Friday, 23 December 2016

ESIMENE SLEEPOVER

Gretal toimus 21 detsembril elu esimene sleepover, ehk meie juurde jäi esimest korda elus ööseks Greta kõige parem sõbranna. See oli elu esimene sleepover party nii Gretale kui ka ta sõbrannale (arvesse ei lähe vanavanemate juures veedetud ööd)
Oleme sel teemal tüdruku vanematega juba sellest ajast peale rääkinud kui Greta endale nari sai, aga kuna aeg lendab nii kiiresti, siis tegudeni jõudsime alles nüüd. Ma ei mäletagi kuidas see ööseks jäämine uuesti jutuks tuli, aga ma kohe suure suuga leppisin sõbranna emaga kokku, et esimene sleepover saab olema meie juures. 

Pärast kuupäeva kokkuleppimist mõtlesin küll et oli mul vaja veel see sündmus just enne suuri jõulupidustusi kavasse võtta, aga kui oli lubatud, siis oli lubatud. Tüdrukud ei jõudnud seda päeva ära oodata ja tundus, et nii mõnigi nende sõbranna koolis tundis tõelist kadedust, et nemad osa võtta ei saa.  

Kõige rohkem kogu asja juures kartsin ma seda, et Greta sõbranna meie juures kukub või mingit muud moodi haiget endale teeb. Meil on kodus nii libedad põranda ja nii teravate ja kõvade nurkadega söögilaud, et ma alati passin külla tulnud lapsi allkorrusel kui kull, et nad liiga palju siin ei jookseks ega lollitaks ning ennast ära ei lööks. Greta sõbranna on ka veel just kui pooleldi lendav haldjas, kes alati igal pool kukub või ennast ära lööb. Pete on ka tüdrukutega alati väljas käies pidevalt valvel, sest alati on mingi kukkumisoht kuskil olemas. 

Selles ja ainult selles suhtes oli see sleepover minu jaoks raske, et ma pidasin nii pingsalt selle eest hoolt, et toredat õhtud ei rikuks mingi õnnetus ära. 

Õnneks leppisime Greta sõbranna emaga juba varem kokku, et nari ülemisele korrusele ei lähe kumbki lastest magama. Ma juba varem mõtlesin sellele, et kui nad hakkavad enne magama minekut omavahel rääkima (mida nad nagunii oleks hakanud tegema), siis tahes tahtmata oleks üleva korrusel magav laps hakanud ennast vestluse käigus alla poole küünitama ja mina ei tahtnud seda vastutust, et siis pärast keegi sealt lae alt alla oleks potsatanud. 
Sõbanna ema mureks oli ka see, et kui tema laps peaks valima üleval korrusel magamise, siis ta võib olla unesegasena unustab öösel ära, et magab kuskil kõrgel ja vetsu minnes astub lihtsalt voodist välja. Seega leppisime kokku, et tõstame hoopis ühe madratsi põrandale ja lapsed magavad sedasi peaaegu kõrvuti (üks madratsil ja teine nari alumisel korrusel).

Tüdrukud tahtsid kindlasti 'midnight snack'-i korraldada. Mul siiski õnnestus nende 'kesköö pikniku' varasema kellaaja peale tõsta, sest ma küll ei oleks tahtnud kella 12-ni öösel üleval passida, et neile siis südaööl toitu serveerima hakata.   Korraldasid selle asemel hoopis snackidega movinight-i. Tegelikult ei oleks nad ise keskööni suutnud üleval olla isegi siis kui oleks tahtnud.

Magama jäid lapsed juba natuke peale üheksat õhtul. Mina aga oli terve öö alateadlikult valvel, nagu oleks beebi majas olnud. Hommikul olin seega nii väsinud. 

Kokkuvõttes igati kordaläinud sleepover. Sai nalja, söödi palju, mängiti ja vaadati filmi. Keegi kuskilt alla ei potsatanud, kuigi ühel korral koperdas sõbranna seljaga vastu trepiposti ja oli nii umbes 20 minutit valust kägaras. Ma juba kujutasin haiglasõitu ette ning mõtlesin, et kas hädaolukorras peaksin enne lapse emale juhtunust teatama või on peaeesmärk enne lastega ikka haiglasse kihutamine. Õnneks lahenes probleem iseenesest ilma et ma kedagi kuhugi toimetama oleksin pidanud. 

Nüüd on siis varsti Greta kord sõbranna juured ööseks jääda. Meil Petega veab selles mõttes, et kui Greta ööseks ära läheb, siis saame meie sel ajal kinno või teatrisse või lihtsalt restorani kahekesi sööma minna. Greta sõbranna vanematel on aga tütre äraoleku ajal endiselt kodus kaks väikest poissi alles ja väljaminekuks peaksid nad eraldi lapsehoidja palkama.

Saab näha kuidas Greta võõras kodus magamisega hakkama saab.

1 comment:

  1. Nii vahva. Kuigi ei minu lapseeas ega ka siis, kui minu lapsed väikesed olid, Eestis sellist sõbra juures ööbimise kommet ei olnud. Vanemate vastutus on suur ja ma täitsa saan aru, kuidas sa muretsesid ja valvel olid. Aga tüdrukutel oli tore ja see on kõige tähtsam.

    ReplyDelete