Saturday, 17 September 2016

VIHIKUD

See posits on tegelikult eelmise kooliaasta lõpu postitus, aga kuna mul ei olnud aega seda varem postitada, siis teen seda nüüd. 
Selline nägi siis välja vihikute hunnik mis kooliaasta lõpus koolist koju saadeti. Tegelikult puuduvad siit veel mõned vihikud ja kunstitööde suur kaustik. Need tulid koju pärast seda kui ma olin selle pildi juba ära teinud. Kõik need vihikud (kaustikud) on kooli poolt, meie ei pea midagi ostma, ega nende eest koolile raha maksma.

Vihikute hulgast leidsin ka ühe väikese paberi kuhu Greta oli kirjutanud mida ta soovid Year2 kooliaasta lõpuks õppimise alal saavutada. Ma olen seda siin ennegi kirjutanud, et neil koolis pannakse õpilastele üsna suurt rõhk enesehinnangule ja sellele, et õpilased õpiks seadma eesmärke, nende suunas töötama ning saavutades uusi eesmärke looma. 

Nagu näha siis kooliaasta alguses (sept. 2015) oli Greta kirjutanud, et ta loodab kooliaasta lõpuks olla parem kirjanduses ja matemaatikas. Ei midagi jalustrabavat ja üsna ootuspärane eesmärk 6-7 aastase lapse kohta, aga vähemalt treenib mõtlemisviisi. Ega ma muidugi ei tea kui suur kasu sellisest mõtlemisviisi 'treeningust' on ja kas sellest üldse kasu on, aga ma eeldan, et elus on eesmärke luues kergem edasi liikuda, kui niisama kõndides. Koolis annab seatud eesmärkide saavutamine muidugi ka lapsele juurde enesekindlust ja võimalust oma arengut jälgida ning sellest rõõmu ja rahuldust tunda. 
Neil on kooli ka eraldi aine mille nimeks hunnik tähti PSHE/RE/SMSC (Personal, social, health and economic education/Religious Education/Spiritual, moral, social and cultural development). Eesti keeles siis lühidalt vist choke inimõpetus, usuõpetus ja ühiskonnaõpetus.
PSHE eesmärgiks on anda lastele teadmisi, arusaamu, hoiakuid ja praktilisi oskusi tervislikuks, ohutuks, produktiivseks ja vastutustundlikuks eluks. 

Õpitakse lähemalt erinevaid väärtushinnanguid, kuidas teistega suhelda, kuidas enda ja teiste eest hoolitseda, tervislikust toitumisest jne. Siia alla kuulub ka seksõpetus. 
Vestlused toimuvad tihti väikestest gruppides ja kasutatakse elulisi situatsioone ja näiteid. Iga kuu on üks väärtushinnang mida kogu kool 'õpib'. Iga kuu on ühe klassi kord koostada selle kuu väärtushinnangute stend kooli koridoris, tehakse väike etteaste mida siis kogu kooli ees assembly-l esitatakse ja kus ka kooli direktor sel teemal sõna võtab. 
Näiteks siin Greta vihiku kaanel on näha mõned väärtushinnangud  mida nad eelmisel kooliaastal õppisid (õnn, ausus, usaldus, tähelepanelikkus, kannatlikus, sõprus, koostöö ja alandlikkus-tagasihoidlikkus)
Ega ma väga täpselt ei tea, aga nagu ma aru olen saanud, siis nad arutavad neid elulisi asju seal tunnis kõik koos ja saavad ka ise enda arvamust ja arusaama mingist teemast väljendada. 

Mulle endale meeldis väga see leht kus nad on nagu näha arutanud mida kellegi jaoks rahu tähendab ja neile on antud näidistena erinevad olukorrad ja palutud mõelda kuidas neid olukordi rahulikult lahendada saaks.
1. Sa oled ostnud samasugused kingad kui su sõbral ja su sõber ütleb, et sa ahvid teda. Mida teeksid sina?
Greta vastus: Mulle meeldivad samasugused kui sul. 
2. Sa tahad vennaga erinevaid saateid telekast vaadata. Te hakkate vaidlema. Mida sa teeksid?
Mis oleks kui sa vaataks telekat esimesena kui sa soovid.
3. Sa tahad endale x box-i saada, sest paljudel su sõpradel on see, aga su vanemad ei luba. Mida sa teeksid?
Kas ma saaksin teha mõnda tööd ja saada selle eest taskuraha emme ja issi?
Usutundides räägivad nad eelkõige ikka kristlikust usust, aga   ka kindlasti kõigist teistest enam levinud uskudest maailmas. Ma tean, et ühel aastal nad õppisid judaismi ja kõike selle usuga seonduvat. Sel aastal õppisid nad lähemalt islamiusku, kombeid ja kultuuri. Kuna neil on klassis üks moslemitüdruk, siis see tüdruk oli kooli toonud oma ema pearäti ja seda lähemalt tutvustanud ja lapsed kes tahtsid said seda enadale ka pähe proovida. Mina sain sellest nii teada, et kord autoga sõites nägi Greta tänaval mosleminaisi ja hakkas siis meile rääkima kuidas neid peakatteid kutsutakse ja kes kannavad ja et ta sõbranna oli ühe ka kooli neile proovida toonud. Tüdruk ise pearätti ei kanna, aga ta ema küll. Tegu väga toreda ja meeldiva naisega, ma tunnen teda väga hästi. 

Minul on väga hea meel, et koolis selliseid asju kõigile õpetatakse ja erinevaid ususuundi tutvustatakse, aga need tunnid ei ole kohustuslikud. Need vanemad, kes on usuõpetuse vastu, peavad sellest vaid koolile teada andma ja siis pakutakse nendele lastele usutunni ajaks mingit muud haridusliku tegevust.

SMSC (Spiritual, moral, social and cultural development) kattub osaliselt nii inim- kui usuõpetusega. Vaatasin internetist täpsemalt mida see endast kujutab.
Vaimne areng: 
Uurima/avastama uskumusi ja kogemusi; austama erinevaid uske, tundeid ja väärtuseid; nautima õppida asju iseendast, teistest ja ümbritsevast maailmast; kasutama kujutlusvõimet ja loovust; peegeldama. 
Moraalne areng:
Õppida tundma õige ja vale vahet, järgida seadust, mõista tagajärgi, uurida moraalseid ja eetilisi küsimusi, pakkuda põhjendatud seisukohti.
Ühiskondlik-sotsiaalne areng:
Kasutada erinevaid sotsiaalseid oskusi, osaleda kohalikus kogukonnas; hinnata erinevaid vaatenurki; teha koostööd, vabatahtlikku tööd, osavõttu; konfliktide lahendamine; demokraatia, õigusriik, vabadus, austus ja sallivus.
Kultuurne areng:
Õpetatakse hindama erinevaid kultuurimõjusid; Suurbritannia parlamentaarse süsteemi rolli; osalema kultuurilistes võimalustes; mõista, aktsepteerida, austada ja pühitseda erinevusi.

Sedasi väljakirjutatult võib tunduda see kõik liiga keeruline, aga tegelikult saab ju kogu selle jutu võtta kokku sõnaga INIMLIKKUS. 
Kuna kogu jutt ja näited tuuakse lastele elust enesest, siis ei aruta või õpi nad midagi suurt ja keerulist vaid lihtsalt elu ennast ja seda kuidas enda ja teiste vastu inimlikult käituda. Koolis praktiseeritakse neid teemasid igapäevaselt ja tõesti jälgitakse, et lapsed nendest aru saavad ja kui on mingeid probleeme, siis alati juhendatakse ja suunatakse. Kõikidest teemadest räägitakse nii nagu vastava eagrupi lastele eakohane ja sobilik on. 
Kui keegi käitub kellegi vastu halvati, siis ei panda märkust või ei hakata riidlema, vaid lapsega räägitakse mida ta on valesti teinud, demonstreeritakse õiget käitumist, vajaduse korral korraldatakse temaga väikeses grupis roleplay, seletatakse olukorda ka teistele lastele ja arutataks kõik koos kuidas oleks õige mingis situatsioonis käituda. Välditakse laste heaks või halvaks-kiusajaks märgistamist, sest nimed on kerged külge jääma, aga nendest on pärast raske lahti saada. 
See kõik ei tähenda, et probleeme ei esine, aga probleemidega kohe kindlasti tegeletakse koolis väga kiiresti ja efektiivselt. Mingitele tavalistele väikestele lastevahelistele nääklemistele, aga ei pöörata suurt tähelepanu, sest need käivad arenguga kaasa, aga seda vaid nii kaua kui mõlemad osapooled on OK.  Suurem osa õpetajad tunnevad koolis käivaid lapsi üsna lähedalt ja seega nad on ka teadlikud millised lapsed on konfliktilisemad ning sellest lähtuvalt pakuvad siis nendele lastele ka kohe alguses rohkem tuge ja positiivset eeskuju, et ka need lapsed kasvades oskaks inimestega nende ümber inimlikult käituda ja et neist kasvaks inimesed kes tulevikus ühiskonda panustaks.

Otseloomulikult see alati ei õnnestu, sest kui kodus samu väärtusi ei toetata, siis ei ole ka kooli võimalik kogu tööd ise ära teha. Aga need tunnid ja need ained ongi just selleks kooliprogrammi võetud, et igale lapsele anda võimalus vaatamata sellest milliste väärtushinnangutega kodust ta tuleb.

Nüüd on aga käes uus õppeaasta ja järgmisel teisipäeval saan ma koosolekul teada mida oodatakse ja mida hakkavad õppima Year3 (7-8 aastased) lapsed sel õppeaastal.

3 comments:

  1. Kuigi ma olen uhke, et mu laps saab õppida väiksemat sorti toredas Eesti maakoolis ja tal on head õpetajad ja tõenäoliselt saaks samasugust suhtumist ja haridust ainult erakoolides mujal Eestis ( mul on kogemusi vanema lapse puhul Tallinna tavalisekooliga) pean ma mainima , et niimoodi arutlema meie mõistes koolieelikuid, meil küll ei panda ja sellest on kahju. Muidugi on see kivi ka meie, lapsevanemate kapsaaeda, minu 9 aastane poiss igatahes nendel teemadel (teleka jagamine, x boxi saamine) niimoodi nagu Greta vastas, küll ei oska/ei taha. Tal on mitmed väited, miks ta peaks uue Playstation 4 saama ja miks terve pere peaks temaga koos sama saadet vaatama :)
    Kade olen, ausalt.

    ReplyDelete
  2. Aitäh heade sõnade eest!

    Kui Gretal oleks kodus vend või õde, siis ma olen kindel et ma kuuleks kaklust teleka jagamise üle. AGA ma ka tean, et oma sõpradega ta nii ei käituks, sest ta teab küll kuidas viisakas käituda on ja seda näitab ka see koolitöö. Sama saan ma öelda kõigi ta sõprade ja sõbrannade kohta, sest nii mõnelgi korral on nad mind oma väga aruka käitumisega peaaegu pahviks löönud :)

    See muidugi ei kehti kõikide siinsete inimeste kohta, aga need pered kellega meie läbi käime kasvatavad omi lapsi traditsiooniliste inglise viisakusreeglite järgi ja neid reegleid hakatakse lastelt nõuda vaat veel enne kui nad rääkida oskavad :)
    Koolis aitavad need tunnid aga just väga palju kaasa omavaheliste suhete, tolerantsuse ja ühtehoidmise õpetamisel.

    ReplyDelete
  3. Ma lisan veel seda, et see inim-ühiskonna ja usuõpetus on koolis tunniplaanis alates 4 aastastest kuni minu teada kooliea lõpuni seega mitte ajutine asi. Tegelikult nad alustavad sellega juba lasteaias, ehk siis ka alla 4 aastaste lastega.

    ReplyDelete