tegemine. Puusepp tuli kappi muutma novembri lõpus. 

Vahepeal tulid jõulud vahele ja tööd seiskusid ning seepärast nägi jaanuari alguses kapp veel selline välja. 
Nagu näha siis kogu selle aja jooksul ei olnud meil akende ees kardinaid. Õnneks kuna tegu oli talvega, siis valguse mõttes ei tekitanud kardinate puudus erilist probleemi.

Jaanuari lõpus aga juba selline (esimese värvikihi all).
No ja siis mingi aeg sai kogu magamistuba enam-vähem valmis ja 2016 aasta augustis (ehk siis aasta peale sisse kolimist) taipasin ma lõpuks ka valmis toast uuesti pilti teha. 


Ehk siis tuba alguses 

ja aasta hiljem

ENNE

PÄRAST

Selleks ajaks olime magamistuppa ka uued kardinad ostnud. Kardinatega läks selles mõttes kergelt, et tellisime meile koju ühe kardinamehe, kellel oli materjalide kataloog kaasas. Kuna seal kataloogis ei olnud meile sobivate värvitoonide alla eriti mingit valikut, siis ma ütleks, et läks õnneks, et seal üldse oli üks selline toon mis meile sobis. Mees mõõtis akna ära ning lasi meil valida mis lõikega kardinat me soovime. Paar nädalat hiljem ja £700 vaesematena olid meile lõpuks magamistoas ka akende ees kardinad. Seda siis just enne jõule, nii et natuke nagu jõulukink.
Selliste hindade juures ei ole imestada, et Greta toas (kus on maja kõige suuremad aknad) ei ole me ikka veel eelmise omaniku kardinaid välja vahetanud. Ma ei teagi nüüd, et kas meil kunagi saab üldse sellist vaba raha olema, et ka Greta endale uued ja toaga rohkem kokkusobivad kardinad saab või jäävadki need vanad kardinad talle sinna igaveseks rippuma. 



10 comments:

  1. Vau, võrratu tulemus! Nii stiilne ja samas hästi kodune ja õdus! :)

    ReplyDelete
  2. Nii-nii ilus! Ja need enne-pärast pildid - lihtsalt megaimeline!:)

    ReplyDelete
  3. Random küsimus, aga... peeglilaua all on mingi juhe, mis tuleb KAPI SEEST välja ja lülitub siis sinna pistikusse. Et... mida te kapi sees laadite / elektriga kasutate? :)

    ReplyDelete
  4. Super ilus! Ja kuidas Maria seda juhet tahele pani ;) Akki seal peegli korval on stepsel et fooni kasutada?

    ReplyDelete
  5. Maria, see juhe läheb kapi seina tagant peegilaua tule juurde :) Meie seda tuld ei kasuta (see isegi ei tööta praegu) ja ei plaanigi kunagi kasutada, aga lihtsalt pole veel nii kaugele jõudnud, et see sealt seinas eemaldada. Eemaldamine tähendaks kapi ühe väikese osa lihvimist ja uuesti värvimist, aga kuna ma isegi ei mäleta enam mis värvitooniga me seda kappi värvisime ja meil on nii kopp ees kogu remondist, siis sinna see asi jäänud ongi.
    Algul ma ei olnud ka kindel mida ma selle peegli osaga teha tahan, aga hetkel on siiski kõige parem variant, et see jääb nii nagu on.

    ReplyDelete
  6. Su tuba on nagu pilt kataloogist!

    ReplyDelete
  7. Tahtsin sama öelda - et nagu parima kataloogi pildid. Kas teie tuba ongi nii korras kogu aeg või tõstsid asjad eest ära? Meie magamistuba pole nii korras isegi siis kui ta on äsja koristatud... :-)
    Ja veel praktiline küsimus - kas kõik need tekid/pleedid on lihtsalt iluks ja õhtul korjate kokku või magate ka nende all?

    ReplyDelete
  8. Suured tänud komplimentide eest kõigile!

    Riina, magamistuba näeb meil enam vähem samasugune iga päev välja, kui siis vaid selle vahega, et Pete koduriided on tavaliselt toas oleval tugitoolil ja minu koduriided toas oleva väikese kummuti peal juhul kui ma neid parasjagu ei kanna. Seal kummuti peal on hetkel ka suur hunnik veel lugemata raamatuid mis mina või mu ema on Eestist siia toonud.

    Tekkide pleedide all me ei maga. Päris iga päev me isegi ei pane neid voodile, oleneb ka millist voodipesu parasjagu kasutame, sest päris iga mustriga ei lähe need pleedid kokku. Ma vahest küll kasutan neid päevatekina, kui näiteks mõnikord nädalalõpul Pete ja Greta on kuskile välja läinud ja mul on võimalus voodis rahus blogida. Seda eriti talvekuudel, sest siis on me magamistoas üsna jahe kuna me tahtlikult ei keera seal radikat rohkem kui ühe või kake kriipsu võrra sisse.
    Nii et lühike vastus oleks, et need tekid-pleedid on seal rohkem dekoratsiooni mõttes :)

    ReplyDelete
  9. No igal juhul mulle teie magamistuba väga meeldib - tundub nii suur. Meie magamistuppa näiteks tugitool ei mahuks kohe kuidagi. Ja kapp tuli väga äge välja. Ja kapinupud on üle prahi!!!

    ReplyDelete
  10. Meie praegune magamistuba on jah suurem kui vanas kodus, kuigi vana kodu magamistuba ei tundunud meile seal elades väiksena. Praegune magamistuba on mingi 5mx3m (kui kapiosa ka arvestada siis 3.5m). Kapiga oleme rahul jah. Sinna mahub väga palju kraami ära. Sisse oleks vaja veel paar riiulit teha, aga taas Petel pole hetkel selleks üldse aega ja kuna sellega kiiret ei ole siis on jäänud nagu on. Küll kunagi tehtud saab.

    ReplyDelete