Wednesday, 21 December 2016

JÄRJEKORDNE VÄGA PIKK KOOLIPOSTITUS

See postitus on nüüd mõnda aega poolikult mustandina istunud, aga kuna ma tahan nii palju võlgu kui võimalik ikkagi selle aastaga ära kustutada, siis postitan selle koolijutu ka nüüd ruttu siia ära enne kui jõulud jalust murravad :) Hoiatan postitus tuleb hästi pikk. 

Kooli algusest on juba kolm kuud möödas ja selle kolme kuu sisse on mahtunud üks koosolekut ja üks arenguvestlus koolis. Esimene koosolek oli korraga kõigile Year 3 vanematele ja seal räägiti mida lapsed sel kooliaastal õppima hakkavad, mida neilt oodatakse, kuidas neid õpetatakse ja niisama üldist infot.

Sel aastal on põhirõhk järgmistel oskustel: iseseisvus, vastutustunne, algatusvõime, valikud ning oma aja, asjade ja iseenda organiseerimine. 
Valikute all peetakse silmas ka seda, et lapsed õpiks tegema asjakohaseid valikuid kellega koos töötada ja kui palju aega kulutavad antud ülesannete peale. 
Eks kõike neid asju ole neile juba ka kohe kooli algusest peale õpetatud, aga nüüd siis intensiivsemalt, sest lapsed vanemad ja võimelised rohkemaks.

Sel kooliaastal on Greta vanustel (1.klass Eesti mõistes) õpeeaasta teemadeks mäed, iidne Egiptus ja kivi-ning rauaaeg. Mägede teemaga on nad koolis juba ühelepoole saanud, sest jõuludega  lõppeb ka sügisveerand. 

Täpsem õppeplaan näeb välja selline. Loodan, et need keda kooliteemad rohkem huvitavad, valdavad ka inglise keelt ja on seega võimelised ise plaanist välja lugema mida mingis aines täpselt õpetatakse. Ma praegu siin eraldi tõlkima ei hakka, sest see võtaks palju aega ja kõike asju ma ei oskakski vist eesti keelde tõlkida. 
Selle kooliaasta lõpuks peavad Year3 (Eesti mõistes 1.klassi) lapsed oskama järgmiseid asju
Matemaatika:

Lugemine:

Kirjutamine:
Novembri alguses toimus esimene arenguvestlus. Arenguvestluseks on antud kaks päeva (nädala või kahenädalase vahega). Nendel kahel päeval (õhtupoolikul) toimuvad KÕIKIDE klasside lastevanemate arenguvestlused. Need kellele esimene päev ei sobi saavad valida teise päeva. Vestlus õpetajagatega kestab ühe õpilase kohta 10 min. 

See aasta oli esimene kord kui Pete vestlusele kaasa ei saanud tulla. Pete rong jõuab töölt kodujaama kella 18.10 ajal, aga viimane pakutav vestluse aeg oli 18.20 ehk siis ta napilt ei oleks jõudnud. Seega võtsin ma üldse ühe varajasema aja ja käisin üksi õpetajatega rääkimas. Greta ootas samal ajal kooli arvutiruumis mis on kohe tema klassi kõrval. 
Ma tean, et paljudele tundub 10 min õpetajaga rääkimiseks väga lühike aeg, aga ma ise ei ole veel nende 4 aasta jooksul tundnud, et õpetajatega rääkides oleks ajast puudu jäänud. Pigem on sinna 10 minuti sisse veel ka niisama kooliväliste asjade üle lobisemiseks aega jäänud.

Eks asi ole ka selles, et koolis käimise juures on kõige tähtsam ikka see, et lapsed ise teavad mis on nende õppimise eesmärgid ja puudused, sest nemad on ju need kes koolis käivad ja seal õpivad. Meile, vanematele, kantakse koosolekul vaid ette mille nimel laps hetkel töötab, kuidas hakkama saab ja ongi enam vähem kõik. Ega me ju tegelikult nagunii täpselt ei tea mida nad seal koolis iga päev õpivad. 
Kui endal on midagi küsida, siis saab küsida. Kui tõesti peaks olema mingi teema, mis pikemat arutelu vajab, siis tuleb õpetajaga rääkimiseks eraldi aeg mõneks teiseks päevaks kinni panna. Tavaliselt aga mingite tõsisemate probleemidega nagunii ei oodata lapsevanemate koosolekuni, vaid need asjad räägitakse läbi kohe kui probleemid esile kerkivad. 

Kuna koolis õpikuid ja töövihikuid ei eksisteeri, siis laste arengut hinnatakse nende üldise arengu põhjal, mis omakorda tähendab, et lähenemine on üsna individuaalne.
Ei oodata, et kõik lapsed hakkavad teatuid asju TÄPSLET sama aegselt tegema, mis tähendab, et need lapsed kes kohe mingile asjale pihta ei saa, või ei ole võimelised tegema, siis neil on mitmeid võimalusi need asjad kooliaasta jooksul selgeks õppida (see jutt käib siis hetkel Greta ealiste ja nooremate kohta). Tähtis on, et kooliaasta lõpuks KÕIK lapsed oodatud eesmärgid saavutanud on. 

Päev enne arenguvestlusele minekut hakkas Greta mulle rääkima, et ta vist teab mida õpetajad mulle temast räägima hakkavad. Ma kuulasin siis huviga mis lapsel öelda oli. Greta ütles, et õpetaja kindlasti mainib seda, et Greta ei tohiks nii palju kustutuskummi kasutada ja et ta hakkaks kirjandeid kirjutades kasutama lõike. Samuti seda, et kui nad peavad endale õpipartnereid mingi töö jaoks klassis valima, siis et ta ei valiks alati oma parimat sõbrannat, vaid ka mõnda uut last kellega ta varem töötanud ei ole. Seda ka, et õpetajad tahavad, et ta tundides rohkem kätt tõstaks.  

Ja Gretal oli 100% õigus. Õpetajad mainisid JUST neid samu asju. Ehk siis seda, et nad töötavad hetkel Gretaga selle kallal, et innustada teda enne kirjutamist valmis mõtlema, mida ta öelda tahab ja alles siis kirjutama ning kui mingi sõna valesti läheb, siis mitte kogu lauset sellepärast ära kustutama, vaid lihtsalt valesti läinud sõna maha tõmbama või siis vaid selle sõna ära kustutama. 

Lõikude kasutamisele võtmisest rääkisid ka õpetajad ja mainisid seda, et nad tahavad, et Greta ka klassi uute õpilastega (kuna nende klass segati ära siis paljud lapsed on täiesti uued) koostööd teeks, sest seda tehes õpivad lapsed üksteiselt uusi ja huvitavaid asju. Kuna partnerite valimine on laste iseseisev ülesanne, siis õpetajad ei paarita lapsi tahtlikult ise, vaid nad just tahavad, et lapsed ise otsuseid langetaks ja endale erinevaid partnereid ise valiks. 

Samuti rääkisid õpetajad, et nad töötavad selle kallal, et Gretat saada rohkem kätt tõstma. Et Gretal ei ole vaja karta et võib olla ta ei tea õiget vastust, sest eksimine ja valed vastused on osa õppimise protsessist ja seda ei pea kartma ning sellele ei vaata keegi pahasti. Õpetajad pigem innustavad lapsi olema julged riskima ja vigu tegema, kui et suu kinni hoidma. Ehk siis parem siiski käsi püsti panna ja vastata, kui kahelda. 
Greta puhul on asi ka selles, et kui ta juba näeb, et teised on käe püsti pannud, siis ta ei hakka ise enam lisaks tõstma. Ühte pidid, ei hakka teistega võistlema, sest ta ei pea seda vastata saamist enda joaks nii tähtsaks ja üks osa ka kindlasti selles, et kahtleb oma vastuses. 

Muud õpetajatel ei olnudki mulle rääkida. Gretal on kõik OK, rõõmus ja sõbralik, matemaatikas kõrgemas grupis, vaba lugeja, agar õppija jne.

Siin on näide eesmärkide seadmisest kirjanduses (see rakett). Kõrval väike kokkuvõte sellest mida Greta suvepuhkuse ajal tegi. Vihikutes õpetaja märkuste juures olevad TP märgid tähendavad Team Point-e, ehk siis boonuspunkte mis lapsed oma 'majale' teenivad (need majad on ülekoolilised, ehk siis kõik koolis käivad lapsed koguvad punkte oma majale. Maju on kooli peale kokku 4 ja igal majal on oma värv. Greta on rohelises majas.)
Sellest kirjandist on näha, et vaja oleks lõike kasutada :)
Siit on aga juba näha, et probleemiga tegeletakse (paremalpoolsel lehel)
Ja siin õpetaja kiitus esimese lõikudega kirjutamise pingutuse eest, pluss boonuspunktid.

Siin õpetaja väljakutse Gretale mitte kustukummi kasutada.
Greta väljamõeldud luuletus.
Siit niisama pistelisi pilte kirjanduse ja emakeele vihikust

Ma ei teagi mida CFL tähendab. Pean Greta käest küsima kui ta koju tuleb
Esimesel veerandil õppisid nad kõiksugu asju mägedest

Siin on üks ülessane kus on küsitud mis motiveeriks sind ühe mäetippu ronima
Greta list on järgmine:
1. Ma tahan avastada uusi asju mida enne pole veel avastatud.
2. Näha mägede ilu
3. Näha uusi erakordseid asju
4. Õppida uusi huvitavaid asju
5. Olla kõige vapraim tüdruk
6. Olla esimene vapper tüdruk kes on vallutanud kõrge mäe
7. Olla õhinat täis ja õnnelik
8. Olla kuulus

Mulle väga meeldib, et see kuulsaks saamine nimekirja kõige lõpus on ;)
Matemaatika kohta ma ei oskagi midagi muud lisada kui vaid pöörake tähelepanu nendele rohelistele ja oraanzidele ruudukestele või näokestele mida Greta on iga ülesande juurde joonistanud. Sedasi peavad lapsed ise hindama kui raske ülesande lahendamine neile tundus. Roheline tähendab, et oli kerge, oraanz, et natuke raske ja punane väga raske. Ülesanded valivad lapsed nagunii ise. Ehk siis õpetajal on laual kas kahte või kolme sorti ülesaindeid, vastavalt eri raskusastmele, ja lapsed valivad ise sealt sellise mis tundub neile jõukohane. 
Eelmisel aastal olid ülesandend liigitatud raskusastmete järgi numbritega (1 kerge, 2 raskem, 3 kõige raskem), aga õpetajad loobusid sellest süsteemist, sest nad ei pidanud sellist liigitamist, kus grupid on juba ära jaotatud, õigeks ja tahavad hoopis et lapsed ise hindaks enda jaoks mis raske mis mitte. 

Kui laps on ühe ülesande ära teinud, siis saab ta valida järgmise (raskema) ülesannetega lehe. Lastel kes tunnevad, et nad ei saa lahendamisega hakkama, või neile on jäänud midagi arusaamatuks, siis nad saavad minna neid ülesandeid õpetaja lauale lahendama (õpetajatel ei ole siin ühte kindlat õpetajate lauda, vaid nad liiguvad igal pool klassis nagunii koguaeg ringi ja töötavad mis tahes laua taga). Õpetaja hoiab siis nendel lastel seal laua taga silma peal ja abistab kus vaja ning kui laps on asjale pihta saanud lahkub ta sealt lausast ja läheb töötab iseseisvalt edasi. Olen Greta käest kuulnud, et mõnikord on seal 'õpetaja lauda' taga kõik kohad kinni ja Greta pole saanud kohe minna, aga pärast on koht vabanenud ja arusaamatu matemaatiline probleem saanud lahendatud :)
Sellelt värviliselt lehelt on näha mis on Greta matemaatika eesmärgid hetkel 







Mind ajas muigama sellel alloleval lehel olev Greta poolne vabandav märge õpetajale, et ta number 4 on natuke korratu :)
Ma loomulikult ei mäleta enam kuidas mina koolis paaris ja paaritute numbrite poolitamist õppisin seega huvitav näha kuidas Gretale selliseid asju õpetatakse. 
(see number 18 küll õigesti poolitatud ei ole, aga ma ka ei tea kuidas selle süsteemi järgi oleks õige seda teha).

Praegu õpivad nad 30 piires jäägiga jagamist!!! Kui Greta mulle algul sellest rääkis (õigemini rääkis mulle, et ta ei tea kuidas seda teha, sest läks poole matemaatika tunni pealt viiuli tundi ja seega jäi talle asi natuke segaseks ning seega küsis pärast kodus minu käest üle), siis ma ei suutnud algul teda uskuda, et kas nii väikesed tõesti juba jäägiga jagamist õpivad?! Arvasin, et ma saan millegist valesti aru, sest ega Greta termineid ei kasutanud ja kui aus olla, siis ega ma ei oleks teadnudki kuidas inglise keeles jäägiga jagamine on. 
Greta aga tõi mulle näite (29:4) ja siis ma sain aru, et tõesti nad jagavadki jäägiga!! Ja täiesti uskumatu, et Greta ongi suuteline seda tegema.
Korrutus tabel peab küll hästi peas olema, et seda teha, aga eks nad ole seda ka juba eelmisel aastal õppinud (siis vaid 2,3,4,5,10,11 ja 12-ga).


Väärtused
Arvuti tunnis tehtud kollazid vist siis üks sellest mis lastele sõprus tähendab ja teine mida nad armastavad (ma vaatan, et armastuse alla on Greta ka Eestis pannud :))
Eelmisel veerandil õppisid nad väga põhjalikult Hinduismi. Tegid erinevaid hindu mustreid, õppisid hindu jumalatest, religioonist, pühadest jne. Greta mõnikord rääkis mulle kodus ka neid fakte ja hindu jumalate sünnilugusid ja taas ma olin täiesti vaimustuses. Neile õpetatakse koolis ikka nii huvitavaid asju. 
Selle MEHNDI mustriga oli natuke naljakas lugu. Greta nimelt rääkis mulle, et seda mustrit kutsutakse handimen mustriks. Mäletate ma raamatu adventekalendri postituses tutvustasin ühte raamatut kus oli peaaegu samasugune pilt nagu see mis Greta koolis oli teinud. Greta oli  MEHNDI muster meelde jäänud kui HANDIMEN, mis tõlkes tähendaks töömehi-meistrimehi ja ma ei saanud algul üldse aru kuidas mingid inglise handymen-id India teemasse paeluvad. Pärast tuli välja millega tegu ;) 





Mõned pildid tegin koridoris olevatest stendidest
Lapsed on endast portreed joonistanud
Kunstitunnis on õpitud Wassily Kandindky töid ja oma versioon ühest tema maalist tehtud.

Ma ei tea miks Greta endal nii muhkus pea on joonistanud :)
Nii huvitav kuidas lapsed on ennast joonistanud. Kui mõnede laste pilte vaadata, siis ma tunnen nad piltidelt täitsa ära.

Kooli peaukse juures on stendil väljas Briti väärtused
Ja nagu alati iga veerandi lõpus, siis ka sel korral esitas Greta klass lastevanematele ettekande mida nad selle veerandi jooksul juba õppinud on. Ma pärast hakkasin mõtlema, et sedasi etteasteks valmistades nad ju veelkord kordavad kõike seda mida juba korra õppinud on, ehk siis kuigi igal lapsel on oma laused mida nad etteaste ajal kõvahäälega ette peavad lugema, siis automaatselt proove tehes jäävad ju kõigile meelde ka need laused mida teised ütlevad, ehk kõik faktid saavad sedasi mitmekordselt üle korratud.
Etteaste ajal näidati seinale pilte laste koolipäevadest ja teemaga kokkuminevaid töid ja joonistusi. Alloleval pildil näitab Greta vist oma tehtud india küünlahoidjat.
Ja siin on tema pilt mingist Hindu jumalast pahadega võitlemas.

Kodutöid antakse neile vaid nädalalõppudeks (nädalal sees peavad nad vaid lugema ja spelling word (õigekirja sõnu õppima). Sellel pildil lahendab Greta Eesti 2.klassi matemaatika vihikust mingit ülesannet. Ma aegajalt lasen tal sealt ülesandeid lahendada. Esimese klassi vihiku täitis ta juba eelmisel aastal ära.
Selline näeb välja Greta kodutööde vihik, mis koju tuleb vaid reedeti.
Kodutöid on igasuguseid, ühel nädala matemaatika, ühel kirjandus, ühel teaduse kodutöö jne.
Näiteks ühel nädalal pidid nad kirja panema mida nad 4 päeva jooksul söövad, sest nad õppisid parasjagu koolis tervislikust ja tasakaalukast toitumisest ning erinevatest toidugruppidest.
Isegi mina teenisin selle ülesandega boonuspunkte (kokana) :) :)
Siit üks näide matemaatika kodutööst

Lugemisega on nii, et kuna Greta on kõik lugemisastmed edukalt läbinud, siis tänaseks on ta juba mõnda aega free reader (ehk vabalugeja) olnud. See tähendab, et ta ei pea enam igapäev koolist võetud raamatuid lugema, vaid võib lugeda mida iganes ise soovib. Greta loebki nüüd hoopis kodust kaasavõetud raamatuid, aga ka kooliraamatukogus olevaid raamatuid. Nende kodust kaasavõetud raamatutega on küll see lugu, et need on enamuses nüüd kohe mitu korda paksemad ja raskemad kui koolis lugemisastme raamatud, aga pole lugu.

Kuna lapsed tulevad kooli vahemikus 8.45 -9.00 siis tihti kohe kui õpilased on klassi jõudnud, aga tervet klassi veel kohal ei ole, hakkavad and iseseisvalt lugema ja teevad seda siis nii kaua kui õpetaja on puudujad kirja pannud ja valmis tunniga pihta hakkama. Sedasi jõuavad kõik ka hommikustest 'seiklustes' maha rahuneda ja õppimise lainele sisse lülituda. Iseseisvalt loevad lapsed ka sel ajal, kui õpetajad nende laste lugemist kontrollivad, kes veel vabalugejad ei ole. 

Et vabalugejate lastel lugemine soiku ei jää, siis kõik need lapsed kes on nädalas viis või rohkem korda lugenud, saavad  endale valida ühest kastist väikese kingituse või ühe väikese maiustuse (paljud valivad just mingi väikese mänguasja, või käevõru või mingi muu vidina kui kommi). Lapsi innustatakse lugema ka ajalehti ja muid non-fiction materjale. Vahet ei ole MIDA lapsed loevad nii kaua kui nad loevad ja sellest naudingut saavad.

Ma pean ütlema, et Gretast on saanud väga usin lugeja. Ta lausa neelab hetkel raamatuid ja selle üle on meil loomulikult väga hea meel. 
Nendest raamatutest mida ta lugenud on teen natuke hiljem ka eraldi raamatu tutvustuse postituse, sest osasid neid raamatuid on ka eesti keeles olemas.
Ma andsin Gretale Eesti lugemispäeviku kasutada, et ta saaks sinna raamatus ette tulnud tundmatud sõnad välja kirjutada ja sõnaraamatust nende tähendust otsida ning sellega siis õpetaja käest boonuspunkte juurde saada. Õpetajad kiidavad iga kodus tehtud lisatöö heaks ja annavad nende eest lisapunkte.

9 comments:

  1. Nii äge!

    Eesti mõistes on see lastevanemate koosolek teil rohkem nagu arenguvestlus. Lastevanemate koosolekul on meil ikka kogu klassi lapsevanemad koos (või peaaegu kogu klassi) ja siis arutatakse rohkem kogu klassi puudutavaid asju, ekskursioone ja õppekäike ja üritusi, kogu-klassi-probleeme ka, kui neid on. Näiteks ühes meie kooli klassis oli hulk lapsi, kes omavahel kuidagi ei klappinud ja koosolekul leppisid vanemad kokku, et õpetaja hakkab näiteks iganädalaselt tegema hommikuringe, kus kõik arvamust saavad avaldada (Sinu jaoks ehk üllatav, et seda eraldi peab kokku leppima, aga tegelikult meil sellist asja palju ei tehta) ja vanemad aitavad igal kuul ühe peredega ürituse korraldada, et lapsed saaksid omavahel tunniväliselt suhelda. Poolteise aastaga sai sellest klassist üks kooli sallivamaid klasse. :)

    Aga matemaatikas meil ei tohi niimoodi kõiki ridu täis kirjutada, iga tehte järel peab tulema tühi rida. On tõesti paras paberi raiskamine, aga kergem aru saada, mis kirjas on, ja vigu märkida, kui neid juhtub olema. Kui Greta ja tema õpetajad niimoodi hakkama saavad, siis pole inglise vormistuses ilmselt ka midagi halba.

    ReplyDelete
  2. Reet sul on õigus, tegu jah arenguvestusega. Ma parandan tekstis ära.
    Lastevanemate koosolekuid meil siin ei eksisteerigi Eesti moel. Iga aasta alguses on vaid üks koosolek kõigi sama aastagrupi lastevanematele kus siis õpetajad räägivad mida eesolev aasta endast kujutab ja mida lastelt oodatakse. See selline 30-40 minutine tutvustus saalis. Seal mingeid teisi asju ei arutata, sest polegi midagi muud arutada. Kõik ekskursioonid ja muud üritused toimuvad nagunii kooli ajal ja korraldatud kooli poolt nii, et lastevanematega pole rohkem midagi arutada :)

    Nii tore, et teil selline hommikuring korraldati. Meil siin jah selline asi osa lasteaiast ja koolist (just nooremate klasside puhul) ja arvamuse avaldamine on osa koolielust nagunii. Ilma selleta ei kujutaks koolielu ettegi :)

    Matemaatikas ei ole vahet kuidas kirjutad niikaua kui numbrid on arusaadavad ja on näha kuidas arvutad. Kui rida on vahel või ei ole ei ole tähis. Tähtis on et teed tööd :)

    ReplyDelete
  3. Väga põnev! Aitäh!
    Mul poiss on P(rimary)3. St nad on koolis viiendat aastat. Ta on Gretast aasta vanem.
    Meil on küll lastevanemate koosolek sügiseti. Valitakse rep-e ja treasurer. Ja siis muud juttu. Novembri alguses on arenguvestlus ka alati. Sel aastal esimest korda ei tohtinud laps enam juures olla. Mis minu lapse väga kurjaks tegi (tagarääkimine on inetu! :) )
    Kas matemaatikas ülesannete valimisega ei teki seda, et laps nö "jookseb lati alt läbi". Ehk et valib liiga kerged ülesanded.
    Mulle ka brittide puhul väga meeldib, et ei aeta pilli lõhki mingi g-tähe konksu või number 7 kriipsuga. Eesti keele kirjavihikud on minu arvates ainult emade piinamiseks välja mõeldud! Kes vaesekesed peavad oma lapsi mingil imemoel motiveerima neid täitma. Anielsa istub diivanil. Ja nii 25 korda....
    Karin

    ReplyDelete
  4. Uskumatu! Mul on hetkel 1.klass ja "minu" lapsed nii keeruliste asjadega küll hakkama ei saa. On ikka palju "titemad". ☺

    ReplyDelete
  5. Klassi lastevanemate koosolekuid pole meil siin kunagi olnud. Tavaliselt on kaks ema klassist kohe juba kooliaasta lõpus klassi esindajateks valitud (õigemini, siis alati on mõned emad ennast ise sellele kohale välja pakkunud) ja sellega on probleem lahendatud. Nemad edastavad siis neid väheseid sõnumeid õpetajalt ja meeldetuletusi (näiteks, et homme on klassi pildistamine, või järgmisel nädalal müüb meie klass kooke jne) emaili teel. Õpetajate kingitusteks on ka alati kinkekaardid ja selleks korjatakse kohe kooliaasta algul meilt 20 naela (vabatahtlik, kõik ei pea maksma). Õpetaja jõulukaarditele kirjutatakse alla kooliväravas nädal enne jõule ja kui jõululaadale on vabatahtlike vaja siis see organiseeritakse emaili teel ära. Ja ongi kogu lugu :) Mingit eraldi klassikoosolekut ei ole vaja organiseerida.

    Greta ei tulnud ka sel aastal arenguvestlusele sisse, ma õpetajatelt (tal kaks õpetajat) küsisin, et kas peaks ja and vastasid, et las ta ootab väljas. Ma ei teagi, et kas nii jääbki olema või lihtsalt sel korral.

    Kirjutamisega aga on siin üldse nii, et peamine eesmärk on kohe algusest peale see, et lapsed kirjutama saada ja kirjutamist armastama. Käekiri ja õigekiri ei lähe üldse arvesse (sest inglise keeles on kohati see õigekiri ikka väga keeruline). Esikohal on see, et lapsed loovalt ja värvikalt kirjutama hakkaks. Pakutakse 1000 erinevaid ja väga huvitavaid ning põnevaid võimalusi kirjutamiseks ja lapsed tihti ei saagi aru, et nad kirjutavad kui mingit kirjutamise tööd. Nii uskumatu kui see ka ei ole, siis näiteks õigekiri tuleb aasta aastaga iseenesest juurde. Sama käib ka käekirja kohta. Eks nad ikka õppisid ka eelmistel aastatel käekirja, aga seda vaid selles mõttes, et nad ikka teaksid kuidas tähed kokku kirjutatakse ja mis suurusega nad kõik on. Mingit drillimist aga pole kunagi olnud. Kõik tuleb just kui iseenesest töö käigus.

    Kui nendest matemaatika ülesannete valmisest rääkida, siis tegu on sellise konseptiga nagu Growing Mindset. Seda kasutatakse nüüd vist juba kõikides koolides. Ma olen juba pikalt tahtnud sellest konspektist lähemalt kirjutada, aga pole lihtsalt aega leidnud.
    Kõikidele kooli lastevanematele tehti kohe eraldi koosolek eelmise aasta alguses kus seda konspekti meile kõigile lähemalt tutvustati. Õpetajad ja direktor ütlesid ka, et alguses nemad kartsid, et lapsed hakkavad kõige kergemaid ülesandeid valima, aga see ei osutunud üldse tõeks. Kindlasti leidub mõni kes vaid kergemat tööd valib, aga eks õpetajad näevad ju kohe siis ära milles probleem. Nad tunnevad lapsi nagu nii läbi ja lõhki ning teavad iga lapse tugevamaid ja nõrku külgi. Kuna lapsed hindavad ise omi tehtuid töid ka värviskeemi järgi, siis õpetaja näeb kas lapsel on ülesandega päriselt probleeme ja sellepärast valib kõige kergema, või ta paneb kergete tööde juurde alati rohelise märgi mis tähendab, et on kerge. Viimasel juhul saab siis õpetaja suunata järgmis astme tööde juurde. Need kes maha jäämas, nendele pühendavad õpetajad nagunii rohkem aega ja tähelepanu.
    Astmelised töölehed ongi pigem just sellepärast, et keelegile ei tunduks matemaatika ülejõukäiv, vaid et kõik lapsed areneks ja näeks oma silmaga seda arengut, ehk siis saaks positiivset elamust ja kogemust ning edu tunnet. Ütle millisele lapsele ei meeldi millegis hea olla ja tulemusi saavutada? Kellegile ei anta märku, et ta ei oska midagi, vaid et ta just oskab või siis VEEL ei oska :)

    ReplyDelete
  6. Mhmh, lugemisega on ju tegelikult sama. Astmeliselt liiguvad edasi järgmisele tasemele. Ma küsisin oma lapselt üle ja neil ei õpetata matet sama süsteemi järgi. Aga minu jaoks oli suur üllatus, et nad ammu on jagamist õppinud ja ka jäägiga ka :D Mul ei olnud aimugi... Korrutustabel küll jah on ammu peas.
    Mul on selles mõttes väga hea võrrelda, et meil on iga päev 1 eesti keele tund ka. Läbivad õppekava täies mahus. Kui eesti keeles hakatakse kohe vigu otsima ja parandama, siis tõesti, inglise keeles on hoopis teine metoodika.
    Eestist öeldakse selle peale, et nii kasvab põlvkond, kes ei oskagi rasket tööd teha ja lapsele jääb mulje, et ta on väga andekas ja kohe kõike oskab ja teab. Et hilisemas tööelus see võib kätte maksta kuna elu ei pruugi sugugi olla üks suur lust ja lillepidu :) Ma ei tea. Samas lapsed õppimisega otsani ära tüüdata ja neile kool vastikuks teha. Kohe nii, et juba põhikoolist väljalangevus suur on.. Minu arvates see faktituupimine ja lõputu edetabeli tagaajamine kah pole mingi asi...
    Karin

    ReplyDelete
  7. See 'growth mindset' konspekt on midagi sellist mis katab kogu kooliõpet mitte ainult matemaatikat ja see ei väljenda end otseselt selles, et matemaatika ülesanded on astmelised. Need astmelised ülesanded on midagi sellist mida kool hetkel katsetab ja muudab siis vastavalt vajadusele. Näiteks eelmisel aastal olid ülesanded märgistatud (igal lehel oli kas 1,2 või 3 kirjas) aga selle muutsid nad sel aastal ära ja jätsid nii, et lapsed saavad vaid tehete järgi valides hinnata mis tundub raske ja mis jõukohasena ilma, et paberil olev number neile sellest märku annaks.
    Kuna tegu üsna uue liikumisega siinsetes algkoolides (kuigi mõnedes koolides juba pikemat aega kasutusel, Greta koolis vist alates eelmisest või üleeelmisest aastast), siis eks nad otsi veel seda kõige paremat lähenemist.
    Peamine loosung Growth Mindset-il on see, et kui laps tuleb õpetajale ütlema, et 'I can't do it', siis õpetaja parandab tea kohe ja ütleb, et YET, you can't do it YET!!. Ehk siis seda, et me kõik oleme kõigeks võimelised, aga selle nimel tuleb tööd teha.

    Ma tean, ma kirjutan hetkel siia nii segaselt ja pikalt seda asja, sest varem oli maja lapsi täis ja nüüd ma nii väsinud et peaks ammu magama (Gretal sõbranna jäi ka veel ööseks esimest korda elus :). Kui oled huvitatud, siis loe kindlasti internetist täpsemalt. Ma kindlasti teen sellest ka ühe postituse kunagi, aga jah internetist saad kiirema ülevaate.

    Vot selles suhtes on küll Eesti vaade vale, et Growth mindseti kasutades ei kasva lastest just selliseid inimesi, kes arvavad et nad on sündinud andekateks ja kes rasket tööd ei oska teha. Pigem just kogu mõte on selles, et keegi ei ole andekaks sündinud, vaid kui teed tööd, siis tuleb ka anne ja oskus.
    Aga tegelikult minu pärast arvaku Eestis inimesed mis nad tahavad siinsest koolisüsteemist. Ega sellest erinevusest ja erinevast lähenemisest ei saagi enne midagi aru, kui endal laps siin koolis käinud. Ma olin enne ka suur Eesti kooli fän, kuniks mu oma laps siin kooli läks ja ma seda kõike läbi Greta kogeda sain.
    Mina olen igal juhul nii rahul, et minu laps Eestis koolis ei pea käima ja mitte ainult sealse õppeprogrammi pärast, vaid ka üldise lähenemise ja suhtumise pärast. Samas ma ei taha üldse midagi paha Eesti koolide kohta öelda, sest ma tean, et ka Eesti on palju täiesti toredaid ja normaalseid ning inglise koolisüsteemile sarnaseid koole ja mida rohkem noori ja entusiastlike õpetajaid peale tuleb, seda rohkem vana koolisüsteem muutuma hakkab. Nii paljud Eesti erakoolid ju juba nagunii kupeerivad nii mõndagi siinsest süsteemist.

    Ja see on nii tüüpiline, et alati arvatakse, et siinsed lapsed käivad koolis vaid mängimas ning tööd üldse ei tehta. Nagu see oleks midagi negatiivset kui lastel meeldib õppida ja koolis käia. Nagu mingit kooliprojekti innukalt ja rõõmuga tegev koolilaps on halvem ja vähem õppiv, kui see kes seda vastumeelselt ja sünduslikult teeb. Või siis see, kes õhinaga juba 7 aastaselt pikki kirjandeid kirjutab, kuidagi viletsam ja vähem töötav, kui see kes selles samas eas peab vihikusse 10 korda ühte ja sama lauset kirjutama, või etteütluse teksti enne etteütlust pähe õppima?!

    Mina igaljuhul küll ei muretse et siinne koolisüsteem me lapse ära rikuks ja temast viletsama inimese kasvatab, kui Eesti koolisüsteem. Pete süguvõsas kõik siinse koolisüsteemi läbi teinud ja kõik on haritud ja töökad inimesed. noored ka enamuses alles või juba ülikoolid lõpetanud igati intelligentsed ja asjalikud noored, kes nii akadeemiliselt kui sotsiaalselt elus hakkama saavad. No loomulikult on siin lolle ja rumalaid inimesi ka, aga kus neid ei oleks :)

    ReplyDelete
  8. Taas nii huvitav koolipostitus. Minu lapselaps käib ka briti koolis, Dubais, üks aasta Gretast eespool. Nii põnev on lugeda ja võrrelda, aga ega midagi eraldi võrrelda polegi, sest süsteem on üks. Ja lapsed tõesti teevad ja oskavad asju, mida eesti lapsed selles vanuses veel ei oska. Meil on 1.-2- klass ikka tõesti titekad. Ja ma ei saa aru, mis imenippidega need lapsed saadakse koolielust rõõmu tundma ja õppimist armastama. Meie laps ei saa aru, mille jaoks need koolivaheajad on välja mõeldud, sest tahaks ju kogu aeg koolis käia, seal on põnev ja õppida on huvitav. Kahju, et see Eestis nii ei ole. Enamasti ei ole.
    Ja aitäh sulle, Alice, et nii armsalt mind külla kutsud. Kunagi kohtume kindlasti.

    ReplyDelete
  9. Aitäh, Alice. Ma kindlasti uurin seda süsteemi. Tundub äärmiselt põnev!
    Muide, olles aastaid Eestis õpetajana töötanud, pean kummutama müüdi, et noored tulevad ja teevad. See ei sõltu vanusest!
    Ilusaid pühi te perele!
    Karin

    ReplyDelete