Friday, 24 February 2017

TARBIMISEST-RIIDED

Mingi aeg tagasi kirjutasid üsna mitmed blogijad nende tarbimisharjumustest. Teemadeks siis riided, kodukeemia, kehahooldus, kodu, toit jne. 
Riiete ostmise ja tootmise teema paistis olevat eriti kuum teema. 

Ma ütlen ausalt, et kui mina riideid ostan, siis ma ei pööra mitte kunagi tähelepanu sellele kus maal mingi asi toodetud on. Kui ma riideid ostma lähen siis ikka sellepärast, et meil on mingit riideeset vaja (Greta koolivorm, Petele esinduslikud riided tööle, riided pulma jne), või ma lihtsalt näen midagi ilusat ja soovin seda kas enda või teiste pereliikmete garderoobi soetada. 
Tootmiseetika peale ma suurt tähelepanu ei pööra, sest kuigi ma mitte mingil juhul ei poolda rõivatööstuse tööliste orjastamist, siis mul on tunne, et kui pööraks, siis jääks üldse vist riided ostmata. 

Vaatasin siis huvipärast Greta riidekappi, et näha kust tema riided pärit on. Siit siis väike valik riike mis esindatud olid.


Kui mul oleks näiteks kahe meeldiva kleidi vahel valida ja üks nendest oleks toodetud UK-s, siis ma kindlasti eelistaks kohalikku toodangut. Samas ma alles hiljuti vaatasin telekast ühte saadet kus just UK rõivatööstusest räägiti ja näidati, et kuigi eri firmad ja rõivapoed on lepingud teinud eeskujulike vabrikutega ei garanteeri see, et nende riided ei oleks alapalgaliste ja ohtlikes töötingimustes töötavate töötajate poolt valmistatud. Leping võib küll olla sõlmitud ühe vabrikuga, aga mitte midagi ei takista sellel ühel vabrikul teha eraldi leping omakorda mõne kõrval vabrikuga, kus töölistele tavalise miinimum palga £7.50 asemel vaid £3 tunnis makstakse, ilma, et sellest rõivapoele või kaupa tellinud firmale teada peaks andma. 

Ja nii ei olegi tihti paljud rõivapoed ja firmad nendest kõrval vabrikutest teadlikud ja ei oska seega kahtlustada, et nende tooted on valmistatud madalapalgalist tööjõudu kasutades, kuigi neil on lepingud eeskujulike vabrikutega ja nad omateada maksavad nendele vabrikutöötajatele õiglast palka. 

Kui juba firmad ise ei ole teadlikud kes nende riideid toodavad, siis kust peaksin mina, tarbija, seda teadma kas antud riideeseme valmistamise eest on tööline õiglast palka saanud või ei. Mul pole ka kuskilt mujalt neid riideid osta kui vaid poest ja seega ei ole mul suurt midagi nende väärkoheldud töötajate heaks teha. 

Mingid moehullud me siin nagunii ei ole. Kui ostame riideid, siis selliseid klassikalisi mida saab aastast aastasse kanda ja siis kannamegi nii kaua kui ükskord ära kuluvad või kui tõesti on kopp ees sama asja pikaajalisest kandmisest. Nii minu, kui ka Pete, kapis on nii palju riideesemeid mis on rohkem kui 5, 10 või isegi 15 aastat vanad ja mida me aeg ajalt ikka veel kanname.

Ma olen ka selline inimene, et kui mul on kapis midagi kauem kui 6 kuud või aasta ilma kandmata seisnud, siis ma sugugi ei torma seda kohe ära viskama, vaid hoian truult kasvõi mitu, mitu aastat edasi. Kunagi ei tea millal mul just seda riideesest vaja läheb ning lihtsalt sellepärast midagi ära visata, et ma pole seda mõnda aega kandnud tundub mulle vale. 
Eks mõnikord on ikka ette tulnud, et olen ostnud midagi mis hiljem pole mulle enam üldse meeldinud ja just sellepärast on kappi seisma jäänud ja noh need riided ma likvideerin küll peale teatud aega oma kapist välja.

Inglismaal on õnneks see hea asi, et kui juhtudki poes tegema hetke emotsioonidel põhinevaid oste, siis pärast on võimalik kõik need riided ilma mingi probleemita poodi tagasi viia. Ma tavaliselt ostangi endale riideid nii, et kõigepealt ostan ära, et siis kodus uuesti selga proovida ja järgi mõelda, et kas mul tõesti läheb neid asju vaja. Nii mõnelgi korral viin pärast osa asju poodi tagasi. Gretale näiteks ma nii vaid riideid ostangi, sest enamustel kordadel kui ma poes käin ei ole ta minuga kaasas.

Kasutatud riideid ma ei osta. Võib olla mõne üksiku asja olen mõnikord ostnud, aga üldjuhul heategevuspoodides ma endale riideid ei vaata. Mitte, et mul oleks midagi otseselt kasutatud riiete vastu, aga meil siin lihtsalt ei ole nii suurt ja head kasutatud riiete valikut kui seda on näiteks Eestis. 

Kui Eestisse tuuakse neid riideid tihti just UK-st suurte konteineritega sisse, siis meie heategevuspoodides on ikka vaid need riided, mida inimesed on ise sinna poodi toonud. Seega valik on üldjuhul üsna nigel ja kulunud. Heategevuspoodidest võib enamal juhul vaid beebide ja väikelasteriideid leida. Greta vanustele ei ole enam peaaegu mitte mingit valikut. 

Ka ei osta me eriti odavaid riideid, kuigi samas me ei osta ka hirmus kallite brändide riideid. Oleneb muidugi ka millega tegu on. Osa Pete garderoobist peab olema esinduslik ja kallis, aga tööväliselt ei ole tal vahet mida ta selga paneb. Enamus T-särke olen ma näiteks talle mingi 5 euor eest Eesti 'Reserved' poest ostnud ja need on juba aastaid hästi vastu pidanud ning näevad ilusad välja. 

Samas tööl käimise ülikond peab tal olema esinduslik ja hästi istuv ja selle eest £300 maksta ei ole kallis (pluss teine £300 sinna otsa mantli eest)

Õnneks ta küll hetkel iga päeva ülikonnaga tööl ei pea käima, sest muidu läheks tal neid ülikondi rohkem kui üks vaja, aga kuna ta päris teksadega ka kontoris olla ei saa, siis korralike püksipaaride peale kulub ikkagi nii umbes £100 paar (ja seda me peame juba kalliks).

Mina ostan nii endale kui ka Gretale pea alati riideid allahindluste ajal, sest mina ei ole nõus riideeseme eest niisama rohkem kui £20-30 kulutama. Oleneb muidugi ka asjast ja eks erandeid ikka tule ette, aga ma räägin nii üldiselt. Ja miks ma peaksingi mingi asja eest palju rohkem raha välja käima, kui mõned nädalad hiljem maksab see sama asi meil poes juba kas 50% või isegi 70% vähem. 
Ma tegelikult ei osta endale üldse tihti riideid, veel harvem jalanõusid. Viimati ostis mulle Pete saapad jõuludeks ja ühe kalli kleidi sünnipäevaks, aga enne seda ma ei mäletagi mida ma ostnud oleks. Eelmised kaks saapapaari olid üle 9 aasta vanad ja ka nende kasutamise oli sunnitud lõpetama vaid sellepärast, et lukk läks katki. 


Küll kulutan ma aga üsna palju raha Eestis käies riiete peale. Mitte küll iga reisi ajal, aga üsna tihti. Minu lemmik poed Eestis on Reserve ja Lindex-i Holly&Whyte bränd. UK poodidest olen ma enamuses riideid ostnud White Stuff, Joules, Boden, vahel mõne asja Gapist või H&M-st ja Zara-st, aga ka näiteks mõnest kohalikust supermarketist nende endi tooteid. Rohkem nagu ei tulegi praegu meelde.

Kui minu ja Pete riidekapis on enamus riideid mitu, mitu aastat vanad ja riideid me tihti ei osta, siis Greta puhul on lood vastupidised. Enamus ta riietest on küll taas allahindluste ajal ostetud ja pea alati number või isegi kaks suuremad, mis kandmis aega kõvasti üle aasta pikendavad, aga sellegi poolest olen ma juba mõnda aega otsustanud ta riiete arvu kõvasti vähendada. Peamine põhjus selles, et tal lihtsalt ei ole kooli kõrvalt küllaldaselt aega kõiki neid riideesemeid kanda. 

Kui Greta 4-selt kooli läks, siis igapäevaste riiete kasutamine langes kohe mitu, mitu korda. Tihti juhtuski nii, et mõnest asjast kasvas ta enne välja kui üldse selga jõudis panna. Jalanõudega on asi veel kõige hullem. Koolikingad ongi ainukesed jalanõud mis tõesti igapäevast kasutust saavad, aga kõik muu võiks peaaegu et olemata olla. 
Gretal on mitu paari peokingi olnud mida ta pole kordagi jalga jõudnud panna, enne kui need on talle väikeseks jäänud. Botasetega on jälle see häda, et neid peab tal alati kaks paari olema-ühed mis koolis on ja teised siis kodus kooliväliste trennide ja vabaja jaoks. Ta jalg kasvas vahepeal meeletu kiirusega mis tähendas, et ma pidin ta jalanõusid vaat et iga 6 kuu tagant vahetama. Õnneks ei ole meil jalanõud nii kallid kui Eestis, aga sellegi poolest tundus  mulle nii raha kui jalanõude raiskamisena ta jalatseid iga 6 kuu tagant vahetada. Kui botaseid ja koolikingi saab veel pool või numbri suuremad osta, siis sellised balleriina tüüpi peokingad pidid alati enam vähem parajad olema, sest muidu oleks kõndides kohe jalast ära tulnud. Päris ilma peokingateta aga jälle ka ei tahaks olla, sest peokleitide juurde ei sobi igakord mustad koolikingad. 

No ja siis on veel ka kummikud, mida meil tõesti aastas vaid korra kaks kantakse. Ma üldse ei ostakski neid, aga siis korra aastas läheb ikka vaja ja ma siis vaid selle ühe päeva tarbeks ostan. 
Õnneks Greta parima sõbranna jalg on Greta jalast tunduvalt väiksem ja me saame seega osa jalanõusid, mis kasutust ei ole leidnud või väga vähe kasutatud on, talle edasi anda, aga kuna tema jalg on palju kitsam kui Greta oma, siis ega talle ka kõik Greta jalatsid ei sobi.  

Praegu näeb Greta riidekapp välja selline
Seal on riideid mis on aasta kaks vanad ning veel vabalt selga mahuvad, mõned mis ehk järgmise 6 kuuga väikeseks jäävad ja mõned uued asjad mis ma olen hiljuti talle ostnud. Praegu ostangi ma talle 9-10 aastastele mõeldud riideid. Üks kleit on ka 11 aastasele nagu postituse alguses olevatelt piltidelt on näha, sest esiteks talle sobivad ka sellised pikemad kleidid ja teiseks kuna see kleit maksis allahinnatult £24 (mida ma pidasin Greta kleidi jaoks kalliks, aga kuna orignaal hind oli veelgi kallim ja kleit ilus), siis ma tahtsin, et see kleit kestaks kauem kui vaid aasta.  

Riiulil olevate riietega on nii, et siit saab varsti pooled ära 'visata', sest on kohe kohe väikseks jäämas. Ma olen juba otsustanud, et enam nii palju ma juurde ei osta. Pikki pükse saab Gretale hetkel küll vaat et vaid sedasi selga, kui peale maksad, sest ta on täiesti seeliku ja kleidi inimene. Samas päris ilma püksteta ka ei saa ja nii ma olengi sunnitud talle nii teksaseid kui retuuse taas ostma vaid paariks kasutamise korraks.

Isegi kleitide ja seelikutega on tal nii, et ta justkui armub vaid teatud komplektidesse, mida ta igakord selga panna tahab, kuigi talle meeldivad ka ta teised riided. Mina siis aina käin ja mangun, et ta ka midagi muud vahelduseks kannaks, sest muidu jäävad jälle enne väikeseks kui selga jõuab panna. 
Ma ei teagi mis oleks lahenduseks, et riideid saaks rohkem kasutust. Kooli kõrvalt ei jää lihtsalt aega midagi muud kui vaid koolivormi kanda. Kui ta koolist koju tuleb, siis ei ole tal mõtet hakkata vaid tunniks-kaheks koduriideid selga panna. Pigem poeb kohe öörietesse. 

Ühtpidi õnneks ja teistpidi kahjuks mida vanemaks ta saab, seda vähem nunnusid ja ilusaid lasteriideid tema vanustele tehakse ja seega ega ei olegi enam suurt valikut mida talle selga osta. Ehk sedasi vähenebki automaatselt ta riiete arv tulevikus, kuigi ega tal ka praegugi ju neid riideid nüüd nii meeletult ei ole. 
Nii et jah kokkuvõttes me mingid super keskkonnasõbralikud tarbijad ei ole, aga samas ka loodan et ka mitte otsesed laristajad. Omad vanad või väikseks jäänud riided viime kõik heategevuspoodidesse või anname mõnele tuttavale ära (väga väikese osa Greta riietest müün ma ka ära)
Mulle endale on üsna tähtis see, et nii ma ise, kui mu pere näeks korralik ja kasitud oma välimuse poolest välja ja seega ma jälgin küll mida meie pere seljas kannab. Samas jälle mind üldse ei huvita ega häiri kuidas teised inimesed end riietavad. Me kõik oleme ju erinevate eelistuste,vajaduste ja võimalustega ja riided on päeva lõpuks ju vaid me kehakatted. 

Mõtlesin sama postituse alla ka ülejäänud tarbimisteemad ära mahutada, aga kuna see riiete postitus tuli juba nii pikk, siis jätan teised teemad järgmise postituse tarbeks.

PS. Tüüpiline oleks, kui ma kogu selle riiete jutu peale nüüd homme linna minnes kukun poodides uusi kevadkollektsioone nähes kohe massiliselt shoppama, aga ehk siiski nii ei juhtu ;) 


6 comments:

  1. Minu arust olete teie alati ilusalt ja soliidselt riides. Sinu kleidid on alati kenad :)
    Võib-olla on mulle vale mulje jäänud, aga UKs näikse olevat riiete hinna skaalal palju suurem vahemik kui Eestis - st saaks nii odavalt kui kallilt kui ka vahepealse hinnaga, aga Eestis näib kohati, et meie palgataseme juures on ka nn odav kallis.

    Riiete põhimõtetelt mulle tegelikult meeldiks kui rõivastus oleks pika elueaga ja veel fair trade, aga samas tundub mulle, et mu Eestist soetatud rõivad ei pea tegelikult järjepidevat tihedat kasutust vastu ja noh, eks see õiglase kaubanduse ja ökovärk ole ju ka kahe otsaga asi, just nimelt seetõttu, et kasutatakse alltöövõtjaid, kes firma eetikanormidest kinni ei pea pidama.

    ReplyDelete
  2. Jah, sul on õigus, UK-s on võimalik nii riideid kui kõike muud osta mitmes erinevas hinnaklassis ja kui on allahindlused, siis ikka kohe korralikud allahindlused. Samas kui on tegu odavama kaubaga, siis see ei tähenda sugugi automaatselt et tegu mingi viletsa asjaga mis kohe ära peaks lagunema. Mitte sobivat kaupa võib leida igas hinnaklassis olevate asjade seast. Samas ma olen just pigem eestlaste käest kuulnud, et näiteks H&M tooteid peetakse tihti viletsateks ja kiiresti lagunevateks või oma kuju kaotavateks. Minu kogemuste põhjal ei pea see üldse paika. Vanasti ostsin ma tihti riideid just sealt poest ja ostan vahel ka nüüd kogu meie perele, aga ma ei mäletaks küll, et kunagi mingit probleemi oleks olnud, või asjad viletsad. Võib olla on asi ka selles, et ma lihtsalt ei vali seal poes pakutavate asjade hulgast neid viletsaid asju välja.

    Aga jah, ma tihti imestan, kuidas on Eestis elavatel inimestel võimalik oma väikeste palkade juures kogu oma perele riideid osta Eesti hindasid arvesse võttes. Pluss, Eestis läheb ju palju rohkem erinevaid riideid vaja kui meil siin, kus on pea aastaringselt võimalik samade riietega hakkama saada. Kõik need talve ja kevad-sügis riided, saapad, kummikud, lasteaia lastele veel topelt riided igaks hooajaks, koolilapsed ju ka ei kanna Eestis ühte ja kindlat koolivormi, vaid vajavad igaks päevaks riideid.
    Mina samas kui näiteks Eestis olles Lindexist mõnda asja ostan, siis mõtlen enne mitu korda üle, et kas ikka osta või mitte, sest kõik tundub nii kallis ja Uk-s ma sama tüüpi asja eest nii palju ei maksaks.

    Samas muidugi earusaadav ka, sest UK-s on ju palju suurem turg ja seega ka rohkem pakkumisi ning paremad hinnad. Ja minu arvates pööratakse UK nagunii palju vähem tähelepanu sellele kui hästi või halvasti keegi riides käib.

    ReplyDelete
  3. UK-s pead vaatama kus kohas charity poodi (kaltsukas siis Eesti môistes) lähed.
    Näiteks meie lähedal on Royal Tunbridge Wells mis on siis selline "upmarket "linn ja sealt olen leidnud disainer riideid, mis on vähe kantud. Kuna seal elab päris palju rikkureid ja pankureid. Londonis tavatsesin käia Chiswikus kus oli väga lahedaid teise ringi poode. Ma küll tihti ei käi aga olen leidnud lahedaid asju alla £10 naela. Mehele sain tutikad teksad hinnasiltidega, UK enda firma "Racing Green" olid £5.- ja mees ütleb et need on kôige paremad teksad, mis tal kunagi on olnud :)

    ReplyDelete
  4. Jah Kaie, eks rikkamate kohtade charity poodides ole jah natuke parem kraam, aga kui ise just otse Chiswikus ei ela, siis peaks ju ikka hakkama neid riideid mööda erinevaid heategevuspoode jahtima. Kui sul aga garderoobi midagi kindlat vaja läheb, siis seda kuskilt charity poes leida on ikka väga ehku peal :) Disainer riided jätavad meid täitsa külmaks. Aga mu ema näiteks on siin olles nii mõnegi talle sobiva ja meeldiva asja just heategevuspoodidest ostnud. Enamalt küll pigem ainult kodus kandmiseks :)

    ReplyDelete
  5. Ega ma ise ka otseselt disainer riideid taga ei aja aga ukskord lihtsalt leidsin Cucci pintsaku, mille materjal oli nagu kihnu seeliku villane, selline ilus punase triibuline ja maksis ainult £10.-, selle ule olin kull onnelik aga muidugi kui otseselt midagi vaja on siis ei saa charity poodide peale lootma jaada. Lihtsalt huppan vahete vahel sisse ja kui midagi kvaliteetset ja huvitavat silma hakkab ja tean ka et kellegile peres ära kuluks siis ostan ära.

    ReplyDelete
  6. :) Jah, eks mul sama lugu, et kohe kui kuskil charity shopi-i näen, siis kohe vaja sisse minna. Greta ka täitsa hull nende poodide järgi :)

    ReplyDelete