Wednesday, 7 December 2016

JÕULUKAPSUN

Eelmisel reedel saatis Pete mulle töölt sõnumi, et tal on esmaspäevaks vaja jõulukampsunit. Neil pidavat tööl olema esmaspäeval jõulupäev, mil kõigil paluti jõulukampsunid selga panna ja natuke karda oma laua kaunistamiseks kaasa võtta. 

Pete oligi tegelikult meie peres see viimane kellel veel oma jõulukampsunit ei olnud. Gretal läheb seda iga aasta jõulude ajal koolis vaja ja seega ma ostsin talle paar aastat tagasi kaks numbrit suurema kapsuni, et ta saaks seda siis mitu aastat järjest kanda. Praegu on kolmas aasta käimas ja kui hästi läheb, siis ehk sobib ka järgmiseks aastaks poolikute varrukatega.

Mul endal võttis ikka väga pikka aega (ma ütleks mingi 20 aastat) enne kui ka mina endale jõulukampsuni soetasin. Vist üleeelmine aasta Gretale kampsunit otsides jäi poes üks näppu ja kuidagi juhtus, et see rändas ostukorvi ja hiljem tuli minuga koos koju. Täitsa meeldib. Kannan seda kampsunit aastas küll vaid päev-kaks, aga vähemalt on olemas ja vähemalt ei kasva ma aastatega sellest välja. 

Laupäeval käisime Londonis ja koju sõites peatusime korraks ühes toidupoes just selle mõttega, et sealt saaks kõige odavamalt Petele mingi jõulukapsuni soetada. Tuli välja, et ega seal enam suurt valikut kampsuneid järgi ei olnudki. Enamus muidugi üsna jubedad, aga tühja sellest, see ju vaid ühepäevaseks kandmiseks ja eks mõte olegi selles, et mida kitšim, seda parem. 
Juhtus aga nii, et mulle jäi ühe riidepuu peal teiste jubedate kampsunite taga silma üks vägagi ahvatleva välimusega kampsun. Täitsa Pete stiili ja nägu. 

Kuna plaan oli, et hüppame poodi sisse VAID kampsunit ja õhtusööki ostma, aga meie emaga (peamiselt mina) suutsime siiski ennast nii naiste- kui ka lasteosakonda unustada, siis selleks ajaks kui ma lõpuks meesteosakonnast kapsuni olin Petele leidnud, oli mees juba shoppamisest nii tüdinenud, et tal oli suva mis nägu jõulukapsuniga tegu oli. Õnneks oli siiski nõus kampsunit selga proovima, et õige suurus saaks võetud.  

Kapsun ise näeb välja selline. Minu arvates sobiks hästi ka Tommy Hilfiger poe riiulitele nii värvi, materjali, kui tegumoe poolest.
Naerata!
Nagu näha siis kampsuni ostust ei olnud mees ise eriti vaimustatud, aga 5 minutit hiljem kõndis ta meie juurde ühe teise kostüümiga, endal nägu naerul ja ütles et ta tahab seda ka!!!
Ja mitte ainult ei tahtnud, vaid ka ostis. Mitte küll tööleminekuks, aga jõuluõhtuks ja päevaks kodus olemiseks. Pühapäeval pani prooviks selga ja käis selle Elfi kostüümiga siin ringi nagu Sveitsi lehm. Nimelt on kostüümil küljes väikesed kellukesed, mis siis liikudes häält teevad ja mind juba ühe päevaga suutsid hulluks ajada. Ma lausa kardan jõulude tulekut nüüd :) 
Poes ma veel tahtsin endale ka sellist onesie-t osta, aga kahjuks naistele ei olnud ja Pete sai viimase meeste oma. Nüüd mõtlen, et jumal tänatud et ei olnud. Ma ei kujutaks meid siia kahekesi kellukeste tilina saatel toimetama, kuigi nende kostüümidega oleksime vägevad jõuluperepildid saanud teha.

Muideks, pildilt ei paista, aga kostüümil on ka kellukesega kapuuts. 

Kui Pete esmaspäeval kampsuniga tööle läks, siis ma veel mõtlesin, et hirmsasti tahaks seda pilti näha kus kogu IT osakond jõulukampsunid seljas koode kokku klõpsivad. Kahjuks aga töötab Pete hetkel turvatsooniga kohas kus ta ei tohi kontoris mitte ühtegi pilti teha, veel vähem neid pärast kontorist välja toimetada. Blogisse panemine ei tuleks isegi mitte kõne allagi. 
No mis teha, ehk avaneb mulle see vaade mõnel teisel aastal. 

4 comments:

  1. Täitsa komöödia😁

    ReplyDelete
  2. 😂väga hea valik. Lumememme kampsun on palju ägedam kui niisama päkapikud vms. Ja see kostüüm... 😂
    Suur aitäh kaardi eest! Nii armas!

    ReplyDelete
  3. Oo juba said kaardi kätte! Mul vedas, et ema just enne jõule juhtus meie juurde tulema, sain temaga kõik Eestisse minevad kaardid Eestisse toimetada :) Saates oleks kindlasti jälle alles jaanuariks kohale jõudnud.

    ReplyDelete
  4. Kampsun on üliäge, endalegi võiks sellise muretseda :)

    ReplyDelete