Thursday, 3 November 2016

MINU LEMMIK APP

Meie peres ei ole keegi suur arvutimängude mängija. Õigem oleks vist öelda, et kui keegi üldse iPadil midagi mängib, siis see on Greta, aga ka tema käes võib iPadi väga, väga harva näha. Kui siis vaid mõnikord nädalalõppudel ja tihedamini ehk koolivaheaegadel. 

Mina ise ei kasuta iPadi kunagi. Minu arvates on iPad kasutamine võrreldes sülearvutiga nii tüütu ja närviajav, et minu poolest võiks see vidin täitsa olemata olla. 

Mul on telefonis kaks mängu mida ma vahest mängin. Need on sellised aju treenivad mängud ja tavaliselt mängin ma neid siis, kui ma kuskil kedagi või midagi ootan ja läheduses ei ole ühtegi raamatut või ajakirja/lehte. Greta on paar kassimängu ka mu telefoni alla laadinud, aga mina neid ei mängi ja Greta ka mitte, sest minu mobiil jääb talle ikka väga harva ette. Hoian neid seal vaid igaks juhuks, sest kes teab kuna nendest võib ka kasu olla.

Pete ei mängi meil ammugi ühtegi arvutimängu. Ta istub nagunii tööga seotult hommikust õhtuni arvuti taga, nii et arvutis ka veel mingeid mängude mängimine teda kohe kindlasti ei huvita.

Ometigi on meil kolmel üks mäng mida me vahel hea meelega mängime ja mis meile kolmele väga meeldib. 
See mäng leidis tee meie ellu tänu Gretale, kes ükskord Petega Apple poes kaasas käis ja seal seda mängu mängima hakkas. 
Mängu nimi on Monument Valley mille peategelaseks on printsess Ida
Tegu sellise visuaalselt ilusa ja põneva puzzle mänguga mille eesmärgiks on printsess Ida aidata läbi erinevate labürintide erinevatele platformidele. Mängu teeb põnevaks erinevad optikalised illusioonid. Mõnikord ma vaatan, et no ei ole mingit viisi kuidas see väike printsess ühelt äärelt teisele aidata, aga tegelikult on vastus selles, et sa lihtsalt pead asja läbi optilise illusiooni vaatama. 
Selline näeb see väikene printsess Ida välja ja teda peab iga level-i peal aitama sellise kollaka ruudu peale
Mängul on oma storyline ka. Ei ole selline mäng kus taustal aeg jookseb ja käib mingi hirmus punktide kogumine. Pigem just on seda mängu mängides selline chill tunne. Taustamuusika on ka selline rahulik ja natuke isegi mediteeriv. 
Nendest lego moodi klotsidest saab ehitusi alati kas paremale ja vasakule, või ülesse-alla liigutada. Mängus on teisigi abivahendeid mida mängukäigus ise avastama peab.
Ühesõnaga väga nauditav ja visuaalselt ilus mäng. Pani mitmel korral mind mõtlema, et kuidas keegi üldse sellise geniaalse mängu peale oskas tulla ja ka valmis teha.
PS. see mäng võitis 2014 aastal Apple Disaini auhinna ja mäng kuulutati ka samal aastal parimaks iPad mänguks

4 comments:

  1. Ilus küll, aga silme eest võtavad need optilised illusioonid virvendama. Ma homme puhanud peaga vaatan uuesti. :)

    ReplyDelete
  2. Just, aga see ongi hea. Ei olegi selline mäng mida ei saa enam käest ära panna ja mis kogu aja ära sööb, vaid mängidki korraga natuke (näiteks ühe leveli). MÕnikord on ka nii, et lihtsalt ei oska välja nuputada kuidas Idat edasi aidata. Siis tulebki mäng ära panna ja järgmine kord värske pilguga edasi mängida :) Alguses võtab ka aega arusaada mida ja kuidas tegema peab, aga mida edasi seda sellevõrra lihtsam. Mind aitas alguses Greta, sest tema hakkas minust varem seda mängu mängima jata juba teadis mida mingi nupp tegi ja kuhu pidi minema. Mind tegelikult täitsa üllatas kui hästi Gretal selle mängu mängimine välja tuli.

    ReplyDelete
  3. Ma lootsin, et sellel mangul on rohkem leveleid kui ainult 10 :(.
    4 Eurot on sellise lyhikese ( umbes 1.5 tunniga mangisin labi ta) kuigi ilusa mangu eest palju voitu.
    veidi pettunud....

    ReplyDelete
  4. No vot eks selles olegi vahe, et ma ei mängiks ühtegi 'arvuti' mängu järjest nii pikalt. Mängingi ühe leveli korraga ja naudin seega mängu palju pikemalt. Hinda ka kalliks ei pea, sest teisi mänge ja app-e ma nagunii ei mängi ega osta.

    Mul oli samuti kahju kui esimene osa ostsa sai, sest tahtsin veel mängida, aga siis avastasin, et mängul on veel ka väikene (lühem) ja tasuta lisamäng ning ka teine osa mis meil maksis vist mingi 1.90.
    Aga jah, minu jaoks ongi selle mängu juures ka see üheks võluks ja boonuseks, et seda ei saa korraga palju. 'Söön' seda mängu kui magustoitu-natuke korraga ja naudin igat ampsu :)

    ReplyDelete