Wednesday, 13 July 2016

VIIULIEKSAM

Võiks ju arvata, et kooliaasta lõpp on selline aeg, kus eriti enam midagi ei toimu ja kõik ootavad vaid suvevaheaja algust. Aga vat ei ole! Greta koolis vähemalt küll asjad nii ei ole. Meil on veel kaks nädalat suvevaheajani aega, aga hetkel on mul tunne nagu ma olen kuskile karussellile tiirlema jäänud ja ei saa sealt enam maha. Kui keegi siin üldse koolivaheajast unistab, siis olen see mina ja kindlasti mitte Greta, kes tegelikult kõik need üritused ja tegemised läbi tegema peab. 

Eelmisel nädalal nägi tal üks koolipäev näiteks selline välja: hommikul kooli, koolitundidele lisaks ka viiulitund, kooli ujumistund ja siis peale kooli põrutasime kohe ka ujumistrenni. Ujumistrennist sõitsime ruttu tagasi kooli, kus toimus lastevanematele lahtiste uste päev ja kus Greta ka oma kooriga lastevanematele esines (sellest eraldi postituses). Koju jõudsime peale kaheksat õhtul. Mina vedasin jalgu järgi ja oleks jonnida tahtnud, Greta aga keksis rõõmsalt ringi ja tahtis veel aeda jalgpalli mängima minna!

Ühel teisel päeval oli neil jalgratta 'koolitus', spordipäev ja reedel on nende klassi assembly, kus nad esinevad ja näitavad vanematele mida nad on selle veerandi jooksul ookeani teemadel õppinud.

Üks tähtsamaid sündmusi meie jaoks oli aga eile toimunud Greta viiulieksam. Eksam toimus meie lähedal asuvas koolis, kuhu Greta loodetavasti peale algkooli lõppu sisse saab. See kool on muusika kallakuga ja kuna Greta viiuliõpetaja tuleb sellest koolist, siis toimuvad ka eksamid sama kooli juures. 

Greta paistis üsna rahulik olevat ja ei teinud eksamile minekust suurt numbrit. Kui me hommikul kooli poole jalutasime, siis ta küll ütles, et ta on väga elevil ja ka natuke närvis, aga samas astus rõõmsalt edasi. Kui üldse keegi närvis oli, siis olin see mina :)

Grade 1 eksam (ehk siis esimese astme eksam) koosnes neljast osast ja Greta ütles, et tema hindajaks oli üks vanem naine. Kõigepealt pidi Greta mängima kolm erinevat lugu. Tema viiuliõpetaja saatis teda samal ajal klaveril. Kui lood olid mängitud, siis õpetaja lahkus ja Greta jäi eksami prouaga kahekesi. Eksami teises osas pidi Greta mängima erinevaid heliredeleid, vastavalt sellele mida proua kuulda soovis. Kolmas osa oli noodilugemistest ja neljas kuulmistest.
Greta minut enne eksamiruumi minemist
Eksamil saab iga osa eest eraldi punkte ja maksimum punktide arv on 150. 100-119 punktiga loetakse eksam sooritatuks, 120-129 punktiga saab kiituse ja kui sul on 130 või rohkem punkte, siis oled 'superstar' :) (Tegelikult ma ei tea mis oleks eesti keelene vaste sõnale DISTINCTION)
Meie saame oma tulemused kätte kolme nädala pärast ja septembris saadetakse diplom. Ma ei tea kuidas Gretal eksamil läks, aga ma arvan, et läbi pääseb ta kindlasti. Ma kuulsin kuidas ta oma kolme lugu mängis ja nendega sai ta suurepäraselt hakkama (ka õpetaja kinnitas, et läks hästi), aga edasi ma ei olnud võimeline läbi ukse enam kuulma, sest kõrval ruumis harjutas järgmine eksamile mineja ja mul oli raske eristada kellele mingi hääl kuulus. 

Greta igal juhul lahkus eksamiruumist väga rahuloleval ilmel ja oli kogu protsessist väga vaimustatud. Ta ise ütles, et ta tegi ühte heliredelit mängides ühe noodi juures natuke koledat häält, aga kõik muu tuli ilusti välja. Kui üldse, siis tema nõrk koht on noodilugemine. Ma arvan, et sellega võis ta ehk punkte kaotada, aga eks aeg näita. Meie jaoks (teda silmaspidades) on kõige tähtsam, et ta viiulimängu naudiks, olgu need punktid siis mis tahes. 

Greta rääkis mulle veel seda kuidas see vanaproua oli eksami ajal toolilt maha kukkunud. Tal oli hakanud midagi maast ülesse võtma ja tagasi toolile istudes vist sellest mööda istunud ning siis selle apsaka peale naerma hakanud (proua siis, mitte Greta :). Greta rääkis mulle seda kõike nii ilmekalt, et ajas isegi mulle naeru peale. Minul tegelikult seal ukse taga küll nii lõbus oodata ei olnud, kui Gretal ruumis sees. Mul oli närvis mitte sellepärast, et kas laps eksamil hästi teeb, vaid rohkem sellepärast, et ma nii väga tahtsin, et ta ise ei närveeriks ja eksamit pigem naudiks. Nagu aga näha, siis temaga oli kõik OK.

Ma ei tea kas ta ka järgmisel aastal eksamit nii rahulikult võtma hakkab, sest siis ta ju juba teab mis teda ees ootamas on. Minu puhul on alati nii, et ma ei karda seda mida ma ei tea või varem kogenud ei ole, küll aga seda millega mul juba kogemusi on. Loodetavasti suudab Greta eksamite suhtes külma verd säilitada ja pigem neid isegi nautida, kui paanilist hirmu nende vastu tunda. Tal ju alles pikk eksamiterohke elu ees.
Peale eksamit sõidutasin ma ta ruttu tagasi kooli, sest Greta ei tahtnud ühtegi liigset minutit oma koolipäevast rohkem puududa. Ja kindlasti mitte lõunasööki :)

8 comments:

  1. Tore lugu ja ju läks eksam hästi.
    Väike keeleparandus emmele loo viimase rea kohta: liigne, liigse, liigset... :)

    ReplyDelete
  2. Tänud :) Lohakuse viga, parandatud :)

    ReplyDelete
  3. Küll ta on Sul tubli :)
    Kas ta mängib mingit muud istrumenti ka? Klaverit vms? Kui vanalt ta viiuliga alustas?

    ReplyDelete
  4. No on tubli laps teil! Ja tublid lapsel tublud vanemad, kes viitsivad selle kõigega tegeleda! ☺

    ReplyDelete
  5. Aitäh Ivi ja Sille kiituste eest! Ma annan osa Petele edasi, sest tema on meil muusikamees ja tema tegeleb Greta viiuli harjutamistega :)
    Greta on viiulit mänginud 2 aastat (alustas 5 ja poole aastaselt). http://knightscastle-alice.blogspot.co.uk/2014/08/uued-tuuled.html
    Esimene aasta oli lihtsalt soojendus aasta ja proovimine kuida talle viiul istub. Õpetajal ei olnud kogemusi nii väikeste lastega ja meil oli soov õpetajat vahetada ning nagu meie palvel hakati järgmisel aastal Greta koolis ka viiulitunde pakkuma.

    Praegu ta mingit muud instrumenti ei mängi, aga lunib pidevalt, et me ta klaveri tundi paneks. Lubasime, et teeme seda siis kui ta on natuke pikemalt viiulit mänginud. Praegu mängib niisama ise pea igapäev kodus klaverit ja loob lookesi.
    Sügisest alates liitub koolis ka arvatavasti jazz bändiga (jazz bändi saavad lapsed minna alates Year 3-st kuhu Greta sügisel läheb. Noorematle lastel seda võimalust veel ei ole). Seal hakkab ta arvatavasti ksülofoni mängima (saaks ka viiuliga liituda, aga kuna ta viiulit nagunii juba mängib, siis ksülofon oleks uus kogemus ja ta ise hirmsasti tahab).

    Mul on kooliteemadel nii palju mida kirjutada, aga mul lihtsalt ei ole sobivat aega. Päevad on nii ära hakitud erinevate tegemistega, et tunniga siin või seal ma ei suuda õigele lainele häälestuda ning õhtuks olen ma juba nii väsinud, et võimatu mingit teksti kirjapanema hakata. Proovin siiski lähipäevil nende postitustega hakkama saada, sest muidu emotsioonid jahtuvad ja siis kaob kogu postituse mõte üldse ära.

    ReplyDelete
  6. Mina arvan, oma laste pealt n2hes, et see varane eksamite tegemine, tuleb igati kasuks ja nad harjuvad sellega 2ra ning edaspidi, olulisemaid eksameid tehes, ei pabista nad palju.

    Mina olin keskkooli l6puks nii l2bi (varasemas lapseeas mul mingeid eksameid polnud), et polnud mingeid tahtmist enam yhtegi eksamit teha, ja selle t6ttu valisin edaspidiseks kergema tee.

    ReplyDelete
  7. Mina pole veel oma poisse klaverieksamitele vedanud. Mitu aastat juba mangivad, aga las mangivad oma lobuks. Mina vihkasin muusikakooli ja selle eksameid, ju ma siis selle parast nerd ei pushi.

    ReplyDelete
  8. MrsB, ma ei tea kuidas teistega, aga meil näiteks ei pushigi keegi Gretat :) Tema viiulitunnis õpetataksegi neid lugusid ja heliredeleid jne mida eksamil mängima peaks. Eksameid saab teha vist igal veerandil, või vähemalt paaril korral aastas. Õpetaja annab teada millal laps on eksamiks valmis ja siis meie saame valida kas teha eksam või mitte. Kuna Greta juba esimese aasta mängis niisama soojenduseks, siis meile tundus, et ta võib vabalt eksamit teha. Gretal endal ei olnud midagi selle vastu, pigem see eksam just andis talle indu juurde. Samuti kui me juba kallist raha nende tundide eest maksame, siis me ikka eeldame, et ta seal ka midagi õpib ja edasi liigub mille juurde kuulub harjutamine ja eksamid. Lihtsalt me hoiame silma peal, et asi liiga pingeliseks ei lähe ja et laps ikka eelkõige viiulimängust mõnu tunneks.

    Ma ise vihkasin ka lapsena klaverieksamit, aga kuna siin käib kogu õpetamise protsess teistmoodi kui minu ajal, siis ma enda tema õpinguid enda kogemuste järgi ei võta. Eks kõik olene ka lapsest, aga mul on ka tunne, et kui kogu protsessi rahulikult ja loomulikult võtta, siis need varajased eksamid pigem tulevad kasuks kui kahjuks. Aga õige on kui iga pere teeb nii nagu neile ja nende lastele kõige paremini sobib. Kes pushib, kes ei pushi, tore, et lapsed üldse pilli kätte võtavad :)

    ReplyDelete