Friday, 23 September 2016

KASUTATUD ASJADE LAAT

Ma jätkan oma Eesti juttudega, kuigi suvi on juba läbi ja jõulud varsti ukse ees :)

Eestis olles tuli mulle Facebook feedi teadaanne, et linnakeses kus mu ema elab toimub nädalalõpul kasutatud asjade laat. Kuna ema juures vedeles terve hunnik mu vennapoja väikseks jäänud riideid ja muid beebi vidinaid, siis mõtlesin, et see oleks hea võimalus nendest asjadest lahti saada. Võtsin kohe vennanaisega ühendust ja utsitasin teda laadale asju müüma minema. Teadsin, et ega ta väga vist ei viitsi, aga käisin ikka peale lubades ise sorteerida ja pesta müüki minevad asjad ära ja laadale temaga kaasa tulla. Tegelikult oli lõpuks vanaema see, kes pesi ja asju autosse kandis ja veel ka meiega laadale kaasa tuli. Olin kogu üritusest üsna elevil, kuigi laupäeva hommikul oli nii raske kella 8 ajal ärgata ja kella üheksaks laadale minna (minu kehakell oli ju kaks tundi taga, ehk kell 6).

Tagantjärele vaadatuna läks meil täitsa hästi. Kõiki asju loomulikult ära ei õnnestunud müüa, aga osa siiski. Kuna tegu ei olnud ka mingi suure laadaga ja laadal käisid enamalt näiteks poodi tulnud inimesed (laat toimus poe kõrval asuvas autoparklas), siis ostjaid oli 5 tunni jooksul üsna vähe. Minu arvates on viis tundi sellise laada jaoks üldse liiga pikk aeg. Kolmest tunnist oleks täiesti piisanud. Me oleks tahtnud sealt palju varem ära tulla, aga kuna auto oli pargitud teiste müüjate vahele, siis ei oleks meil olnud võimalik sealt müüjate ja potensiaalsete ostjate vahelt kuidagi ära manööverdada.

Ma võtsin laadale kaasa ka paar Gretale juba väikseks jäänud asja, mõned raamatud ja muud nipet-näpet ning laada lõpuks õnnestus meil teenida ühe LasseMaia detektiivibüroo raamatu raha. Ülejäänud raha eest ostis Greta endale laadalt ühe barbi koos kleitidega ning ühe teise väikese mänguasja mille nime ma ei tea.  
Kuna ta oli meil vahepeal väikene modell ja reklaamis ühte naljakat mängu, siis oli ta väikese taskuraha igati ära teeninud :)
Huvitav oli see, et laadal paistis rahvas kõige rohkem huvitatud olevat vanakraami väljapanekutest. Kohe meie kõrval müüs üks vanamees minu jaoks täiesti mõtetut kola (ma isegi ei tea mis asjad need olid mis ta müügiks välja oli pannud, väljaarvatud raamatud ja akordion), aga inimesed tulid pidevalt ta laua juurde uurima ja nii mõnigi ostis midagi. 
Laadaplatsi eest ei pidanud me midagi maksma, küll aga andma laada organiseerijale oma kohaletulekust teada. Kui ma seda organiseerija tädi laadapäeva hommikul nägin siis ma olin esimesel pilgul täiesti segaduses ja hakkasin peaaegu juba ütlema, et Sally, mida sina siin teed? Nimelt nägi see naine välja nagu Pete vennanaine. Isegi see kuidas ta rääkis ja naeratas (välja arvatud et rääkis eesti keeles).
Siit pildilt ei ole seda sarnasust küll nii hästi näha, aga väike võrdlus siiski.
Ma tegelikult tahaks vist järgmisel suvel sellel laadal uuesti osa võtta. Juhul siis kui see juhtub toimuma samal ajal kui me Eestis oleme, kui üldse oleme. Ma võiks hunniku Greta vanu riideid  kaasa võtta ja neid seal müüa ja siis saadud raha eest mõne uue raamatu osta. 

1 comment:

  1. Vanad mehed müüvad laatadel tihti asju, mida oskavad kasutada teised vanad mehed. Kogu heaoluühiskonnast hoolimata ei viska üle kuuekümnesed kunagi asju ära, vaid parandavad neid ja kogu see kola võib koosneda väga haruldastest varuosadest. :) Mina ka ei saa enamasti aru, mida need vanamehed laadel müüvad, aga ma usun, et minu isa küll saaks.

    ReplyDelete