Sunday, 8 January 2017

AASTA VIIMASED KÜLALISED

Vana-aasta sisse mahtus peale suuremate pidustuste ära veel ka kaks väiksemat kokkusaamist tuttavatega. 30-nda detsembri lõuna ajal tulid meile väikesele drink-ile meie naabrid. 

Ühed kohe meie kõrvalt majast ja teised paar maja meist edasi. Need kes meist natuke kaugemal elavad, nendega saime me tuttavakse suvel kui meil ehitustööd käimas olid. Nimelt oli ka neil soov oma garaaž ekstra magamistoaks-kontoriks ümber ehitada ja nii nad siis põnevusega jälgisidki kuidas meil see ehitus ilmet võttis. Kord kui kõik valmis oli, tulid nad veel paaril korral me uut kööki imetlema ja ühel korral tõid veinipudelile lisaks kaasa ka veel oma kaugelt külla tulnud vanaema. Tegu on äärmiselt toredate inimestega ja paistis, et see tunne oli mõlemapoolne, sest naabrid mainisid lahkudes, et nad peaksid meid enda juurde õhtusöögile kutsuma.

Kuna meil oli plaanis meie kõrval elavad naabrid nagunii jõuludrink-ile kutsuda ja valmis maja näidata, siis otsustasime ka need kaugemad naabrid kampa võtta. Nad algul küll ütlesid, et kahjuks ei saa tulla, sest sõidavad samal päeval ära, aga paar päeva hiljem, kui ma uksekella peale ust läksin avama, seisis naabrinaine ukse taga. Ta ütles, et nad ikka väga tahaks tulla ja kui see meile sobib, siis nad hea meelega tuleks kasvõi tunnikeseks. Loomulikult sobis see meile.

Midagi suurt me neile ei valmistanud, tegime vaid väikese snäkilaua. Kasutasime peamiselt eelmise päeva pidusöögi jääke. 
Meie kõrval majas olevate naabritega oleme me aga tuttavad siellest ajast peale kui me siia majja kolisime. Tegu samuti äärmiselt toredate ja perekesksete inimestega. 
Kõrval naabritel on kaks poega. Üks on 11 ja teine vist 14 aastane. Ma algul natuke muretsesin, et äkki poistel hakkab meie juures igav, sest meil ei ole siin ju ühtegi playstationit või muud poistele meelepärast asja ning vaevalt Greta ka suurtele poistele erilist pinget pakub. Tegelikult polnud aga muretsemiseks üldse põhjust. Lapsed said suurepäraselt omavahel läbi ja jooksid ringi ning mängisid igasugu mänge. Gretal tegelikult on üks NERF püss millega saab pehmeid 'padruneid' lasta ja suurema osa ajast nad sellega siis möllasidki. Sinna sekka mängisid peitust ja Greta pärast rääkis, et noorema poisiga olid nad ka arsti mänginud. Olid üheteise 'murdunuid' luid sidemetesse mähkinud. Nii et lastel oli lõbu laialt.

Mis mulle alati just vanemate laste juures meeldib on see, kui nad oskavad täiskasvanutega normaalselt suhelda, ehk siis on seltskondlikud ja mitte ei kao kuskile toanurka ära ja siis sealt vaid möhatavad 'ja' või 'ei' vastu kui midagi küsitakse. Minu tähelepanek on, et tavaliselt peredes kus lapsed on tihedalt pereellu kaasatud ja neid on juba maast madalast võetud kui arvestava pere'osana' ja keda erinevatesse vestlustesse kaasatakse nii kodusiseselt kui väliselt, siis need lapsed oskavad ka murdeeas seltskonnas huvitavad ja avatud suhtlejad olla. 
Sama kehtib ka me naabripoiste kohta. Nii ilus ja liigutav on vaadata kui pere on kokkuhoidev ja silmnähtavalt teineteise vastu armastav ning hooliv. 
Mul on nii hea meel, et meie tutvusringkonnas on selliseid peresid nii palju. 

Meie eelmise aasta viimased külalised aga võtsime vastu vanaaasta hommikul, ehk siis päev pärast naabritega koosviidetud aega. Kui aus olla, siis selleks ajaks olin ma sellest külalistevoolust juba natuke väsinud, aga kord kui sõbrad juba meie juures olid, siis muidugi oli väga meeldiv nendega koos aega veeta. 



Vanaaasta lõpuks olime me Petega kõikidest nendest kohtumistest nii positiivse laksu all, et kõndisime veel mitu päeva ringi hägune naeratus pidevalt näol. Lihtsalt nii võrratu oli kõiki meie kalleid sõpru ja sugulasi meie kodus kostitada ja nendega koos aega veeta. 

Kui midagi oleks saanud veel paremini olla, või midagi veel lisaks soovida, siis oleks see olnud, et mu ema ja vend oma perega oleks ka meile jõuludeks küll saanud tulla. Kaugusele vaatamata suhtlesime ikka nendega ka jõulude ajal, aga nii tahaks neid kõiki korraga meie juures näha. Aga lootust ju veel on, järgmised jõulud nagunii varsti ukse ees ;)

No comments:

Post a Comment