Friday, 9 December 2016

KUIDAS MA MANDARIINIDEGA UUESTI SÕBRAKS SAIN

See oli umbes 9, võib-olla isegi 10 aastat tagasi, kui ma vaksiinide tagajärjel haigeks jäin ja avastasin, et ei saanud enam nisu- ja piimatooteid tarbida. Samuti ei kannatanud mu keha enam välja tsitrusvilju. 

Kõik need aastad olen ma elanud ilma apelsinide ja mandariinideta. Sidrunita ka, aga noh sidrunist ilma jäämine ei ole otseselt mingi suur kaotus. 
Vahel ikka juhtus, et keegi kuskil pakkus midagi kus apelsin sees oli, või ise kogematta sõin midagi tsitruselist, mille peale mu keha siis kohe EI, EI ültes. Ma ei oskagi täpselt ja arusaadavalt sõnadega seletada, kuidas mu keha sellisele keelatud viljale reageeris, aga põhimõtteliselt tundsin ma end järgmisel päeval alati väga nõrga ja väsinuna. Kogused olid alati siiski väga väikesed mida ma tarbisin, seega ma ei tea mis juhtunud oleks, kui ma näiteks kogu apelsini oleks ära söönud. 
Tavaliselt kadus väsimus ja nõrkus kahe päevaga.
Ja kujutage ette, umbes kuu aega tagasi tuli mul hirmus mandariini isu peale. Ikkagi ju jõuluhooaeg kuhu lapsepõlvest peale on mandariinid kuulunud. Käisin kodus mandariini vaagna ümber nagu kass ümber palava pudru. Koju teistele ma ju neid ikka ostan, kuigi ise süüa ei saa. 

Mul ei ole selle 9 aasta jooksul veel kordagi NII meeletut mandariini isu olnud kui nüüd äkki. Lõpuks ei suutnud ma enam oma kiusatusele vastu panna ning otsustasin ühe väikese mandariiniviilu ära süüa. Sättisin selle 'piduliku söömaaja' meelega reedese päeva peale, et saaksin siis vajadusel nädalalõpul rahulikumalt võtta ilma, et peaksin kooli vahet rallitama ning peret toitma ja kasima.

Loomulikult kohe kui ma olin ühe viilu mandariini suhu pannud, liikus käsi juba teise poole ja ma ei saanudki enne pidama kui üks väikene mandariin oli kadunud. Otsustasin sellega piirduda. 
Järgmisel päeval oli endiselt inimene. Kuulasin iga mu keha kõnet, aga mandariini üle ei paistnud keegi kurtvat.

Järgmisel õhtul sõin ära järgmise mandariini...ja siis veel ühe...ja siis veel ühe...

Uskumatu! Tänaseks hävitan ma mandariine kiiremini kui ma neid koju tassida jõuan. Ma olen nagu tolmumandariiniimeja. Minu jaoks ei ole mingi probleem kahe päevaga pildil olev mandariinikuhi nähtamatuks muuta. Sellele lisaks joon ma pea igal hommikul sidruniga teed (kuuma vett) ja ma olen täitsa elus.

Kui aus olla, siis ma ei tahagi teada, miks minuga nüüd äkki midagi ei juhtu. Tahan lihtsalt, et see jääkski nüüd nii. 
Ja ma ei usu sellesse, et nüüd kui ma olen sellest kõigest siin kõva häälega hõisanud, tuleb Murphy ja muudab kõik ära. Ma lihtsalt ei taha sellesse uskuda...

3 comments:

  1. Minul jällegi tekkis nüüd, vanast peast mandariinide vastu allergia ...
    Ma alguses ei saanudki aru milles asi. Üks või kaks ei tee hullu midagi, aga kui söön rohkem hakkab silma- ja suu ümbert hirmsasti punetama ja sügelema.
    Laural on ka allergia juba lapsest peale, temal tekib sügelev lööve käte randmetele. Aga mandariinihooajal ta ikka sööb natuke mandariine ja kannatab selle sügeluse lihtsalt ära :)

    Sinu pärast hea meel.

    ReplyDelete
  2. Minu meheõel juhtus midagi sarnast - tal on juba teistkümmend aastat gluteenitalumatus. Sellel suvel järsku tundis, et kohe vajab midagi jahuga süüa. Ta nägi veel lisaks und, et tal pole enam mingit talumatust... Ja nüüd sööb kõike juba pool aastat, täielik müstika... Ei usukski, et selline asi võimalik on, aga nüüd sina justkui kinnitad, et võib tõesti ka nii minna...
    Õnne

    ReplyDelete
  3. Õnne, hämmastav tõesti, aga samas ka mitte, kuna tundsin ise ju samamoodi :)

    Gluteenitalumatusega tegelikult on sellist asja üsna tihti juhtunud, et inimesed peale teatud aega ilma gluteenitoodete tarbimist saavad jälle gluteeni süüa. Järelikult on 'gut' (ma ei tea mis see eesti keeles oleks) selle gluteenivaba aja jooksul lihtsalt paranenud. Inimesed aga kellel on tsöliaakia diagnoositud, nemad peavad gluteeni elu lõpuni vältima. Aga super, et meheõel sedasi läks.

    ReplyDelete